Argentina riigi andmed (0)

Rannu Keskkool
10.Klass
Argentina
Uurimuslik referaat geograafias
Koostaja : Kusti Muri
Juhendaja : Vaike Rootsmaa
Rannu 2010
Sisukord
Üldandmed 3
Riigi arengutaseme iseloomstus 5
Import ja eksport 6
Import muutused, turul 7
Eksportpartnerid 7
Importpartnerid 9
Hinnamuutused maailmaturul 10
Väliskaubanduse maht, inimeste heaolu 10
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 10
Loomulik iive 12
Keskmine eluiga 12
Linnastumine 14
Tööjõud 14
Rahvastikupoliitika 15
Energiamajandus 15
Elektrienergia toodang 16
Põllumajandus 18
Majanduslikud eeldused põllumajanduse arengus 19
Metsandus 20
Kalandus 21
Turism 21
Kasutatud allikad 22

Üldandmed

Pindala: 2 780 400 km2
Maad: 2 736 690 km2
Vett: 43 710 km2
Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010)
Pealinn: Buenos Aires
Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat
meestel: 29,2 aastat
naistel: 31.3 aastat (2010)
Iive: 1.053% (2010)
Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3%
Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4%
Keel: Hispaania keel pealmiselt
Raha: Argentiina peeso
Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tšiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile , Tšiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km.
Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas. Loodusvarad mida leiab: pliid , tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani.
Argentina kaart
Riigi üldiseloomustus: Aastal 1816, Ameerika provints Rio Plata kuulutas oma sõltumatuse Hispaaniaga.Pärast Boliivia , Paraguaya ja Urugaya eraldumist järelejäänud maa-ala Argentinaks. Riigi elanikkonda ja kultuuri oli suuresti kujundanud sisserändajad kogu Euroopast, kuid enamik neist pärines Itaaliast ja Hispaaniast, mis andis suurima osa uustulnukatest 1860-1930 aastatel.Umbes 20. sajandi keskpaigani olid Argentina ajaloos domineerinud sisepoliitilise konflikti perioodid föderalistide ja unitariansite vahel ja tsiviil-ning sõjaliste rühmituste vahel.Pärast II maailmasõda, Peroni populismi ajajärgu ja hilisemate valitsuste otsesele ning kaudsele sõjalisele sekkumisele järgnes 1976a. sõjalise hunta võimu haaramine .Demokraatia tuli tagasi aastal 1983 pärast ebaõnnestunud katset Falklandi (Malviini) saari jõuga tagasi saada, ning kestis edasi, hoolimata mitmetest probleemidest, millest kõige heidutavam oli raske majandusliku kriisini 2001-02 viinud vägivaldsed avalikud protestid, miwtõttu järjestikuste astusid tagasi mitmed presidendid .
Muud faktid: Suuruselt teine riik Lõuna-Ameerikas (pärast Brasiiliat); strateegiline asend Lõuna-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkonna laevateede vahel (Magalhäesi väin, Beagle kanal , Drake 'i väin); mitmekesised maastikud ulatuvad troopilise kliimaga põhjast tundrani kaugel lõunas; Cerro Aconcagua on läänepoolkera kõrgeim mägi, Laguna del Carbon on madalaim punkt läänepoolkeral.
Kuulake
Foneetiliselt loetult

Riigi arengutaseme iseloomstus

Inimarengu üldandmed
Argentina kuulub kõrgesse inimaregugruppi, mille inimarengu indeks on 0,866(2009).Argentina asub inimarengu indeks põhjal 49. kohal.Sarnase näitajaga on veel Läti, mille IAI on 0,866 ja Uruguay, mille IAI on 0,865.Argentina kuulub Cairni gruppi.
Argentina kuulub Ladina-Ameerika regiooni.Riigi kui ka regiooni tase on 1975-2005 ainult tõusnud.Aastatel 1980-1990 toimus Argentinas väike IAI langus, kuid peale seda hakkas IAI uuesti tõusma.
Eesti on Argentinast arenenum riik, kuna Eesti asub IAI põhjal 40. kohal.Eesti inimarengu indeks on 0.883.Eestis on kõrgem eluiga ka, kui Argentinas.Argentinas keskmine eluiga on 75,2 aga Eestis on 72,9 eluaastat.Kirjaoskuse poolest on Eesti kõrgemal kohal.Eesti kirjaoskajate protsent on 99,8%, ja Argentinal aga 99,5%.Eestis on SKT ühe inimese kohta 20 361 dollarit aga Argenetinal 13 238 dollarit(2007).Vaadates aastaid tagasi, siis oli Argentina arenenum riik, kuid nüüdseks on Eesti paremal kohal.Eesti on lähemal naaberriikidele, ning saab paremini tooteid jagada.See aitabki kaasa Eesti arenemisel.Eestis peab inimene rasket tööd tegema ja kaua, ning tänu selle on Eestis ka keskmine eluiga väiksem.
Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005
Regioon
IAI väärtused ja selle muutumine
Kõrgelt arenenud riigid ( OECD )
Kõrgeim on 0,968( Island ) ja madalaim 0.800(Brasiilia).IAI järjest tõuseb.
Ida- Aasia
IAI on 0,770 ja järjest tõuseb.
Must-Aafrika
IAI on 0.514 ja tõuseb
Argentina
IAI on 0,866 ja järjest tõuseb.

Import ja eksport

koguväärtus mln USD
Inimese kohta
Eksport
70 020
1711 ,48
Import
57 421
1403,47
Kaubandusbilanss
(ekspordi-impordi vahe)
12 599
307,92
Tabel 2. Eksport, import näitajad
Positiivne kaubandusbilanss näitab, et väljavedu(eksport) on siseveost(import) suurem.Mida rohkem saab riik oma kaupu eksportida seda tulusam see riigile on.Aga kui tekib partnerriigiga probleeme ja ta loobub koostöölepingust, siis tekib väike majanduslangus . Ülal toodud tabelis on toodud välja Argentiina kaubandusbilanss.Argentiina kaubandusbilanss on positiivne, kuna eksport on 70 020 mln USD ja import 57 421 mln USD.
Peamised eksporttooted
Muutused vastava toote ekspordis 2004-2008
%-des algaasta suhtes
Vastava toote osatähtsus maailma-kaubanduses %
Peamised turud
2008
Toiduained ja loomasööt
Kasvanud 49,8%
14,9%
Holland 13,2%, Hispaania 11,8%
Taimsed ja loomsed rasvad /õlid
Kasvanud 44,6%
7,9%
Hiina 20,9%, India 8,9%
Teraviljad
Kasvanud 39,7%
6,55%
Brasiilia 21%, Hispaania 7,7%
Mineraal õlid, kütused
Kasvanud 82,4%
0,25%
USA 0,07%, Brasiilia 0,06%
Liha
Kasvanud 53,1%
1,99%
Saksamaa 22,5%, Venemaa 15%
Tabel 3. Eksport muutused, osatähtsus, turud
Kõige rohkem eksporditakse Argentinas toiduained ja loomasööta.Eksporditava kauba protsent on 2004-2008 aastase seisuga tõusnud 49,8%, ning enamik sellest kaubast läheb Hollandisse ja Hispaaniasse.Teiseks suurimaks eksport kaubaks on taimsed ja loomsed rasvad/õlid.2004-2008 aastase seisuga on toiduainete protsent kasvanud 44,6%.Enamik kaubast läheb Hiinasse 20,9% ja Indiasse 8.9%.Nagu ülal toodud tabelist näha, siis on kõik tooted ekspordis kasvanud.Pealmised riigid kuhu eksporditakse on Hiina, Brasiilia ja Hispaania.

Import muutused, turul

Peamised import tooted
Muutused vastava toote impordis 2004-2008 %-des algaasta suhtes
Peamised riigid, kust imporditakse
Rongid ja trammid
32,9%
Brasiilia 61,2%,
Mehhiko 5,33%
Boilerid, tuuma reaktorid
40,6%
Brasiilia 21,6%
Hiina 18,4%
Elektroonilised seadmed
41%
Brasiilia 29%
Hiina 22,7%
Mineraalõlid ja kütused
22,3%
Areas 36,3%
US Ameerika 13.3%
Orgaanilised kemikaalid
52,1%
Hiina 37,6%
US Ameerika 22,5%
Tabel 4. Import muutused, turul
Argentinas improditakse kõige rohkem ronge ja tramme. Kõige rohkem 2004-2008 aastase seisuga impordis on kasvanud orgaanilised kemikaalid 52,1%. Teiseks suurimaks kasvuks on boilerid, tuuma reaktorid 40,6%. Peamised turud impordis on Brasiilia, USA, Hiina. Nagu ülal toodud tabelis näha, siis on kõik tooted improdis kasvanud (2004-2008)

Eksportpartnerid

Argentina kõige suurem eksport partner on Brasiilia, kuhu läheb kogu toodangust 18,9%.Hiinasse läheb 9,1%, USA 7,8%, Tšiili 6,7%, Hollandisse 4,2% kogu toodankust.Teistesse riikidesse 53,3%.

Importpartnerid

Argentina kõige suurem importpartner on Brasiilia, kuna kahe riigi kaugus on suhteliselt väike. Brasiiliast läheb 31,3% toodangust Argentiinasse.Teised importpartnerid on Hiina 12,4%, USA 12,3%, Areas 5,4%, Saksamaa 4,4%.

Hinnamuutused maailmaturul

Kui maailmaturul toimuvad hinnamuutused, siis muutub ka kauba väärtus.Kui maailmaturule mõne kauba hind langeb palju, siis ei saa seda kaupa eksportida/importida sama hinnaga, mis oli varem, kuna siis ei oleks enam ostjaid ja tekiks majanduslangus.

Väliskaubanduse maht, inimeste heaolu

Väliskaubanduse maht oleneb sellest, kas rahvas on rikas või vaene ning sellest oleneb ka, kui plaju kaupa riiki sisse imporditakse.Mis inimestele rohkem meeldib, seda kaupa rohkem imporditakse, ja mis ei meeldi, seda vähem imporditakse.

RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS

Argentina rahvaarv on 41 343 201 miljonit inimest (Juuli 2010 a. ). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya , kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest.
Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv.
1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest.
Rahvastiku tihedus ja paiknemine .
Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2.
Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel. Kõige suurem asustus ongi kesk-Argentinas ja pealinna Buenos Airese ümbruses. Samuti elab palju inimesi Uruguay ja paraguay piiride lähistel.
Miks on seal kõige tihedam asustus? Sellepärast, et seal asuvad suuremad linnad ja inimestel on, kus töötada. Nt lõunas pole suuremaid linnu ja seega ka rahvastiku tihedus väiksem. On vaid väiksed külad, kus inimesed tulevad ots otsaga kokku.
Argentina rahvastiku paiknemise kaart, kui palju elab inimesi km2.
Joonis 2. Kaart

Loomulik iive

Argentinas on 17,8 sündi/ 1000 elaniku kohta ja suremus 7,4 elanikku/ 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on nende andmete põhjal 10,36 inimest/ 1000 elaniku kohta.
Argentinas rändesaldo on 0 rännet/ 1000 elaniku kohta.
Imikusuremus on 11,1 surma/ 1000 sünni kohta. Keskmiselt on Argentina naisel 2,4 last. See näitaja on madal.Põhjuseks võivad olla majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika).

Keskmine eluiga

Argentinas on mehe keskmine vanus 73,5 a. Ja naisel 80,2 a. Üldse riigis elavate meeste ja naiste keskmine vanus kokku on 76,8 aastat. Kui neid vanuseid võrrelda Eestiga siis Eesti vanusemäär ei jää maha. Eesti mehe keskmine vanus on 67,7 a. ja naisel 78,8a. Eesti elanike keskmine vanus on 73,1 aastat. Kui võrrelda Argentina meest ja Eesti meest, siis vanuse vahe on 5,8 a. ja kui naisi võrrelda siis vahe on 1,4 a. Kuid eestlaste keskmine vanus on väiksem, kui Argentiinal. Vanuse vahe on 0,4 a.
Joonis 3. Rahvastiku püramiid.(1990)
Siit hakkas Argentina kiire areng edasi. Kõige rohkem on imikusünde, kuid 40-se piirides hakkab järsk langus, nii et saame järeldada, et vanu inimesi oli vähem.
Joonis 4. Rahvastiku püramiid(2010).
Argentina on nüüdseks väga suure arengu läbinud ja keskmine eluiga on tunduvalt rohekm kasvanud. Nüüd ei lange 40-se koha pealt, vaid 55-se koha pealt.
Joonis 5. Rahvastiku püramiid(2050).
Aastaks 2050 ennustatakse, et keskmine eluiga tõuseb tunduvalt rohkem ja aina kauem inimesed elavad.
All toodud joonisel on välja toodud meeste ja naiste osakaal riigis.
Vanus
Protsent
Mehed
Naised
0-14
25,6%
5 369 477
5 122 260
15-64
63,5%
12 961 725
13 029 265
65+
10,8%
1 819 057
2 611 800
Tabel 1. Soolis - vanuseline jaotus.(2009 aasta)
Soolis-vanulises jaotuse tabelis on kirjeldatud Argentinat. 0-14 aastasi inimesi on kokku 25,6% millest arvult on mehi 5 369 477 ja naisi 5 122 260. 15-64 aastaseid inimesi on Argentinas kõige rohkem. Mehed ja naised moodustavad kogu riigi ulatuses 63,5%. Selles vanuses mehi on 12 961 725 ja naisi 13 039 265. Kõige väiksem vanusegrupp on 65+ aastaseid, kus on 10,8% inimesi. Mehi on seal arvult 1 819 057 ja naisi 2 611 800. Nende andmete põhjal võibki väita, et tegemist on noore rahvastikuga.
Argentina kuulub demograafilise ülemineku esimesse etappi , sest see tõi elutingimuste paranemist ja siis hakkas kasvama inimeste eluiga.

Linnastumine

Argentina rahvastikust 2005. aasta andmete järgi elab linnades 84,5% inimesi.
Kui 1960 oli Argentinas linnarahvastiku osatähtsus 36,75 siis 2005 aastaks oli see tõusnud 84,5%-ni. Kuid nüüd arvatakse, et enam ei saa linnarahvastiku osatähtsus nii palju tõusta, siis 2015 aastaks ennustatakse, et linnarahvastiku ostähtsus on 89%.
Suuremad linnad Argentiinas on (2001 a.) :

• Buenos Aires: 2 776 138 elanikku
  
• Cordoba : 1 267 521 elanikku
  
• San Justo: 1 253 921 elanikku
  

Buenos aires asub ida-rannikul La Plata lahe kaldal . Cordoba asub kesk- Argentinas. San Justo asub Buenos Airese lähedal rannikust eemal.

Tööjõud

Argentinas tegeleb põllumajandusega 1% tööealisest elanikkonnast. Tööstuses tegelb 23% inimestest- ja teeninduses 76% inimestest tööealisest elanikkonnast. 2007. aasta andmetega on töötuid 8,5%. Kui võrrelda töötute osakaalu 2005. aastaga, siis töötute osakaal on langenud 14,8%-ilt 8,5%-le.

Rahvastikupoliitika

Argentina rahvastikupoliitikat mõjutab kaudselt riigi teiste valdkondade areng.
Majandusareng on pealmine , tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju sündimusele, inimeste elueale kui sisse- ja väljarändele. Argentina hakkab iga korraga aina paremini arenema ja selle tulemusel on inimestel rohekm töökohti ja kindlam sissetulek, mille abil kasvab ka sündimus. Argentinas pole piiranguid, nagu Hiinas et üle ühe lapse ei tohi seadusliku loata olla. Kui see luba puudub, siis oeab trahvi maksma lapse pealt.
Argentinas pole ka sisse- ja väljaränne keelatud. Rahvastiku poliitika alla kuulub ka piirkondlik areng, mis keskendub omakorda võrdsete majanduslike võimaluste loomisele, infrastruktuuri arendamisele, tööhõive ja inimeste mobiilsuse mõjutamisele.Majandus areneb, siis on ka töötute arv väiksem, näiteks 2005. aaastal oli töötuid 14,8%, siis 2007 aastaks oli see langenud 8,5%-le.
Ligikaudu 0,5% Argentina rahvastikust on HIV/AIDSI haiged.120 000 inimest elab HIV/AIDSI haiguses ja sellest on surnud juba 7000 inimest(2007 a.)
Kindlasti üks suur tegur, mis mõjutab rahvaarvu, on igasugused haigused ja õnnetused.Argentinas on üks plusse , et rohkem on ikka sünde mitte surmasid ja selle tulemusel rahvastik pidevalt kasvab.

Energiamajandus

Argentina trafitsioonilised maavarad on maagaas, nafta , süsi, rauamaak, ning väärismetallid. Naftat leidub Lõuna-Argentinas ranniku äärealadel, Comodoro linnast lääne pool piiri ääres, samas kohas leidub ka maagaasi. Väärismetalle leidub Argentinas põhja pool ning rauamaaki mäestikes.
Tabel 1. Alternatiivsed energiaallikad
Alternatiivenergia liik
Kasutamist soodustavad tegurid
Kasutamist takistavad tegurid
Tuulenergia
Esineb palju tuult just ranniku ääre aladel
Tuulikud tekitavad müra. Tuulikud peidavad päikese varju.
Päikeseenergia
Intensiivne päikesekiirgus läbi aasta.
Päikesepaneelid on väga kallid ja nende elektri toodang on väike.
Veeenergia
Suured jõed.
Hüdroelektrijaamad on kallid.
Bioenergia
Odav ja toorainet on palju.
Suur reostus .
Geotermaalenergia
Odav.
Raske kätte saada.

Elektrienergia toodang

Argentinas toodetakse elektrit tuumajaamades, soojuselektrijaamades, hüdroelektrijaamades ja alternatiivelektrijaamades. Argentina kogu aastane elektritoodang on 93 411 miljonit kWh. Inimese kohta teeb see aastas 1546 kWh. See on suhteliselt väike arv. Kuna see on väike tarbimine ühe inimese kohta, siis võib järeldada, et paljudele inimestele on elekter siiamaani mitte kättesaadav ja selle kohapealt ei ole Argentina eriti arenenud riik.
Kahe diagrammi võrdlus:
Argentina ja maailma elektritoodangus on ülekaalus soojuselektrijaamade elektri toodang. Argentinal on see 59% ja maailmal 64%. Hüdroelektrijaamade toodang on Argentinas 34% ja maailmas kõigest 19%. Tuumajaamade todangut kasutatakse Argentinas 6% aga maailmas kokku 17%. Alternatiivset energiat ei kasutata ültse põhiliselt.

Põllumajandus

Argentina asub lähistroopilises vöötmes. Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad Argentinal on umbes 27 400 000 ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Lähistroopilises vöötmes kasvavad paremini mitmeaastased istanduskultuurid.
Kuigi Argentinat tuntakse eeskätt ääretute rorohtlate maana, jaguneb riigi ala üldjoontes mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosas.
Pinnamoe kaart:
Põllumajandusega tasub Argentinal tegelda neis kohtades, mis kaardi peal on roheliselt tähistatud. Enamasti kesk, ida ja ka natuke lõuna pool, sest neis piirkondades on põllukultuuride saagikus tunduvalt suurem, kui teistel aladel. Veel tasub pidada suurte jõgede ja järvede lähistel, sest Argentina kasutab suurel hulgal vett (75%) põllumaa niisutamiseks. Argentinas lõuna pool ei saa midagi eriti kasvatada, sest esiteks seal on juba hõre astus ja teiseks seal on väga kivine ja kuiv. Argentinas asub ka üks suuremaid mäestikke Andid .
Joonis:18
Argentina riigi kirdeosas asub lähistroopikas. Andide põhjaosas on poolkõrbeline, lõunaosas katab mägesid lumi. Kliima jaheneb lõunasse liikudes. Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kunai +25 0C ja juulis +10 0C ringis.
Õhutemperatuuri amplitud on 12 0C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 0C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Argentinas, kus sademed on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8- 11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Sellises soodsas kliimas kasvatatakse nisu, maisi, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitruselisi, teepõõsast jms. Sellest infost võib järeldada, et põllumajandusega saab kogu riigi ulatuses tegutseda, aga igal pool pole see sama tootlikusega kus mujal.
Patagoonia
Argentina kõige lõunapoolsem regioon Patagoonia on tohutu suur tuulte piitsutav tasandik . Selle pindala on ligikaudu 777 000 km2 . Valdavalt valitseb seal kuiv kliima, ent põhjapoolse osa piisav hulk sademeid ja soojust võimaldab kasvatada lutserini, köögivilju, mõningaid puuvilju ja loomulikult tohutuid lambakarju.
Pampad
Tegemist on tohutute, suuresti vaid rohttaimedega kaetud lauskmaad, mis katavad suuremat osa Kesk-Argentinast. Klimaatilises mõttes jaguneb piirkond kaheks. Rannikule jäävad niisked pampad, kus sademeid on mõõdukalt ja kohati isegi palju ning kus mullad on tüsedad, rasked ja toiteainerikkad. Niisketes pampadest sisemaa suunas asuvad palju ulatuslikumad kuivad pampad, kus elab vähem inimesi ning leidub vähem harimiskõlblikku maad. Pampad olid algselt loodulikud rohumaad, mis tänu inimtegevusele on muudetus suuresti kas põllu- või söödamaaks.

Majanduslikud eeldused põllumajanduse arengus

Et riik saaks üldse põllumajandusega tegeleda, on selleks vaja kapitali, põllumaad, hooneid , vastavaid masinaid ja muidugi inimtööjõudu. Muidugi saab põllumajandusdega tegeleda ka ilma masinateteta ja igasuguste hooneteta, aga siis poleks tootlikus ka nii suur. Mõne riigi suurim tuluallikas ongi võibolla põllumajandus ja tema peab sellesse investeerima, et tootlikuks suurem oleks.
Taluvormi kaart:
Tootmise vormid
1. Niisutatud
2. Teravili
3. Vahemere
4. Ekstensiivne
5. Kuiv
6. Pastoraalne
7. Mets
Joonis 19. Taluvormi kaart.
Argentinas esineb mitmeid põllumajanduslikke tootmise vorme. Need on niisutatud, teravili, vahemere, ekstensiivsed, kuiv, pastoraalne ja mets. Nagu kaardilt näha, esineb just vahemerelist tootmist kõige rohkem.
Argentinal ei saa päris täpselt nii öelda, et millele on põllumajandus spetsialiseerunud, sest loomade ja taimede kasvu hulk on väga suur mõlemal.
Argentina suurimad põllumajanduse toodangu liigid on teravili 34 212 000 t, suhkruroog 19 300 000 t ja köögiviljad 10 670 000 t.
Argentinas on ka väga palju rantšosid, mis tegelevad loomakasvatusega. Lambad ja kitsed, pühvlid ja veised on seal kasvatuses.
Muidugi ei tarvita Argentina kõiki oma kasvatatud tooteid ära, vaid ka ekspordib neid. Mida neil oma riigi jaoks väheks jääb, siis seda nad imporidivad. Teravilja nad aga toodavad enda riigi jaoks ja neil jääb seda isegi üle ( ülejääk eksporidakse välismaale). Ekspordivad nad veel sojaube 18 001 787 t, maisi 10692 005 t ja mitmeid teisi põllukultuure.
Argentina on sojauba ekspordilt maailmas esikohal 18 001 787 t. Temale järgneb Brasiilia, kelle sojauba eksport on 14 485 662 t.
 

Metsandus

Argentinas moodustub kogu pindalast 12,1% metsa. Seda ei ole palju ega ka liiga vähe sellise pindala kohta.
Nagu kaardilt näha, esineb kõige rohkem metsa just Põhja-Argentinas. Natuke esineb ka Kesk-argentinas ja mäestikes. Eriti tihe mets on kirde osas.
Argentinas esineb mitmeid metsatüüpe: segamets, lähsitroopilist vihmametsa, igihaljast metsa ning heitlehelisi metsi.
Argentinas aastatel 1990-2005 on mets natuke vähenenud. Kui aastal 1990 oli metsa Argentinas 95 542 000 ha, siis 2005 aastaks oli see langenud 93 982 000 ha-le.
Argentina metsandustootmises on ümarpalgid, küttepuud, sae materjal, paber, ning vineer.
Tabel.1 Nende vähenemine või suurenemine
Ümarpalk
Küttepuud
Paber
Vineer
Saematerjal
2000
6 213 000 m3
3 948 000 m3
694 000 t
1 602 000 t
619 000 t
2009
8 125 000m3
4 315 000 m3
1 134 000 t
915 000 t
485 000 t
Nagu tabeliski näha, siis kõik toodangud on suurenenud peale vineeri ja saematerjali toodangu. Kui 2000. aastal toodeti vineeri 1 602 000 t, siis 2009. aastaks oli see langenud 915 000 t-ni, ning saematerjal oli 2000. aastal 619 000 t, siis 2009 aastaks oli see langenud 470 000 t-ni. Toomine saematerjalis kahanes 149 000 t- ja vineeris 687 000 t võrra. Kõige rohkem on suurenenud ümarpalgi tootmine. Kui 2000 aastal toodeti 6 213 000 m3 palki , siis 2009 aastaks oli see kasvanud 8 125 000 m3-ni. Ümarpalgi tootmise kasv on olnud 1 912 000 m3.
Neist toodetest viiakse maailmaturule ümarpalk (16 000 m3), saematerjali (16000 m3) , paberit (90000 t) ja vineeri (2000 t). Sisse toob argentina samasuguseid metsa tooteid: ümarpalk (81670 m3), saematerjal (38 000 t), paberit (268 000t) ning vineeri (10 000 t).

Kalandus

Argentina rannajoone pikkus on 4 989 km. Kalatoodang on parimal aastal olnud 1,4 miljonit tonni, võrreldes 15 korra. Alates 1990 ndate teisest poolest on taas langenud, toodang sellel sajandil on olnud umbes miljon tonni aasta kohta, 2006. aastal 1,2 miljonit tonni.
Argentina kalanduse SKP on 192 miljonit USD.

Turism

Kuna Argentinal on väga suur riik ja vaatamisväärsusi on väga palju, mida tasub külastada, siis toon ma välja ühe linna nimega Cordoba, mida tasub külastada.
Cordoba on paljude kontrastsete omadustega. See on nii kultuuri ja turismi sihtkoht , traditsiooniline ja kaasaegne linn.
Cordoba on turistide seas kõige populaarsem koht kõigis Hispaania linnades seetõttu, et sellel on ajalooline ja kultuuriline pärand. Cordobas sündisid ja elasid hiljem ka väga targad ja mõjukad inimesed nt: filosoof Seneca , luuletaja Lucan. Cordobasse minna, siis tasub külastada sealseid kirikuid ( Jesuit Relics ), katedraale, paleesid ( Vian palee ) ja parke ( Quebrada del CONDORITO rahvuspark ) jne.
Muidugi pakub Cordoba äärealadel asub ka mitmeid turismitalusid, mis pakuvad turistidele igasuguseid puhkuspakette. Näiteks kuidas sealsed inimesed elavad, mida söövad ning turistid saavad kõik selle läbi elada. Seal asuvad ka traditsioonilised kõrtsid, kus sealsed elanikud õhtuti koos käivad.
Patagoonia
Hõlmab provintsides Rio Negro, Neuquen, Chubut ja Santa Cruz. Patagoonia lõunapoolseim osa Lõuna-Ameerikas ( asub nii Argentinas ja Tšiilis) –on suur piirkond, miilel on palju parke ja looduskaitsealasid. Patagoonia rannik on koduks suurtele karjadele, sinivaalade ja tuhandetele pingviinidele. Argentina patagoonia on tohutul territooriumil, mis aina tõmbab külalisi ligi. Seal asuvad kaunid järved, jõed, mäed ning orud. Patagoonia on koduks ka paljudele elusolenditele nagu nt: lindudele, sinivaaladele ning tuhandetele hüljestele.

Kasutatud allikad

• https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html
  
• https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/maps/maptemplate_ar.html
  
• http://hdrstats.undp.org/en/countries/country_fact_sheets/cty_fs_ARG.html
  
• http://economic-research.credit-agricole.com/site/page.php?pag_id=1084
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index
  
• http://www.roheline.ee/books/keskkonnajuht_22000.ht m
  
• http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_CI.aspx?RP=032&YR=2008
  
• http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_TP_CI.aspx?RP=032&YR=2008
  
• http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_CI.aspx?RP=032&YR=2008
  
• http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_IP_CI.aspx?RP=032&YR=2004
  
• http://www.intracen.org/appli1/TradeCom/TP_EP_CI_P.aspx?IN=00&RP=032&YR=2008&IL=00%20%20All%20industries&TY=E
  
• http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=ARG #
  
• https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html
  
• http://www.allcountries.org/uscensus/1352_population_by_country.html
  
• http://www.census.gov/ipc/www/idb/informationGateway.php
  
• https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html
  
• http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
  
• http://www.theodora.com/wfbcurrent/argentina/argentina_people.html
  
• http://www.nationmaster.com/time.php?stat=peo_urb_pop&country=ar
  
• http://www.fao.org/countryprofiles/Maps/ARG/17/rl/index.html
  
• http://www.fao.org/countryprofiles/maps.asp?iso3=ARG&lang=en
  
• http://www.fao.org/countryprofiles/Maps/ARG/01/fs/leg/legend.html
  
• http://www.fao.org/countryprofiles/Maps/ARG/01/fs/index.html
  
• http://www.fao.org/forestry/32032/en/
  
• http://faostat.fao.org/site/626/DesktopDefault.aspx?PageID=626#ancor
  
• http://www.intracen.org/
  
• http://www.fao.org/fishery/countrysector/naso_argentina/en#tcN9002A
  

22