Prantsusmaa Uurimustöö (0)

ÜLDANDMED

Pealinn: Pariis
Pindala: 547030 km2
Meretaguste piirkondadega:674843 km2
Riigikeel : prantsuse
Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp
Rahaühik: euro
Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg
Rahvastiku kooseis:
92% prantslasi,
3% põhja-aafriklasi,
2%sakslasi, britte
Riigipea : Jacques Chirac
Peaminister : Lionel Jospin Vapp
GEOGRAAFILINE ASEND
Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes , Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme
LOODUSLIKUD TINGIMUSED

Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega.
Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur    3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis.
Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis . Suved on soojad , juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.
Loodusvarad : kivisüsi, rauamaak , boksiit , tsink , uraan , antimon , arseen , kaaliumkarbonaat , päevakivi, puit ja kala.
RIIGI ARENGUTASE
SKP:
2160000000000 $ (2010)
Põllumajandus: 3,8%
Tööstus: 24,3%
teenuseid: 71,8%
Sündimus:
12,43 Sündinud 1000 elanikkonnast (2010 )
Suremus :
8,65 Surnud 1000 elanikkonnast (2010)
Internet kasutajad:
15182000 (2010)
Telefoni kasutajaid:
36431000 (2009)
Prantsusmaa on inforiik .
SKP (ostujõu pariteedi) püsis peaaegu konstantne Prantsusmaa majanduse (2009 arvud triljoneid):
SKT elaniku kohta näitas vastava käitumise järgmised arvud:

• 2009 hinnangutel $ 32.800. Riik järjestatud 39 th maailmas
  
• 2008 prognoosid - $ 33.700
  
• 2007 hinnangutel $ 33.800
  

PRANTSUSMAA KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE
Prantsusmaa kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teenib ühe alalised liikmed ÜRO Julgeolekunõukogu koos veto õigusi. Samuti on liige G8 , Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), sekretariaat Vaikse ookeani ühenduse (SPC) ka India ookeani komisjon (COI). see on assotsieerunud liige Association of Caribbean Ühendriigid (ACS) ja juhtiva liikmena Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF). UNESCO , Interpol , Alliance Base ja Rahvusvaheline Büroo kaalude ja mõõtude organisatsiooni
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)- liige alates 1995
Euroopa Liit (EU)- liige alates 2004
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)- liige alates 1945
Majandusliku Koostöö ja Arengu riigid ( OECD)
Prantsuse Lõuna-Aafrika Kaubandus-Tööstuskoja (FSACCI)
RAHVASTIK
Vanuseline struktuur:
0-14 aastat: 18,6% (meessoost 6129729 / naissoost 5838925)
15-64 aastat: 65% (meessoost 20963124 / naissoost 20929280)
65 aastat ja rohkem: 16,4% (meessoost 4403248 / naissoost 6155767) (2010)
Rahvastiku kasvutempo:
0,525% (2010)
Keskmine vanus:
kokku: 39,7 aastat
mehed: 38,2 aastat
naised: 41,2 aastat (2010)
Sündimus:
12.43 sündinud /1,000 elanikonda(2010 est.)
Riigi võrdluses maailmas: 161
Suremus:
8.65 surnud/1,000 elanikkonnakohta (July 2010 est.)
Riigi võrdluses maailmas: 82
Ränne:
1.47 sisserändajad/1,000 elanikkonnakohta (2010 est.)
Riigi võrdlus maailmas: 47
Linnastumise:
linna Rahvaarv: 77% kogu rahvastikust (2008)
linnastumise määr: 0,8% iga-aastane kasvumäär muutus (2005-10 est.)
Suhe Sugu:
sündinud: 1.051 meeste / naiste
alla 15 aastat: summa 1,05 meeste / naiste
meeste 15-64 aastat: 1 / naiste
65- aastaste ja üle: 0,72 meeste / naiste
Rahvaarv kokku: 0,96 meeste / naiste (2010 est.)
Imikute suremus:
kokku: 3,31 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide
maailma riikide võrdluse: 216
Mehed: 3.63 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide
naissoost: 2.98 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide (2010 est.)
Eluiga sünnihetkel:
Rahvaarv kokku: 81.09 aasta
maailma riikide võrdluse: 12
Mehed: 77.91 aasta
female : 84.44 aasta (2010 est.)
Total viljakust määr:
1.97 laste sündinud/naine (2010 est.)
maailma riikide võrdluse: 131
HIV/AIDSI - täiskasvanud levimuse määr:
0,4% (2007 est.)
maailma riikide võrdluse: 83
HIV/AIDSI-HIVI/AIDSI kandjatele:
140,000 (2007 est.)
maailma riikide võrdluse: 38
HIV/AIDSI - surmade :
1600 (2007 est.)
maailma riikide võrdluse: 65
RAVHVASTIKU TÄHTSUS PRANTSUSMAAL
Prantsusmaa, elanikkonna jaotumine on ebaühtlane ja kajastab täpselt majandusliku arengu taset. Regions without industry or with poor soils are only sparsely populated. Regioonide ilma tootmisharu või muldadel on ainult hõredalt asustatud. On the other hand, the regions with the largest populations are the great centers of economic activity: the industrial north; Lyon, where industry is important; along the Cote d'Azur, which depends on tourism; and especially Paris, where diverse economic activities are concentrated. Teiselt poolt, piirkonnad, kus on suurim populatsioonid on suur keskused majandustegevuse: tööstus põhjalaiust; Lyon, kus tööstus on tähtis; mööda Cote d'Azur, mis sõltub turismi ja eriti Pariisis, kus erinevate majandustegevuste on koondunud.
 
