Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
imet, põhjendus, märksõna, selgitus, lepin, iseseisvumine, iseseisvus, valige, okupatsioon, esitage, talurahvas, allikatega, lahtrisse, valdkond, taasiseseisvumine, maailmasõda, paigutage, iseloomustage, riigieksam, pingekolle, haridus, keskaeg, talurahvaseadus, deklaratsioon, säte, revolutsioon, katkend, urma, arutlusteemad, kaardiga, märksõnade.................................................................................................................... 3 RIIGIEKSAM III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 3. Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987–1991)? Esitage igast valdkonnast kaks näidet. (6 p) Riiklik poliitika: 2p 1) ........................................................................................................................................... 9 ............................................................................................................................................... 2) ...........
-väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2. Nimetage kaks abinõu, mida kasutati kriisist väljumiseks. - riigi sekkumine majanduse juhtimisse, tööpuuduse vähendamine. - Diktatuuride kehtestamine- finantsabinõud 10. Nimetage Saksamaa kaks sammu, mis viisid Teise maailmasõjani. Põhjendage oma valikut. 4p sündmus 1 p, koos selgitusega 2 p 1. ja 2. sündmus: Inglise-Saksa mereväelepe, Saksa väed Reini Demilitariseeritud tsoonis Põhjendus: Versailles süsteem varises kokku, Suur- Saksamaa idee elluviimine 11. Nimetage kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa demokraatia säilimisele Euroopas ja Ameerikas 1930. aastatel. 3P * Toimetulek majanduskriisiga *Rahvasteliidu tegevus *Võimul olnud juhtivpoliitikute otsused.
-väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2. Nimetage kaks abinõu, mida kasutati kriisist väljumiseks. - riigi sekkumine majanduse juhtimisse, tööpuuduse vähendamine. - Diktatuuride kehtestamine- finantsabinõud 10. Nimetage Saksamaa kaks sammu, mis viisid Teise maailmasõjani. Põhjendage oma valikut. 4p sündmus 1 p, koos selgitusega 2 p 1. ja 2. sündmus: Inglise-Saksa mereväelepe, Saksa väed Reini Demilitariseeritud tsoonis Põhjendus: Versailles süsteem varises kokku, Suur- Saksamaa idee elluviimine 11. Nimetage kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa demokraatia säilimisele Euroopas ja Ameerikas 1930. aastatel. 3P * Toimetulek majanduskriisiga *Rahvasteliidu tegevus *Võimul olnud juhtivpoliitikute otsused.
RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA 3. TÖÖ KAARDIGA (8 p) Millist perioodi Eesti ajaloos kajastavad kaardid? Leidke igale kaardile sobiv nimetus ja põhjendage seda. Nimetus 1 p; koos põhjendusega 2 p. Kaardi Kaardi nimetus, Põhjendus nr ajaline määratlus kümnendiga 2p ..........................................................................................
........................................................................................................................ .......................................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... 2) Esitage allikatele A ja B toetudes kolm põhjendust, miks liidulepingu idee ei realiseerunud. (3 p) 1) ..................................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... ...............................
Seisukoht _______________________________________________________________ Põhjendus ______________________________________________________________ ________________________________________________________________________ 1p 31
I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt
Võrrelge 1938. ja 1992. aasta põhiseaduseid. Mille poolest erineb presidendi valimise kohta sätestatu? Leidke kolm erinevust. (3 p) 1938. ja 1992. aasta põhiseaduste erinevused presidendi valimise osas: näit kandidaadi vanus; ametiaja pikkus; kandidaadi ülesseadmise kord; valimise süsteem. 2. Miks on mõlemas põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esitage kaks põhjendust. (2 p) vanuselise piirangu põhjenduseks poliitilise ja elukogemuse vajalikkus; amet eeldab ka tuntust jne; 3. Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. (2 p) Seisukoht: ??? Põhjendused: 1) otsevalimiste pooldajad rõhutavad rahva osalemise väärtust (osalusdemokraatia) 2) vastaste arvates laiendaks see parlamentaarsele riigile sobimatult riigipea võimufunktsioone jne. Ül 7
3. Eksamitöö kirjutage sinise või musta tindi või pastaga. Pliiatsiga kirjutatut ei arvestata. pealiskaudselt, üldse mitte? 4. Arvutusülesannete lahendus esitage eksamitöös selgelt ja loetavalt vastava ülesande teksti järel. Vajadusel kasutage mustandipaberit. Lahenduskäigus tuleb kindlasti näidata, missuguste 4. Kas kavatsete jätkata õpinguid? Jah Ei arvudega tehted on sooritatud
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- p
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline �
Samas võib põhjus olla ka selles, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei võtnud rindel midagi otsustavat ette, kummagi ühiskond ei tahtnud sõdida ega olnud valmis tooma võiduks vajalikke ohverdusi. Samuti ei pidanud Saksamaa sõja algul muretsema NSVL pärast, kellega tal oli tehtud sõprusleping. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. (3p) Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega, Miks? (3p). Milliseid lootusi said hartast okupeeritud rahvad? Kas need lootused täitusid? Põhjendus oma vastusele. Näiteid! (3p) Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud.
........................................................................................................................................ 12. Kummal joonise poolel on kujutatud veresuhkru sisalduse regulatsiooni madala suhkrusisalduse korral? Kirjutage vastavat joonist tähistav täht lahtrisse. Selgitage oma valikut, kasutades oma bioloogiateadmisi. 3p Regulatsioon madala suhkrusisalduse korral Selgitus: ............................................................................................................................ ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... .........................................................................
1992. juunis viidi läbi rahareform. 1993. võeti Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks. 1994. toimus Moskvas Vene-Eesti tipp-kohtumine, mille keskseks teemaks oli vene vägede Eestist välja viimine ja sõjaväebaaside ja -objektide (kokku 570) likvideerimine. Vene väed pidi Eestist lahkuma 1994. 31. augustiks. IV Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise võrdlus iseseisvumine 24. veeb. 1918. taasiseseisvumine 20. aug. 1991. iseseisvumiseks tuli pidada maha Vabadus- iseseisvumine toimus rahumeelselt tänu NL-s sõda 1918.-1920. alanud perestroikale, nn laulev rev. puudus iseseisva riigi ülesehitamise koge- kogemus oli olemas mus iseseisvumisel ei osalenud rahvamasse, töö osalesid suured rahvamassid ja toimus pal- ju tehti ära rohkem salaja, üldrahvalikke üritusi polnud loota mingit välisabi, sest paljude Eestit toetasid paljud maailmariigid, suure
Ajaline määratlus (1p) ja ajalooline taust (1p) eeldab teema sidumist taustsündmuste ja ajaperioodiga. Õpilaselt ei oodata ilmtingimata perioodi märkimist aastast aastani, vaid eeldatakse viitamist taustsündmustele. Ajalise määratluse tundmiseks loetakse ka arutluses näidetena esitatud daatumeid. Teema elementide (5p) all eeldatakse konkreetse teema avamist vähemalt viie valdkonna, alateema või märksõna kaudu. Arutlus, analüüs ja probleemi väljaarendamine (6p) on kirjeldatud vältimaks juhtu, et õpilase seisukoht hindajale ei meeldi. Punkte antakse teema sisu avamise ja põhjendatuse eest. Isiklikku suhtumist ja järeldusi (4p) ei eeldata vormistatuna iseseisva lausena, näiteks mina arvan, et... Isiklik hinnang võis sisalduda arutluses. Ajalooliste isikute nimede ja kohanimede õigekiri ja stiil (2p) hinnatakse samuti ainult teemakohasuse puhul. Kui
Kodune kontrolltöö. 12. klass. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Välispoliitika (15p) 1.1 Selgita, mida tähendab mõiste diplomaatia. 1p Diplomaatia On riigi välissuhete korraldamine rahumeelselt ja läbirääkimiste teel. 1.2 Otsi internetist üles selle ministeeriumi kodulehekülg, mis tegeleb Eesti välispoliitika kujundamise ja elluviimisega ning vasta küsimustele. 1) Kes on praegu Eesti välisminister 1p Eesti välisminister on praegu Urmas Paet. 2) Millised on Eesti välispoliitika eesmärgid 5p · Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus · Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum · Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes · Eesti mõjukus ja hea maine · Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum 3)
Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2009 Hindamisest · Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. · Hindamisjuhendis ei ole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase seisukoht, põhjendused ja näited peavad omavahel kooskõlas olema. Hindamise lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste võimalikest vastustest. · Hinnatakse täispunktides. · Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). Punktide arvestus hindamisel Hinne 5: 6875 punkti (90-100%) Hinne 4: 5367 punkti (70-89%) Hinne 3: 3452 punkti (45-69%) Hinne 2
KONTROLLTÖÖ I OSA . Töö allikatega. 20p 1.Lugege läbi tekst ja vastake küsimustele. (4p) A. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas helisenud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nüüd on see aeg käes. /---/ Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, üksmeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda : Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks. Millis
Ajaloo Kontrolltöö II rühm 1.Iseloomusta Jaan Tõnissoni suunda Eesti poliitilises elus XX saj algul- väljaanne, nõudmised, kelle toetus? (4p.) 2. Mida saavutasid eestlased 1905. aasta revolutsiooni tulemusena? (2p.) Eestis moodustati ERE- ehk eesti rahvameelne eduerakond Lubati kasutada algkoolis kahel esimesel õppeaastal eestikeelt Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks oli see võimalik ja vajalik? (5p.
Majanduse KT nr 8 1.Miks tootlikkus on aastate jooksul suurenenud? (3p) Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed, hooned...) inimeste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused. Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kulutusi ja müügihindu? (4p) ettevõtjatele väiksemad kulutused omahinna langus, mastaabisääst tarbijatele madalamad hinnad omahinna langus võimaldab müügihindu langetada Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kasumeid ja tööliste palkasid? (4p) l ettevõtjatele suuremad kasumid omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid l töölistele kõrgemad palgad omahinna langedes saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat töötasu tootmiskulusid suurendamata 4. Missugused tegurid mõjutavad palkade kujunemist? (3p) l turujõud l turuvälised jõud l inimese omadused 5. Kuidas turujõud mõjutavad palkade kujunemist? (4p) l nõudlus
Maaelanikel polnud paljudes NL piirkondades passe, ei saanud elukohast lahkuda (passid said kõik alles 1970. aastate alguses). Suletud ühiskond, inimeste liikumine vabalt üle riigipiiri oli keelatud, reisimine väljapoole NSV Liidu piire oli raskendatud Näide: Vaba info levik puudus, segati välisraadiojaamu, inimesi kiusati taga religioossetel põhjustel (puudus südametunnistuse vabadus) 4. Poliitiline anekdoot. Nõukogude võimu seitse imet: Tööpuudust ei ole, olgugi et keegi ei tööta. Keegi ei tööta, aga plaan saab täis. Plaan on täis, aga osta pole midagi. Osta pole midagi, aga igal pool on järjekorrad. Igal pool on järjekorrad, aga oleme külluse lävel. Oleme külluse lävel, aga keegi pole rahul. Keegi pole rahul, aga kõik on poolt. Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku joont. Vastates tuginege anekdoodile ja oma teadmistele. (1 punkti annab näide koos selgitusega.) Majandus
Punkte 2.5. Paranda jämedalt trükitud sõnades väike algustäht suureks, kus vaja. Tõmba vale Täidab hindaja algustäht maha ja kirjuta selle kohale õige. 6 punkti Eksamihinne 2008. aasta näärikuu alguses avas Tallinnas pikk tänav 73 külastajatele uksed lastekirjanduse
Asutava kogu reform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused- 13. Eesti II maailmasõja ajal. Kirjuta antud aastaarvud õige sündmuse ette. Üks aastaarvudest tuleb kirjutada kahte kohta. Aastaarvud on: 1939, 1940, 1941, 1944 Aastaarv Sündmus Algas II maailmasõda Jüri Uluots nimetas ametisse valitsuse, mille eesotsas oli Otto Tief Eesti liideti Nõukogude Liiduga Algas Saksa okupatsioon Eestis Sõlmiti baaside leping Vali eelnevatest sündmustest üks ja selgita selle tähtsust Eesti ajaloos. Sündmus: Tähtsus: 14. Pildiküsimus. a) Millisele sündmusele on see mälestusmärk pühendatud? b) Kas see oli ainuke omataoline? c) Milline oli nende läbiviimise eesmärk Nõukogude võimu jaoks? 15. Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse kaotus. Millised märksõnad on seotud Eesti iseseisvumisega (1917-1920), millised
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv
............................................................................................................................ ............................................................................................................................................. 18 Organisme, kes suudavad hapnikuta elada, on oluliselt vähem kui hapnikku vajavaid. Esitage kaks põhjendust, miks see nii on. 1. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 2. ................................................................................................................................................. .............
................................................................................................................................... ............................................................................................................................................ ............................................................................................................................................ 19 Organisme, kes suudavad hapnikuta elada, on oluliselt vähem kui hapnikku vajavaid. Esitage kaks põhjendust, miks see nii on. 1. ................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................ 2. ................................................................................................................................................ ........................
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mitmed metallitööstused)
Riina Udovenko, Infokorraldus Ida-Euroopas toimub hukkamõistvate deklaratsioonide vastuvõtmine. Sellega tegeleb ajalookomisjonid ja mitteakadeemilised lähiajalooinstituudid. 6. Mida uut ja huvitavat leidsite artiklist enda jaoks? Palun selgitage/põhjendage lühidalt. (2p) Ma ei leidnud enda jaoks just midagi uut, kuid seda oli väga huvitav lugeda. Minu jaoks oli väga huvitav ütlus Toomad Hiio poolt :“… Eesti iseseisvus on sündinud ja taastatud kui Nõukogude Venemaa eitus.“ Samuti meeldis mulle väga Eesti riigi võrdlus Kõrgõzstani ja Turkmenistaniga. 7. Tõenäoliselt tuleb teksti mõistmiseks kohati otsida taustateavet: mõnes kohas eeldavad tekstide autorid, et lugeja tunneb isikuid ja sündmusi, mis siiski ei pruugi kuuluda kõigi inimeste igapäevateadmiste hulka. Nimetage vähemalt kaks artiklis mainitud isikut, daatumit, sündmust vm asjaolu,
test. Tagab suurema hulga inimeste hääletamise ehk suurema üldsuse seisukohtade teada saamise. 2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant). Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse. 6. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1p Majoritaarne ____ Proporstionaalne _X_ Põhjendus: Mini arust on proportsionaalne (edaspidi prop.) valimissüsteem õiglasem. Tänu sellele, et riigikokku pääsemiseks on vaja ületada kvood, on prop. süsteemis parlamendis rohkem parteisid ehk esindatud on rohkemad seisukohad (võimude lahusus). Tänu kvoodile ka väikeparteidel võimalus riigikokku pääseda. Lisanäitena tooksin siia, et riigid, kus rahvaheaolu % on suurim, kasutatakse proportsionaalset süsteemi (Soome, Taani, Norra). 7
.. .................................................................................................. ................................................................................................. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/12/17/tartu/k.jpg 8. Mõisted (Allikas www.ekk.edu.ee) Paigutage sobivaima selgituse ette õige mõiste numbriga: 1 infoühiskond, 2 postindustriaalne ühiskond, 3 teadmusühiskond. Mõiste nr Selgitus Ühiskond, kus võimuinstitutsioonid annavad regulaarset aru parlamendis. Ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. Ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. Ühiskond, kus põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud
Mingil juhul ei tohi kiusamisega leppida. 2. Kas kergem on muuta kirjutatud seadust või kirjutamata seadust (nt tava)? 1 p Kergem on muuta _____kirjutatud seadust _______________ . Põhjendus: Kirjutatud seadustega ja nende muutmisega tegeldakse Riigikogus kogu aeg. Kui seadus on vastu võetud, on see täitmiseks kohustuslik kõigile. Või: Tavad on kujunenud aastasadade vältel, antud edasi põlvest-põlve ning püsivad
kahte muutust Suurbritannia majanduse struktuuris. Ainult muutuse nimetamine punkte ei andnud. Üks õigesti põhjendatud muutus andis 1 punkti. 1. muutus: primaarses sektoris on hõive vähenenud. Põhjendus: Tööd on mehhaniseeritud, näiteks põllumajanduses. 2. muutus: Tertsiaarne sektor on kasvanud. Põhjendus: Majanduses on suurenenud teenuste osakaal ja sellest tulenevalt ka hõive. Suurbritannias on palju haritud ja oskustega tööjõudu, et täita tertsiaarse sektori töökohti. Teenuste sektor annab suuremat kasumit. 3. muutus: Vähenenud on sekundaarne sektor
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele ei laienenud Kreeka polistes ko
annaabi.ee 
