Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguse sõjalise bloki põhikirja artiklist 5 on alljärgnev katkend?
  • Mis põhimõtet sisaldab viies artikkel?
  • Mida tähendab mõiste "külm sõda"?
  • Milles seisnes külma sõja olemus?
  • Mis sündmustega algas teie arvates külm sõda?
  • Mida võib nimetada külma sõja lõpuks?
  • Millist kriisi Saksamaa ajaloos allikakatkend ja illustratsioon kajastavad?
  • Milliseid abinõusid kriisi ületamiseks rakendasid lääneriigid?
  • Milline oli kirjeldatud kriisi mõju Saksamaa ajaloole?
  • Miks ei võtnud Ida-Euroopa riigid pakutavat abi vastu?
  • Mis selle kriisi põhjustas?
  • Kuidas kriis lõppes?
  • Mis kriisi järel sõnastati Breznevi doktriin ja hakati seda ellu viima?
  • Mis riigi poliitik oli Martin Luther King?
  • Mis oli tema tegevuse eesmärk?
  • Milline oli tegevuse mõju?
  • Kelle kõnest on see katkend võetud?
  • Millal see kõne peeti?
  • Mis võis olla selle kõne eesmärk?
  • Millist rolli etendas see kõne järgnevates rahvusvahelise elu sündmustes?
  • Millega seletate USA ja NSV Liidu vastandlike seisukohti?
  • Miks NSV Liit ei võtnud Marshalli plaani kohaselt antavat abi?
  • Kuidas on tabelis toodu seotud külma sõjaga?
  • Kes on pildil olevad isikud milliseid riike esindavad?
  • Millise kriisiga on pildil kujutatud isikud seotud?
  • Mis oli nimetatud kriisi põhjus?
  • Kuidas nimetatud kriis lahenes?
  • Millist külma sõja kriisi foto kajastab?
  • Millist sotsialismikriisi on pildil kujutatud ja millal see toimus?
  • Mis oli selle kriisi põhjus?
  • Milliste tulemustega kriis lõppes?
1. Märkige tabelis  ristiga .   
I maailmasõda 
Tulemused  
II maailmasõda 

Suurte impeeriumide  lagunemine  
 
 
NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas 

 
Eesti iseseisvuse kaotus 


Poola  koridori  loomine 
 
 
Saksamaa kaotab Ida- Preisimaa  


Soome  iseseisvumine  
 
 
Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks 


Eesti iseseisvumine 
 
 
Trumani doktriin ​ lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV 
Liidu poolne ekspansioonioht ​(1947)  
Marshalli plaani ​eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi 
ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. ​(1948-1952) 
Kuuba kriis - 
​USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia 
Kuubale tuumarakette. ​1962 oktoobris  
Külm sõda- 
​demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II 
maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propaganda sõjas ja piirkondlikes 
kriisides.  
Puhkemise põhjused:  
1) Kaks vastandlikku leeri ( kommunistlikud ja demokraatlikud riigid) 
2) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis 
oma mõjusfäärid laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist.  
2. Otsusta millised väited on õiged ja millised valed. 
VÄIDE 
+/- 
Marshalli plaan takistas kommunismi levikut maailmas 

Trumani doktriin aitas Ida-Euroopas võimule kommunistid  

Kuuba kriisi ajal lõid lääneriigid õhusilla, mida kasutati toiduainete  - 
ja kütuse transpordil 
Teise maailmasõja võitjariigid moodustasid 1945. aastal ÜRO 

Prantsusmaa ja Saksamaa vahel oli külma sõja ajal raudne eesriie  

 
 
3. Sõjalised blokid 
3.1Missuguse sõjalise bloki asutasid külma sõja ajal lääneriigid, missuguse Ida-Euroopa 
kommunistlikud riigid? (organisatsiooni nimi) 
Lääneriigid: NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ) ​1949 
Kommunistlikud riigid: 
​VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ​1955 
 
3.2. Missuguse sõjalise bloki põhikirja artiklist 5 on alljärgnev katkend
Blokk :​ NATO 
 
3.3 Mis põhimõtet sisaldab viies artikkel? 
Et ollakse üks liit? 
 
3.4 Kas Eesti liitumine nimetud organisatsiooniga oli õige otsus. Põhjendage oma  arvamust.  
Jah 
 
4. Mida tähendab mõiste “külm sõda”? 
külm sõda-  demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku riikide vastasseis peale II 
maailmasõda.  
5. Nimetage külma sõja puhkemise põhjus.  
Põhjus: kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda.  
 
