SAUDI ARAABIA -RIIGI ENERGIAMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 1.Kas Sinu riik on hästi kindlustatud energiavaradega? Saudi Araabiale kuulub enam 1/5 osa maailma naftavaru. Suurim tootja ja eksportöör naftasaasude. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Nafta, looduslik gaas, Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid! Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3
Milliseid muutuseid maailmamajanduses tõi endaga kaasa söe kasutuselevõtt? Millist aega me nimetame söeajastuks? • Kuidas on aja jooksul muutunud söe osatähtsus energiamajanduses? Miks on sellised muutused toimunud? Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused? • Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energialiike. Mille alusel see jaotus on tehtud? • Mis takistab taastuvate energialiikide suuremat kasutamist? • Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Milliseid energiavarasid me impordime? • Milliseid alternatiivseid energiaallikaid täna Eestis kasutatakse? • Milline on erinevate energiaressursside osatähtsus maailma energiamajanduses täna? • Millal algas energiamajanduses naftaajastu? • Kuidas mõjutas elektri kasutuselevõtt 19/20 saj. vahetusel maailma energiamajandust? • Milliseid muutuseid maailmamajanduses tõi endaga kaasa sisepõlemismootori leiutamine?
Arvestades riigi arengutaset püüa iseloomustada metsatööstust kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja ümarpuitu, kas metsa järelkasvu eest hoolitsetakse? Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi puiduvajaduse? Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on riigi osa maailma metsatööstuses? Millised võivad olla peamised metsaga seotud probleemid riigis? Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Mis tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset (võrdle toodangut inimese kohta teiste riikide ja maailma keskmisega)? Milliseid alternatiivseid energialiike on võimalik Kasutada? Millised tegurid võivad takistada nende kasutuselevõttu?
kohale. Elektrienergiat toodetakse soojuselektrijaamades, kus reaalsuses saadakse energiat ligikaudu 95% ulatuses kivisöest, ülejäänud 5% toodetakse naftast. Muude energiaallikate, nagu hüdro-, tuule-, geotermaalenergia, kasutamine praktiliselt puudub. Mongoolia oli pikalt Nõukogude Liidu mõjusfääris ning pole sellest veel täielikult välja tulnud ja oma enegriamajanduse struktuuri uuendama hakanud, taastuvaid energiavarasid ei kasutata üldse. Elektrienergia toodetakse traditsioonilistest maavaradest, eriti just kivisüsit, kuna selle varusid riigis leidub ohtralt. Peamine energiakasutaja on töötlev sektor, hankiv ja teenindav sektor kasutavad ära kordades vähem (joonis 4). Joonis 3. Mongoolia energiasüsteem (must kastike tähistab kivisöe kaevandust, punased soojuselektrijaamasid ja tumesinised plaanitavad soojuselektrijaamasid, kaardilt tuleb välja ka Mongoolia energiavarade eksport Hiina ja Venemaaga)
Brasiilia riigi energiamajandus. 1. Varustatus energiavaradega. (Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6
Argentina on demograafilise ülemineku teises etapis. Linnastumine Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 92% rahvastikust elab linnades. Iseloomusta linnade paiknemist. Suuremad linnad on kujunenud Argentina ida kaldale, Atlandi ookeani äärde ja Parana jõe suubekohale ja selle ümbrusesse. Linnad on mere äärtes kuna niiviisi on kaubandusega lihtsam tegeleda kuna transport toimub enamalt merdpidi. Argentina energiamajandus Milliseid energiavarasid leidub selles riigis ? Taastumatud energiavarad : nafta, maagaas, kivisüsi ja pruunsüsi. Taastuvad energiavarad: tuumaenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat ja tuuleenergiat. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib ? Impordib naftat ja maagaasi ning samuti ka ekspordib neid. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse ? Energiat saadakse ning toodetakse enamalt hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja soojuselektrijaamades
geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. TUULEENERGIA Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta.
elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist. Sellepärast on ka varud väga suured. Kõige ulatuslikumalt tarbitav on tuumaenergia, mis on väga ohtlik. Mõningal määral kasutatakse ka päikeseenergiat. Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust. 1 1
Läti riigi energiamajandus 1. Varustatus energiavaradega. (Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1
Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Tuulikud mõjutavad ka keskonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja praegusel ajal veel kallis. Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Välja on töötatud päikesepatareina koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale on väike. Kulutused energia toormisele ja transpordile on kõrged, sest tarbimispiirkonnad asuvad kaugel. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Arenenud riikides
surmasid, 1000 inimese kohta sureb aastas 8 inimest ning sünnib 10, iive on 0,2%, sünde on jätkuvalt rohkem seetõttu et, keskealisi sigimisvõimelisi inimesi veel jätkub kui võib prognoosida et lähima 15 aasta jooksul iive langeb. Keskmine eluiga San Marinos on euroopa keskmisest tasemest veidike maas. Viimase 5 aasta jooksul on naisi sündinud 8% vähem kui mehi. 3. ENERGIAMAJANDUS San Marino ei oma mingeid energiavarasid, tal ei eksisteeri mingisuguseid elektrijaamu, riik sõltub täielikult Itaalia energiamajandusest. 4 4. PÕLLUMAJANDUS San Marinos on väljakujunenud traditsioonide alusel veini ja juustu tootmine, nimelt San Marino asetseb mägisel alal, kus on vahemereline kliima ja vähe metsi, see aga soodustab lammaste, kitsede kasvatust ning ka viinamarjade kasvuks on seal head tingimused. Põhiliseks ekspordiartikliks ongi vein ja juust. 5
2. muutus: Gaasi osatähtsus elektritootmises kasvab. Põhjus: Gaas on keskkonnasõbralikum kui nafta ja kivisüsi/Austraalial on head gaasivarud. 3. muutus: Kasvab kivi- ja pruunsöe osatähtsus. Põhjus: Austraalial on rikkalikud kivisöe varud, osa maardlaid on veel kasutusele võtmata. 4. muutus: Elektritootmine kasvab Põhjus: Ühiskonnas suureneb energiakasutus. Austraalias leidub palju uraani, ometi ei ole seal tuumaelektrijaamu, miks? 1) Muid energiavarasid jätkub ja on varuga, nende tootmine praegu veel odavam. (Tuumajaama rajamine on kallis. Austraalial on oma fossiilsete ressursside näol olemas praegu odavamad variandid.) 2) Austraalia energiatarve pole väga suur, sest rahvaarv pole suur ja tööstus pole väga mahukas. 3) Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja tülikas. II rida: 1. Miks kasutatakse kaasajal taastumatuid energiaallikaid rohkem kui taastuvaid?
peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara. Neid jaotatakse sellepärast, et oleks selge arusaam mis on võimalik suuremas koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid, tornaado- kuna inimesed ei oska neid kasutada. 6. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Milliseid neist Eestis kasutatakse? Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed –
aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning nii kütaks ruumid soojaks. Arvutused näitavad, et lõunasse suunatud akendega maja vajab 15-25% võrra vähem kütust kui samalaadne itta ja läände suunatud akendega maja. Taoline, nn. passiivse päikesekütte kasutamine on kõikjal maailmas järjest rohkem kasutust leidnud.
1. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne. 1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid! Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5. Milliseid energialiike nim. alternatiivseteks? Taasutvaid energialiike. Nt. maasisene soojusenergia, päikese-, tuule-, biomassi-, hüdr...
Ühendriikidest põhja pool. Läänest piirneb Kanada Vaikse ookeani, idast Atlandi ookeani ja põhjast Põhja-Jäämerega. Antud töös anti ülevaade ka suurimatest linnadest, mis on Toronto, Vancouver ja Montreal. Pealinn Ottawa on rahvaarvult neljas, umbes 1.2 miljoni elanikuga, mis on peaaegu võrdne Eesti rahvaarvuga. Kanada elanikkond moodustab umbes 0.5% kogu maakera rahvastikust. Energiamajanduse peatükis keskenduti energia varadele. Anti ülevaade, millises piirkonnas leidub teatud energiavarasid ning milliseid energiavarasid riik ekspordib ja milliseid impordib. Suurima osa Kanada territooriumist moodustavad metsad. Põllumajanduseks on suhteliselt kehvad tingimused, kuna ta asub külmas kliimavöötmes. Kirjeldatakse põllumajandustooteid, mida eksporditakse, milliste toodetega varustab riik end ise, milliseid ostetakse sisse ning milliste toodete ekspordilt on Kanada esimeste hulgas.
päikeseküttesüsteemiid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil ei toodeta mitte ainult elektrit, vaid köetakse ka elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India küladesse rajatud
transport. Samuti soodustab linnastumist parema hariduste ja võimaluste olemasolu. Kuigi on suur hulk töötuid, leiavad siiski enamus endale töö näiteks suurtes tehastes. Maagaas on Bangladeshi peamine enerigavara. See täidab 70% riigi energia vajadusest. See on viimaste aastakümnetega kahekordistunud. Imporditakse pertrooleumi, sütt ja toornaftat. Bangladeshil endal on ka väike söe- ja naftavaru. Ise ta energiavarasid ei ekspordi. Suurim elektrijaam on Meghnaghat, kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub pealinnast, Dhakast, 22 kilomeetrit lõuna-ida pool, põhjapoolsele pangale Meghna jõest. Elektrienergia elaniku kohta on üks madalamaid maailmas. See on 55 kwh (aastal 2005). Ise soovitan kasutada kasutada puutumata söe reserve või taastuvaid energiaallikaid, et vähendada survet ammenduvale maagaasile. Haritav maa Bangladeshist on 55%. See moodustab päris suure osa ka sisemajanduse
sündimus ja suremus ja rahvaarvu mõningane kahanemine. Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 73% rahvastikust (2008 aasta seisuga). 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Sveitsis leidub vee-energiat (53%) ja tuumaenergiat (42%). Ülejäänud energiaallikad moodustavad vaid 5% (soojusenergia jne). Sellega on Sveits saavutanud peaaegu CO2 vaba keskkonna. Elektrijaamade kaart 2. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Kuna Sveitsis kasutatakse peamiselt vee-energiat, siis ei ekspordi ta energiat teistesse
Kesk-Tsiilis on hõrendikke ja võsa ning ka igihaljas segamets, kus kasvavad peamiselt lõunapöögid. Lõuna- Tsiilis on okasmets, mus kasvavad peamisel männid. 3. Millises riigi osas paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid paiknevad Tsiili lõunaosas. 4. Millised võiksid olla selles riigis peamised metsadega seotud probleemid? Selles riigis on kõige suurem metsaga seotud probleem see, et metsa on väga vähe. B. ENERGIAMAJANDUS 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Tsiilis leidub kivisütt, naftat ja maagaasi. 2. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Pole õrna aimugi. 3. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Elektrienergia toodang inimese kohta on 1,6 MW·h. 4. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Tsiili võiks rohkem kasutada oma kiirevoolulisi jõgesid energia saamiseks. C. METELLURGIA 1. Milliseid metallimaake riigis leidub.
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjale.Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks,samuti mootorikütuseks ja masinate tööks.Seega pn energia vajalik kõikjal-nii koduses majapidamises,tootmises kui ka transpordis. Küsimused ja vastused. 1. Selgita joonise abil,millised tegevused moodustavad energiamajanduse? põlevkivi 2. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ? Puit,süsi,gaas,vesi,tuuleenergia 3. Selgita väidet ''Energia hind sisaldub kõikide toodete hinnas''?Too konkreetne näide. Ükskõik mis toode on vajab ta elektrit,kui hinnad lähevad kõrgeks kuna elekter läheb kallimaks 4. Iseloomusta joonise põhjal,kuidas on aja jooksul muutunud söe osatähtsus energiamajanduses.Miks on sellised muutused toimunud ? 5. Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused ?
HIVi või AIDSi on nakatunute arv täiskavanutest on 0,5 %, mis on võrreldav näiteks Kanadaga. Nepali rahvaarv kasvab kuina iive on positiivne, küll aga on aeglustunud rahvastiku kasvu tempo. Kui rändesaldu on ka tulevikus negatiivne aeglustub rahvastiku kasvutempo veelgi. 8 5) Riigi energiamajandus Nepali energiamajanduse kohta täpsem info puudub. On vaid teada, et Nepal endal energiavarasid pole, kui alternatiivenergiad välja arvata. Nepal impordib 12, 500 barrelit naftat päevas, mis on, arvestades riigi rahvaarvu, siiski suhteliselt väike kogus. Sellele või võrdluseks tuua näiteks Eesti, kus imporditakse 28,170 barrelit naftat päevas. 9 6) Riigi põllumajandus Nepali lõuna osas on tasane maapind, Kesk-Nepalis on mägine maapind ja Põhja-Nepalis on konarlik Himaalaja mäestik
3.6 Alternatiivsed energiaallikad Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Nende kasutamisega ei kaasne keskkonna saastamist. Samas on see aga suhteliselt kallis. Päikese ehk helioenergia toodetakse elektrit, köetakse elumaju, soojendatakse vett. Kuna päikeseenergia on hajutatud ja selle otsene kasutamine keerukas (ja praegu ka kallis), siis teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praegu olla otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Suurimad kasutajad Saksamaa, Jaapan, Usa, Itaalia, Prantsusmaa. Tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi kasutamine alles ees. Kasulik ainult nendes piirkondades, kus keskmine tuule kiirus 6 m/s. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, Usas, Taanis ja Indias. Tuulikute mõju keskkonnale tekitavad müra, takistavad lindude lendu, rikuvad maastikupilti. Geotermaalenergia maa siseenergia
3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Hiina ekspordib vähesel määral kivisütt Jaapanisse, kuid impordib seda odavamalt sisse, olles teine suurim kivisöe importija. 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. 4 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab
Tansaania suurimate linnade nimekirjas suuruselt kaheksas. 26% kogu Tansaania rahvastikust elab linnades ning 2010. aasta seisuga suureneb aasta jooksul linnastumine 4,7% võrra. 7. Energiamajandus Põhilised energiaallikad Tansaanias on petrooleum, hüdroenergia ja kivisüsi. Energia, mida saadakse biomassist, milleks on puit ja kivisüsi, moodustab 93% kogu riigi poolt tarbitavast energiast. Tansaanias leidub mineraalidest kulda ning kütustest kivisüsi ja maagaasi. Tansaania ei ekspordi energiavarasid ning impordib ainult petrooleumi 2008. aasta seisuga 32,680 barrelit päevas. 39,5% Tansaania elektrist toodetakse fossiilsetest kütustest soojuselektrijaamades ning 60,5% hüdroelektrijaamades. Aastas toodetakse Tansaanias energiat 4,489 biljonit kWh ning tarbitakse 3,589 biljonit kWh. Tansaanias tarbib keskmine aastas inimene 46 kWh. 8. Põllumajandus Põllumajanduslik maa moodustab Tansaania pindalast 2009. aasta seisuga 39,5%.
Portoviejo (172 000) · 62% Ecuadori rahvastikust elab linnades. · Tihedaimalt asustatud piirkonnad asuvad Ecuadori lääneossa jääval rannikualal. Vähem on asustatud vihmametsaga kaetud maa põhjaosa, savannidega kaetud keskosa ning lõunaosa, kus asub poolkõrb. · Ecuadori peamised energiavarad on peamiselt nafta ning ka maagaas. · Ecuadori majandus sõltub naftatööstusest, eksporditakse naftat (2005. a 24,5 mln t/a, sellest u ¾ läheb ekspordiks). Ecuador ise energiavarasid ei impordi. · Ecuador toodab oma elektrit hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades ning impordib seda ka naaberriikidest. · Ecuadori elekrtienergia toodang inimese kohta on ca 707 kWh aastas, mis võrreldes Eestiga (1200 kWh) on ca poole vähem ning võrreldes näiteks Jaapaniga kümme korda vähem (8612 kWh) Selle põhjal võib hinnata riigi arengutaset madalaks. · Ecuadori energiamajandus vajab arendamist ning tõhustamist, milleks võimalusi pakub
energia vajalik kõikjalnii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Muutused energiamajanduses Aegade jooksul on inimesed õppinud kasutama erinevaid energiavarasid. Nii mõnegi kütuse kasutuselevõtt on oluliselt mõjutanud kogu majanduse kulgu ja arengutempot ning sellega ka inimeste heaolu. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergait saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesivesikeid:jahvatati vilja või pumbati vett
2. Iseloomusta linnade paiknemist. Miks suurlinnad paiknevad just nii? Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, sest seal on hea veetransporditeed kasutada, mis on odav ja kasulik. Samuti rannikul mäestike ümber, sest brasiillased tegelevad aktiivselt mäetööstusega. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Brasiilias leidub naftat, kivisütt ja maagaasi. 2. Milliseid energivarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Brasiilia impordib naftat ja maagaasi, ekspordib suhkruroost tehtud autokütust. 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Hüdroelektrijaamades: Itaipus, mis asub Brasiilia ja Paraguay piiril.
Buenos Aires asub La Plata lahe kaldal. 8. Tööjõud Suur osa riigi rahvastikust töötab põllumajanduses ja tööstuses. Tööpuudus on 13,8% 9. Rahvastikupoliitika Minu arvates võiks kehtestada sellise seaduse nagu on Hiinas ,et alates teisest lapsest peab hakkama makse maksma. Sest rahvastik kasvab seal nii kiiresti ,et seda peab pidurdama Argentiina energiamajandus 1. Milliseid traditsioonilisi energiavarasid leidub Sinu valitud riigis? Energiavaradest leidub maagaasi ja naftat. 2. Milliseid alternatiivseid energialiike kasutatakse selles riigis? Alternatiivenergia liik Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid tegurid tuuleenergia Ookeani ääres on palju tuult ja Liiga kulukas vaba pinda. päikeseenergia Päikest on palju, vaba maad on Liiga kulukas
linnades? Linnades elab 81 % rahvastikust 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, sest seal on hea veetransporditeed kasutada, mis on odav ja kasulik. Samuti rannikul mäestike ümber, sest Brasiillased tegelevad aktiivselt mäetööstusega. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Brasiilias leidub maagaasi, kivisütt ja naftat. 10 | P a g e 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, millideid impordib? Brasiilia impordib naftat ja maagaasi, ekspordib suhkruroost tehtud autokütust. 11 | P a g e 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile.
Tuumaenergia Saastevaba, ökonoomne Jäätmekäitlus, avariioht Tabel 6: Alternatiivenergialiikide puudused ja eelised · Tasub mainida, et kõikide alternatiivallikate kasutamist soodustab USA kui riigi jõukus, samas takistab seadmete hind. USA on maailma suurim energia tarbija ja samas ka tootja. USA ekspordib suhteliselt vähe energiavarasid (võrreldes impordiga), peamiselt naftat ja sütt naaberriikidesse (Kanada, Mehhiko) ning mõnedesse teistesse riikidesse (nt. Holland, Singapur) USA impordib energiavarasid (peamiselt töödeldud ja töötlemata naftat, vähesel määral ka maagaasi) Kanadast, Venezuelast, Saudi Araabiast ja Mehhikost. USA on maailma energiamajanduse üks tähtsaimad lülisid. USA impordib kordades rohkem, kui ekspordib (näiteks maagaasi 3, naftat üle 8 korra rohkem)
ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku. Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni. Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud. Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu. · Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik impordib naftat,gaasi, elektrienergiat ja ekspordib elektrienergiat. · 79,3 % elektrist toodetakse soojuselektrijaamades, 20,4% hüdroelektrijaamades ja 0,3% muul viisil.5 · Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Ühe inimese kohta toodeti 1888,9 kwH elektrit.6 · Energiamajanduse tõhustamiseks soovitaks suurendada otsinguid,et leida kõik maavarade
Mida järeldad? (areng!) - Ei saa järeldada ühe teguriga mingit arengut. d. kuidas võivad hinnamuutused maailmaturul mõjutada läbi ekspordi ja impordi riigi majandust? Eksporditavate ja imporditavate kaupade sisse või väljatoomis mahtu. Kui millegi impordi hind tõuseb, aga raha on sama palju, kui ennem siis saab seda kaupa tuua vähem sisse. e. kas riik omab majanduslikult kasutatavaid energiavarasid, milliseid - Jah- süsi, petroolium ja looduslik gaas. f. milliseid energiaallikaid kasutatakse riigis energia saamiseks ja kui suures mahus? Abiks – allaolev link ja muud andmebaasid – püüa leida graafikuid,diagramme vms – edasise töö jaoks ja hinnangute andmiseks/analüüsiks. http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html . Vali siit analyses ja edasi country analisis briefs. Kliki kaardil, leia oma riik
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
· Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 84% kogu rahvastikust. · Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil seletada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Enamus linnadest asub jõgede ääres, samuti on jõgede kaldadele kujunenud suuremad tööstuslikud piirkonnad ( Nt Ruhri piirkond). Kõige rohkem linnu asub Lääne-Saksamaal. Paljud mitte-jõeäärsed linnad jäävad mägede orgudesse. · Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Riigis leidub: 1. kivisüsi, turvast (lillaga) 2. naftat (sinisega) 3. erinevaid gaase (rohelisega) 4. uraani (tuumaenergia jaoks, tumesinisega) 5. erinevad taastuvad energiaallikad (oranziga) 6. gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia (punasega) · Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik ekspordib (2003 a seisuga): 1. raud 2. metaan
- Linköping - Jönköping Rootsis elab üle 9 miljoni inimese. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku üle 85% rahvastikust elab linnades. Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt, et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samuti ka selle pärast, et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70% toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt. Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatttundi inimese kohta (aastal 2001)
Oma väikese osa annavad juurde ka õli, hüdroenergia ja süsi. (Kuigi naftat ja sütt on ka Bangladeshil endal vähesel määral, imporditakse neid teistest riikidest sisse. Imporditavate energiaressursside seas on ka petrooleum). Kuna Bangladesh on niigi energiamajanduses madalas seisundis, siis ta ise energiavarasid ei ekspordi. Bangladeshi suurim elektrijaam on Meghnaghat, kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub pealinnast, Dhakast, 22 kilomeetrit kagu pool. 2015-ks aastaks plaanib Bangladesh saada 5% ja 2020-ks aastaks 10% kogu energiast taastuvatest energiaressurssidest milleks oleks tuuleenergia, jäätmed ja päikeseenergia. Kaardil (paremal) on näha Bangladeshi energiavarade kasuta-mine üle riiki) Graafik (vasakul)
võimalik näha, pole selles osas peaaegu ühtegi linna. Kindlasti on suuresti mõjutanud Jaapani linnade paiknemist ka maavarade leiukohad. Näiteks leidub Yokohama lähistel rauamaaki ning see linn on tänapäeval üks suurimatest Jaapani linnadest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Energiamajandus Jaapanis kasutatakse mitmeid erinevaid energiavarasid. Seal ei leidu palju fossiilseid kütuseid, küll aga kasutatakse seal palju alternatiivset ja loodussõbralikku energiat: näiteks hüdroenergiat tänu suure langu ja veehulgaga jõgede rohkusele. Väga suure hulga energiast toodab Jaapan tuumaelektrijaamades. Samuti on seal laialdaselt kasutuses. päikeseenergia. coalfield - kivisöe leiukohad copper - vase leiukohad iron ore rauamaak
80. METSAD -> REGIOONID -> METSKONNAD -> KVARTALID 81. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid nähtusi? -pidevad metsatulekahjud [alepõllundus] (Kagu-Aasia, Indoneesia); -happevihmad (Jaapan, Saksamaa, USA kirdeosa) -pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt (Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika) -metsade röövraie (Indoneesia, ~ arengumaad) -suur puidukasutus (USA, Lääne-Euroopa) 82. Mis asi on HARVESTER? (masin, mis raiub ja lõhub puid.) 83. Kuidas liigitada energiavarasid? - taastuvad (tuul, vesi) ja taastumatud (nafta, maagaas) -traditsioonilised (nafta, maagaas) ja alternatiivsed (vesi) -muundumise alusel - esmased (e primaarsed), teisesed (e sekundaarsed) ja kolmandad (e tertsiaalsed) *lisaks looduslikele ka prügilakaas; maagaas 84. Millega tegeleb ELEKTROENERGEETIKA? -mootori ja ahjukütuse elektrienergia tootmisega; - -..- tarbijani toomisega 85. Mida hõlmab ELEKTRIMAJANDUS? -looduselist energiavarade hankimist;
aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatttundi inimese kohta (aastal 2001)
Keskmine naistel ja meestel on eluiga umbes 80.2 aastani. Meestel 76.9 astat ja naistel 83.7 aastat. (2006 aasta järgi) 5.3.4 Sündimus ja suremus Väikelastes 5 tuhande seast surevad. 15 Tiiu Taplas 6. Energiamajandus (Lisa 5) 6.1 Energiavarade kaart 6.2 Energiavarade eksport ja inport Põhiline on eksport, sest Kanadal on kõik vajalikud energiavarad olemas. Gaas ja kütus on põhiline eksportimiseks minevad energiad on ka teisi energiavarasid mida eksporditakse, aga seda tunduvalt vähem. 6.3 Toodetakse energiavaras Hõlmab sama mis 6. punkti lisa 6.5 Minu arvamus energivarade kasutamisest Mina arvan, et rohkem võidaks kasutada tuule energiat, sest Kanada mereline kliima on selleks väga soodne koht. Saab ka kasutada päikeseenergiat, mis ei ole Kanadas kõige kasulikum, sest pole nii palju võimsust päikesel. 16 Tiiu Taplas 7
järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest - kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatt-tundi inimese kohta (aastal 2001)
Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast!Atlaste energeetika kaardil pole Rootsis leida eriti energiavarasid,peale hüdroenergia.Seega tulebenamik tuumajaamade ja soojuelektri jaamadeks vajaminevat energiavara importida. Siiski ekspordib riik maavarasid nagu näiteks rauamaaki ja teisi maake.Suures koguses ka metalle ja metallitooteid.
11.Regeneratsiooniala endises agulis(2)või(3)tööstusalal Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks,ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. - Energiavarad on loodusnähtused ja looduslikud kütused,mida kasutatakse energia saamiseks.Neid jaotatakse traditsioonilisteks(uraan,fossiilsed kütused) ja alternatiivseteks(peaksid asendama tulevikus otsa saavaid energiavarasid,osa neist juba kasutatakse ning otsitakse nende jaoks sobivat tehnikat ja tehnoloogiat,et nende osakaalu energeetikas tõsta) - Fossiilne kütus on maakera kauges minevikus tekkinud organis,mis on kõdunemisel kõrge temperatuuri ja suue rõhu all kivistunud biomass,mis on muutunud kütuseks. - Naftatööstus nafta majanduslik kasutamine jaguneb kaheks protsessiks: 1.nafta ammutamine ja transport OPEC 2
annaabi.ee 
