Itaalia Itaalia riigis on inimarenguindeks 0,886, mis viib Itaalia maailmas 20.kohale. Itaalia riigist jääb pisut alla Kreeka 0,885'ga ja pisut üle on Itaaliast Austria 0,889'ga. Itaalia kuulub kõrgesse inimarengu gruppi. Itaalia kuulub OECD regiooni. Itaalia on oma regioonis üks kõige parema inimarenguindeksiga riik. Kuigi tuleb tõdeda,et enamus riike on üsna kõrge inimarenguindeksiga. Itaalia ja Eesti inimarenguindeksil polegi väga suurt vahet Eesti inimarenguindeks on tõusnud umbes samas tempos nagu Itaalia inimarenguindeks. Eesti inimarenguindeks on 0,81. Itaalia väikelaste suremus on hetkel 4 last 1000 kohta,mis viib Itaalia 23.kohale kogu maailma arvestuses. See on üsna hea näitaja , nt aastal 1990 oli Itaalia väikelaste suremus 10 last 1000 kohta seega on Itaalia päris korralikult parandanud seda. Eesti väikelaste suremus on hetkel 6 väikelast 1000 kohta, kuid alles 20 aastat tagasi o...
Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia Ida-Aasia Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773 Araabiariigid Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767 Lõuna-Aasia 0,433 - 0,616 Must-Aafrika Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid võrreledes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511 Tabel 1: Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Allikas: The 2008 Human Development Report. · Minu riik (Saudi-Araabia) kuulub Araabia regiooni.
1. Inimarengu üldandmed. 1)Inimarengu indeks on Austraalial 0,937 2) Maailmas on see 1. kohal 3) Sarnase näitajaga on Iirimaa,Norra,Kanada 4) Kuulub arengu gruppi : arenenud riik Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa ARVUTITUND 2. Uuri leheküljel avanevaid graafikuid, tabeleid ja kaarti. http://hdr.undp.org/en/data/map/ 1) Kuulub religiooni Okeaania 2) Võrdle oma riigi ja regiooni inimarenguindeksi arengut. Näiteks Uus Meremaa HDI rank on 7 ja HDI value on 0,902 mis on väiksem kui Austraalias 3) Võrdle oma riigi ja Eesti riigi arengutaseme näitajaid. Eestis on HDI rank 38 ja HDI value 0,818 rank on kyll suurem aga value on väiksem 4) Võrdle oma riigi ja Eesti riigi väikelaste suremust (Under-five mortality) ja SKT 1 inimese kohta [GDP per capita (PPP US$)]. Kasuta ülamenüüst Database või Indicators valikut. Under-five mortality (per 1,000 live births)
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980
ARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2
Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvastikunäitajat: 1) Aastane elektrienergia tootmine
SKT, mis on võrreldes Rootsiga, väga hea arengutasemega riigiga ligikaudu viis korda väiksem. Arvestades, et Mongoolia on keskmise arengutasemega riik, on haridus seal üpris hea, keskmine õpinguaastate arv on 8,31, Indoneesias, mis kuulub sama arengutasemega riikide gruppi, on õpingaastate arv pea ühe võrra väiksem, 7,51 aastat. Oodatav eluigav on 67,5, mis on päris kõrge ja umbes võrdväärne Venemaa oodatava elueaga, kuigi viimane kuulub kõrge arengutasemega riikida hulka. 2. Inimarenguindeksi muutus 1980-2012. Riik HDI muutus 1980-2013 Näiteks: 0,230 - 0468 Rootsi 0,776-0,898 Venemaa 1990-2013 0,729-0,778 Indoneesia 0,471-0,684 Mauritaania 0,347-0,487 Mongoolia 0,515-0,698 Eesti 1990-2013 0,73-0,84 Tabel 2. IAI (HDI) areng 1980-2013. Allikas: 2014 Human Development Reports
koht maailmas) Rahvastiku kasv 0,92% aastas (139. koht maailmas) Tööjõud 55,67% (30. koht maailmas) (Allikas http://www.wolframalpha.com/input/?i=canada) Kas tegemist on arenenud riigiga või arengumaaga? Mille alusel otsustasid? Arenenud riigiga, sest rahvastiku kasv on väike, keskmine eeldatav vanus sünnil on kõrge ning interneti kasutajate hulk on suur. 4.Inimarenguindeks Mitmes maailmas üldiselt ( koos numbrilise näitajaga). Lisa juurde graafik inimarenguindeksi kohta alates aastast 1980 ja võrreldes teiste piirkondadega. Tabel 1. Kanada inimarenguindeksi graafik. Kanada on maailmas praegu 8. kohal ning indeks on 0.902. (Allikas http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/CAN) 5. Kui palju inimesi on hõivatud primaarsektoris, sekundaarsektoris ning tertsiaarsektoris? Mida see selle riigi kohta näitab? Primaarsektoris 419 361 inimest (2008 arvestuse kohaselt) Sekundaarsektoris 3,76 miljonit inimest (2008 arvestuse kohaselt)
7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi OECD Maailm 2007 0.885 0.849 0.611 2008 0.885 0.850 0.615 2009 0.884 0
Eesti arengutaseme võrdelmine Venemaa ja Luxembourgiga Joonis 1. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi inimarenguindeksi võrdlus. Riikide koht IAI järjestuses. Eesti Luxembourg Venemaa 34 25 66 IAI arengutrend Kõigil kolmel riigil on IAI kasvanud jõudsalt aastatel 1995 2006. Joonis 2. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta võrdlus. (US$) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2005. Eesti Venemaa Luxembourg
Kuid maailmaga võrreldes oli saksamaa inimarenguindeks 0.172 võrra kõrgemal 1980.aastal. Praeguseks on see vahe suurenenud 0.223-le. Järgnevalt jooniselt on näha, et Saksamaal on kõige kõrgem indeks tervises. Oodatav eluiga on 80.4 aastat. Teisel kohal on haridus, mille indeksiks on 0.928. Veidi madalam on sissetuleku indeks. Kuid üldvaates on kõik väga kõrgel tasemel. Joonis 1: Saksamaa HDI, tervise, hariduse, sissetuleku indeksid. Allikas: The 2011 Human Development Report. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Norraga võrreldes on Saksamaa inimarenguindeks madalam 0.038. Oodatava eluea vahe on ainult 0.7 aastat. Mõlemad kuuluvad väga kõrgesse regiooni. Õpinguaastad on Norras pikemad, 0.57 võrra suurem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on vahe 12.703. Eestiga võrreldes on Saksamaa inimearenguindeks 0.07 kõrgem ning asub 25 kohta eespool. Sakamaal on oodatav eluiga 5.6 aastat pikem. Õpinguaastad on Eestiga võrreldes pikemad, 0.12 võrra suurem kui Eestis
4)Vaesust kannatavate inimeste hulk 16,5% (2009 CIA-TWF) 5)Haiglakohtade arv 1000 inimese kohta 1,7 kohta 1000-le inimesele (2009 CIA-TWF) Nende andmete põhjal võib Jamaica lugeda arenenud riikide hulka, sest inimeste eluiga on üsnagi kõrge ning valdav enamus on käinud ka koolis. Vaesust kannatavate inimeste hulk on väiksem kui Eestis, kuid haiglakohti on vähe. 4.Inimarenguindeks Jamaica on maailmas seitsmekümne üheksas indeksiga ~0,68 Joonis 4. Jamaica inimarenguindeksi võrdlus Eesti ja Hollandiga. Inimeste hõive Primaarsektoris 17%, sekundaarsektoris 19% ja tertsiaarsektoris 64% (2006 CIA-TWF) Nende näitajate järgi on Jamaica arenenud riik. Majandusorganisatsioonid Kuulub : WTO-sse alates 1995 aastast. WTO tegeleb riikidevahelise kaubanduse lihtsutamisega ning garanteerib kõigile võrdse konkurentsi. Rahvusvahelised ettevõtted Air Jamaica - tegeleb lennundus transpordiga
Kõigi nende eel nimetatud näitajate põhjal võib teha üldistuse, et Mehhiko majandus ei ole kõige parem. Kõige rohkem näitab seda vaesuse piirist all pool elavate inimeste protsent. Sotsiaalse arengutaseme näitajate poolest on Mehhiko maailma edetabelis keskmisel kohal. Täpsemad Mehhiko sotsiaalseid näitajad on lisa 1, joonis 1.1 Mehhiko inimarenguindeks (IAI) on 0,762 ja selle tulemusega paigutub Mehhiko maailma edetabelis 77. kohale.2 Inimarenguindeksi haridusliku osaindeks on 0.638 3, tervise osaindeks on 0.885 4 ja sissetuleku osaindeks on 0.765 5. Kõikide välja toodud osaindeksite põhjal on Mehhiko 71. kohal maailma edetabelis. Nende näitajate järgi on Mehhiko kõrgel arengujärgul, kuna paigutub kõikide osaindeksie põhjal tabelites pigem ettepoole, kui keskele. Nii sotsiaalsete arengutaseme näitajate kui ka arengutasemete kompleks näitajate põhjal on Mehhiko sotsiaalene olukord suhteliselt hea. 1 https://www.cia
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43
Suure osa investeeritakse L.Ameerikasse ja kariibi piirkonda,ka ida-aasiasse., enim on kanadas. Kõige enam tehakse teenindussektoris investeeringuid : finants, kaubandus (hulgimüük), telekommunikatsioon, äri(reklaam,ehitus,transport),isikuteenused(kiirtoit) SKT-sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta-aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.mida rohkem toodetakse, seda rikkamad. Eristatakse: rikkad, keskmisest rikkamad,keskmisest vaesemad,vaesed. ÜRO inimarenguindeksi järgi : kõrge, keskmine ja madala arenguga riigid. SKT,eluiga,haridus. Esimesed: norra,island,rootsi,austraalia,holland,belgia, eesti 44. Inforiigid: rikkad maad,tööstuse osakaalu vähenemise tõttu tekkind,kasvasid äriteenused, meelelahutustööstus,sotsiaalteenused.Lääne-euroopa, p-ameerika,jaapan Uustööstusmaad:usin,kuid odav töötajaskonnaga olemasolu,kapitali nappus,tööstustoodang,keskmisest jõukamad riigid: ida-aasia(singapur,taiwan),l-ameerika(brazil),ida-euroopa.
Tuntumad ekspordimargid on Corona, Modelo ja Pacífico. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Mexico 3. Riigi arengutase : · Kirjaoskus 91,4 % · Imikusuremus 1000 sünni kohta 17,29 · Keskmine eluiga meestel 73,65, naistel 79,43 · Töötajatest 62% on hõivatud teenindusfääris. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35749.htm · SKP (sisemajanduse koguprodukt) elaniku kohta 12,429$ http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/MEX.html 4. Inimarenguindeksi järgi on Mehhiko 2011. aastal 57. kohal e. kõrgelt arenenud riikide hulgas http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2011_EN_Table2.pdf 5. Rrahvaarvu kasvu graafik : http://www.google.com/publicdata/explore?ds=k3s92bru78li6_#! ctype=l&strail=false&bcs=d&nselm=h&met_y=lp&scale_y=lin&ind_y=false&rdim=world&i dim=world:Earth&idim=country:MX&ifdim=world&hl=en&dl=en 1980. aastal oli Mehhiko rahvaarv 67,57 miljonit ning see on pidevalt tõusnud.
tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenenud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818, areneb suhteliselt aeglaselt. Kariibia Ida-Aasia Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773 Araabiariigid Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767 Lõuna-Aasia 0,433 - 0,616 Must-Aafrika Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid võrreldes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511 Tabel : Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Allikas: The 2008 Human Development Report. Saudi Araabia kuulub Araabia regiooni. Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975
Tänu toetusprogrammidele, seminaridele, koolitustele on sooline võrdõiguslikkus tõusnud inimeste huviorbiiti ja tekitanud palju vastandlikke arvamusi. Alates 2000. aastast kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kolm uut funktsiooni: soolise võrdõiguslikkuse edendamine, sellealase töö koordineerimine ning vastav seadusandlus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse võttis Riigikogu vastu 7. aprillil 2004.aastal. ÜRO Arenguprogrammi 2003. aasta inimarenguindeksi järgi on Norra majanduse ja poliitika vallas valitseva soolise võrdõiguslikkuse tasemelt Islandi järel maailmas teine riik. Norra naised on rohkearvuliselt esindatud muuhulgas ka Norra parlamendis ning tippjuhtide seas. Naiste sihipärane poliitikasse toomine koolituste, finantstoetuste ja muu sellise abil algas lääneriikides juba 20-25 aastat tagasi. Peamine põhjus seisnes selles, et ilma naispoliitikuteta oli raske
Kuigi kalanduse tulud moodustavad riigituludest suurima osa, töötab kalanduses vaid 10% islandlastest, kuna kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. Turismi tõmbenumbriteks on kauni maa omapärased loodusnähtused. Tänaseks on Island üks kõrgeima majandusarengu ja tsiviilvabadus-tasemega riike maailmas. 2007. aastal hindas ÜRO Islandi inimarenguindeksi alusel maailma arenenuimaks riigiks. Islandil räägitakse islandi keelt. Alates 1998. aasta sügisest õpetatakse koolides esimese kohustusliku võõrkeelena inglise keelt, teiseks võõrkeeleks on enamasti taani keel. Paljud islandlased hääldavad taani keelt islandipäraselt ja seetõttu mõistavad paljud põhjamaalased neid kergemini. Inglise keeles suhtlevad islandlased meelsasti. Islandi keeles on 9 kirjatähte, mida eesti tähestikus ei esine: Àà
Venemaa (66,03 aastat) ning kõige madalam keskmine eluiga on Kanadas (40,4 aastat). Kõige suurem imikusuremus on Peruus (28,62), järgneb Venemaa (10,56), Eesti (7,32 ), Kanada (5,04) ja kõige väiksem on see Portugalis (4.78). Sündimus on ülekaalus Peruus (19,38 ), järgneb Venemaa (11,1), Eesti (10,37 ), Portugal (10.29) ja Kanada (10,28 ). Suremus on aga kõrgeim Venemaal (16,06), seejärel Eesti (13,42 ), Portugal (10.68), Kanada (7,74) ja madalaim on Peruus (6,14). Inimarenguindeksi järgi on esikohal Kanada (0,966 (4.)), teisel kohal on Portugal (0,909 (34.)), kolmas on Eesti (0,883 (40.)), neljas on Venemaa (0,817 (71.)) ja viies on Peruu (0,806 (78.)). Rahvastiku hõivatus Keskmine eluiga Sündimus ja suremus Inimarengu indeks: Riik 1995 2000 2005 2006 2007 Portugal 0.870 0.895 0.904 0.907 0.909
ÜRO Inimarengu indeks ( edaspidi IAI ) on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates 1993. aastast ÜRO Arenguprogrammi poolt igaastase inimarenguindeksi koostamisel. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes: · pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; · haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; · elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka
Töö koosneb kahest peatükist. Esimese peatükis räägitakse üldiselt Norra Kuningriigist. Teises peatükis räägitakse Norra Kuningriigi majandusest. Autor kasutas ainult elektroonilist materjali. Enam kasutas autor Norra ametlikku kodulehekülge Eestis. 1. ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA Norra Kuningriik on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. 2003. aastal oli Norra ÜRO Arenguprogrammi inimarenguindeksi järgi elamistingimuste arvestuses juba kolmandat aastat järjest esikohal. Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Norra maismaa rannajoone
Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides.Indeksi väärtus asub skaalal 01. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset.Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa: väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79) kõrge inimarengu indeks (0,690,78) keskmine inimarengu indeks (0,520,68) 13 madal inimarengu indeks (< 0,51) Tabel 2 Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015. Allikas: Human Development Report Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD) 0,801-0,896 Muutus 0,47% Kõrge arengutasemega riigid 0,574- 0,746 Muutus 1,06% Keskmise arengutasemega riigid 0,465- 0,631 Muutus 1,23% Madala arengutasemega riigid 0,356- 0,497 Muutus 1,35%
Kultuurikontaktide üleilmastumine 5 Globaalse meedia levik Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine Kliimamuutus ja selle tagajärjed Loodusressursside ammendumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Maailmamere reostumine 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Tabel 2. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2017. Allikas:Human Development Report (20.11.2018) Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid 0,787-0,894 muutus on 0,48% (OECD) Kõrge arengutasemega riigid 0.571-0.757 muutus on 1.05% Keskmise arengutasemega riigid 0.462-0.645 muutus on 1.24% Madala arengutasemega riigid 0.351-0,504 muutus on 1.35%
6,22 surma tuhande elussünni kohta, mis Eestis on 7,32 surma tuhande elussünni kohta. SKT erinevus tuleneb ilmselt kliimast, mis võimaldab inimestel edukas olla väga paljudel erinevatel elualadel põllumehest Hollywoodi näitlejani. USA on olnud iseseisev riik juba üle 230 aasta, seetõttu on sealne majandus saanud areneda oma vajaduste järgi palju kauem, kui Eesti majandus. Regioon Inimarenguindeksi väärtused aastatel 1980-2010 1980 1990 2000 2005 2010 Kõrgelt arenenud riigid (OECD) 0,723 0,770 0,822 0,841 0,853 Ida-Aasia 0,391 0,474 0,567 0,608 0,650 Must-Aafrika 0,293 0,354 0,315 0,366 0,389
................................................................................................ 12 Arengutaseme näitajad on SKT (sisemajanduse kogutoodang)- aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht ühe inimese kohta. Lesotho SKT on. Lesotho kuulub madala arengutasemega riikide hulka ja asub seal 160. kohal.................................................................................................................. 12 Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015.........................12 Regioon............................................................................................................. 12 IAI muutus......................................................................................................... 12 Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD).......................................................12 0,801-0,896 Muutus 0,47%..............................................................................
Joonis. USA suurlinnad Suurema rahvaarvuga linnad: New York 8 274 527 inimest Los Angeles 3 834 340 inimest Chicago 2 836 658 inimest Kõik need linnad asuvad rannikualadel, tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/USA HDI Trends Human Development Report Office. Inimarenguindeksi muutused - http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_trends/ Statistics Human Development Reports. Inimarengu aruannete statistika. Info riikide kohta - http://hdr.undp.org/en/ The Major Cities and Agglomerations of the World - Overview. Info maailma linnade kohta. http://www.citypopulation.de/cities.html
See on hea näitaja, et näha puhtalt riigi rahalist rikkust, kuid arengutasemega ei ole ta nii otseselt seotud. Inimarengu indeks aga on parem näitaja, kuna ta hõlmab mitut ühiskondliku tervise näitajat, seal hulgas ka SKT näitajat. Sinna arvatakse kaasa ka näitajad hariduse ja tervise jaoks. IAI järgi saab jagada riike väga kõrge arenguga, kõrge arenguga, keskmise arenguga ja madala arenguga riikideks Tabel 3 Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015 Allikas: United Nations Human Development Reports (08.04.2018) Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD) 0.791-0.892, muutus 0,48% Kõrge arengutasemega riigid 0.574-0.746, muutus 1,06% Keskmise arengutasemega riigid 0.465-0
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE......................................................................
· Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. Inimarenguindeksi osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT maailma oodatav (üle 15.a) inimese riikide eluiga kirjaoskus kohta (GDP hulgas per capita) ppp $
Eesti kirjaoskajate protsent on 99,8%, ja Argentinal aga 99,5%.Eestis on SKT ühe inimese kohta 20 361 dollarit aga Argenetinal 13 238 dollarit(2007).Vaadates aastaid tagasi, siis oli Argentina arenenum riik, kuid nüüdseks on Eesti paremal kohal.Eesti on lähemal naaberriikidele, ning saab paremini tooteid jagada.See aitabki kaasa Eesti arenemisel.Eestis peab inimene rasket tööd tegema ja kaua, ning tänu selle on Eestis ka keskmine eluiga väiksem. Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Regioon IAI väärtused ja selle muutumine Kõrgelt arenenud riigid (OECD) Kõrgeim on 0,968(Island) ja madalaim 0.800(Brasiilia).IAI järjest tõuseb. Ida-Aasia IAI on 0,770 ja järjest tõuseb. Must-Aafrika IAI on 0.514 ja tõuseb Argentina IAI on 0,866 ja järjest tõuseb.
seisus. Rahvastik Arenguta s e Jamaica inimarenguindeks (IAI) on 0,766. Üks koht kõrgemal IAI nimekirjas asub Tonga. Maailmas on ta seega 100. kohal (2009a. seisuga). Jamaica on seega keskmise arengutasemega riik.Jamaica kuulub Ladina-Ameerika ja Kariibi mere regiooni. Nagu jooniselt on näha, on Jamaica IAI arenenud suhteliselt samas tempos kui Ladina-Ameerika ja Kariibimere regiooni IAI, kuid jääb ikkagi sellele alla. 2. Pilt: Jamaica IAI (HDI) Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1980-2005 Regioon IAI väärtused ja selle muutumine Kõrgelt arenenud riigid (OECD) 1980 oli see 0,85 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,93 -le Ida-Aasia 1980 oli see 0,75 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,78 -le Must-Aafrika 1995 oli see 0,45 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,51 -le Jamaica 2000 oli see 0,76 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,761 le Tabel 2
sookvoodid kasutusele. Praegusel hetkel on Eesti valmisolek sookvootide rakendamiseks väike. Puuduvad seda ideed toetav maailmapilt ja väärtused, mis on Põhjamaades ja ka teistes ELi riikides olemas. Kuni pole selge, milleks soolist võrdõiguslikkust üleüldse vaja on, on raske ka sookvoote loogiliselt põhjendada ja motiveerida parteisid neid kasutama. Faktid soolisest võrdõiguslikkusest ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) 2003. aasta inimarenguindeksi järgi on Norra majanduse ja poliitika vallas valitseva soolise võrdõiguslikkuse tasemelt Islandi järel maailmas teine riik. Norra naised on rohkearvuliselt esindatud muuhulgas ka Stortingis (Norra parlamendis) ning tippjuhtide seas. Naised moodustavad riigi tööealisest elanikkonnast märkimisväärse osa. Kuigi peab tunnistama, et poliitilistele kohtadele ja riigiametitesse määratakse endiselt rohkem mehi, on märgata kindlat tendentsi üha suurema naiste osakaalu suunas. 1986. aastal
development" on areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse" 43. Milline on säästva arengu seos keskkonnapoliitikaga? 44. Miks muutus säästva arengu paradigma kiiresti populaarseks. 45. Miks on kontseptsioon vaesemate riikide majanduse järeleaitamisest keskkonnale ohtlik? Selgitada Kuznetsi keskkonnakõvera abil. 46. Milline on säästva arengu ja inimarenguindeksi seos? Kas kõrge inimarengu indeks garanteerib säästva arengu? Tooge näiteid. 47. Milline on subjektiivselt tunnetatud õnne ja säästva arengu seos? 19. saj uskusid majandusteadlased, et õnnelikkust saab mõõta. Neoklassikaline majandusteadus ei jaganud seda optimismi. Praegune majandusteadus mõõdab õnnelikkust. Kaks võimalust mõõtmiseks: 1)Võttes arvesse kõike asjaolusid, kas võite öelda, et olete; a)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
