Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus, abort, enesetapp, halastussurm. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha. Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem ...
9%. 46,2% Mehhiko populatsioonist elab allapoole toidust lähtuvat vaesuse piiri ja 47% allapoole varalist vaesuse piiri. Kõigi nende eel nimetatud näitajate põhjal võib teha üldistuse, et Mehhiko majandus ei ole kõige parem. Kõige rohkem näitab seda vaesuse piirist all pool elavate inimeste protsent. Sotsiaalse arengutaseme näitajate poolest on Mehhiko maailma edetabelis keskmisel kohal. Täpsemad Mehhiko sotsiaalseid näitajad on lisa 1, joonis 1.1 Mehhiko inimarenguindeks (IAI) on 0,762 ja selle tulemusega paigutub Mehhiko maailma edetabelis 77. kohale.2 Inimarenguindeksi haridusliku osaindeks on 0.638 3, tervise osaindeks on 0.885 4 ja sissetuleku osaindeks on 0.765 5. Kõikide välja toodud osaindeksite põhjal on Mehhiko 71. kohal maailma edetabelis. Nende näitajate järgi on Mehhiko kõrgel arengujärgul, kuna paigutub kõikide osaindeksie põhjal tabelites pigem ettepoole, kui keskele. Nii sotsiaalsete arengutaseme
Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi OECD Maailm 2007 0.885 0.849 0.611 2008 0.885 0.850 0.615 2009 0.884 0.850 0.619 2010 0.885 0.853 0.624 9
Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- 1 Iceland 0.868 0.89 0.899 0.918 0.923 0.947 0.968 2 Norway 0.87 0.889 0.9 0
1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtu...
Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida- Timor. RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks. 1) SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG inimese kohta ehk SKT majandusarengun äitaja. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht väljenduded rahas(dollar). 2) INIMARENGUINDEKS ühiskonna heaolu näitaja. Arvestab haridustaset, tervishoiusüsteemi olukorda riigis ja keskmist eluiga 3) keskmine eluiga, sündiumse, suremuse ja imikusuremuse näitajad. 4) Energia tootmine ja tarbimine inimese kohta 5) väliskaubandusbilanss 6) rahvatulu KÕRGE SKT'GA SKT DOLLARITES MADALA SKT'GA SKT DOLLARITES RIIGID RIIGID
läände ning Norra itta. 8.Inimarenguindeks: Island on maailmas inimarengu indeksi poolest kolmas (0.969). Esimene Norra (0.971) ja teine Austraalia (0.970) Kirjaoskus: Kirjaoskuse protsent Islandil on 99,9% Keskmine eluiga: Islandi keskmine eluiga on 81.7, mis on maailmas kolmandal kohal. SKT: Islandi SKT on 35,742, mis on maailmas 19.kohal. Graafikud: Inimarenguindeks Inimarenguindeks ja SKT 9. Esmasektor: 3% rahvastikust Sekundaarsektor: 19% rahvastikust Teenindus: 68,5% rahvastikust. 10. Eksport: $6.846 miljardit f.o.b. (2008 est.) Import: $6.543 miljardit f.o.b. (2008 est.) 11. Ekspordi partnerid: Holland 21,3%, Saksamaa 13,3% UK 13.2%, Iirimaa 7.7%, Ameerika Ühendriigid 7.3%, Hispaania 4.6%, Jaapan 4.3% (2007) Impordi partnerid: USA 13.7%, Saksamaa 12.2%, Rootsi 10.2%, Taani 7.5%, Holland 5.7%, UK 5.4%, Hiina 5.1%, Norra 4.6% (2007) 12
Itaalia Itaalia riigis on inimarenguindeks 0,886, mis viib Itaalia maailmas 20.kohale. Itaalia riigist jääb pisut alla Kreeka 0,885'ga ja pisut üle on Itaaliast Austria 0,889'ga. Itaalia kuulub kõrgesse inimarengu gruppi. Itaalia kuulub OECD regiooni. Itaalia on oma regioonis üks kõige parema inimarenguindeksiga riik. Kuigi tuleb tõdeda,et enamus riike on üsna kõrge inimarenguindeksiga. Itaalia ja Eesti inimarenguindeksil polegi väga suurt vahet Eesti
Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus 1. Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia
Riikide arengutasemete võrdlemine I variant Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul.
§ Kivisild (The Stone Bridge) § Skopje Kindlus Kale (Skopje Fortess Kale) § Skulptuur Sõdalane Hobusel (Warrior on a horse) VAATAMISVÄÄRSUSED Pildil: Matka järv, Skopjes Pildil: Ema Theresa Mälestusmaja ASEND TURISMI SUURENDAMISEKS § Makedoonial on kokku 14 lennurada, see soodustab turismi arengut, reisimine sinna on lihtne § korralikud maanteed sõitmiseks INIMARENGUINDEKS § Makedoonia kuulub kõrge inimarenguga riikide hulka § positsioonilt 68 (hetkeline) § aasta 2012, positsioon 78, indeks 0.740 § Eesti on kohal 37(0.893), Norra on kohal 2(0.968), Soome on kohal 12(0.954), India on kohal 132(0.609) § Makedoonia inimarenguindeks 0,808 ARENGUVÕIMALUSED § inimarenguindeks kasvab(siiani on) § tegemist kõrgelt arenenud riigiga, arvan, areng ei peatu vaid süveneb §
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvasti...
- Transiidi arendamine vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laevamajandus - Kohalikul toorainel baseeruvad tooted puidutööstus, toiduainetööstus, tsemenditööstus - Tooted, mille toorained tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse kangad, elektroonika, haruldased metallid - Tooraine eksport puit, turvas /liiga odav tee/ Riigi arenguastme näitajad: - Hõive erinevates majandussektorites - SKT /Sisemajanduse kogutoodang/ - Inimarenguindeks - Keskmine eluliga - Iive Majanduse struktuur e. ülesehitus -Näitab, millistest majandusharudest riigi majandus koosneb. Majandusharu Ühendab kõiki tegevusi, mis valmistavad sarnaseid kaupu või teenuseid. - toiduainetööstus piima-, konservi-, pagari- ja lihatööstus - transport lennu-, raudtee-, maantee- ja meretransport. SKT sisemajanduse kogutoodang - Riigi aastate jooksul toodetud kaupade ja teenuste rahaline väärtus kokku. Ei arvestata
Hiina arengutaseme analüüs 1. Inimarengu üldandmed. Hiina inimarenguindeks on 0,762. See on üldise arvestusega keskmine. Väga kõrgeks inimarenguindeksiks loetakse 0,968 ja madalaks loetakse 0,329 Maailma arvestuses on Hiina inimarenguindeks 94 kohal (Indeksid on arvutatud 2006. aasta andmete järgi). Hiina kuulub keskmiste arengutasemega riikide hulka Hiina kuulub Ida Aasia ja Okeaania regiooni. Hiina on enda regioonis 6. kohal ning maailma arvestuses 94 kohal .Väikseima arengutasemega Hiina IAI 1980. aastal oli 0,404. 1980 aastast peale on see sujuvalt tõusnud. 2000 aastal oli juba inimarengu indeks 0,588. Hiina asub oma regioonis keskmisest kõrgemal tasemel ning on
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta · Soomes on SKT pidevalt tõusnud. · Eestis on pärast 2008 aastat hakanud SKT langema. · Aastal 1995 langes SKT Lätis järsult, siis hakkas tõusma kuni 2007 aastani ning pärast seda on taas ...
reisiguru.ee/riikID/186) e) Lisa 3 kaarti - kaart maailmas, maailmajaos ning regionaalne kaart Kaart 1. Kanada maailmas (http://imgarcade.com/1/canadian-world-map/) Kaart 2. Kanada Ameerika maailmajaos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:LocationCanadaAmerica.png) Kaart 3. Kanada regionaalkaart (http://www.geographic.org/maps/canada_maps.html) 3. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Vali vähemalt 5 näitajat (välja arvatud inimarenguindeks ja hõive majandussektorites) Lisa ka mitmes riik on nende näitajate poolest maailmas. Töötus 7,2% (107. koht maailmas) Interneti kasutus 85,8% rahvastikust (20. koht maailmas) Keskmine eeldatav vanus 81,5 eluaastat (16. koht maailmas) Rahvastiku kasv 0,92% aastas (139. koht maailmas) Tööjõud 55,67% (30. koht maailmas) (Allikas http://www.wolframalpha.com/input/?i=canada) Kas tegemist on arenenud riigiga või arengumaaga? Mille alusel otsustasid?
arengust tulenevate riskide maandamisele ning stabiilselt areveva majanduskeskkonna loomisele. Ühishüved. Kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Näiteks haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia. Majanduslik arvestus: SKP sisemajanduse koguprodukt ehk aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse jõudnud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Inimarenguindeks riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb SKP, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. 4. Inflatsioon, selle arvutamine. Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu vähenemine. Riigieelarve, tulud, kulud. Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. 5. Omandi, tarbimise, tulu maksustamine. Proportsionaalne ja progressiivne tulumaks.
Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus, rahvastiku tihedus – rahvaarv/pindala, rändesaldo- sisse- ja väljarände vahe. 6. Arvuta Eesti rahvastiku tihedus, kui pindala on 45227 km2, rahvaarv 1320000.
elukvaliteeti. Saksamaa on tõusnud 1980-2011 aastaga 0.75-lt 0.905-le, mis on päris suur hüpe 31 aastaga. 20.saj lõpus oli Saksamaa veidi madalamal kui väga kõrge HDI piir. Selle põhjuseks võis olla see, et Saksamaa oli algul jaotatud kaheks osaks. Ida pool oli vaesem ning Saksamaa ühendamisel ei olnud elatustase terves riigis ühtlane, mis võis selle HDI madalamale viia. Praeguseks on Saksamaa tõusnud kõrgemale kui väga kõrge HDI alampiir. Kuid maailmaga võrreldes oli saksamaa inimarenguindeks 0.172 võrra kõrgemal 1980.aastal. Praeguseks on see vahe suurenenud 0.223-le. Järgnevalt jooniselt on näha, et Saksamaal on kõige kõrgem indeks tervises. Oodatav eluiga on 80.4 aastat. Teisel kohal on haridus, mille indeksiks on 0.928. Veidi madalam on sissetuleku indeks. Kuid üldvaates on kõik väga kõrgel tasemel. Joonis 1: Saksamaa HDI, tervise, hariduse, sissetuleku indeksid. Allikas: The 2011 Human Development Report. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid
6) Kõrgtehnoloogiline tööstus [ kosmosetehnika, ravimitööstus ] 7) Kapitalimahukas tööstus [ lennukitööstus, ravimitööstus, paberitööstus ] · tehnoloogia tootmisviis · kõrgtehnoloogia teaduse uusimate saavutuste rakendamine ellu · ettevõtlusklaster mingis piirkonnas spetsialiseeriunud suur ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu vahetamisele. Eesti : SKT 43 koht Inimarenguindeks 40 koht Haridus 3 koht Eluiga 71 koht Rahvusvahelised ettevõtted · RVE transnatsionaalsed korporatsioonid (tegutsevad paljudes riikides ja nende majandussidemed ületavad riigipiire) Päritolumaa peakorter Asukohamaa levinud RVE mõju on väga suur, sest neil on juurdepääs loodusvaradele, suudavad vallutada uusi turge, alandada tootmishindu (mastaabisääst).
Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõu...
miljoni, ametlikuks riigikeeleks on araabia keel, inglise keelt räägitakse ainult äripiirkondades. Riik ise jaguneb 13 provintsiks ning igal ühel neist on oma nn valitseja. Kõik nn valitsejad peavad alluma siiski riigi kuninga on Abdullhile. Valitsevaks riigikorraks on absoluutne monarhia. Riigi arengutase Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenenud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818, areneb suhteliselt aeglaselt. Kariibia
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnade...
d ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist teeninduses põllumajandus tööstuses es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta
Loodusvaradest on rikkalikult metsa ja magevett. Venemaa naabrus tagab Eestile olulisuse. - Ebastabiilne Venemaa, kes siseriiklikud probleemid kannab üle meile. Loodusvaradest puuduvad olulised energeetilised varud, mis on põllumajandusele ebasoodne. 6.) Riigi arengutaseme kriteerumid. 1) SKT Näitab riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust rahaliselt USA $ ühe inimese kohta. Eestis umbes 15 000 $. 2) HDI Inimarenguindeks Iseloomustav elanike heaolu riigis ja arvutamiseks kasutatakse keskmise eluea, haridustaseme, ostujõudu jne. 3) Energiatrabimine inimese kohta aastas 4) Käive erinevatest majandussektorites Mida rohkem on hõivatud tööjõudu teenindavates harudes vähem hankides, seda arenenum riik. 5) Majanduse ruumiline arengutase riigis Mida ühtlasemalt on piirkonnad arenenud, seda arenenum riik. 6) Riigis toodetava konkurentsivõime. 7.) Mõisted:
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud punktilt tõusnud oluliselt suur, 0,741 punktini stabiliseerus. 31 ...
Riigi nimi - Jamaica a)pindala - 10,991 km2 b)rahvaarv - 2,889,187 (Juuli 2012 , Wikipedia) c)pealinn - Kingston d)pealinna - elanike arv 937,700 (2011 , Wikipedia) e)keel - Jamaica-Inglise f)rahaühik - Jamaica dollar a)manner: Tegemist on saareriigiga ehk ei asu mandril b)maailmajagu: Põhja-Ameerika c)ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Ümbritsetud igast küljest Kariibi merega. d)naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta külgeb nt. mööda mäestikku, merd, jõge, järve jne): Ühised piirid naaberriikidega puuduvad , kuid naaberriikideks on põhjas Kuuba, läänes Caymani saared ning mandril Mehiko , idas Haiti ja Dominikaani vabariik ning lõunas Costa Rica ja Panama. Joonis1.Jamaica regionaalne kaart. http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/namerica/caribb/jmcarib.gif Joonis 2. Jamaica maailmajao kaart. http://www...
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põlluma...
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43. koha ja Senegali 1,666 koha number 147. Singapuri SKT inimese kohta on viimasel kahel kümnendil suurenenud ig...
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid
Talve- ehk standartaeg on GMT+1 ja suveaeg GMT+2. Kui Eestis on kell 09.00, siis Hollandis samal ajal kell 08.00. (www.eures.ee; Maailma faktiraamat) Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 Allikas: Vikipeedia,1. oktoober 2008 3 Joonis 3. Hollandi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 2. Riigi arengutase Inimarenguindeks (vt joonis 4) on Hollandil 0,953 (2005), Eestil 0,860. Sisemajanduse koguprodukt on Hollandis inimese kohta $39,000 (2007), maailmas on see 17 kohal. Sisemajanduse koguprodukti kasv 3.5% (2007). Eestis aga $21,800 ja kasv 7,1% (Maailmafaktiraamat; Vikipeedia). Joonis 4. Inimarenguindeks Joonis 5. Oodatav eluiga Allikas: Maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008 Allikas:maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008
maailmaturul, määratledes kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote · APEC- Aasia ja Vaikse Ookeani majnaduskoostöö foorum- Liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abisatmise tõhustamine 7. Mis on riigi arengut iseloomustavd näitajad Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. 8. SKT, riikide jaotus, ÜRO inimarenguindeks, riikidejaotus 1) SKT-sisemjanduse kogutoodang · On aasta jooksul ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus · Seos: mida kõrgem on SKT, seda arenenum see riik on · Riikide jaotus: Rikkad riigid (USA, Kanada, Jaapan), Keskmisest rikkamad (Hiina,Brasiilia,Korea), Keskmisest vaesemad (Mehhiko,toorainemaad, Indoneesia, Alzeeria) , vaesed (Iraak,
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad. MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks. MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. MAJANDUS: Kondratjevi lained. MAJANDUS: Fordism ja Toyotism. MAJANDUS: Kõrgtehnoloogia. MAJANDUS: Rahvusvahelised organisatsioonid. ————————————————————————————————————— KORDINAADID - KORDINAATIDE ERITÜÜBID, SAMAKÕRGUSJOONED KAARDIL. RAHVASTIK - RAHVASTIKU KASV JA RAHVAARVU KASVUTEMPO. RAHVASTIK - DEMOGRAAFILINE SIIRE
Prantsusmaa Üldiseloomustus Paiknemine Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. e Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 te...
Ehitamine kallis, hõivavad elamisterritooriumi Tuul +Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ebaühtlane, tekitavad müra, hõivavad maad Päikeseenergia + Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ei sobi kõikidesse kliimavöötmetesse Geotermaalenergia + mõju keskkonnale väike kulutused kõrged, väike energia hulk, kasutusala piiratud Biomassi energia + Saasteaineid ei teki Saadav energiahulk väike · Riigi arengutaseme näitajad, inimarenguindeks Riigi arengutaseme näitajad: 1. Majanduslikud: · Sisemine kogutoodang SKT aasta jooksul riigi territooriumil toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses. Rahvamajanduse kogutoodang RKT aasta jooksul riigi tootmisressursidega toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses. · rahvastiku hõivatus erinevates sektorites
Eesti SKT umbes 13 000 USD-I Inimarengu indeks (HDI)- rahva heaolu mõõt, mis arvestab: · Rahva haridustaset: kirjaoskus 15 aastaste ja vanemate hulgas, koolis käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas. · Keskmist eluiga. · Sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d. Kõikide ÜRO liikmesriikide inimarengu indeks avaldatakse ÜRO iga-aastases inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000. 2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38. kohal (indeks 0,853) ning kuulus selle näitaja poolest kõrge inimarenguga riikide rühma. Esimesed kolm olid Norra (0,963), Island (0,956) ja Austraalia (0,955). Madalaima inimarenguga olid Sierra Leone (0,298) ja Niger (0,281). Arengumaad ehk Lõuna riigid- endised kolooniad, majanduslikult vähearenenud ning
Väga tugev on ametiühinguliikumine Põhjamaades, samuti nt Prantsusmaal, Saksamaal, jne.Eestis on liikumine arengufaasis. Ametiühingute liikumist kordineerib keskliit (EAÜL), esimees Peep Peterson. SOTSIAALNE TURVALISUS Sotsiaalne turvalisus on ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. See väljendub : 1)materjaalses kindlustatuses; 2)tulude ja kulude õiglases jaotumises; 3)hästi korraldatud haridus- ja meditsiinisüsteem Elukvaliteedi põhinäitajaks on inimarenguindeks (IAI),kus riigid reastatakse: 1)keskmise eluea; 2)haridustaseme(nt kirjaoskus); 3)elujärje järgi (SKP). Ühiskondi, kus on kõrge elukvaliteet, nimetatakse heaoluühiskondadeks (NB! õhuke ja paks riik) . Kuna Eesti on pigem õhuke riik, on meie sotsiaalkulutused ühed madalamad terves Euroopa Liidus.Nt. 9 korda madalamad kui Luksemburgis. Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajajate toimetuleku
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/pu...
Keerukaim ja suurim metroovõrgustik on Tokyos. · Jaapanil on hea transpordigeograafiline asend avatus ookeanile ja kaubanduspartneritest naaberriigid. Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina. Jaapani roll maailmamajanduses: · Jaapan on maailma juhtiv teadusuuringute, tehnoloogia, tootmisseadmete ja meditsiiniliste uuringute riik. Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale. Jaapani arengutase: · Kõrge inimarenguindeks, kõrge teenindussfääri tööhõive, kõrge sissetulek ehk SKT on 30 000 + /USD. · Jaapan kuulub kõrgelt arenenud tööstusriikide hulka Esimene Maailm. Kasutatud kirjandus · www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan · http://www.indexmundi.com/japan/death_rate.html · http://www.indexmundi.com/japan/birth_rate.html · http://geography.about.com/library/cia/blcjapan.htm
Infoajastu õnneks ei jagune millekski. Tekkis nii 20 sajandil ja seda iseloomustab see, et hakatakse tegelema info hankimise, töötlemise, edastamise ja müümisega. Samuti tegeldakse transiidi ning kommunikatsiooniga. Nagu öeldud, siis kaubeldakse infoga ning enamus inimesi töötab teeninduses ning tegevuspiirkond on ülemaailmne. Töös kasutatakse vaimseid oskusi. 2. Riikide arengutaset saab vaadata kahte moodi: SKT ja inimarenguindeks. SKT ehk lahti kirjutatuna Sisemajanduse KoguToodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu.
Tootmisviisid:1.Korilus- 100 000 eKr, kala püüdmine, marjade, tõukude korjamine, toodang oma tarbeks, inimeste rühmitus-kogokond, kaasajal-maha jäänud piirkonnad(aafrika,aasia) 2.Varaagraarne TV- 8000 eKr, inimesed hakkasid põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 s...
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei ...
palgasurve ülespoole, mis omakorda kiirendab hinnatõusu. Töötuskindlustus (riiklik kindlustussüsteem) lk 32 + konspekt Eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid ning pakkuda tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal. Esimesed 100 päeva 50% senisest palgast ning alates 101.päevast 40%. Sotsiaalne turvalisus: mida näitab inimarenguindeks ja mis aluseks võetakse? Õ lk 38 Ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. Elukvaliteedi näitaja on inimarengu indeks (IAI). Idee poolest peaks see väljendama riigi elanike võimalusi, lähtudes eeldusest, et võimaluste rohkusega seostub kõrgem elukvaliteet. Aluseks võetakse 3 koondnäitajat: 1) oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust; 2) haridus, mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanute kirjaoskus ja teiselt poolt eri
Rootsi Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro ...
1. Millised tunnused iseloomustavad agraarühiskonda, tööstus e industriaalühiskonda ja infoühiskonda? 2. Milliseid riike nimetatakse Põhja riikideks e Põhjaks ning millised on Põhja riikide tunnused? Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). · Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane · Lõuna riigid arenesid Põhja huvides, olles Põhja riikide toorainega varustajateks. Tooraine on odavam kui valmistooted. Põhja riikides kõrgem haridustase, pikem eluiga, väiksem sündivus, kõrgem linnastumine, kõrgem hõive teenustes ja madalam esmasektoris jne. 3. Milliseid riike nimetatakse Lõuna riikideks e Lõunaks ning millised on Lõuna riikide tunnused? Arengumaad e vähem arenenud maad, madalam haridustase, vähem rahvast linnas, väiksem hõive teenustes ja suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ette...
(weber) 51. Mis iseloomustab rahvastiku? Soo-vanusejaotus 52. Mis on summaarsed kordajad? Eluea jaotusel toimuvad sündumused 53. Mis on standardiseerimine? Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55. Nõrgemad serotoniinineuronid rohkem impulsiivset käitumist 56. Mis põhjustas praeguse majanduskriisi? Alan Greenspan discovers that human beings are irrational! 57. HDI Human Development Index e. Inimarenguindeks, mõõdab 3 dimensiooni:Oodatav eluaeg, Haridus, SKP 58. Eesti arengu takistajad on : inimkapitali vähesus, etniline ja sotsiaalne heterogeensus, madal koostöövõime, kapseldumine 59. Mis on psühholiiglised eeldused? 4 tükki : Inimene on arukas, inimese omadused tuleenvad kultuurist, ligimesearmastus tuleb moraalist, kõik inimesed on võrdsed 60. Kes modelleerisid globaalseid arengustsenaariumeid ? 61. Mitu protsenti Eesti tööjõust kuulub ametiühingutesse ? 10 62
Kuigi riik on mitmete kultuuride suurtootja, ei ole Tai elanikud toiduga piisavalt varustatud. Alatoituvuse protsent on aja jooksul küll märgatavalt vähenenud, kuid see on ka 2014. aastaks 6,9%. Üldjoones on 20. sajandi vältel olnud täheldatav alatoituvuse protsendi langev tendents, mis annab lootust, et tulevikus on inimeste hulk, kes ei ole toiduga piisavalt varustatud, veel väiksem. (FAOSTAT 2015, Thailand – Agriculture 2015) Tai Kuningriiki võib pidada arenenud riigiks. Inimarenguindeks paigutab Tai arenenud riikide hulka indeksiga 0.722 (võrdluseks: Eesti on väga kõrgelt arenenud, indeks 0.840), riik kõrgemalt arenenud kui naabrid Vietnam, Birma ja Laos. (List of Countries by Human Development Index 2015) Viimaste aastakümnete jooksul on Tai rahvastikus ning majanduses toimunud muutus – sündimus ja suremus on vähenenud, majanduses on nii ekspordis kui impordis kasvanud masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilise toodangu osatähtsuse kasv. Majandus on üldiselt heal
kõrbepüü ja tuvi. Oaasides elatakse paikselt ja kasvatatakse teravilja, puuvilla, puuvilja, õlitaimi. Riik on päris jõukas tänu naftale, mida pumbatakse peamiselt Pärsia lahe äärest ja lahe põhjast. Leidub ka maagaasi. Linnadesse kerkib üha uusi ja uusi araabia ülikute losse ning lihtsad töölisedki elavad Araabia naftariikides jõukalt. Riigi arengutase · Saudi-Araabia kuulub Araabia regiooni. · Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina- Ameerika ja Kariibi regioon. · Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