6. Milles seisnes külma sõja olemus? Tooge neli näidet avaldumisvormide kohta.  
1) Vastastikune propaganda ja luure
2) Vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine (NATO ja VLO) ning 
võidurelvastumine. 
3) Sõditi teise leeri liitlastega. 
4) Pakuti üksteise vaenlastele sõjalist ja majanduslikku abi. 
 
7. Mis sündmustega algas teie arvates külm sõda? Põhjendage oma valikut.  
Sündmus: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. 
/Berliini blokaad  
Põhjendus: Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel./Ehitati Berliini 
müür, mis eraldas kaht erinevat ideoloogiat ja samuti süvendas pingeid. 
 
8. Nimetage kaks sündmust, mida võib nimetada külma sõja lõpuks?  
1. 1980 aastate ​keskel said Nõukogude juhid aru, et riik/liit ei suuda enam USA-ga 
relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi nii majanduses kui ka välis- ja 
sisepoliitikas.  
2. 1980. aastate teisel poolel alanud ümberkorraldused riigi olukorra päästmiseks 
kukkusid läbi. 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate alguses lagunes NSVL kui ka 
kogu idablokk. Külm sõda oli selleks korraks lõppenud. 
 
9. Vastake katkendi ja illustratsiooni ning oma varasemate teadmiste põhjal.  
9.1 Millist kriisi Saksamaa ajaloos allikakatkend ja  illustratsioon  kajastavad?  
Berliini blokaad 
9.2 Nimetage üks kriisi tekkimise põhjus?  
Saksamaa oli jaotatud  neljaks  erinevaks okupatsioonitsooniks ning ida pool valitses kommunistlik 
ideoloogia ja lääne pool demokraatlik.  
9.3 Milliseid abinõusid kriisi ületamiseks rakendasid lääneriigid? 
Õhusildasid 
9.4 Milline oli kirjeldatud kriisi mõju Saksamaa ajaloole?  
Saksamaa lõhenemine kaheks.  
10. Nimetage kaks turumajanduse tunnust 
1) Ettevõtlus on vabastatud piirangutest, kontrolli all hoiti kulutusi 
2) ​ Turumajandus ei eelda eraomandis olevaid tootmisvahendeid
Sotsiaalse turumajanduse rakendamise tagajärjed Saksa Liitvabariigis 
 
10. Võrrelge allikaid. Vastake küsimustele teksti, karikatuuri ja oma teadmiste põhjal.  
10.1 Milles seisnes USA abi eesmärk Euroopale allikate põhjal  
a) ALLIKAS A  
Sotsiaalne heaolu- toidud ja hädavajalikud tarbekaubad? 
b) ALLIKAS B  
Was  
10.2 Miks ei võtnud Ida-Euroopa riigid pakutavat abi vastu?  
Sest nad kuulusid Nõukogude Liidu mõjusfääri ning Marshalli plaani eesmärk oli peatada 
kommunismi levik. (Nõukogude Liidus valitses  kommunism
 
10.3 Andke hinnang Marshalli plaani tulemuslikkusele Lääne-Euroopa jaoks. 
 
11. Ülesanne  pildiga .   
a) Keda on pildil kujutatud (isik ja riik)  
Nikita Hruštšov (NSVL) 
John.F.Kennedy (USA) 
 
b) Mis kriisi kujutatakse  
???? Kuuba kriis 
 
c) Mis selle kriisi põhjustas? Kuidas kriis lõppes?  
 Põhjus: 
Fidel  Castro  sai võimule lubades demokraatiat, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri. See ei 
meeldinud USAle ning NSVL hakkas Castrot  toetama
Tulemus:  
8. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab 
   raketid  maha.  Vastuseks  lõpetas USA 
 Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli 
 selleks korraks möödas. USA viis 
 Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale 
 sihtivad raketid. 
 
 
 
 
12. Kirjutage sündmuse ees olev number tabeli õigesse  lahtrisse .  
1940ndad 
1950ndad  
1960ndad 
1970ndad  
Berliini blokaad 
Ungari ülestõus, 
Berliini müüri 
Vietnami sõja lõpp 
(7) on  
Ida-Berliini ülestõus, 
ehitamine, Praha 
(6)  
Suessi kriis  
kevad 
(2, 3, 5)  
(1, 4)  
12.2 Mis kriisi järel sõnastati  Breznevi  doktriin ja hakati seda ellu viima? 
Praha kevade 
12.3 Selgitage mõistet “Breznevi doktriin”.  
Breznevi doktriin- Nõukogude Liidu välispoliitika seisukoht aastast 1968 (Praha kevade 
mahasurumine) . Brežnevi doktriini järgi oli Nõukogude Liidul õigus sekkuda, kui  sotsialism  on 
mõnel maal ohustatud 
 
 
13. Töö  kaardiga .  
13.1 Pealkirjastage ajalooperiood, mida kaart kujutab 
Külm sõda 
 
13.2. Millised märksõnad iseloomustavad kaardil kujutatud ajalooperioodi  
3-Trumani doktriin 
6-Marshalli plaan 
 
13.3.Nimetage numbriga tähistatud riik  
1. Jugoslaavia  
2. Nõukogude Liit 
3.Saksa LV 
4. Saksa DV 
5.  Tsehhoslovakkia  
6.  Rumeenia  
 
14. Töö kaardiga 
Kriisi nimetus 
Aeg 
Berliini ülestõus 
1953 
Praha kevad 
1968 
Ungari ülestõus 
1956 
 
 
Kriisi põhjus 
Tulemus 
BERLIINI ÜLESTÕUS 
Nõukogude väed kasutasid jõudu 
Inimeste rahulolematus  
meeleavaldajad laiali 
viletsate 
ajada. 
elutingimustega 
Vastuhakkajate poolt üle võetud 
 
asutusedvallutati 
tagasi. 
Kokku hukkus tuhatkond inimest 
 ​PRAHA KEVAD 
Selles nähti ohtu Nõukogude Liidu 
Inimeste  rahulolematus  kompartei  juhi  püsivusele ( revolutsiooniline idee). 
Antonin   Novotnyga  tõi  kaasa  uue  partei  NSVL tuli (Brežnevi doktriin) ja surus 
juhtkonna,  mille  eesotsas  oli   Alexander   selle jõuga maha ning juhtkond  
Dubcek.  Tšehhoslovakkia  uus  juhtkond  asendati uuega.  
hakkas  inimestele  lubama   suuremaid    
õigusi(mingil  määral  turumajandus,  kaotati 
tsensuur ja ideoloogiline järelvalve.  
UNGARI ÜLESTÕUS 
Kokkulepe NSVL vägede 
Meeleavaldus Poola 
väljumiseks Budapestist, komm
toetuseks kasvas vastuhakuks 
vastu võitlemise tugevnemine 
NSVL mõju vastu. 
 
 
 
 
Martin  Luther King  
Mis riigi poliitik oli Martin Luther King?  
USA 
 
Mis oli tema tegevuse eesmärk? 
Võidelda mustanahaliste inimõiguste eest (“I have a dream...”) 
 
Milline oli tegevuse mõju?  
 
 
● Tooge kolm näidet selle kohta, kuivõrd NSV Liit järgis neid inimõiguste ülddeklaratsiooni 
artikleid? 
Näide: 
Näide: 
Näide:  
 
 
● Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku joont: 
MAJANDUS 
Näide:  Plaanimajandus  
Selgitus : Majandust reguleeris riik, et midagi üle ei  toodetaks  ning  
 
Näide: Rasketööstuse eelisarendamine 
Selgitus: Pidev valmisolek sõjaks ja võidurelvastumine 
 
ÜHISKOND 
Näide:  
Selgitus: 
 
Näide:  
Selgitus:  
 
 
● Töö kaardiga  
1. Eesti  
2. Läti  
3. Leedu  
4. Poola  
5. Valgevene 
6. Tsehhoslovakkia 
7. Ungari  
8. Rumeenia 
9. Moldova 
10.  Ukraina   
 
●  
Olid külma sõja ajal Nõukogude Liidu 
Olid sotsialistlikud riigid 
liiduvabariigid   
1, 2, 3, 5, 9, 10 
4, 6, 7, 8  
 
 
Nimetage kaks turumajanduse tunnust 
1) Ettevõtlus on vabastatud piirangutest, kontrolli all hoiti kulutusi 
2)  
Sotsiaalse turumajanduse rakendamise tagajärjed Saksa Liitvabariigis 
 
 
 
 
JÄRELARVESTUS: MAAILM PEALE II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA  
 
1) Maailmasõja tagajärjed… 
 
a) NSVL-ile:  
 
b) Saksamaale:  
 
c) USA-le:  
 
d) Eestile:  
 
2) Jõudude vahekord maailmas pärast II maailmasõda. Põhjenda.  
 
a) Kas Teine maailmasõda tugevdas või nõrgestas USA positsiooni maailma?  
 
Põhjendus:  
 
     b) Kas Teine maailmasõda tugevdas või nõrgestas NSV Liidu positsiooni maailmas?  
 
Põhjendus:  
 
3) Töö tekstiga :  
Kelle kõnest on see katkend võetud?  
 
Millal see kõne peeti?  
 
Mis võis olla selle kõne eesmärk?  
 
Millist rolli etendas see kõne järgnevates rahvusvahelise elu sündmustes?  
 
 
4) Nimetage külma sõja valdkonda/iseloomulikku joont ja tooge konkreetne näide: 
 
Valdkond  
Näide 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 5) Selgita mõiste ja anna sellele hinnang ajaloolises kontekstis. 
 Trumani doktriin:  
lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne 
ekspansioonioht ​(1947) 
Hinnang: Selle eesmärk sai täidetud üsna hästi, ta  
 
6) Marshalli plaan. Töö allikaga .  
 
1. Millised olid Marshalli plaani eesmärgid USA seisukohalt, NSV Liidu seisukohalt 
(allikad A,B,C) 
 
USA seisukohalt:  
1)  
2)  
 
NSV-Liidu seisukohalt:  
1)  
2)  
 
        2.  Millega seletate USA ja NSV Liidu vastandlike seisukohti?  
1)  
 
 
2)  
 
 
       3.  Miks NSV Liit ei võtnud Marshalli plaani kohaselt antavat abi?  
 
  
4. Kas nõustute Erhardi hinnanguga Marshalli plaanile . Põhjendage:  
1)  
 
2)  
 
3)  
 
7) Analüüsi tabelit oma teadmiste alusel;  
7.1 Millist nähtust tabel kajastab 
 
7.2 Kuidas on tabelis toodu seotud külma sõjaga?  
 
7.3 Miks inimesed SDV-st põgenesid. Nimeta kolm põhjust.  
1)  
 
2)  
 
3)  
 
 
7.4 Selgita põgenike arvu langust 1961 aastal?  
 
8) Töö pildiga.  
8.1 Kes on pildil olevad isikud, milliseid riike esindavad?  
 
8.2 Millise kriisiga on pildil kujutatud isikud seotud?  
 
8.3 Mis oli nimetatud kriisi põhjus?  
 
8.4 Kuidas nimetatud kriis lahenes?  
 
8.5 Miks peetakse nimetatud kriisi sageli külma sõja kulminatsiooniks/määrava tähtsusega 
kriisiks? 
 
 
 
 
 
9) Nimetage igast kümnendist üks teie arvates külmale sõjale kõige iseloomulikum sündmus. 
Põhjendage.  
 
1950. aastad 
Sündmus:  
 
Põhjendus:  
 
 
1960. aastad 
Sündmus:  
 
Põhjendus:  
 
10) Töö pildiga. Millist külma sõja kriisi foto kajastab? 
Kriisi nimetus ja toimumise aeg:  
 
Kriisi põhjus:  
 
Millega kriis lõppes:  
 
10) Karikatuur  
1. Millist sotsialismikriisi on pildil kujutatud ja millal see toimus? 
 
2. Mis oli selle kriisi põhjus?  
 
3. Milliste tulemustega kriis lõppes?  
 
4. Milline NSVL välispoliitiline doktriin sündis pärast seda sündmust ja milline oli selle 
sisu?  
 
 
Vasakule Paremale
Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #1 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #2 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #3 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #4 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #5 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #6 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #7 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #8 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #9 Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Loorak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KÜLM SÕDA JA KRIISID NING SÕJAKOLDED
6
rtf

KÜLM SÕDA JA KRIISID NING SÕJAKOLDED

Põhjenda oma arvamust Nii Trumani doktriin , kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud sugugi omakasupüüdmatu, sest USA teadis, et NSV Liit on neile tugev vastane ja ainus võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. 5. Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks? Dateerige aastaga. Berliini blokaadi 24. juuni 1948 6. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? USA väed ei osanud võidelda sissisõjas. Tal puudusid liitlased, kardeti Hiina sekkumist. Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist;

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu
Külm sõda
12
odt

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda
4
docx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Selle ehitamise põhjused olid: ● massiline ida-sakslaste põgenemine läände ● lahkujad olid enamasti haritud ja nooremad sakslased ● pidev Lääne- Saksamaal käimine näitas, et kapitalistlik süsteem on edukam kui sotsialistlik ● loomevabadust piirati Ida-Berliinis ● puudusid demokraatlikud vabadused müüri likvideerimine: Sõja lõppedes ehk 1989. aastal likvideeriti Berliini müür 8. Kriisid külma sõja ajal Aasias ja Ameerikas: Korea sõda, Kariibi ehk Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Teada nimetatud kriiside toimumise aastat, osalenud pooli, põhjusi ja tulemusi, osata leida kaardilt. KRIIS, AASTA OSALENUD KRIISI TAGAJÄRG/ RIIGID PÕHJUSED TULEMUS Korea sõda Korea Vabariik, Korea Vabariigi ja 1)Korea jäi jagatuks 1950-1953 Korea RDV, Hiina, Korea RDV 38

Maailmasõjad
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu
Külm Sõda
11
doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun