Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Rannu  Keskkool
  
Nimi Perekonnanimi
X klass
Ameerika  Ühendriigid
Juhendaja : V.  Rootsmaa
Rannu 2011
Sisukord
Üldandmed............................................................................................................. 4
Rahvastik................................................................................................................ 5
Inimareng............................................................................................................. 10
Kaubandus............................................................................................................ 11
Energiamajandus.................................................................................................. 13
Metsamajandus ja kalandus.................................................................................16
Põllumajandus...................................................................................................... 17
Turism.................................................................................................................. 19
 Federal  Reserve   Bank  korraldab USA keskseid rahaasju. New Yorgis   asubki  selle 
suurim  esindus . Sealsed  ekskursioonid  viivad maa-alustesse kullahoidlatesse, mis
on suurim teadaolev maailmas. Selgitatakse ka keskpanga üldist tegevust ja 
põhimõtteid. Kuna USA on majanduslikult tugevaim riik maailmas, on see 
kindlasti huvitav. Kuna seal hallatakse suuri rahareserve, on seal ka korralikud 
turvameetmed , mistõttu  on vaja  külastus   tükk  aega ette  planeerida . Ka 
ekskursiooni  saadavad  relvastatud üksused. Üks panga  eksponaat  on ka kõige 
väärtuslikum münt, 1933. aastal vermitud mündil on kujutatud kahe peaga 
kotkast.................................................................................................................. 20
 Transport............................................................................................................. 22
Kokkuvõte............................................................................................................. 23
Ameerika Ühendriigid on maailmas pindalalt 3. ja rahvaarvult samuti 3. riik. USA 
on globaliseerumise 
etalon , seal on  esindatud  mitmekümneid eri rahvuseid, kuigi 
sealne  põhirass on „valge  rass “, on seal siiski suurel määral ka teiste  rasside  
esindajaid. Ka looduslikult on USA üks mitmekesiseimaid riike, seal on esindatud 
suurem osa kliimavööndeid. USA saavutas oma iseseisvuse juba 18. sajandi lõpul,
seetõttu on sealne majandus ja riik  tervikuna  arenenud paremini kui mujal. USAd 
pole räsinud suuremad  sõjad , samuti on sealne  riigikord  olnud demokraatlik. Kõik
see on loonud eeldused USA kui tugeva riigi arengule. Nii ongi USA olnud juba 
pikka aega maailma (mõju)võimsaim riik, USA presidenti peetakse maailma 
mõjuvõimsaimaks  isikuks . Kõik, mis toimub USA-s, mõjutab  kaudselt  või otseselt 
ka muud maailma. Samas on tulevikus USA kõrvale tõusmas ka  Aasia   suurriigid  
(näiteks Hiina). USA suureks probleemiks on  immigratsioon , sinna saabub 
immigrante pea igast  piirkonnast , lootuses leida parem elu. Ka USA välispoliitikat 
peetakse kohati ebastabiilseks ja liiga agressiivseks. Kuid vähemalt lähiajal on 
USA siiski maailma tähtsaim riik, nii poliitiliselt kui majanduslikult......................23
 Käesolevas referaadis  uurisin  Ameerika Ühendriike mitmel tasandil. Sain teada 
palju uut ja huvitavat. Valisin oma uurimustöö teemaks Ameerika Ühendriigid, 
kuna mind huvitas, kuidas ja miks on USA-st saanud maailma tähtsaim riik ning 
kuidas see avaldub. Uurimustöö tegemist lihtsustas suur info hulk, samas 
raskendas tõsiasi, et ka rääkida oli paljust...........................................................23

Summary.............................................................................................................. 24
 The United  States  of America is the 3rd largest and 3rd most populated  country  
in the world. The United States is the standard of  globalization , it represents tens 
of  different  nations,  although  the  majority  is white, they still  have large  numbers  
of people of different  race . The  nature  of the U.S also one of the most  diverse
with  almost  all climatezones. The United States  became  indipendent at the end of
the  18th   century , therefore  the  economy has  developed  more  than  elsewhere. No
great  wars  have  taken   place  on the  surface  of the country and the country has 
been  democratic  for a long  period  of time. These  are the stepping  stones  to a 
great  nation . That is why the  Unites  States of America have been the most 
powerful  nation long time. The  president  of the United States is  considered  the 
most powerful  personAnything  that happens in the United States, will directly or
indirectly,  influence  the  rest  of the world. In the future, Asian  countries like  China ,
might   rise  to a familiar level. An  important  problem of the United States is 
immigration , because people from all over the world go  there  in  hope  of better 
life, also  known  as the American  Dream . The  foreign   politics  of the United States 
is considered somewhat unstable and excessively aggressive . Atleast for the time
being, the United States of America is the most powerful country,  both  politically 
and economycally................................................................................................. 24
 In the  report  at  hand , I studied the United States on many levels . I  chose  this 
country, because I was interested in how the United States have become the 
greatest  nation in the world and where can I see it. The  amount  of information 
made the work easier, although there was alot to write about............................24
Kasutatud allikad.................................................................................................. 25
Üldandmed

Pindala: 9 826 675 km2

Rahvaarv: 307 212 123 inimest (juuli 2010)

Rahvastikutihedus: 31,3 inimest km2 kohta

Pealinn: Washington D.C

Pealinna rahvaarv: 599 657 inimest. 

Ametlik  riigikeel : inglise keel 

Rahaühik : USA  dollar  (USD) 

Rahvusvaheline lühend: USA

Asukoht: Põhja-Ameerika  mandril , Ameerika  maailmajaos , Vaikse ookeani
ja Atlandi ookeani vahel. 

Merepiiri on USA-l 19 924 kilomeetrit.

Pinnamood :    mitmekesine ,   kõrgete   mägedega   läänes,   tasandikega
keskosas ja väiksemate mägedega idas. 

Kliima:   esindatud   on   kõik    kliimavööndid ,   välja   arvatud   ekvatoriaalne.
Troopiline  kliima  Floridas  ja  Havail  ning arktiline Alaskal ja Yukonis. 

Loodusvarad :     Ameerikas   leidub   peaaegu   kõike:    kivisüsi ,   vask,   tina,
molübdeen ,    fosfaat ,    uraan ,    boksiit ,    kuld ,   raud,    elavhõbe ,    nikkel ,    hõbe ,
tsink , maagaas ja puit jne. Ameerikas on maailma suurimad kivisöevarud,
mis moodustavad 27% kogu maailma kivisöevarudest.
Ameerika  Ühendriigid   tekkisid   Briti   kolooniatest   18.   sajandil.   Peale   seda
toimusid kokkupõrked põhja ja lõuna vahel, mis viisid Kodusõjani, mille käigus
põhi   võitis   ja    orjus    kaotati.   1930.ndatel   toimus   Suur    Depressioon ,   ehk
majanduslangus , mille käigus kaotas töö umbes veerand kogu töötavast rahvast.
Ameerika   Ühendriigid   olid   Euroopa   riikide,   peamiselt    Suurbritannia ,   võimu   all,
mistõttu viidi sinna arvukalt kurjategijaid ja muid ühiskonnast väljaheidetuid, kes
seal   oma   riigi   tegid.   Ameerika   valdustesse   kuulub   ka   Guantanamo   lahe
mereväebaas  Kuubal .
Rahvastik
Ameerika Ühendriikides elab hinnanguliselt 313 232 044 inimest (juuli 
2010). Rahvaarvu poolest on USA kolmas riik maailmas, seetõttu võib väita, et 
tegu on suurriigiga. USA-ga sarnast rahvaarvu pole ühelgi teisel riigil, kuid 
näiteks Indoneesias elab natuke üle 245 miljoni ja Brasiilias üle 203 miljoni. 
USA rahvaarv on kasvanud juba alates 1950. aastast, nagu näha joonistelt 
8 ja 9. Rahvastiku kasv on alates 1950-60 aastatest  kahanenud, kuigi tõusis 
korraks aastatel 1990-2000. Ka tänapäeval on USA rahvaarvu kasvu kiirus 
langemas. Aastaks  2050 eeldatakse kasvu jätkumist, eeldatav  rahvaarv aastal 
2050 on ligi 400 miljonit.
           Joonis 1 : Rahvastiku kasv USA-s                    Joonis 2: USA rahvaarv (mln) 
1950-2050 
USA rahvastiku tihedus on 34 inimest km2 kohta. Sarnase rahvastiku 
tihedusega on ka näiteks  Fääri  saared (35 in/km2), Madagaskar  (36 in/km2) ning 
Eesti (31 in/km2). Antud andmed on aastast 2010.  Riigi  idaosa  on läänepoolsest 
ühtlaselt rohkem asustatud, kõrgem on asustus  rannikualadel , madalam riigi 
keskosas, kus mõnel pool on tegu kuivade ja kõrgete aladega, kus elamine pole 
nii lihtne kui ülejäänud piirkondades. Täpsemalt näitab rahvastiku paiknemise 
joonis 10.
0
50
100
150
200
250
300
350
400
1950 2000 2015 2025 2050
Joonis 3: USA rahvastiku tiheduse kaart
USA rahvastiku loomulik iive on 5,45 promilli . Ka  rändesaldo  on positiivne, 
ulatudes 4,18 promillini. USA rahvastiku iive on suhteliselt kõrge, enamikel 
arenenud riikidel on see nullilähedane või isegi negatiivne. Ka  sisseränne  USA-sse
on üsna kõrge. Inimesi ahvatleb USA kui riigi rikkus, loodetakse leida paremaid 
elamistingimusi. Seetõttu on USA-l palju probleeme ka illegaalsete 
immigrantidega . Imikusuremus  on ~6 promilli, mis on arenenud riigile  omaselt  
madal näitaja. Lapsi naise kohta on keskmisel 2,06; mis on oluliselt kõrgem 
enamikest teistest arenenud riikidest, samas aga väiksem kui Aafrika 
arengumaadel. Kõrge sündimuse taga on suhteliselt suur madala 
haridustasemega inimeste ja immigrantide hulk, kelle  sündimus  on põhirahvuse 
omast suurem. 
USA kodanike keskmine oodatav eluiga on 78,37 aastat (meestel 75,92; 
naistel 80,93). Kogu maailmas on see 50. näitaja, ehk siis USA inimeste keskmine
eluiga on keskmisest oluliselt kõrgem. 
Joonis 4: USA  rahvastikupüramiid  (1980)
Joonis 5: USA rahvastikupüramiid (2010)
Joonis 6: USA rahvastikupüramiid (2050)
-14
14-65
65+
Naised
19,4%
65,9%
14,7%
Mehed
20,8%
67,6%
11,6%
Tabel 1: USA rahvastiku  soolis -vanuseline jaotus
Nagu eelnevatest rahvastikupüramiididest (joonised 11, 12 ja 13) ning 
tabelist 1 on näha, on USA rahvastikus noorte osakaal veel selgelt suurem 
vanurite osakaalust, seega ei ole tegu just väga vana ühiskonnaga. Kuid on 
eeldada sündimuse langust ja seeläbi rahvastiku  vananemist  aja jooksul. USA 
rahvastik on läbinud demograafilise siirde ja jõudnud viimasesse  etappi , sellele 
viitab  sündimuse langus ja madal  suremus .
USA  linnarahvastiku  osakaal on suur, ulatudes 82 protsendini. USA-s on 
linnarahvastiku suurenemine suhteliselt madal, viimaste aastate jooksul ~1,5% 
aasta kohta. Suurimad linnad on New York  (8 175 133 inimest), Los  Angeles  
(3 792 621) ja  Chicago  (2 695 598). Nevadas  asub maailma suurim 
hasartmängu- ja meelelahutuskompleks Las  Vegas . New Yorki  peetakse üheks 
tähtsamaks maailma moepealinnaks.
USA töötavast rahvastikust on hõivatud esmasektoris 0,7%;  
tööstussektoris 20,3% ja teenidussektoris 79%. Töötuse määr on 9,7% (andmed 
aastast 2009). Riigi tööjõu jaotus vastab “arenenud riigi standarditele”. 
Tööpuudus  on siiski üsna kõrge ja kasvanud, aastal 2008 oli see 9,3%. 
USA  rahvastikupoliitika  on omane liberaalsele mudelile, toetatakse kõiki 
samal määral. AIDSi on nakatunud ~1,2 miljonit inimest, mis enam kui 300 
miljonilist rahvastikku arvestades ei ole väga kõrge näitaja.  Rahvaarv muutub 
peamiselt tänu  kõrgele  iibele ja sisserändele.
Inimareng
USA inimarengu indeks on 0,942, millega on ta hetkel  4. kohal. Sarnased 
näitajad on Uus- Meremaal  ja  Iirimaal , selle näitajaga on USA arenenud Riikide 
seas, kuid  inimarenguindeksi  poolest on oma grupi keskmisest kõrgem. Eesti 
inimarenguindeks  on 0,812, mis jääb USA omale kõvasti alla ning on isegi oma 
grupi keskmisest veidi madalam. SKT inimese kohta on Eestis(20 361$),  
Ameerikas (45 592$) ning imikusuremus on USA-s 6,22 surma tuhande elussünni 
kohta, mis Eestis on 7,32 surma tuhande elussünni kohta. SKT erinevus tuleneb 
ilmselt  kliimast , mis võimaldab inimestel edukas olla väga paljudel erinevatel 
elualadel põllumehest Hollywoodi näitlejani. USA on olnud iseseisev riik juba üle 
230 aasta, seetõttu on sealne majandus saanud areneda oma vajaduste järgi 
palju kauem, kui Eesti majandus.
Regioon
Inimarenguindeksi väärtused aastatel 1980-2010
1980
1990
2000
2005
2010
Kõrgelt arenenud riigid 
( OECD )
0,723
0,770
0,822
0,841
0,853
Ida-Aasia
0,391
0,474
0,567
0,608
0,650
Must-Aafrika
0,293
0,354
0,315
0,366
0,389
Ameerika Ühendriigid
0,81
0,857
0,893
0,895
0,902
Tabel 2:  Inimarenguindeksite  võrdlus
Kõikjal on toimunud areng, Aafrikas siiski mitte nii sirgjooneline. Viimasel 
ajal on areng aeglustunud. Kõige kiiremini on arenenud Ida-Aasia, 2010. aasta 
näitaja on 0,24 ühiku võrra kõrgem kui  1980. aasta näitaja. Mujal on areng 
jäänud 0,1 ühiku  kanti . Ida-Aasia hakkab OECD-le järgi jõudma, Must Aafrika aga 
jääb veelgi rohkem maha.
Kaubandus
Koguväärtus  mln USD
Inimese kohta USD
Eksport  
1 299 922
4 206 
Import
2 164 833
7 005
Kaubandusbilanss
(ekspordi-impordi 
vahe)
-864 911 
-2 799
Tabel 3: USA kaubandusbilanss
Negatiivne   kaubandusbilanss,   nagu   USA’l   (Tabel   3),   tähendab,   et   sisse
veetakse rohkem kaupa kui välja. See viitab sellele, et riik ei suuda ise ennast ära
elatada ning nö. sööb ennast võlgadesse.
Peamised
eksporttooted
Muutused vastava
toote ekspordis
2004-2008
%-des algaasta
suhtes
Vastava toote
osatähtsus
maailma-
kaubanduses  %
Peamised  turud
Masinad
Langenud 2%
10,8%
Kanada  20%, Mehhiko  
10% 
Elektroonika
Langenud 4%
7,8%
Mehhiko 16%, Kanada 
15%
Sõidukid  v.a 
raudtee
Langenud 0,3%
9,2%
Kanada 40%, Mehhiko 
12%
Tabel 4: USA  tähtsaimad  eksportkaubad
Ameerika   Ühendriigid   hakkavad   tööstusriikidena   oma   mõju    kaotama .
Tootmise   hulk   on   kahanev   (tabel   4),   peamised   kaubanduspartnerid   on
naaberriigid  ja peamised  tööstusharud   kahanevad  pidevalt.
Peamised 
Muutused vastava toote 
Peamised riigid, kust imporditakse
importtooted
impordis 2004-2008 %-des 
algaasta suhtes
Mineraalsed  
kütused
Kasvanud 9%
Kanada 22%, Saudi  Araabia  11%
Masinad
Langenud 2%
Hiina 27%, Jaapan 11%
Elektroonika
Langenud 1%
Hiina 31%, Mexico  21%
Tabel 5: USA tähtsaimad importkaubad
Import- ja eksporttooted on peamiselt samad, v.a mineraalsed kütused ehk
nafta    (tabel   5).   USA   impordinimistu   on   palju    kirjum ,   viidates   jällegi   langevale
tööstuslikule   potentsiaalile,   kuna   impordiga   nähakse   rohkem   vaeva   ja
kulutatakse rohkem.
Eksport
Kanada
Mexico
Hiina
Jaapan
U.K
Saksamaa

Joonis 7: USA  tähtsamad ekspordipartnerid
Import
Hiina
Kanada
Mexico
Jaapan
Saksamaa

Joonis 8: USA  tähtsamad impordipartnerid
Arvestades, et USA kliimas saab kasvatada peaaegu kõike ja ka 
maavarasid  on  laias   valikus , ei peaks hinnamuutused maailmaturul USA 
majandust palju  mõjutama . Välismajanduse mõju inimeste üldisele heaolule 
kujuneb peamiselt elukalliduse muutumise ja kallimate import-toodete 
kättesaadavuse kaudu. 
Energiamajandus
USA-s leidub traditsioonilistest energiavaradest maagaasi, naftat,  kivisütt  
jt. USA-l on suurimad  kivisöe  varud maailmas. Kivisöe- ja naftavarude paiknemist 
iseloomustavad joonised 1 ja 2.
Joonis 9: USA söevarud
   
Joonis 10: USA  naftavarud
Alternatiivenergia  liik
Kasutamist soodustavad 
tegurid
Kasutamist takistavad tegurid
Tuuleenergia
Palju tuulist ala
Rikuvad maastikupilti, 
kogused  suhteliselt väikesed
Geotermaalenergia  
USA lõuna- ja 
läänerannikul seismiliselt 
Kasutatav ainult vähesel maa-
aktiivsed alad 
alal
Hüdroenergia
Palju suure languga ja 
veehulgaga jõgesid
Häirivad normaalset jõgede 
veerežiimi, rikuvad loomade 
elupaiku
Päikeseenergia
Esineb alasid (riigi 
lõunaosas), mis saavad 
palju päikesevalgust 
Keeruline  tehnoloogia , suure 
koguse saamiseks kuluks 
palju paneele.
Bioenergia
Palju põllumajanduslikku 
maad
Põllumajanduslikul maal 
kasvatatakse toidukultuure
Tuumaenergia
Saastevaba,  ökonoomne
Jäätmekäitlus , avariioht
Tabel 6: Alternatiivenergialiikide puudused ja eelised

Tasub mainida, et kõikide alternatiivallikate kasutamist soodustab USA kui 
riigi  jõukus , samas takistab seadmete hind.
USA on maailma suurim energia tarbija ja samas ka tootja. USA ekspordib 
suhteliselt vähe  energiavarasid  (võrreldes impordiga), peamiselt naftat ja sütt 
naaberriikidesse (Kanada, Mehhiko) ning mõnedesse teistesse riikidesse (nt. 
Holland , Singapur )
USA  impordib  energiavarasid (peamiselt töödeldud ja töötlemata naftat, 
vähesel määral ka maagaasi) Kanadast, Venezuelast, Saudi Araabiast ja 
Mehhikost.
USA on maailma  energiamajanduse  üks tähtsaimad lülisid. USA impordib 
kordades rohkem, kui ekspordib (näiteks maagaasi 3, naftat üle 8 korra rohkem)
Nagu näha jooniselt 3, sarnaneb USA elektritootmine üldiselt maailma 
keskmisega, soojuselektrijaamade (maailma keskmine on 63%) ja alternatiivsete 
energiaallikate osatähtsus on mõnevõrra suurem (maailma kesmine alla 1%) , 
hüdroelektrijaamade osatähtsus väiksem (maailma keskmine 19,3%), 
tuumaenergia osatähtsus on umbes sama.
Joonis 11: USA energiatootmine elektrijaamade järgi
     
USA-s toodeti aastal 2008 4,11 triljonit kWh elektrit, millest kasutati ära 
3,873 triljonit (üle 94%). USA on maailma suurim  elektritarbija . Keskmiselt 
tarbitakse elaniku kohta ära 13250 kWh elektrit aastas, mis on üle 2,5 korra 
suurem kui Eestis. Tegemist on suure numbriga, arvestades, et võrreldes 
maailma vaesemate riikidega on vahe üle mitmesaja korra (nt. keskmine 
Etioopias on vastav näitaja 40 kWh). Energiatarve  inimese kohta näitab vägagi 
selgelt riigi  arengutaset , sest suurem tarbimine tähendab, et inimestel on rohkem
elektrilisi seadmeid, tööstus on rohkem arenenud jne, näidates seeläbi ka 
inimkonna ja riigi jõukust tervikuna ning ka arengutaset.
USA süsinikdioksiidi  emissioon  inimese kohta on 19,74 tonni. Aastal 2005 
tootis  USA 15,74% kogu maailma süsinikdioksiidist. USA on liitunud järgmiste 
lepetega: Air Pollution, Air Pollution-Nitrogen Oxides, Antarctic- Environmental  
Protocol , Antarctic- Marine   Living  Resources, Antarctic Seals, Antarctic  Treaty
Climate  Change , DesertificationEndangered   Species , Environmental 
Modification, Marine  Dumping , Marine Life  ConservationOzone   Layer   Protection
Ship  Pollution, Tropical   Timber  83, Tropical Timber 94, Wetlands, Whaling.
Metsamajandus  ja  kalandus
USA-s kasvab metsa veidi üle 300 miljoni hektari, mis kogupindalast 
moodustab 33,1%. USA  metsasus  on suhteliselt hea, metsi riigis on üsna palju 
(Joonis 12). Peamiselt kasvab mets riigi idaosas, valdavateks metsatüüpideks on 
lähistroopiline  niiske mets ja parasvöötme  kontinentaalne  mets. USA keskosaks 
on valdavalt  stepialad . Metsad  paiknevad ka suurte  järvede  ja mäestike 
ümbruses. USA-s on levinud palju erinevaid  puuliike , näiteks erinevad  männid
kuused, kased , seedrid jt. USA metsade pindala on püsinud stabiilsena 300 mln 
hektari ümber. USA  metsatööstuse  toodang on tervikuna  vähenenud , eriti 
viimasel kahel aastal (10% või rohkem). Näiteks saematerjali toodang on 
vähenenud 2000. aastaga võrreldes 1/3 võrra, paberi toodang umbes 15%. USA 
on pea kõigi metsamajanduse toodanguga seotud artiklite ekspordis ja impordis 
esimeste hulgas. USA impordib paberitooted ja saepuitu veidi enam kui 
ekspordib, puidumassi eksport aga ületab impordi. Üldises plaanis on USA 
maailma  metsamajanduses  tähtis lüli.  Põhilised  metsadega  seotud probleemid 
on  tulekahjud
USA-l on ligi 20 000 km  rannajoont , siseveekogusid 664 709 km2.  USA-s on
ka palju jõgesid, näiteks voolab sealt läbi ka  Mississipi , maailma üks pikimaid 
jõgesid. Antud eeldused loovad soodsad võimalused kalandusega  tegelemiseks
USA  kalatoodete  import moodustab kogu maailma omast kuuendiku, olles ka 
suurim  importija . Ekspordi mahud on paar korda väiksemad, kui siiski on USA 
kalatoodete ekspordi poolest üks esimestest riikidest. 
Joonis 12: USA metsasus (%)
Põllumajandus
USA  maadest ligi viiendik (joonis 13) on põllumaadena kasutuses, 
kolmandik on metsade all. Palju on ka kõrgeid alasid, kus ei kasva 
praktiliselt midagi või siis on väga hõre  taimestik .
33.1
18
48.9
USA  maakasutus
Metsad
Põllumaad
Muu kasutus
Joonis 13: USA maakasutus
Kuna USA on üks maailma suurimaid riike, esineb seal ka mitmeid 
kliimavöötmeid. Parasvöötmelistes tingimustes riigi kesk- ja idaosas on 
põllumajanduseks head tingimused (suhteliselt soe, suhteliselt niiske – 
Joonis 14 ja 15), samas Mehhiko piiri ääres (riigi lääneosas) on kohati liiga 
kuiv, riigi põhjaosas (eriti Alaskal) liiga külm. Seetõttu on levinud palju 
erinevaid mullatüüpe. Riigi kaguosas on vegetatsiooniperiood pikk, aastas 
võib saada ka mitu saaki. Parasvöötmelisematel aladel siiski üks saak 
aastas. Enamus põllumaast jääb siiski parasvöötme  lehtmetsa - ja 
rohtlavööndi  aladele . Lehtmetsa  pruunmullad  (riigi idaosas) on üsna 
viljakad , sealsetel aladel sajab samuti suhteliselt palju. Rohtlavööndi 
mullad  (peamiselt riigi keskosas) on isegi viljakamad, samas sajab seal 
vähem. Mõnel pool on vaja maid  niisutada , kokku on niisutatavaid maid 
üle 220 tuhande ruutkilomeetri. 
USA-l maailma võimsama riigina on piisavalt nii  reaal - kui 
finantskapitali põllumajanduse  arendamiseks . Samas on vaid 1,2% 
inimestest töötavad esmasektoris, seega on inimkapitalist võib-olla puudu.
Kuna on palju erinevaid tingimusi, siis on ka palju erinevaid  talusid . USA 
keskosas on levinud ekstensiivsed teraviljatalud, riigi kirdeosas ka rantšod,
kaguosas toimub intensiivne  taimekasvatus .  
Levinuimad taimsed kultuurid on nisu ja mais, mida kasvatatakse 
riigi keskosas. Nisu tootmise poolest on USA neljas, maisitootmise poolest 
aga esimene,  andes  üle 40% maailma kogutoodangust. Aastal 2009 oli 
USA suurim lihaeksportija. Enimlevinud on  lihaveised , mida kasvatatakse 
näiteks Suure  Järvistu  piirkonnas.
Riigi suurimas põllumajandusprobleemiks on  erosioon .  
Joonis 14: Aastane  sademetehulk  (1  toll  = ~25 mm)
Joonis 15:  Oktoobri  temperatuurid (F => C : (oF – 32) * 5/9) = oC)
Turism
USA näol on tegu maailma suurriigiga, kus vaadata on väga palju. 
Suurte  vahemaade  tõttu tuleb keskenduda kindlatele sihtkohtadele. 
Koostasin ringreisi USA kirdeosas, mis hõlmab New Yorki ja Washingtoni. 
Lennupiletite hind sõltub tugevalt soovitavast ajast, ent edasi-tagasi 
pilet jääb umbes 800 euro kanti. Ka  ööbimine  on suhteliselt kallis, 
odavamates hotellides on see umbes 100 dollarit. Seega, reisimine  USA-
sse pole odav lõbu.
Kõige mõistlikum oleks sõita  Riiga  ja sealt  lennata  juba mõningate 
ümber istumistega New Yorki, sest Tallinnast New Yorki pole valik kuigi lai 
ja hinnad on suhteliselt kõrged. 
Suure  vahemaa
tõttu on ka lennuaeg üsna pikk, ka  ajavahe  vajab
harjumist.
New   York   on   üks   suurimaid   linnu   maailmas.
Koos äärelinnadega ulatub sealne  rahvastik ligi  25
miljoni   inimeseni.   New   Yorki    minnes    ei   saa   jätta
käimata  Vabadussamba  juures.   Kuju   valmis    1886 .
aastal, aastas külastab seda üle 3 miljoni inimese.
Sammas oli Prantsusmaa kingitus tähistamaks USA
iseseisvuse 100. aastapäeva, kuid valmimine võttis
arvatust kauem. Tegu on USA kui riigi ühe  tähtsaima
sümboliga.   Samba   kõrgus   on   46   meetrit,   koos
postamendiga 93 meetrit. Kaalu on  sambal  üle 200
tonni.   Kuju   on   tehtud    vasest ,   mis   peaks   olema
punaka   metalse  läikega, kuid vase  oksüdeerumise  tulemusel on muutunud
aja  möödudes  pealt roheliseks. 
Broadway , mis asub  Manhattani  linnaosas, on
üks   maailma   pikimaid   tänavaid.   Tegu   on   suurima
teatrite    kompleksiga   USA-s.   Seal   on   üle   40   teatri,
kus   on   vähemalt   500   istekohta.    Piletite    müügist
teeniti   eelmisel   aastal   üle   miljardi   dollari.
Teatritraditsioonid   pärinevad   juba   18.   sajandist.
Broadway’l esitatakse kõike ballettidest ja  ooperitest
igasuguste teatritükkideni. Broadway „nädal“ kestab
teisipäeva õhtust pühapäeva hommikuni, etenduste
vahel   korraldatakse   ka   loteriisid.   Kokku   külastab
aastas Broadway’d üle 12 miljoni inimese, mida on
aga vähem kui Londoni  West Endi teatris. 
         
 
Federal Reserve Bank
 
  korraldab USA keskseid
rahaasju. New Yorgis asubki selle suurim esindus.
Sealsed   ekskursioonid   viivad   maa-alustesse
kullahoidlatesse,   mis   on   suurim   teadaolev
maailmas.   Selgitatakse   ka   keskpanga   üldist
tegevust   ja   põhimõtteid.   Kuna   USA   on
majanduslikult   tugevaim   riik   maailmas,   on   see
kindlasti   huvitav.   Kuna   seal   hallatakse   suuri
rahareserve, on seal ka korralikud turvameetmed,
mistõttu   on   vaja   külastus   tükk   aega   ette   planeerida.   Ka   ekskursiooni
saadavad   relvastatud   üksused.   Üks   panga   eksponaat   on   ka   kõige
väärtuslikum münt, 1933. aastal vermitud mündil on kujutatud kahe peaga
kotkast .
Siit aga suunduks edasi USA pealinna Washingtoni, mis asub New
Yorkist   400   km   kaugusel.   Nende   vahel   on   maailma   suurim    kiirtee ,
kummaski suunas läheb 8  sõidurida . Ühistranspordiga võib antud  teekond
kesta umbes 4 tundi.
Washingtonis    asub  Valge   Maja,   ehk   USA
presidendi,   maailma   mõjuvõimsama   isiku
residents. Valge Maja valmis aastal 1800. Ka seal
on   tegu   tugevate   turvanõuetega,   samuti   ei   või
Valget   Maja   seest   pildistada.    Muuseas    võib   ligi
pääseda   presidendi   enda   ruumidele   ja   ka
nõupidamisteks   ette   nähtud   saalidele.   Lisaks   räägitakse   maja   enda   ja
eelnevate presidentide ajaloost. Maja taga on  roosiaed  ja suur  purskkaev
(nagu   ka   maja   ees),   ning   palju    muudki    huvitavat,   tegu   on   ikkagi   USA
valitsemise sümboliga.
         
 
Rahvusloomaaed  (The National Zoo)
 
  on üks
vanimaid  loomaaedu USA-s, avati see 1889.
aastal.  Loomaaias  on 2000 looma 400st erinevast
liigist,  nendest 30-40 on ohustatud liikide hulgas.
Külastajate jaoks tähtsaimad on pandad,
hiidahvid, suured  kaslased , Aasia  elevandid  jt.
Võimalik on näha elevantide vannitamist,
hiidkaheksajala toitmist ja palju muudki.
Sissepääs  on tasuta,  parkimine  see-eest on aga
kallis.   Loomaaed  on sobivaim  eelkõige lastele,
pakkudes  nii mõndagi harivat.
USA kahes võib-olla, et isegi tähtsaimas linnas on vaadata palju asju,
kuluks ilmselt kuid, enne kui jõuaks kõike huvipakkuvat näha. Tähtis on 
aga reis  varakult  ette planeerida ja  varuda  parajalt aega.
 Transport
Ameerika    Ühendriikidel    kui   maailma   suurriigil   on   kõrgelt   arenenud
transpordivõrgustik. Kõigi teede pikkus ületab 6,5 miljonit kilomeetrit, raudteid  on
226 427 km, lennujaamu on 15 079. Kõik need näitajad on maailmas suurimad.
Lisaks on USA-l ligi 800  tuhat  km toruteid ja veidi enam kui 41 tuhat km veeteid.
Tähtsaimad sadamad on Los Angeles, Long  Beach  ja New  York. Joonis 16 näitab
tähtsaimaid teid USA-s.
Joonis 16: USA tähtsaimad teed
Kokkuvõte
Ameerika   Ühendriigid   on   maailmas  pindalalt  3.   ja  rahvaarvult  samuti   3.
riik.   USA   on   globaliseerumise   etalon,   seal   on   esindatud   mitmekümneid   eri
rahvuseid, kuigi sealne põhirass on „valge rass“, on seal siiski suurel määral ka
teiste rasside esindajaid. Ka looduslikult on USA üks mitmekesiseimaid riike, seal
on esindatud suurem osa kliimavööndeid. USA saavutas oma iseseisvuse juba 18.
sajandi lõpul, seetõttu on sealne majandus ja riik tervikuna arenenud paremini kui
mujal.   USAd   pole   räsinud   suuremad   sõjad,   samuti   on   sealne   riigikord   olnud
demokraatlik. Kõik see on loonud eeldused USA kui tugeva riigi arengule. Nii ongi
USA   olnud   juba   pikka   aega   maailma   (mõju)võimsaim   riik,   USA   presidenti
peetakse   maailma  mõjuvõimsaimaks   isikuks.   Kõik,   mis  toimub   USA-s,   mõjutab
kaudselt või otseselt ka muud maailma. Samas on tulevikus USA kõrvale tõusmas
ka Aasia suurriigid (näiteks Hiina). USA suureks probleemiks on immigratsioon,
sinna saabub immigrante pea igast piirkonnast, lootuses leida parem elu. Ka USA
välispoliitikat peetakse kohati ebastabiilseks ja liiga agressiivseks. Kuid vähemalt
lähiajal on USA siiski maailma tähtsaim riik, nii poliitiliselt kui majanduslikult.
Käesolevas  referaadis  uurisin   Ameerika   Ühendriike   mitmel   tasandil.   Sain
teada   palju   uut   ja   huvitavat.   Valisin   oma   uurimustöö   teemaks   Ameerika
Ühendriigid,   kuna   mind   huvitas,   kuidas   ja   miks   on   USA-st   saanud   maailma
tähtsaim riik ning kuidas see avaldub. Uurimustöö tegemist lihtsustas suur info
hulk, samas raskendas  tõsiasi , et ka rääkida oli  paljust .
Summary
The United States of America is the 3rd largest and 3rd most populated 
country in the world. The United States is the standard of globalization, it 
represents tens of different nations, although the majority is white, they still have
large numbers of people of different race.  The nature of the U.S also one of the 
most diverse, with almost all climatezones.  The United States became 
indipendent at the end of the 18th century, therefore the economy has developed
more than elsewhere. No great wars have taken place on the surface of the 
country and the country has been democratic for a long period of time.  These 
are the stepping stones to a great nation. That is why the Unites States of 
America have been the most powerful nation long time. The president of the 
United States is considered the most powerful person. Anything that happens in 
the United States, will directly or indirectly, influence the rest of the world. In the 
future, Asian countries like China, might rise to a familiar level. An important 
problem of the United States is immigration, because people from all over the 
world go there in hope of better life, also known as the American Dream. The 
foreign politics of the United States is considered somewhat unstable and 
excessively aggressive. Atleast for the time being, the United States of America is
the most powerful country, both politically and economycally.
In the report at hand, I studied the United States on many levels. I chose 
this country, because I was interested in how the United States have become the 
greatest nation in the world and where can I see it. The amount of information 
made the  work   easier , although there was  alot  to write about. 
Kasutatud allikad
https:// tickets .airbaltic.com/app/fb.fly?p=BTI&pos=LV&l=en
http://reserve.usatourist.com/ hotel / deals /10019704/239/
new_york_ny_hotels.html?lang=ENG
http://et.wikipedia.org/wiki/New_York
http://et.wikipedia.org/wiki/ Vabadussammas
http://en.wikipedia.org/wiki/Broadway_theatre
http://en.wikipedia.org/wiki/Federal_Reserve_Bank_of_New_York
http://www.mapsofworld.com/business/industries/ coal -energy/usa-coal-
deposits .html 
http://www.energyholiday.com/2009/02/ 
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_IP_CI_P. aspx ?
IN=27&RP=842&YR=2009&TY=I 
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_IP_CI_HS4.aspx?
IN=27&RP=842&YR=2009&TY=I 
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_CI_HS4.aspx?
TY=E&IN=27&RP=842&YR=2009 
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_CI_P.aspx?
IN=27&RP=842&YR=2009&TY=E 
http://unstats.un.org/unsd/environment/air_co2_emissions.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_greenhouse_gas_emissions
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ geos /us.html
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_IC.aspx?TY=E&IN=03&YR=2009
http://www.fao.org/ forestry /32032/en/
http://www.fao.org/forestry/country/19971/en/usa/
http://www.fao.org/forestry/country/32185/en/usa/
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_CI.aspx?RP=842&Yr=2009
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_IP_CI.aspx?RP=842&YR=2009
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_IP_IC.aspx?TY=I&IN=03&YR=2009
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html
http://www.wunderground.com/blog/JeffMasters/ comment .html?entrynum= 1755
http://instruct.uwo.ca/biology/320y/climveg.html
http:// upload .wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e4/Vegetation.png
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/
2119rank.html?countryCode=af&rankAnchorRow=#af
http://2010. census .gov/2010census/
http://www. photius .com/rankings/world2050_rank.html
http://www.photius.com/rankings/ geography /
population_density_persons_per_sq_km_2010_0.html
http://www.nationmaster.com/time.php?stat=peo_urb_pop_gro_ann-people-
urban -population- growth -annual&country=us-united-states
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html
http://en.wikipedia.org/wiki/International_wheat_production_statistics
http://en.wikipedia.org/wiki/ Maize # Production
http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_IC.aspx?
IN=02&YR=2009&IL=02%20%20Meat% 20and %20edible%20meat%20offal
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
http://hdrstats. undp .org/en/countries/profiles/USA.html
http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/THA.html
http:// legacy .intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_CI.aspx?RP=842&YR=2009
http://legacy.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_IP_CI.aspx?RP=842&YR=2009
Tänan  tähelepanu eest!
USA
Töö esitatud hilinemisega. Referaat on 20 lk-l,  illustreeritud  6 tabeli, 5 foto ja 16 joonisega,
millest 7 on kaardid. Joonised ja  tabelid  on nummerdatud ning neile on tekstis  viidatud . Fotod
on nummerdamata, kuid paiknevad loogiliselt  tekstiga  lõimituna. Nõutavad osad on enamasti
olemas, puuduvad vaid transpordi osa ja ühe kultuurtaime iseloomustus ( Moodles  tegelikult
esitatud). Puudub ka eesti ja  inglisekeelne  kokkuvõte. Kasutatud allikad (40) on ära toodud,
kuid neile pole tekstis viidatud.
Tekst   on    ladus    ja   sisalab   ka    omapoolseid    hinnanguid.   Esineb    mõningaid    väikeseid
ebatäpsusi   ja   puudujääke.   Ekspordi   ja   impordi   tabelid   (lk   9)   on   liiga   väheste   toodetega.
Ekspordi ja impordi  partnereid  kujutavad sektordiagrammid ( lk10 ) peaksid  kujutama  kogu riigi
kaubanduspartnereid, sellisel kujul pole need tõesed (struktuuridiagrammil on tervik 100%).
Joonis 10 (lk 11) kujutab tegelikult põlevkivivarude paiknemist, kuid väidad, et need on  nafta -
ja gaasivarud.
Töö lubatud kaitsmisele. Lisada kokkuvõtted, transpordi osa ja ühe põllumajanduskultuuri
ülevaade.

Document Outline



Vasakule Paremale
USA referaat #1 USA referaat #2 USA referaat #3 USA referaat #4 USA referaat #5 USA referaat #6 USA referaat #7 USA referaat #8 USA referaat #9 USA referaat #10 USA referaat #11 USA referaat #12 USA referaat #13 USA referaat #14 USA referaat #15 USA referaat #16 USA referaat #17 USA referaat #18 USA referaat #19 USA referaat #20 USA referaat #21 USA referaat #22 USA referaat #23 USA referaat #24 USA referaat #25 USA referaat #26 USA referaat #27 USA referaat #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Sain nelja selle eest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Argentina riigi andmed
22
doc

Argentina riigi andmed

Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus........................................................

Geograafia
Saudi-Araabia
18
doc

Saudi-Araabia

Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna ­ Aasias, Lähis ­ Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepär

Geograafia
Dominikaani Vabariik
18
doc

Dominikaani Vabariik

RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7

Geograafia
Uurimustöö-usa
14
doc

Uurimustöö-usa

Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõ

Geograafia
Saudi Araabia referaat
21
docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10

Geograafia
Prantsusmaa Uurimustöö
20
doc

Prantsusmaa Uurimustöö

ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lä

Geograafia
Ameerika Ühendriigid
23
doc

Ameerika Ühendriigid

Aste Põhikool Ameerika Ühendriigid Referaat Koostaja: Kerly Pere Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST....................................................................................4 1.1 Rahvastik.......................................................................................................

Ajalugu
Brasiilia Liitvabariik
21
rtf

Brasiilia Liitvabariik

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Geograafia lõputöö Viljandi 2021 Sisukord RIIGI ÜLDANDMED................................................................................................................3 1. DEMOGRAAFILISE OLUKORRA ÜLEVAADE....................................................................5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 6

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun