Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AJALOO eksam 2002 (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on katkendis kirjeldatud probleem seotud Eesti taasiseseisvumisega ?
  • Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil 19871991?
  • Milliseid Helsingi lõppaktis esitatud põhimõtteid on rikutud?
  • Kes võitis teie arvates?
 
EKSAMITÖÖ KOOD 
 
 
 
 
 
 
 
 
A E 0 0 2 3
 
 
 
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED                     (45 punkti) 
1. Ülesanne tekstikatke põhjal. (6 p) 
/---/ Pealesunnitud tööstusliku kiirarenguga kaasnes keskkonna kahjustamine ohtlikul määral. Olukord 
muutus eriti hulluks Eestis. 1980-ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23–24 miljonit tonni 
põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine rikkus pinnast ja reostas 
põhjavett. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui  pool miljonit tonni saasteaineid aastas. Kogu 
keskkonnakahjustuse pidi kandma Eesti, samas kui teised piirkonnad said lihtsalt elektrienergiat alla 
omahinna . /---/  
http://www.okupatsioon.ee 
 
1.1. Millisest Nõukogude Liidu majanduspoliitika tõttu tekkinud probleemist on katkendis juttu ? (1 p) 
1 p 
............................................................................................................................................ 
 

............................................................................................................................................ 
............................................................................................................................................ 
............................................................................................................................................ 
 
1.2. Nimetage katkendis toodule lisaks kolm nõukogulikule majanduspoliitikale 
iseloomulikku joont. Kinnitage igaüht neist näitega. (3 p) 
3 p 
1) ........................................................................................................................................ 
 

............................................................................................................................................ 
............................................................................................................................................ 
2) ........................................................................................................................................  
............................................................................................................................................ 
............................................................................................................................................ 
3) ........................................................................................................................................  
............................................................................................................................................ 
............................................................................................................................................ 
 
1.3. Kuidas on katkendis kirjeldatud probleem seotud Eesti taasiseseisvumisega?  
Leidke kaks näidet. (2 p) 
2 p 
 

1) ........................................................................................................................................ 
............................................................................................................................................ 
2) ........................................................................................................................................ 
............................................................................................................................................ 
 
 

RIIGIEKSAM  
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 
 
 
2. Iseloomustage Nõukogude Liidu elanike elu-olu. (6 p)  
 
Tekstikatke 1960. aasta ajalehest. 
Praegu me elame rikkalt. /---/ Paljudel kolhoosnikel on sõiduautod, peaaegu igas  talus on mootorratas. 
Elamutesse on tekkinud ilus mööbel, raadiod , televiisorid; tänavu tuleb kõikidesse kolhoositaludesse 
ka elekter . Seda öeldes ei taha ma sugugi suurustada. Tahan ainult rõhutada seda suurt vahet, kuidas 
elas läti talupoeg niinimetatud “vabas Lätis” ja kuidas elab Nõukogude Läti kolhoosnik täna. /---/ 
Tagasivaade minevikku  — erinevad vaatenurgad . Ajalooõpetaja käsiraamat . Zvaigzne ABC: 2000, lk 133.  
 
 
Nõukogude perede varustatus olmetehnikaga (arv ühe perekonna kohta) 
 
 
1960 
1965 
1970 
Raadiod ja radioolad* 
0,6 
0,8 
    1 
Telerid  
0,1 
0,3 
0,7 
Fotoaparaadid 
0,2 
0,3 
0,4 
Jalgrattad ja mopeedid 
0,6 
0,7 
0,7 
Mootorrattad 
  0,05 
  0,09 
0,1 
Tolmuimejad 
  0,04 
  0,09 
  0,16 
Õmblusmasinad 
  0,09 
0,7 
0,8 
Külmkapid  
  0,05 
  0,15 
0,4 
Pesumasinad  
  0,07 
0,3 
0,7 
 
A. Adamson, J. Ant, M. Mihkelson , S. Valdmaa, E. Värä. Lähiajalugu. Argo , 2000, lk 130. 
 
KÜSIMUSED: 
2.1. Võrrelge tekstikatket ja tabelit. Kumb allikas kirjeldab olukorda tõepärasemalt? Millele 
tuginedes teete niisuguse järelduse? (2 p) 
 
2 p 
............................................................................................................................................... 
 

............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
* Radioola  — plaadimängijaga raadio. 
 
 

RIIGIEKSAM 
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 
 
 
2.2. Nimetage inimeste igapäevaelu ja olme kirjeldamiseks Nõukogude Liidus neli iseloomu-
likku joont. Tuginege allikatele ja oma teadmistele . Põhjendage oma valikut. (4 p) 
Näited peavad olema seotud erinevate märksõnade või igapäevaelu valdkondadega.  
Punkti annab näide koos põhjendusega. 

 
Märksõnad:  elamispind , avatus maailmale, raha ostujõud, töötasu , kultuuri tarbimine,  
                    vaba aja veetmise võimalused jt.  
 
I iseloomulik joon 
1 p 
 
............................................................................................................................................... 

............................................................................................................................................... 
 
 
Näide 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
II iseloomulik joon 
1 p 
............................................................................................................................................... 
 

............................................................................................................................................... 
 
Näide 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
III iseloomulik joon 
1 p 
 
............................................................................................................................................... 

............................................................................................................................................... 
 
Näide  
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
IV iseloomulik joon 
1 p 
............................................................................................................................................... 
 

............................................................................................................................................... 
 
Näide 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 

RIIGIEKSAM 
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 
 
 
 
3. Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987–1991)?  
 
Esitage igast valdkonnast kaks näidet. (6 p) 
 
Riiklik poliitika: 
2 p 
1) ........................................................................................................................................... 
 

............................................................................................................................................... 
2) ........................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
Majandus: 
2 p 
1) ........................................................................................................................................... 
 
10 
............................................................................................................................................... 
2) ........................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
Ühiskondlik elu / rahvaalgatus :  
2 p 
1) ........................................................................................................................................... 
 
11 
............................................................................................................................................... 
2) ........................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
 
4. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number. 
Märksõnad ei jaotu antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) 
Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p.  
 
 
3 p 
 
 
 
1.    Laulev revolutsioon  
 
STALINISM 
12 
2.    Aktiivne metsavendlus 
 
3.    Karl Vaino saab EKP juhiks 
 
4.    “Kuldsed kuuekümnendad” 
 
SULAAEG 
5.    Uus venestuslaine – kakskeelsus 
 
6.     Interrinne  
 
7.    EK(b)P VIII pleenum  
 
STAGNATSIOON 
8.    “40 kiri” 
 
9.    Rahvamajandusnõukogud 
 
UUS ÄRKAMISAEG
10.   Sundkollektiviseerimine 
 
TAASISESEIVUMINE  
 
 
 
 

RIIGIEKSAM 
 
 
 
 
EKSAMITÖÖ KOOD 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5. Iseloomustage Rootsi-aegset kultuurielu Eestis. Esitage kolm näidet ja põhjendage 
nende sündmuste tähtsust / tähendust. (6 p) 
1 p 
 
 
13 
I näide  ............................................................................................................................ 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
Tähtsus  
1 p 
 
............................................................................................................................................... 
14 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
 
1 p 
II näide  ........................................................................................................................... 
 
15 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
Tähtsus  
1 p 
 
............................................................................................................................................... 
16 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
 
1 p 
 
III näide .......................................................................................................................... 
17 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
Tähtsus 
1 p 
............................................................................................................................................... 
 
18 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
...............................................................................................................................................
 

RIIGIEKSAM 
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 
 
 
6. Töö tabeliga . (2 p) 
 
Mõningate Euroopa riikide territooriumide muutus vahetult pärast I maailmasõda (km2) 
 
 Riik 
Enne sõda 
Pärast sõda 
Austria 
300 000 
  81 000 
Ungari 
325 000 
100 000 
Saksamaa 
547 000 
474 000 
Taani 
  39 000 
  42 400 
Itaalia 
286 700 
311 300 
Prantsusmaa 
526 000 
551 000 
 
                                    Tabel on raamatust: A. A. Kreder. Noveišaja istoria XX vek I osa. Moskva , 1995. 
 
Kommenteerige kahe Euroopa riigi territoriaalseid muutusi vahetult pärast I maailmasõda. 
Tooge näiteid kahe erineva territooriumi muudatuse kohta. Nimetage liidendatud või kaotatud  
territoorium ja riik. Vastamisel tuginege tabelile ja oma teadmistele.  
 
 
2 p 
1) .................................................................................................................................... 
 
19 
........................................................................................................................................ 
2) .................................................................................................................................... 
........................................................................................................................................ 
 
7. Selgitage mõistet ja tooge mõiste iseloomustamiseks üks näide. (4 p) 
Selgitus 1 p, koos näitega 2 p. 
 
1 p 
Reparatsioon  ......................................................................................................................... 
 
20 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
1 p 
 
Näide ..................................................................................................................................... 
21 
............................................................................................................................................... 
 
1 p 
Okupatsioon   .......................................................................................................................... 
 
22 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
1 p 
 
 
Näide ..................................................................................................................................... 
23 
............................................................................................................................................... 
 

RIIGIEKSAM 
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 
 
 
8. Rahvusvaheline leping. (6 p) 
 
Väljavõtteid Helsingi lõppaktist 
/---/ Osalevad riigid hoiduvad mis tahes otsesest või kaudsest, individuaalsest või kollektiivsest 
sekkumisest sise- või välisasjadesse, mis kuuluvad teise osaleva riigi sisekompetentsi, 
olenemata nende vastastikustest suhetest. /---/ 
Osalevad riigid hakkavad austama iga osaleva riigi territoriaalset terviklikkust. /---/ 
Osalevad riigid hakkavad austama inimese õigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud mõtte-, 
südametunnistus -, usu- ja tõekspidamisvabadus kõigi tarvis, olenemata rassist , soost, keelest ja 
usundist. /---/ 
 
8.1. Milliseid Helsingi lõppaktis esitatud põhimõtteid on rikutud? Leidke Helsingi lõppakti 
väljavõtetest kaks vastavat sätet ja tooge kummagi kohta näide. (4 p) 
 
1 p 
I lepingu säte   ......................................................................................................................... 
 
24 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
1 p 
Näide ..................................................................................................................................... 
 
25 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
1 p 
II lepingu säte ........................................................................................................................ 
 
26 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
1 p 
Näide...................................................................................................................................... 
 
27 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 
 
8.2. Külma sõja mõlemad osapooled pidasid end võitjateks. Kes võitis teie arvates? Põhjendage. (2 p) 
Seisukoht 1 p, koos põhjendusega 2 p. 
2 p 
............................................................................................................................................... 
 
28 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
............................................................................................................................................... 
 

RIIGIEKSAM 
III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 
 
 
9. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil. (6 p) 
 

Täitke tabel. Nimetage aastatel 1935–1937 toimunud kuus teemakohast sündmust ja 
kirjutage need tabeli lahtrisse sobiva üldnimetuse alla. Ühte aastaarvu võib kasutada 
mitu korda. 
Aasta ja sündmus koos annavad 1 punkti.  
 
 
Aastad:   
1935,  
1936,   
1937. 
 
 
 
 
Üldnimetus 
Toimumise aasta 
Sündmus, kriis, leping 
3 p 
 
29 
....................................................................  
1) .....................................  ....................................................................  
....................................................................  
....................................................................  
Sõjakolded  
2) ..................................... 
maailmas 
....................................................................  
....................................................................  
....................................................................  
3) .....................................  ....................................................................  
....................................................................  
3 p 
 
30 
....................................................................  
1) .....................................   ....................................................................  
....................................................................  
Teljeriikide 
....................................................................  
vahel 
2) ..................................... 
sõlmitud 
....................................................................  
lepingud 
....................................................................  
....................................................................  
3) .....................................  ....................................................................  
....................................................................  
 
 
 

RIIGIEKSAM 
Vasakule Paremale
AJALOO eksam 2002 #1 AJALOO eksam 2002 #2 AJALOO eksam 2002 #3 AJALOO eksam 2002 #4 AJALOO eksam 2002 #5 AJALOO eksam 2002 #6 AJALOO eksam 2002 #7 AJALOO eksam 2002 #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HR.Sass Õppematerjali autor
Vastusteta!

Sarnased õppematerjalid

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED
102
pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õppematerjali alusel ja Sellest hoolimata ei pruugi kõik sobivad vastused kogumikus esindatud olla. Lõppotsuse vastuse õigsusest teeb õpilase vastuse alusel ikkagi õpetaja. Kogumikku on koondatud valik ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesannete koostamisel osalesid ajaloo riigieksami komisjoni töös liikmetena: Andres Adamson (2002- 2005), Aivar Koks (2000-2002), Eero Medijainen (2001-2003), Elle-Kai Karo (2000-2002), Mare Oja (2000-2007), Mare Räis (2001-2005), Sergei Isajev (2001-2002), Siiri Aiaste (2000-2003), Silvia Õispuu (2000-2003), Tiina Kilumets (2001-2005), Silvi Baronov (2001- 2002), Tiiu Ojala (2000-2002), Urma Linnus (2001-2002), Ene Tannberg (2002-2007), Ülle

Ajalugu
AJALOO eksam 2001
18
pdf

AJALOO eksam 2001

I OSA ARUTLEVAD KÜSIMUSED (25 punkti) Valige üks teema ja kirjutage selle põhjal arutlus. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktoloogia kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla ühe leheküljelisi töid. 1. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) 2. Eesti saatuseaastad 1939 – 1940: kas olnuks alternatiive? 3. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 4. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? II OSA TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) Allikad asuvad II OSA allikate lehel. 1. Töö pildiga (8 punkti). 1) Mida taotleti vastupanuliikumisega aastail 1940-1941? (2 p) a) ...........................................................................................................................................

Ajalugu
Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused
16
doc

Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused

päevaks on saanud 21-aastaseks. 2. Selgitage valimiste põhiprintsiipe: (2 p) Valimised on üldised: vanuselised ja kodakondsuspiirangud Valimised on salajased: sõltumatu hääletamine, anonüümsed valimissedelid jne 3.Kohalike omavalitsuste valimistel osales Põhja-Euroopa riikides varem tavaliselt u 80% ja enam kõigist valijatest. Tänaseks on neis riikides valijate arv langenud. Eestis on vastav näitaja olnud 1996. a 52,5%, 1999. a 49,8% ja 2002. a 52,5%. Milliseks hindate eestimaalaste valimisaktiivsust kohalikel valimistel? Tehke sobivasse lahtrisse ristike. Põhjendage oma seisukohta. (1 p) Kasvav Stabiilne kahanev X 2005. valmisaktiivsus jätkas langust ­ 47% 4.Mis ülesandeid täidavad maavalitsused Eesti Vabariigis? Nimeta kaks. (2 p (Riigi regionaalhaldust teostavad 15 Siseministeeriumi valitsemisalas asuvat maavalitsust.)

Ühiskonnaõpetus
Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega
76
pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.........................................

Bioloogia
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID
46
doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE....................................................................

Bioloogia
Ettevalmistus eksamiks
34
pdf

Ettevalmistus eksamiks

Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on omandatud teistes ainetes, näiteks geograafias, ajaloos või matemaatikas.

Ajalugu
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

Mechanics and Geotechnical Engineering ­ ISSMGE. Alates 1992 aastast on ühingu liige ka Eesti, kandes nimetust Eesti Geotehnika Ühing ­ EGÜ. Varem koordineeris geotehnika probleemide lahendamist Eestis ehitusgeoloogia komisjon. Ehitusgeoloogia komisjoni 2 ja EGÜ on organiseerinud Eesti geotehnika konverentside korraldamist. Ajavahemikus 1961 kuni 2002 on toimunud 12 konverentsi. Koostöös Läti ja Leedu kolleegidega on korraldatud Balti konverentse. Viimane toimus aastal 2000 Pärnus ning võrreldes varasematega esmakordselt ISSMGE egiidi all ingliskeelsena. Geotehnika probleemide lahendamisega tegelevad peamiselt ehitusinsenerid ja ehitusgeoloogid. Viimaste osatähtsus on tavaliselt suurem projekteerimise algstaadiumis. Eriala spetsiifika tõttu on paljudes maades tekkinud spetsiaalne nimetus ­ geotehnika insener

Pinnasemehaanika, geotehnika
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

............................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat. Kirjalik Eksam ­ 3 osa: Test (valikvastused), võrdlused, sünteesid jms, kolmas osa bioloogilise loogika peale vms. I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Bioanorgaaniline keemia. Uurib organismide elementaar koostist. Elusorganismides on tuvastatud ca 90 ­ 100 keemilist elementi, millest umbes 30-l on bioloogilised funktsioonid- bioelemendid. Bioelemente on 3 rühma : Põhibioelemendid e makroelemendid : C;H;O;N;P;S ­ kõik on mitte-

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun