aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend. Elu karastab aga tedagi, samas ka räsib, ja pärast Siberi-aastaid pole temast enam peremeest nagu ka kõigist teistest ümbruskonna taluomanikest, sest talud on kolhoosi võetud ja nende peremehed enamjaolt välja saadetud. Kolhoosi juhivad aga sootuks saamatud
Raamat koosneb viiest eraldi tantsust(loost). Igas tantsus kirjeldatakse sügisest aega kui eesti inimestel on olnud tegemist viljakoristusega, rehepeksuga õnnestunud viljakoristus ja hea saak andis kindlustunde, et leib on talveks laual. Jääv sümbol läbi viie loo on aurukatel, algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest. Esimene tants On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel. Katlaga kaas tuleb alati masinist Jakob Lusiksepp, kes seab masina töökorda. Eestis on see ajal veel rahulik talu aeg. Kusagil kaugemal käib aga juba esimene maailmasõda. Aiaste talu peremeheks on Mats Aniluik. Tal on kolm poega vanim poeg Kaarel on linna kooli pandud ja õpib advokaadiks. Kodus käib ta harva. Noorim poeg Taavet on vallatu ja lustlik, alles hiljuti leeris käinud. Vanusest
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas
Kuna käsitlevasse ajajärkku jääb kaks sõda, saab kindlalt öelda, et eestlane ei olnud enesekindel, vaid pigem hirmunud. I tantsus võis täheldada inimeste teadmatust. Sõda tundus küll nii kauge, kuid ometi oli sõtta saadetud oma lähedased. Sellel ajal oli informatsiooni levimine veel suhteliselt aeglane ja teadmatus külvas inimestes üha enam hirmu. III tantsus oli sõda aga lähemal kui varem. Sõduritele peeti lausa inimjahti. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jannus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar, kellele on samuti sõjakutsed tulnud, arutavad III tantsus oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Sellesse aega jääb ka lugematul hulgal õnnetuid armastusi, sest koju jäänud tüdrukud ei näinud oma armastatuid üldjuhul enam kunagi. Selline saatus tabas ka Virvet, kes Jaanust enam kunagi ei kohanud. Mats Traat toob II tantsus välja eestlase ahnema poole, millega saaks palju paralleele tõmmata tänapäevaga
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele
endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tuleb enampakkumine, sellepärast, et ta rumala peaga venna(Kaareli) rahahädas sõpru aitas ja vekslile alla kirjutas, nüüd oli ise rahadega jännis.(Käo Paul ja Taavet aasivad üksteist kogu aeg...Paul tõsisemalt ja Taavet naljaga pooleks vastab. Paul arvab, et Taavet liiga uhke olemisega.) Taavet lasi sulasel kodus katust hakata
Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja. Kui Jakob ajalehte luges, tuli sealt vahel välja kiri Aiaste peremehele Kaarlilt, kes kirjutas, et talle raha saadetaks. Kaarli vend Jüri oli muidugi kuri, et tema peab muudkui tööd tegema ja seda vaid selleks, et venna kooli jaoks raha teenida. Vilja tuli masinast läbi laskma ka Paul, muuseas oli ta ka ainuke, kes miskipärast pere pakutud toitu süüa ei tahtnud, kuna tal oli alati oma toit kaasas. Peeti veesõda. Jüri tahtis talust lahkuda, kuna talle ei meeldinud
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on
filmistsenaariumist. ) Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal.
Mats Aniluik Kaarel Aniluik Jüri Aniluik Taavet Aniluik + Soola Roosi tütar Edgar Aniluik Mats Aniluik on Aiaste peremees, kes meeleheitlikult üritab oma kolme poja seast leida väärilist järeltulijat, sest tema enda parimad aastad on ammu möödas. Ta katsub oma poegadest aru saada ning neid aidata, kuid see ei tule tal kuigi hästi välja. Pojad ei jaksa vanamehe torinat kuulata, mis siis et kodukoht on suures osas just Mats Aniluige enda kätega ehitatud ning keegi ei saaks paremini töötegemisel nõu anda kui nende isa. Üsna teose algul sureb Mats vanadussurma.
Tants aurukatla ümber Mats Traat Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute
tegelikult aurukatlaga töötamine. Ühise viljapeksu ajal kukub trumlisse üks sulane ning kaotab oma käe. Kolmas tants kirjeldab sõja aega. Raske on inimestel hakkama saada, kui tööjõudu napib. Enamus noori on mobiliseeritud Saksa sõjaväkke ning alles on jäänud ainult vanem rahvas, kellel pole enam seda jõudu ja jaksu teha kõik tööd ise ära. Neljandas tantsus on kirjeldatud niinimetatud tühja Eestit. Paljud pered on küüditatud Siberisse, sealhulgas ka Aiaste peremees Taavet. Aiaste tallu on jäänud alles ainult teenijatüdruk Meeri. Eestisse on asutatud esimesed kolhoosid ning ühisviljade tegemiseks ei ole piisavalt materjali ja toorainet. Viimane tants räägib Siberist tagasijõudnud Taavetist kui kurvast taluperemehest, kellel pole midagi enam alles jäänud – tema talu on lagunenud, aurukatel rüüstatud, põllumaad viljatud ning isegi süüa enam miskit õieti pole. Autor on pannud lugeja süngesse, kuid väga realistlikku keskkonda. Teos
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele.
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele.
tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma) Nende omavahelised suhted: Jüri ei saanud oma perega väga hästi läbi, tundus nagu ta oleks kõigi peale kade
Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub. Jüri seisis juba õuel, valmis lahkuma, kui isa lubas talu tema nimele kirjutada. Hobune rakendati ette ning käidigi testamenti muutmas. Tagasiteel tekkis isa ja poja vahel rüselus, sest Jüri oleks hea meelega karjatüdruku Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak.
Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub. Jüri seisis juba õuel, valmis lahkuma, kui isa lubas talu tema nimele kirjutada. Hobune rakendati ette ning käidigi testamenti muutmas. Tagasiteel tekkis isa ja poja vahel rüselus, sest Jüri oleks hea meelega karjatüdruku Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak
lahkuda, kuid isa sattus talle peale ja hoiatas teda minemast, lubades talu Jüri nimele kirjutada. Peremees ei andnud tühje lubadusi ja kaup tehti kohe ära. Kui talu oli Jüri nimel, tegi isa juttu naisevõtust. Mats ägestub, kui kuuleb, et Jüri tahab kosida olematu kaasavaraga karjatüdruk Roosi ja nõuab talu endale tagasi, kuid nende jagelemise lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõjaväekutse. Teise tantsu tegevus toimus iseseisvas Eestis. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Selle aasta rehepeksu ajal tahtis Aiaste sulane Eedi suvetüdruk Maalilt musi, kuid lõbus mängimine viis kurva õnnetuseni - Eedi kukkus trumlisse. Ta toimetati ruttu arstile, kuid samal ajal oli tallu saabunud portfelliga mees - oksjonipidaja, kohtutäitur Pettai. Oksjonil müüdi Taaveti lambad maha Käo Paulile,
sügisel. Neljas on esimese kolhoosiaasta sügisest ja viies tants on ajal mil kolhooside algusaegne pinge hakkab taanduma. Autor on näidanud ajakulgu tegelaste suhete, surmade ja järglaste ning sõja kaudu. Peategelase olemus ja saatus Kui võtta peategelaseks Taavet Aniluik, siis saame teoses näha tema nooruspõlve ja vanaduspõve. Taavet oli saanud taluperemeheks, kuna keskmine vend Jüri sai sõjas surma. Ta oli noorim poegadest kes sai pärast isa surma Aiaste peremeheks. Vaadates Taavetit, siis tema puhul saab näha inimest, kes on kaotanud venna sõjas ning ta küüditati Siberisse. Alles vanaduspõlves sai ta tagasi kodukanti tulla. Arvamus Raamat oli hästi ülesehitatud viie tantsu peale ja kuidas kogu lugu käis kõikides osades ümber, nagu ka pealkiri ütleb, aurukatla. Huvitavalt oli tehtud üleminek peatükilt peatükile, kus kõik muutus aga samas jäi talu ja tegelased samaks.
tuleb Siberist tagasi. On naljakat, samas on elutants siiski tõsine tegevus. Töö käib vilja, eelkõige leiva pärast. Palju muutub romaani vältel maa ja inimese suhetes, maaharimise viisis, aga jäävad maa ja töö, mis on kirjaniku teostes põhiline. Samas peetakse romaani ka Eesti elu allakäigu looks (okupatsioonid, küüditamised, inimeste hävitamine, ajuloputus; aurukatel on tegelikult jäänuk, tehnoloogia areneb), allakäik ka inimlikul pinnal: Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ja vaatab tulevikku, pärija Taavetist ei ole enam peremeest, kolhoosijuhid on aga juba päris saamatud. Mida viletsamaks muutusid olud, seda viletsamaks mehed.
Mats Aniluik tahtis talu tagasi enda nimele kirjutada, kui sai teada, et Jüri tahab perenaiseks vaest karjatüdrukut Roosit. See kõik näitab kui oluline oli raha külaelanike elus. Raha väärtustati ka juba tolleaegses ühiskonnas. Lisaks väärtustati kooliharidust, sest sellega loodeti saada talule au ja kuulsust. Teoses on lause: ,,Issanda teed on imelikud ja veel tüki maad imelikumad on inimeste teed, kellele isa on otsustanud anda hariduse ainult sellepärast, et üks Aiaste perepoegadest peab tooma talule au ja kuulsust, mida suudab ainult koolitatud mees." Inimeste unistused olid lihtsad, ei loodetud midagi utoopilist. Mats Aniluik unistas heast viljasaagist (,, ..., paludes öösiti, unepuuduse all kannatades kõigevägevamat, et see laseks ikka sellele lahjale mullale oma armulikku palet paista.") ja igast järgmisest rehepeksu nägemisest ( ,,Ja vana mees tänab endamisi mõttes suurt jumalat, et see on pikendanud ta elupäevi veel ühe sügise võrra.").
○ teos on tihe ja kompaktne; ○ kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. ○ keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas; ○ I tants- 1914. aasta; ■ peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees; ■ Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse. ○ II tants- 1929. aasta; ■ Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet; ■ tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus; ■ õnnetus sulase Eesneri Eediga. ○ III tants – 1943. aasta; ■ masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad
tegemist linnas hommikupoole, " vastas isa ning hakkas tasasel sammul elumaja poole astuma, kuid hõikas veel pojale järele, ,,lõunaks pead sa kodus olema nigunii, sest meil on vaja täna vili ära võtta, hommikul kuue paiku käisin vaatamas, aga eilsest vihmasajust oli põld veel liiga pehme. Sellise kuumusega aga on põld lõunaks kuiv!" Poiss noogutas ja lippas edasi, kuni kadus küüni nurga taha. Kell oli löömas südapäevatunde ja väljas oli palav. Aiaste talu hoovis ei liikunud ühtegi hingelist, isegi Madise koer Murjam, kes tavaliselt igavusest kas või kärbseid püüdis, lebas seekord kuuri varjus, keel pikalt suust väljas ning silmad laisalt pilukil. Kuid siis ajas ta järsku pea püsi, kuulatas korra ja hakkas haukuma. Jaan vaatas haukumise peale katusekorruse aknast välja ja sõnas eidele: ,,Ei tea mis sellel hullul hakkas?" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva
Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga. Kolmas tants tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga. Neljas tants tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas t...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910
Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga. Kolmas tants tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga. Neljas tants tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Inimesed on
pruugi kõik sobivad vastused kogumikus esindatud olla. Lõppotsuse vastuse õigsusest teeb õpilase vastuse alusel ikkagi õpetaja. Kogumikku on koondatud valik ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesannete koostamisel osalesid ajaloo riigieksami komisjoni töös liikmetena: Andres Adamson (2002- 2005), Aivar Koks (2000-2002), Eero Medijainen (2001-2003), Elle-Kai Karo (2000-2002), Mare Oja (2000-2007), Mare Räis (2001-2005), Sergei Isajev (2001-2002), Siiri Aiaste (2000-2003), Silvia Õispuu (2000-2003), Tiina Kilumets (2001-2005), Silvi Baronov (2001- 2002), Tiiu Ojala (2000-2002), Urma Linnus (2001-2002), Ene Tannberg (2002-2007), Ülle Kõiv (2002-2003, 2006-2007), Ago Pajur (2000, 2003-2007), Harry Laiv (2003-2007), Maaja Nagel (2003-2007), Vjatšeslav Žiburtovitš (2003-2007), Ülle Ütt (2006), Helle Ruusmaa (2006), Kalle Lõuna (2006-2007). Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele.
Katsuge aga, et saate tagasi lahingusse!" Seda öeldes puudutab ta mõlemat sõdurit oma võlusauaga, valades neisse indu ja kangelasmeelt. Troojalastele, kes jätkavad edasitungi laevade suunas, on vasturünnak ootamatuseks.Nagu kivi, mis mäest alla veeredes langeb kaljult kaljule, kõike enda ees ümber paisates, nii on selle hetkeni olnud ka Trooja armee. Aga nüüd just nagu seesama kivi, mis tasandikule jõudes kaotab hoo ja lõpuks peatub peatuvad ka troojalased kreeklaste ees, kes Aiaste õhutusel on hakanud jälle vastupanu osutama. Veristes kokkupõrgetes langeb hulk sangareid nii ühel kui teisel poolel ning nende laipade pärast puhkeb äge taplus. Mitmel pool laevaahtrite taga käib tõsine heitlus: välguvad mõõgad ja torkavad piigid, vankrid kihutavad kolinal teineteise peale, maa on surnute ja hädaldavate haavatutega otsekui üle külvatud, see on verest nii läbi imbunud, et lausa punetab, siin-
Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekeelse trükise toimetanud Ludmila Dubjeva
toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga. Kolmas tants tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga. Neljas tants tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