Prantsusmaa rahvastiku püramiid.
The French population is about one-fifth of Europe 's total population and ranks third in Europe and sixteenth in the world. Prantsuse rahvaarv on umbes üks viiendik kõigist Euroopa rahvastiku ja kolmandal kohal Euroopas ja kuueteistkümnes maailmas. It has about 106 inhabitants per square kilometer (or about 275 people per square mile). See on umbes 106 elanikku ruutkilomeetri kohta (või umbes 275 inimest ruutkilomeetri kohta miil). Roughly one-sixth of the entire population lives in the Greater Paris area.
RAHVUSVAHELISELT TUNTUD ETTEVÕTTED
20 suurimat äriühingut: Total SA , AXA , Carrefour SA , Vivendi , EDF SA , Peugeot SA , Orange , France Télécom , Suez Environnement SA , Saint Gobain , Renault SA , ITM Entreprises SA , Auchan , Crédit Agricole , Veolia Environnement , CNP (Caisse Nationale de prévoyance) , Alcatel Lucent , Air France , Vinci
Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat. Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.
Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on

• Masinad ja autode varuosad
  
• Lennumasinad
  
• Plastikatooted
  
• Kemikaalid
  
• Ravimid
  
• Raud ja teras
  
• Joogid
  

Prantsusmaa eksport USA-se

• Ning selle 37.1 miljardit dollarit Ameerika import Prantsusmaa 2006, järgmiste tootekategooriate oli suurima väärtuse. 37100000000 $ Ameerika impordi Prantsusmaa 2006 järgmiste tootekategooriate oli kõrgeim väärtus.
  
• 1. Ravimi, hambaarsti ja farmatseudi valmististe …4.5 Miljardit dollarit (12% Prantsusmaa meile ekspordi alla 0,3% 2005) Ravimite, hambaravi ja ravimpreparaatide... USA 4500000000 $ (12% Prantsusmaa USA eksport, alla 0,3% alates 2005)
  
• 2. Tsiviillennukite (täieliku) … $3,7 miljardit (9,9%, 95,3%) Tsiviilõhusõidukite (täielik)... 3700000000 $ (9,9% kuni 95,3%)
  
• 3. Tsiviillennukite diiselmootorite … 3.0 miljardit dollarit (8%, kuni 9,2%) Tsiviilõhusõidukite mootorid ... $ 3,0 miljardit (8% kuni 9,2%)
  
• 4. Kogumisobjektide (nt kunstniku, antiikesemete, templid) … 1.974 miljardit dollarit (5,3%, 20,1%) Kogumine (nt kunsti, antiik, templid)... 1974000000 $ (5,3% kuni 20,1%)
  
• 5. Muud naftatooted … 1,967 miljardit dollarit (5,3%, 54,3%) Muud naftatooted... 1967000000 $ (5,3% kuni esindasid 54,3%)
  
• 6. Alkohoolsete jookide kui vein … 1,4 miljardit dollarit (3,7%, 13,6%) Alkohoolsed joogid, va vein... 1400000000 $ (3,7% kuni 13,6%)
  
• 7. Veini ja nendega seotud tooted […] 1,3 miljardit dollarit (3,6%, 20,1%) Vein ja seonduvad need tooted... 1300000000 $ (3,6% kuni 20,1%)
  
• 8. Kosmeetika & toiletries… 1,2 miljardit dollarit (3,3%, 3%) Kosmeetika- ja tualett... 1200000000 $ (3,3% kuni 3%)
  
• 9. Mootorsõidukite osad ja lisaseadmed […] 1 miljard dollarit (2,7%, 12,5%) Autoosad ja tarvikud... 1000000000 $ (2,7%, alla 12,5%)
  
• 10. Kaupade meile tagasi ja seejärel reimportida … 965.8 miljonit dollarit (2,6%, kuni 9,2%) Kaubad tagasi USA seejärel reimporditakse... 965800000 $ (2,6% kuni 9,2%)
  

Prantsusmaa tähtsamad ekspordipartnerid on

• Saksamaa 15,88%
  
• Itaalia8,16%
  
• Hispaania7,8%
  
• Belgia7,44%
  
• Suurbritannia7,04%
  
• Ameerika ühendriigid5,65%
  
• Holland3,99%
  

LINNASTUMINE
linnaelanikkond: 77% kogu elanikkonnast (2008)
Suuremad linnad Prantsusmaal on pealinna ligidal: Pariisi (11769433), Lyon (1748271), Marseille (1605000), Lille (1164716), Nice (1197751), Toulouse (1102882), Bordeaux (999149), Nantes (804000) ja Strasbourg (639000).
 
Sõnastik - Vt üksikasjalikku sõnastikku

nimisõna

urbanization
Prantsusmaa on kõige suurema rahvaarvuga riik Euroopas.
Linnastumine Prantsusmaal.
KASUTATUD ALLIKAD
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html
http://www.imf.org/external/country/index.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_companies_of_France
http://img573.imageshack.us/i/prants.jpg/
http://www.economywatch.com/world_economy/france/
http://www.trueknowledge.com/q/population_of_france_2010
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html
http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/France-FOREIGN-TRADE.html
ARENGUTASE
SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) – 31100
Sündimus ‰ – 13
Suremus ‰ – 9
Imiku suremus ‰ – 3,6
Keskmine eluiga (N/M) – 84/77
Kirjaoskus % - 99,0
Põllumaj. % SKT – 2,2
Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik
(Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82)
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO -sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
Lisaks veel:
G8
WTO(World Trade Organisation )
SPC( Secretariat of the Pacific Community)
IOC( Indian Ocean Commission)
IMF( International Monetary Fund)
ACS( Association of Carribean States )
CERN ( European Organization for Nuclear Research)
UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural ) liige
TUNTUMAD FIRMAD

Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd. Selle käive on aastas 93,15 miljardit eurot. Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi (Bouygues, SGE-Vivendi, GTM – Grupp, Eiffage, Colas )
Toidu- ja põllumajandustööstus: Danone, Nestle France, Seita.
Keemiatööstus: Air Liquide, Rhodia.
Moe- ja luksustoodete tööstus: Yves -Saint- Laurent , Louis Vuitton, Chanel, Dior , Cartier.
Farmaatsiatööstus: Sanofi-Synthélabo, Biomérieux-Pierre Fabre.
Autotööstus: Peugeot, Citroen .
Materjalide ümbertöötamine (teras, alumiinium , klaas, plastmass, toorkummi): Usinori Grupp (terase käitlemine), Péchiney (alumiinium), Saint-Gobain, suurim klaasi tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas. Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja.
Lennundus - ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation , Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma.
PÕLLUMAJANDUS
Maa on suures osas põllumajanduslikult hõivatud. Ligi pool riigi pinnast on põldude all.
Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna-Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33% Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga.
Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini.
Valitsevad on leet- ja pruunmullad . Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega.
Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi.
Mullad on enamasti viljakad .
Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt
6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega.
Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest.
Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga mägine, kuid enamik riigi pinnast on siiski põllumajanduslikult kasutatav.
Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi on Prantsusmaa maailma majanduses neljandal kohal ja teisel kohal teenuste ja põllumajandustoodete eksportijana. Ekspordist tuleb hiiglaslik tulu ning ka riigi eelarves on põllumajandusele märkmisväärne summa pühendatud. Kaubandusbilanss positiivne, eksporditi mitme miljoni euro võrra rohkem kui imporditi. Sellest järeldub, et Prantsusmaal jätkub küllalt raha põllumajandusega tegelemiseks ning selle arendamiseks .
Tööhõive põllumajanduses on ainult 4.3% osakaal Prantsuse SKP-s on umbes 3%. Kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% terverst Euroopa Liidu toodangust.
Väga palju on viinamarjaistandusi kuna peamisteks ekspordiallikateks on Prantsusmaa veinid . Need veinid on maailmas laialt levinud ning parima kvaliteediga. Põllumajanduse ekspordiallikaks on ka teravili. Sealt tulevad ka ekstensiivsed teraviljatalud. Teraviljapõllud moodustavad ligi veerandi riigi maast.
Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale ning püüab olla võimalikult keskonnasäästlik.
Prantsusmaa on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Kuigi riik toodab loomaliha ja teravilja peaaegu võrdselt on nende kõrval ka sama suure toodanguga viinamarjatööstus, milest tulevad ka veinid, mille ekspordis Prantsusmaa on tugevalt esireas. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra , kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju . Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega.
Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus . Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus , peamiselt kanad ja pardid.
METSANDUS
Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes – Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab , lepp, vaher , saar, pappel , kuusk , pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer , paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud , mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad Prantsusmaad kuna nad ka ekspordivad puitu. Prantsusmaa ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid ( puitplaat , paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks on ta puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises 9. kohal
Tööstus
Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni , kaaliumkarbonaati. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning veini- keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Enamasti asuvad ettevõtted seal kus on tarbijad. Suurte linnade läheduses nt: Pariisi läheduses.
Eksporditakse väga palju veini, teravilja, kivisüsi ning suhkrupeeti ja ka puitu.
Impordib suures koguses, naftatooteid, sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis. Teisteks impordiartikliteks on kondiitritooted, sojaubad, šokolaad, juust jt.
Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine .Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. Toodab autosid (Citron ja Peugeot).
Kõrgtehnoloogia arengueelduseks Prantsusmaa võiks olla see, et riik on kõrgelt arenenud majandusega riik.
TRANSPORT
Infrastruktuuri arengut Itaalias takistavad näiteks suured mägised alad Prantsusmaa keskosas ning loodusvarade vähesus ja otsa saamine (metsa, puidu, maakide).
Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla autotransport ja raudteetransport, sest nende transpordivahenditega saab kõige kiiremini ja paremini riigis kaupa vedada. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olululisteks transpordiliikideks olla õhutransport, sest siis saab eksportida kergesti riknevaid ja õrnu kaupu, kuid ka autotransport on väga oluline. Autotransporti kasutades saab kiiresti ja ka odavalt eksportida oma maa toodangut naaberriikidesse. (nt Itaaliasse) (Sandall, Marlborough, 1999:271-275)
Prantsusmaal on maanteid 547030 km.Teedevõrk on kõige tihedam suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. (France surface km....2009)
Raudteid on 29 100km. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Prantsusmaa ka naaberriikidega raudteeühendus – Itaalia, Šveitsi, Sloveenia ja Austriaga. (france railway...2008)
Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 8568 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas . Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda. Siseveetransport sobib, kui veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütuse, transpordivahendid, maavarad ),kuid võivad olla väiksemad kui raudtee - ja meretranspordil. Seine jõgi on pikim ning se on ka tähsaim siseveetee. Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport . Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest.
Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama.
TURISM
Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou -nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi . Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki, enamasti Pariisi. 5,5 protsenti moodustab turism Prantsusmaa sisemajanduse kogatoodangust.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.discoverfrance.net/France/DF_resources.shtml
http://ec.europa.eu/energy/energy_policy/doc/factsheets/mix/mix_fr_en.pdf
http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6VGG-3T7CHPK-7&_user=10&_coverDate=10%2F31%2F1997&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1318518365&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=927c510c4a43434effe90f2fb6b05bb5
http://www.airportsinfrance.co.uk/
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html
http://www.imf.org/external/country/index.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_companies_of_France
http://img573.imageshack.us/i/prants.jpg/
http://www.economywatch.com/world_economy/france/
http://www.trueknowledge.com/q/population_of_france_2010
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html
http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/France-FOREIGN-TRADE.html