...................................................................................................................... 2) ..................................................................................................................................................................................... 3) Missugused piirkonnad kujunesid Esimese maailmasõja järel uuteks pingekolleteks? Tooge välja neli pingekollet ja iseloomustage konflikti olemust. (8 p) Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. I pingekolle ...................................................................................................................................................................... konflikti olemus:............................................................................................................................................................... ......................................................................................
Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises maailmasõjas. 3. Mis piirkonnad kujunesid Esimese maailmasõja järel uuteks pingekolleteks? Tooge välja neli pingekollet ja iseloomustage konflikti olemust. 8 p Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. 1. pingekolle: Sudeedimaa konflikti olemus: Saksamaa taotleb sakslaste ühendamist ühte riiki. 2. pingekolle: Etioopia (Abessiinia) konflikti olemus: Itaalia esineb agressorina. 3. pingekolle: Hispaania konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused
Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises maailmasõjas. 3. Mis piirkonnad kujunesid Esimese maailmasõja järel uuteks pingekolleteks? Tooge välja neli pingekollet ja iseloomustage konflikti olemust. 8 p Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. 1. pingekolle: Sudeedimaa konflikti olemus: Saksamaa taotleb sakslaste ühendamist ühte riiki. 2. pingekolle: Etioopia (Abessiinia) konflikti olemus: Itaalia esineb agressorina. 3. pingekolle: Hispaania konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused
11. Saksamaa tahtis vallutada Inglismaad ja nad mõlemad otsisid omale abistavaid riike 12. 1882 Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia loodi, et astuda vastu Saksamaale. 13. 1907 Saksamaa, Venemaa ja Austria- Ungari loodi, et astuda vastu kolmikliidule. 14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid. Ypres: Kasutati esimest korda gaasi Verduni. 19.Kuna Venemaal toimus riigipööre 20.1917, et Venemaad vallutada. 21.Kaevikusõda, kuulipildur, kaitserajatised, ja uued väeliigid 22.Tulid uued masinad ja tehnika sõja pidamises ja tagajärjed olid sõjakoledused üle elanud inimesed ja tohutul hulgal surnuid. 23.Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. 24.Tuli üldine töökohustus ja keelati ära streikimine ja palganõudmised
toetus + ÜRO Korea Rahvademokraatlik pidasid end võitjaks. 100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. aastal; araabia riigid ei eesmärgiks oli sionism ehk Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle
riik (de mok r.). Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia Põhi Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala rahv 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) aks Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle
Eesti korvpalli minevik Eesti korvpall sündis aastal 1913. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võim...
NSVL oma sõjaväebaasi Kuubal. USA tunnistas Kuuba puutumatust ning tõi välja oma tuumaraketid Türgi territooriumilt. Vietnami sõda 1964 1973 USA toetas LõunaVietnamit võitluses PõhjaVietnami ja kommunistide vastu. Kui USA sõjast väljus, võitsid kommunistid ja Vietnam ühendati nende võimu alla. Afganistani sõda 1979 1989 NSVL sekkus Afganistani kodusõtta ning üritas kehtestada Nõukogude võimu. Lähis Ida pingekolle 1948. aastal kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi, mis põhjustas Araabiamaades vastuseisu ja sõdu. 1949 loodi PõhjaAtlandi lepinguorganisatsioon ehk NATO, Lääneriikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks. 1955 loodi Varssavi lepinguorganisatsioon, NSVLi ja IdaEuroopa sotsialistlike riikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks. 4. Mis on pingelõdvendus ja milles see väljendus?
liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria Niisiis: Keskriigid olid Saksamaa, Austria- Antanti tähtsaimad riigid: Inglismaa, Ungari, Türgi, Bulgaaria Prantsusmaa, Venemaa, USA Rahvusvahelist olukorda pingestasid mitmed kriisid: · Maroko kriisid (1905-1906, 1911) vormiliselt iseseisvas Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa · Pingekolle Balkani poolsaarel 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda: 1) Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele (Serbia, Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialism see on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu
sajandil, juhtis iisraellased Egiptusest tagasi. Taavet iisraellaste kuningas 10. sajandil, ühendas iisraellased ja rajas Iisraeli riigi. Saalomon Iisraeli õitsenguaja (10. sajandi) kuningas, Jeruusalemma Jahve tempel. Paabeli vangipõli Uus-Babüloonia ülemvõimu periood Juuda riigis, juutide küüditamine Mesopotaamiasse. Edasine kulg juutide tagasipöördumine Iisraeli juba 19. saj. lõpus, II ms ajal holokaust, Palestiini riiki pole Gaza sektor praeguseni pingekolle. Vana-Testamendi tähtsus ajalooallikana see on iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas ning sajandite vältel kirjutatud, järk-järgult kokku seatud.
Tooge kaks näidet. (2 p) a .................................................................................................................................................. b .................................................................................................................................................. 1.3. Missugused piirkonnad kujunesid Esimese maailmasõja järel uuteks pingekolleteks? Tooge välja neli pingekollet ja iseloomustage konflikti olemust. (8 p) Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. I pingekolle ................................................................................................................................. konflikti olemus: ......................................................................................................................... II pingekolle …………………………………………………………………………….……… konflikti olemus: .................................................
NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. 2. Korea sõda 1950-1953 Korea sõda. Tulemusena keegi ei võitnud. Hoogustus võidurelvastumine. Põhja-Koreast sai mahajäänud kommunistlik riik siiani selline. 3. Ungari ülestõus 4. Suessi kriis 5. Lähis-Ida pingekolle 6. Berliini II kriis 7. Kuuba kriis 8. Praha kevad 9. Vietnami sõda
tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 4.2. Lähis-Ida pingekolle: (Vt. ka õpik lk.71-74) · Selle pingekolde eellugu ulatub tegelikult sajanditetagusesse aega. Palestiina alal elanud enamus juutidest sattusid sajandite jooksul küüditamiste või vabatahtliku lahkumise tõttu elama diasporaasse (ehk juutide kogukonnad väljaspool nende ajaloolist kodumaad).19.-20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti. · 19.sajandi lõpul tekkis sionistlik liikumine - juutide rahvuslik (natsionalistlik) liikumine, mille
põhja poolt ja kehtestab seal kommunistliku riigi ning USA lõuna poolt, kus kehtestatakse Lõuna-Korea Vabariik. Tekib sõda kahe osapoole vahel. Põhja-Koread toetasid sotsialismileeri riigid, Lõuna-Koread lääneriigid. 1949 loodi NATO. 1953 lõppeb Korea sõda suurte kaotustega. Piirid jäävad samaks. Korea sõja üheks tulemuseks on Saksamaa relvastamine, kuna lääneriigid hakkasid Stalinist suuremat ohtu tunnetama. 1948 sai alguse Lähis-Ida pingekolle, mis püsib tänapäevani. Pingekolde põhjustas araablaste ja juutide vastuolu Palestiina kandis. Suurbritannia toetas juutide naasmist oma kunagisele kodumaale. Suurbritannia mandaadi lõppemisel luuakse 2 riiki: 1) Iisrael 2) Palestiina 14.05.1948 Iisrael kasutab võimalust ja kuulutab välja juutide Iisraeli riigi. Palestiinlased väidavad, et nad ei tunnusta juutide õigusi jne. Pingekolle hakkab üles kerima. Niipea kui
Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Põhjus: Juutidel polnud 1948. aastani oma riiki. Sel aastal kuulutasid nad välja Iisraeli riigi. Sellega aga polnud nõus Araabia riigid. Tulemus: Sõdivad siiamaani, pole saanud lahendust. Suessi kriis (1956) Osalejad: Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael. Põhjus: 1952.aasta riigipöördega läks Egiptuses võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga vi...
Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali
Tulemus: Lääne- Berliin ei arvatud ooodava SM Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas SM lõhenemise: kolmes läämnetrsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Idabloki majanduskoostöö organisatsioon NATO ja VLO ● NATO 1949 ● Varssabi Lepingu Organisatsioon 1955 USA aatomipomm 1945 NSVL aatompomm 1949 USA vesinikupomm 1951 NSVL vesinikupomm 1952 Lähis-IDa pingekolle ● Iisrael - araablaste riigid ● 1948 Iisraeli tekkimine ● 1948-1949 I Iisraeli-Araabia sõda Hiina Rahvavabariik 1949 ● 1949 lõppes Hiina kodusõda ● Hiina lõhenes: Mandriosa - Hiina Rahvavabariik, Taivani saar - Hiina Vabariik Korea sõda 1950-1953 17.juuni 1953 Berliini ülestõus Gamal Abdel Nasser - Egiptuse president aastast 1956. Tahab ühendada kõik araablased enda alla üheks riigiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
