Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus, abort, enesetapp, halastussurm. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha. Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem ...
9%. 46,2% Mehhiko populatsioonist elab allapoole toidust lähtuvat vaesuse piiri ja 47% allapoole varalist vaesuse piiri. Kõigi nende eel nimetatud näitajate põhjal võib teha üldistuse, et Mehhiko majandus ei ole kõige parem. Kõige rohkem näitab seda vaesuse piirist all pool elavate inimeste protsent. Sotsiaalse arengutaseme näitajate poolest on Mehhiko maailma edetabelis keskmisel kohal. Täpsemad Mehhiko sotsiaalseid näitajad on lisa 1, joonis 1.1 Mehhiko inimarenguindeks (IAI) on 0,762 ja selle tulemusega paigutub Mehhiko maailma edetabelis 77. kohale.2 Inimarenguindeksi haridusliku osaindeks on 0.638 3, tervise osaindeks on 0.885 4 ja sissetuleku osaindeks on 0.765 5. Kõikide välja toodud osaindeksite põhjal on Mehhiko 71. kohal maailma edetabelis. Nende näitajate järgi on Mehhiko kõrgel arengujärgul, kuna paigutub kõikide osaindeksie põhjal tabelites pigem ettepoole, kui keskele. Nii sotsiaalsete arengutaseme
Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga.
Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- 1 Iceland 0.868 0.89 0.899 0.918 0.923 0.947 0.968 2 Norway 0.87 0.889 0.9 0
1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtu...
Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida- Timor. RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks. 1) SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG inimese kohta ehk SKT majandusarengun äitaja. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht väljenduded rahas(dollar). 2) INIMARENGUINDEKS ühiskonna heaolu näitaja. Arvestab haridustaset, tervishoiusüsteemi olukorda riigis ja keskmist eluiga 3) keskmine eluiga, sündiumse, suremuse ja imikusuremuse näitajad. 4) Energia tootmine ja tarbimine inimese kohta 5) väliskaubandusbilanss 6) rahvatulu KÕRGE SKT'GA SKT DOLLARITES MADALA SKT'GA SKT DOLLARITES RIIGID RIIGID
2.Lipp: 3.Pealinn: Reykjavík 4..Rahvaarv: 306,694 (Juuli 2009) 5.Rahvaarv pealinnas: 120,165 (Oktoober 1, 2008) 6.Kaart: Maailmas Maailmajaos (Euroopa) Regionaalne 7.Geograafiline asend: Island asub Euroopa maailmajaos ning on saar. Ta on ümbritsetud Grööni mere ja Atlandi ookeaniga, ta on Suurbritanniast loodes, Gröönimaa jääb temast läände ning Norra itta. 8.Inimarenguindeks: Island on maailmas inimarengu indeksi poolest kolmas (0.969). Esimene Norra (0.971) ja teine Austraalia (0.970) Kirjaoskus: Kirjaoskuse protsent Islandil on 99,9% Keskmine eluiga: Islandi keskmine eluiga on 81.7, mis on maailmas kolmandal kohal. SKT: Islandi SKT on 35,742, mis on maailmas 19.kohal. Graafikud: Inimarenguindeks Inimarenguindeks ja SKT 9
Itaalia Itaalia riigis on inimarenguindeks 0,886, mis viib Itaalia maailmas 20.kohale. Itaalia riigist jääb pisut alla Kreeka 0,885'ga ja pisut üle on Itaaliast Austria 0,889'ga. Itaalia kuulub kõrgesse inimarengu gruppi. Itaalia kuulub OECD regiooni. Itaalia on oma regioonis üks kõige parema inimarenguindeksiga riik. Kuigi tuleb tõdeda,et enamus riike on üsna kõrge inimarenguindeksiga. Itaalia ja Eesti inimarenguindeksil polegi väga suurt vahet Eesti
Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus 1. Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia
Riikide arengutasemete võrdlemine I variant Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul.
§ Kivisild (The Stone Bridge) § Skopje Kindlus Kale (Skopje Fortess Kale) § Skulptuur Sõdalane Hobusel (Warrior on a horse) VAATAMISVÄÄRSUSED Pildil: Matka järv, Skopjes Pildil: Ema Theresa Mälestusmaja ASEND TURISMI SUURENDAMISEKS § Makedoonial on kokku 14 lennurada, see soodustab turismi arengut, reisimine sinna on lihtne § korralikud maanteed sõitmiseks INIMARENGUINDEKS § Makedoonia kuulub kõrge inimarenguga riikide hulka § positsioonilt 68 (hetkeline) § aasta 2012, positsioon 78, indeks 0.740 § Eesti on kohal 37(0.893), Norra on kohal 2(0.968), Soome on kohal 12(0.954), India on kohal 132(0.609) § Makedoonia inimarenguindeks 0,808 ARENGUVÕIMALUSED § inimarenguindeks kasvab(siiani on) § tegemist kõrgelt arenenud riigiga, arvan, areng ei peatu vaid süveneb §
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvasti...
- Transiidi arendamine vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laevamajandus - Kohalikul toorainel baseeruvad tooted puidutööstus, toiduainetööstus, tsemenditööstus - Tooted, mille toorained tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse kangad, elektroonika, haruldased metallid - Tooraine eksport puit, turvas /liiga odav tee/ Riigi arenguastme näitajad: - Hõive erinevates majandussektorites - SKT /Sisemajanduse kogutoodang/ - Inimarenguindeks - Keskmine eluliga - Iive Majanduse struktuur e. ülesehitus -Näitab, millistest majandusharudest riigi majandus koosneb. Majandusharu Ühendab kõiki tegevusi, mis valmistavad sarnaseid kaupu või teenuseid. - toiduainetööstus piima-, konservi-, pagari- ja lihatööstus - transport lennu-, raudtee-, maantee- ja meretransport. SKT sisemajanduse kogutoodang - Riigi aastate jooksul toodetud kaupade ja teenuste rahaline väärtus kokku. Ei arvestata
Hiina arengutaseme analüüs 1. Inimarengu üldandmed. Hiina inimarenguindeks on 0,762. See on üldise arvestusega keskmine. Väga kõrgeks inimarenguindeksiks loetakse 0,968 ja madalaks loetakse 0,329 Maailma arvestuses on Hiina inimarenguindeks 94 kohal (Indeksid on arvutatud 2006. aasta andmete järgi). Hiina kuulub keskmiste arengutasemega riikide hulka Hiina kuulub Ida Aasia ja Okeaania regiooni. Hiina on enda regioonis 6. kohal ning maailma arvestuses 94 kohal .Väikseima arengutasemega Hiina IAI 1980. aastal oli 0,404. 1980 aastast peale on see sujuvalt tõusnud. 2000 aastal oli juba inimarengu indeks 0,588. Hiina asub oma regioonis keskmisest kõrgemal tasemel ning on
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta
reisiguru.ee/riikID/186) e) Lisa 3 kaarti - kaart maailmas, maailmajaos ning regionaalne kaart Kaart 1. Kanada maailmas (http://imgarcade.com/1/canadian-world-map/) Kaart 2. Kanada Ameerika maailmajaos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:LocationCanadaAmerica.png) Kaart 3. Kanada regionaalkaart (http://www.geographic.org/maps/canada_maps.html) 3. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Vali vähemalt 5 näitajat (välja arvatud inimarenguindeks ja hõive majandussektorites) Lisa ka mitmes riik on nende näitajate poolest maailmas. Töötus 7,2% (107. koht maailmas) Interneti kasutus 85,8% rahvastikust (20. koht maailmas) Keskmine eeldatav vanus 81,5 eluaastat (16. koht maailmas) Rahvastiku kasv 0,92% aastas (139. koht maailmas) Tööjõud 55,67% (30. koht maailmas) (Allikas http://www.wolframalpha.com/input/?i=canada) Kas tegemist on arenenud riigiga või arengumaaga? Mille alusel otsustasid?
arengust tulenevate riskide maandamisele ning stabiilselt areveva majanduskeskkonna loomisele. Ühishüved. Kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Näiteks haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia. Majanduslik arvestus: SKP sisemajanduse koguprodukt ehk aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse jõudnud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Inimarenguindeks riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb SKP, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. 4. Inflatsioon, selle arvutamine. Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu vähenemine. Riigieelarve, tulud, kulud. Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. 5. Omandi, tarbimise, tulu maksustamine. Proportsionaalne ja progressiivne tulumaks.
Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus, rahvastiku tihedus – rahvaarv/pindala, rändesaldo- sisse- ja väljarände vahe. 6. Arvuta Eesti rahvastiku tihedus, kui pindala on 45227 km2, rahvaarv 1320000.
elukvaliteeti. Saksamaa on tõusnud 1980-2011 aastaga 0.75-lt 0.905-le, mis on päris suur hüpe 31 aastaga. 20.saj lõpus oli Saksamaa veidi madalamal kui väga kõrge HDI piir. Selle põhjuseks võis olla see, et Saksamaa oli algul jaotatud kaheks osaks. Ida pool oli vaesem ning Saksamaa ühendamisel ei olnud elatustase terves riigis ühtlane, mis võis selle HDI madalamale viia. Praeguseks on Saksamaa tõusnud kõrgemale kui väga kõrge HDI alampiir. Kuid maailmaga võrreldes oli saksamaa inimarenguindeks 0.172 võrra kõrgemal 1980.aastal. Praeguseks on see vahe suurenenud 0.223-le. Järgnevalt jooniselt on näha, et Saksamaal on kõige kõrgem indeks tervises. Oodatav eluiga on 80.4 aastat. Teisel kohal on haridus, mille indeksiks on 0.928. Veidi madalam on sissetuleku indeks. Kuid üldvaates on kõik väga kõrgel tasemel. Joonis 1: Saksamaa HDI, tervise, hariduse, sissetuleku indeksid. Allikas: The 2011 Human Development Report. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid
6) Kõrgtehnoloogiline tööstus [ kosmosetehnika, ravimitööstus ] 7) Kapitalimahukas tööstus [ lennukitööstus, ravimitööstus, paberitööstus ] · tehnoloogia tootmisviis · kõrgtehnoloogia teaduse uusimate saavutuste rakendamine ellu · ettevõtlusklaster mingis piirkonnas spetsialiseeriunud suur ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu vahetamisele. Eesti : SKT 43 koht Inimarenguindeks 40 koht Haridus 3 koht Eluiga 71 koht Rahvusvahelised ettevõtted · RVE transnatsionaalsed korporatsioonid (tegutsevad paljudes riikides ja nende majandussidemed ületavad riigipiire) Päritolumaa peakorter Asukohamaa levinud RVE mõju on väga suur, sest neil on juurdepääs loodusvaradele, suudavad vallutada uusi turge, alandada tootmishindu (mastaabisääst).
meestel 78.43 4.92 aastat · Aastas kasvab Keskmine iga rahvaarv naistel 82.39 migratsiooni arvel 1% aastat Demograafia Kaubandus On Okeaania üks jõukamaid riike Väga sõltuv kaubandusest Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast Põhilised ekspordiartiklid on põllumajandus, aiandus-, kalandus-, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Inimarenguindeks Riikide võrdlemine Uus Meremaa on arenenud heaolumaa ja kuulub I maailma riikide hulka Eesti on keskmise elatustasemega tööstusriik. Kuulub II maailma riikide hulka Jaapan on kõrgelt arenenud I maailma riik Kolumbia on industriaalne II maailma riik Kongo DV on vaene, mahajäänud III maailma riik Võrdlev analüüs SKT 1.el. $ Rahvastiku kasv Uus - Meremaal Statistika Etniline jaotus Usundid Eurooplased Anglikaani 14.9% 69
miljoni, ametlikuks riigikeeleks on araabia keel, inglise keelt räägitakse ainult äripiirkondades. Riik ise jaguneb 13 provintsiks ning igal ühel neist on oma nn valitseja. Kõik nn valitsejad peavad alluma siiski riigi kuninga on Abdullhile. Valitsevaks riigikorraks on absoluutne monarhia. Riigi arengutase Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenenud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818, areneb suhteliselt aeglaselt. Kariibia
tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini, kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks . Rändevood 18.saj: 1. USAsse, Inglismaalt, sest otsiti vaba maad; 2.L.-Ameerikasse Portugalist ja Hispaaniast, sest otsiti vaba maad, 3.Ameerikasse Aafrikast, orjakaubandus. Kaasaegsed rändevood: Lääne-Euroopasse Ida- ja Lõuna-Euroopast ja P. -Ameerikast parema töökoha ja elutingimuste tõttu ; 2. P.Ameerikasse Mehhikost, Aasiast ja L.-Ameerikast ; 3. Lähis-Idasse L.-Aasiast nafta pärast.
d ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist teeninduses põllumajandus tööstuses es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta
Loodusvaradest on rikkalikult metsa ja magevett. Venemaa naabrus tagab Eestile olulisuse. - Ebastabiilne Venemaa, kes siseriiklikud probleemid kannab üle meile. Loodusvaradest puuduvad olulised energeetilised varud, mis on põllumajandusele ebasoodne. 6.) Riigi arengutaseme kriteerumid. 1) SKT Näitab riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust rahaliselt USA $ ühe inimese kohta. Eestis umbes 15 000 $. 2) HDI Inimarenguindeks Iseloomustav elanike heaolu riigis ja arvutamiseks kasutatakse keskmise eluea, haridustaseme, ostujõudu jne. 3) Energiatrabimine inimese kohta aastas 4) Käive erinevatest majandussektorites Mida rohkem on hõivatud tööjõudu teenindavates harudes vähem hankides, seda arenenum riik. 5) Majanduse ruumiline arengutase riigis Mida ühtlasemalt on piirkonnad arenenud, seda arenenum riik. 6) Riigis toodetava konkurentsivõime. 7.) Mõisted:
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005
(2012 CIA-TWF) 3)Haridustase (mitu % on käinud koolis): Mehed 84,1% , Naised 91,6% (2003 CIA-TWF) 4)Vaesust kannatavate inimeste hulk 16,5% (2009 CIA-TWF) 5)Haiglakohtade arv 1000 inimese kohta 1,7 kohta 1000-le inimesele (2009 CIA-TWF) Nende andmete põhjal võib Jamaica lugeda arenenud riikide hulka, sest inimeste eluiga on üsnagi kõrge ning valdav enamus on käinud ka koolis. Vaesust kannatavate inimeste hulk on väiksem kui Eestis, kuid haiglakohti on vähe. 4.Inimarenguindeks Jamaica on maailmas seitsmekümne üheksas indeksiga ~0,68 Joonis 4. Jamaica inimarenguindeksi võrdlus Eesti ja Hollandiga. Inimeste hõive Primaarsektoris 17%, sekundaarsektoris 19% ja tertsiaarsektoris 64% (2006 CIA-TWF) Nende näitajate järgi on Jamaica arenenud riik. Majandusorganisatsioonid Kuulub : WTO-sse alates 1995 aastast. WTO tegeleb riikidevahelise kaubanduse lihtsutamisega ning garanteerib kõigile võrdse konkurentsi. Rahvusvahelised ettevõtted
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid
Talve- ehk standartaeg on GMT+1 ja suveaeg GMT+2. Kui Eestis on kell 09.00, siis Hollandis samal ajal kell 08.00. (www.eures.ee; Maailma faktiraamat) Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 Allikas: Vikipeedia,1. oktoober 2008 3 Joonis 3. Hollandi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 2. Riigi arengutase Inimarenguindeks (vt joonis 4) on Hollandil 0,953 (2005), Eestil 0,860. Sisemajanduse koguprodukt on Hollandis inimese kohta $39,000 (2007), maailmas on see 17 kohal. Sisemajanduse koguprodukti kasv 3.5% (2007). Eestis aga $21,800 ja kasv 7,1% (Maailmafaktiraamat; Vikipeedia). Joonis 4. Inimarenguindeks Joonis 5. Oodatav eluiga Allikas: Maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008 Allikas:maailma faktiraamat, 8.oktoober 2008
maailmaturul, määratledes kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote · APEC- Aasia ja Vaikse Ookeani majnaduskoostöö foorum- Liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abisatmise tõhustamine 7. Mis on riigi arengut iseloomustavd näitajad Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. 8. SKT, riikide jaotus, ÜRO inimarenguindeks, riikidejaotus 1) SKT-sisemjanduse kogutoodang · On aasta jooksul ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus · Seos: mida kõrgem on SKT, seda arenenum see riik on · Riikide jaotus: Rikkad riigid (USA, Kanada, Jaapan), Keskmisest rikkamad (Hiina,Brasiilia,Korea), Keskmisest vaesemad (Mehhiko,toorainemaad, Indoneesia, Alzeeria) , vaesed (Iraak,
· Peruu eksport ja import on tänu välistele kõikumistele ja siseprobleemidele nii ebaühtlased, et on raske määratleda, mida võib pidada tavaliseks struktuuriks kaubanduses. · President Garcia pooldab vabakaubandust. · 1.veebruaril 2009 jõustus Kaubanduse Edendamise leping USA ja Peruu vahel, mis avab tee suuremale kaubavahetusele ja investeerimisele kahe majanduse vahel. · Arengutasemelt kuulub Peruu uustööstusmaade hulka. Inimarenguindeks Aasta Indeks Koht 2003 0,762 79 2004 0,767 82 2005 0,773 87 2006 0,788 79 2007 0,806 78 88 86 84 82
Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad. MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks. MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. MAJANDUS: Kondratjevi lained. MAJANDUS: Fordism ja Toyotism. MAJANDUS: Kõrgtehnoloogia. MAJANDUS: Rahvusvahelised organisatsioonid. ————————————————————————————————————— KORDINAADID - KORDINAATIDE ERITÜÜBID, SAMAKÕRGUSJOONED KAARDIL. RAHVASTIK - RAHVASTIKU KASV JA RAHVAARVU KASVUTEMPO. RAHVASTIK - DEMOGRAAFILINE SIIRE
Sisemajanduse $2,230,721,000,000.00 $ 28, 030,000,000 kogutoodang(SKT) Elektrienergia tarbimine (KWH) 447,200,000,000 7,680,000,000 Sündimus 1000 elaniku kohta 12.73 11 Suremus 1000 elaniku kohta 8.48 10 Imikusuremus 1000 elaniku 4 6 kohta Keskmine eluiga M- 75,5 N- 83 M-66 N-78 Kirjaoskus 99,0% 99,8% Inimarenguindeks 0.938 0,883 Eksport $546,000,000,000.00 $11,080,000,000.00 Rahvastiku hõive põllumajandus: 3,8%, põllumajandus: 2,8%, Tööstus:24,3% Tööstus: 22,7%, teenindav: 71,8% teenindav: 74,5% Rahvastiku hõive Töötlev tööstus Prantsumaa on kõrgelt arenenud riik.Prantsusmaa põhilised tööstusharud on autotööstus,
Ehitamine kallis, hõivavad elamisterritooriumi Tuul +Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ebaühtlane, tekitavad müra, hõivavad maad Päikeseenergia + Saasteaineid ei teki Tehnoloogia kallis, ei sobi kõikidesse kliimavöötmetesse Geotermaalenergia + mõju keskkonnale väike kulutused kõrged, väike energia hulk, kasutusala piiratud Biomassi energia + Saasteaineid ei teki Saadav energiahulk väike · Riigi arengutaseme näitajad, inimarenguindeks Riigi arengutaseme näitajad: 1. Majanduslikud: · Sisemine kogutoodang SKT aasta jooksul riigi territooriumil toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses. Rahvamajanduse kogutoodang RKT aasta jooksul riigi tootmisressursidega toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses. · rahvastiku hõivatus erinevates sektorites
Eesti SKT umbes 13 000 USD-I Inimarengu indeks (HDI)- rahva heaolu mõõt, mis arvestab: · Rahva haridustaset: kirjaoskus 15 aastaste ja vanemate hulgas, koolis käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas. · Keskmist eluiga. · Sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d. Kõikide ÜRO liikmesriikide inimarengu indeks avaldatakse ÜRO iga-aastases inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000. 2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38. kohal (indeks 0,853) ning kuulus selle näitaja poolest kõrge inimarenguga riikide rühma. Esimesed kolm olid Norra (0,963), Island (0,956) ja Austraalia (0,955). Madalaima inimarenguga olid Sierra Leone (0,298) ja Niger (0,281). Arengumaad ehk Lõuna riigid- endised kolooniad, majanduslikult vähearenenud ning
Väga tugev on ametiühinguliikumine Põhjamaades, samuti nt Prantsusmaal, Saksamaal, jne.Eestis on liikumine arengufaasis. Ametiühingute liikumist kordineerib keskliit (EAÜL), esimees Peep Peterson. SOTSIAALNE TURVALISUS Sotsiaalne turvalisus on ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. See väljendub : 1)materjaalses kindlustatuses; 2)tulude ja kulude õiglases jaotumises; 3)hästi korraldatud haridus- ja meditsiinisüsteem Elukvaliteedi põhinäitajaks on inimarenguindeks (IAI),kus riigid reastatakse: 1)keskmise eluea; 2)haridustaseme(nt kirjaoskus); 3)elujärje järgi (SKP). Ühiskondi, kus on kõrge elukvaliteet, nimetatakse heaoluühiskondadeks (NB! õhuke ja paks riik) . Kuna Eesti on pigem õhuke riik, on meie sotsiaalkulutused ühed madalamad terves Euroopa Liidus.Nt. 9 korda madalamad kui Luksemburgis. Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajajate toimetuleku
Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF
· Jaapanil on hea transpordigeograafiline asend avatus ookeanile ja kaubanduspartneritest naaberriigid. Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina. Jaapani roll maailmamajanduses: · Jaapan on maailma juhtiv teadusuuringute, tehnoloogia, tootmisseadmete ja meditsiiniliste uuringute riik. Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale. Jaapani arengutase: · Kõrge inimarenguindeks, kõrge teenindussfääri tööhõive, kõrge sissetulek ehk SKT on 30 000 + /USD. · Jaapan kuulub kõrgelt arenenud tööstusriikide hulka Esimene Maailm. Kasutatud kirjandus · www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan · http://www.indexmundi.com/japan/death_rate.html · http://www.indexmundi.com/japan/birth_rate.html · http://geography.about.com/library/cia/blcjapan.htm
Infoajastu õnneks ei jagune millekski. Tekkis nii 20 sajandil ja seda iseloomustab see, et hakatakse tegelema info hankimise, töötlemise, edastamise ja müümisega. Samuti tegeldakse transiidi ning kommunikatsiooniga. Nagu öeldud, siis kaubeldakse infoga ning enamus inimesi töötab teeninduses ning tegevuspiirkond on ülemaailmne. Töös kasutatakse vaimseid oskusi. 2. Riikide arengutaset saab vaadata kahte moodi: SKT ja inimarenguindeks. SKT ehk lahti kirjutatuna Sisemajanduse KoguToodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu.
Hiina kultuurirevolutsioon- 1966-1976, pidi välja juurima hiinlaste iidsed traditsioonid NSVL- kokkuvarisemine 1991, sest pidev sõjaline valvelolek ja võidurelvastumine oli suurriikidele äärmiselt kulukas. USA president Reagan lubas kommunismi ajaloo prügikasti visata, Gorbatsov hakkas nõukogude ühiskonda ja majandust moderniseerima. Riigi arengutaseme näitajad: 1. SKT- riigi aastatoodang 1 in. kohta (eest 10 000 USD), 2. energia tootmine, tarbimine 1 in. kohta, 3. inimarenguindeks iseloomustab rahva haridustaset, tervist, 4.majanduse struktuur-kui palju in. töötab põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, 5. elatustase mobiiltelefonide, internetiüh arv 1000 in kohta Riikide grupid: põhi-euroopa, põhja-am, venemaa, ida-aasia, austraalia lõuna-ladina-am, aafrika,lõuna- aasia. PÕHI-kõrge majanduse arengutase, postindrustriaalne tv, SKT>20 000 USD, valitseb ja kontrollib maailma majandust, heaoluühiskond. Majanduslikud raskused seoses üleminekuga turumajandusele
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika
palgasurve ülespoole, mis omakorda kiirendab hinnatõusu. Töötuskindlustus (riiklik kindlustussüsteem) lk 32 + konspekt Eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid ning pakkuda tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal. Esimesed 100 päeva 50% senisest palgast ning alates 101.päevast 40%. Sotsiaalne turvalisus: mida näitab inimarenguindeks ja mis aluseks võetakse? Õ lk 38 Ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. Elukvaliteedi näitaja on inimarengu indeks (IAI). Idee poolest peaks see väljendama riigi elanike võimalusi, lähtudes eeldusest, et võimaluste rohkusega seostub kõrgem elukvaliteet. Aluseks võetakse 3 koondnäitajat: 1) oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust; 2) haridus, mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanute kirjaoskus ja teiselt poolt eri
kogutoodang(SKT) Elektrienergia tarbimine (KWH) 133,600,000,000 7,680,000,000 Sündimus 1000 elaniku kohta 11 11 Suremus 1000 elaniku kohta 5 10 Imikusuremus 1000 elaniku 2,4 6 kohta Keskmine eluiga M-78 N-83 M-66 N-78 Kirjaoskus 99,0% 99,8% Inimarenguindeks 0,949 0,883 Rootsi töötlev tööstus Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme
liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 19. Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi arengutaset? · SKT/elaniku kohta USD · Energiatarve /elaniku kohta · Mobiiltelefonide, arvutite, autode jne suhtarv, n 100, 1000 jne elaniku kohta · Oodatav keskmine eluiga · Hõive (teeninduses, tööstuses või põllumajanduses) · Kirjaoskus · Rahvastiku vanuseline koosseis · Sündimus · Suremus · Linnaelanike osatähtsus 20. Mis on IAI ja millistest näitajatest koosneb? Inimarenguindeks, mis näitab inimeste heaolu riigis. · Rikkus (SKP/elaniku kohta, energiatarve/ el kohta jne) · Tervis (eeldatav keskmine eluiga, imikusuremus jne) · Haridus (kirjaoskajate osakaaal, kõrgharidusega inimeste osakaal jne 21. Mis on SKP (SKT), kuidas seda arvestatakse, millise aja jooksul ja millistes ühikutes? Riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus USD-es.
(weber) 51. Mis iseloomustab rahvastiku? Soo-vanusejaotus 52. Mis on summaarsed kordajad? Eluea jaotusel toimuvad sündumused 53. Mis on standardiseerimine? Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55. Nõrgemad serotoniinineuronid rohkem impulsiivset käitumist 56. Mis põhjustas praeguse majanduskriisi? Alan Greenspan discovers that human beings are irrational! 57. HDI Human Development Index e. Inimarenguindeks, mõõdab 3 dimensiooni:Oodatav eluaeg, Haridus, SKP 58. Eesti arengu takistajad on : inimkapitali vähesus, etniline ja sotsiaalne heterogeensus, madal koostöövõime, kapseldumine 59. Mis on psühholiiglised eeldused? 4 tükki : Inimene on arukas, inimese omadused tuleenvad kultuurist, ligimesearmastus tuleb moraalist, kõik inimesed on võrdsed 60. Kes modelleerisid globaalseid arengustsenaariumeid ? 61. Mitu protsenti Eesti tööjõust kuulub ametiühingutesse ? 10 62
Kuigi riik on mitmete kultuuride suurtootja, ei ole Tai elanikud toiduga piisavalt varustatud. Alatoituvuse protsent on aja jooksul küll märgatavalt vähenenud, kuid see on ka 2014. aastaks 6,9%. Üldjoones on 20. sajandi vältel olnud täheldatav alatoituvuse protsendi langev tendents, mis annab lootust, et tulevikus on inimeste hulk, kes ei ole toiduga piisavalt varustatud, veel väiksem. (FAOSTAT 2015, Thailand – Agriculture 2015) Tai Kuningriiki võib pidada arenenud riigiks. Inimarenguindeks paigutab Tai arenenud riikide hulka indeksiga 0.722 (võrdluseks: Eesti on väga kõrgelt arenenud, indeks 0.840), riik kõrgemalt arenenud kui naabrid Vietnam, Birma ja Laos. (List of Countries by Human Development Index 2015) Viimaste aastakümnete jooksul on Tai rahvastikus ning majanduses toimunud muutus – sündimus ja suremus on vähenenud, majanduses on nii ekspordis kui impordis kasvanud masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilise toodangu osatähtsuse kasv. Majandus on üldiselt heal
kõrbepüü ja tuvi. Oaasides elatakse paikselt ja kasvatatakse teravilja, puuvilla, puuvilja, õlitaimi. Riik on päris jõukas tänu naftale, mida pumbatakse peamiselt Pärsia lahe äärest ja lahe põhjast. Leidub ka maagaasi. Linnadesse kerkib üha uusi ja uusi araabia ülikute losse ning lihtsad töölisedki elavad Araabia naftariikides jõukalt. Riigi arengutase · Saudi-Araabia kuulub Araabia regiooni. · Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina- Ameerika ja Kariibi regioon. · Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia
el kohta Keskmine eluiga Imikusuremus Sündimus; USD M/N suremus Norra 59500 77/82 3,58 0,341 Eesti 21400 67/79 7,32 -3,26 Uus-Meremaa 27900 78/82 4,92 0,935 LAV 10100 50/48 44,42 0,281 Tsiili 14900 74/81 7,71 0,881 Inimarenguindeks: 2005 2006 2007 2008 2009 Norra 1 1 2 2 1 Eesti 38 40 40 40 40 Uus-Meremaa 19 20 20 20 20 LAV 120 128 129 129 129
annaabi.ee 
