Ameerika Ühendriigid (0)

5 VÄGA HEA

Aste Põhikool
Ameerika Ühendriigid
Referaat
Koostaja: Kerly Pere
Juhendaja : Virge Lember
Aste 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST 4
1.1 Rahvastik 4
1.2 Riigikord 5
1.3 Ajalugu 6
1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon 6
1.3.2 Ameerika Ühendriikide kodusõda 6
1.4 Loodus 7
2.SÜMBOOLIKA 9
2.1 Ameerika Ühendriikide lipp 9
2.2 Ameerika jalgpall 10
2.3 Ameerika Ühendriikide vapp 10
2.4 USA dollar 11
3. KUULSAD AMEERIKLASED 12
4. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KUULSAMAD EHITISED 16
4.1 Valge Maja 16
4.2 Pentagon 17
4.3 Kapitoolium (Washington) 18
KOKKUVÕTE 19
KASUTATUD KIRJANDUS: 20
LISA 22
Ameerika Ühendriikide hümn 22

SISSEJUHATUS

Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president . Praegune president on Barack Obama , kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas, Hawaii osariik Vaikses ookeanis ja USA Alaska osariik Põhja-Ameerika mandri looseosas. Ameerika Ühendriikidel on värvikas ajalugu. Alates 20. sajandist on Ameerika olnud üks juhtivamaid riike maailmas. Ameerika Ühendriikide pindala on 9 826 630 km2 2009. aasta seisuga elab USA's 30 634 700 inimest.

1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST

1.1 Rahvastik

Üle 4/5 rahvastikust moodustab inglise keelt kõneleva ameerika rahvus, kes on kujunenud peamiselt Euroopast sisserännanute, vähemal määral 17.-18. sajandil Aafrikast toodud neegriorjade järglastest. 1820-1980 rändas USA-sse 51 miljonit inimest, neist 33 miljonit enne I maailmasõda. 1820-1915 moodustas rändeiive üle kolmandiku rahvastiku üldiibest. Sisseränne oli suurim 20. sajandi alguses, kui aastas immigreerus keskmiselt 0,8 miljonit inimest. 1924 hakati tööpuuduse tõttu sisserännet rangelt piirama. 1930-65 immigreerus kõigest 5 miljon inimest ja ränne moodustas vähem kui kümnendiku üldiibest. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
1965 kehtestatud immigratsiooniseadus kaotas rahvuslikud piirangud ja soodustas esmajoones kvalifitseeritud tööjõu sisserändu, rändeiive suurenes taas. 1970-80 oli sisserändajaid 4,7 miljonit inimest ehk kuuendik üldiibest. 1981 rändas USA-sse üle 0,5 miljoni inimese. Rändeiibe osa on suurendanud ka sündimuse vähenemisest juhtunud loomuliku iibe langus. 1960-64 sündis 1000 elaniku kohta aastas keskmiselt 22 last, 1975-79 15,5 last (loomuliku iibe koefitsient oli vastavalt 13,1 ja 6,6%. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
Sisserännu suunad on muutunud ning põhjustanud nihkeid ka etnilises koosseisus . 1895. aastani tuli asukaid kõige rohkem Briti saartelt, Saksamaalt ja Skandinaaviast, seejärel I maailmasõjani Lõuna- ja Kagu-Euroopast. Kahe maailmasõja vahel rännati ülekaalukalt Kanadast ja Ladina-Ameerikast (eriti Mehhikost ja Puerto Ricost), sõdadejärgseil aastail suurenes taas immigratsioon Euroopast. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
Pärast 1965. aastat on kasvanud märgatavalt sisseränd Aasiast ja Lääne-India saartelt. 1974-79 (1961-62) saabunuist tuli Euroopast 18,1 (44,6), Kanadast ja Mehhikost 16,5 (28,7), Kesk-Ameerikast 21,7 (8,8), Ladina-Ameerikast 6,1 (6,0) ja Aasiast 34,8 (7,9) %. 1980 oli ligi 14 miljon ameeriklast (6,2% rahvastikust) sündinud väljaspool praegust kodumaad (1970. a. oli neid 9,5 miljon ehk 4,7%). USA-s jaotatakse rahvastik valgeteks (1980. a. 188,3 mln. Inimest ehk 83%; 1970. a. 178 mln inimest 88%) ja mustadeks (1981. a keskel 27,3 mln inimest ehk 11,9%; 1970. a 22,6 mln inimest ehk 11,2%), Põliselanike indiaanlaste, eskimote ja aleuutide arv oli 1980. a, 14,4 mln inimest (0,6%). Nende arvu märgatav suurenemine (1970. a. 827 000 inimest) seletub indiaanalste täielikuma loendamisega. Kodune keel on rohkem kui 90%-l rahvastikust inglise keel. Erisuguse etnilise päritolu tõttu on rahvastik usundilt kirev . 1979 oli 132,8 mln usklikust 72,4 mln protestanti (sealhulgas palju baptiste ja metodiste), 49,8 mln katoliiklast, 5,8 mln juuidiusulist ja 3,8 mln õigeuskliku. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
Enamik vähemusrahvusi elab koos esialgseis sisserännukoldeis: New Yorgis , San Franciscos, Los Angeleses ja Suure järvistu äärseis linnades. Mehhiklased on jäänud eriti Texasesse jt. Mehhikoga külgnevaisse osariikidesse, kuid viimasel ajal on neid siirdunud ka mujale. Neegrid asustasid varem peamiselt maapiirkondi lõunaosariikides, nüüdisajal elab neist pool Põhjas ja Läänes, eelkõige suurlinnades; maale farmidesse on jäänud ainult 5%. Indiaanlasi on mägiosariikide reservaatidest tööotsinguil lahkunud ja asunud linnadesse. Sõjajärgseil aastail suurenenud sisseräne on märgatavalt muutunud rahvastiku paiknemist. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)

1.2 Riigikord

USA on föderatiivne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1787 ja jõustus 1789; 1982. aastani on selles tehtud 26 parandust , neist esimesed 10 (tuntud kui Bill of Rights) 1791. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress ; see koosneb Esindajatekojast, kuhu igast osariigist valitakse esindajad otsestel valimistel 2 aastaks võrdeliselt elanike arvuga (Esindajatekojas on 345 saadikut), ja Senatist, kuhu igast osariigist valitakse 2 senaatorit 6 aastaks. Iga kahe aasta tagant valitakse kolmandik Senati koosseisust ümber. Riigipea ning valitsuse juht on president, kelle rahvas valib valijameeste kaudu 4 aastaks ja kes sellele ametikohale võib olla valitav 2 korda järjest. (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
Vastavalt põhiseadusele võib presidendiks valida isiku, kes on sünnilt USA kodanik, vähemalt 35-aastane ja USA-s alaliselt elanud vähemalt 14 aastat. President moodustab kabineti (valitsuse), mis koosneb departemangude (ministeeriumide) juhtidest sekretäridest; ta on ühtlasi relvajõudude ülemjuhataja, nimetab ametisse (kooskõlas Senatiga) sõjaväelisi, diplomaatilisi jt. kõrgemaid ametiisikuid ning sõlmib rahvusvahelisi lepinguid. Presidendil pole õigust seadusi algatada, kuid ta võib panna veto Kongressi vastuvõetud seaduseelnõule. Veto puhul muutub seaduseelnõu seaduseks, kui ta saab vähemalt 2/3 hääli Kongressi mõlemas kojas . (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
Kõrgem apellatsiooniorgan on Ülemkohus, selle 9 liiget nimetab president Senati nõusolekul ametisse eluks ajaks. Ülemkohus võib nii Kongressi kui ka osariikide seadusandlusorganite vastuvõetud seadused tunnistada põhiseadusevastaseks, siis kaotavad need kehtivuse. Igal osariigil on oma põhiseadus ja kahekojaline (Nebraskal ühkojaline) kongress; osariike juhib 2 või 4 aastat valitav kubener. (ENE 1, 1985, lk. 177-178)

1.3 Ajalugu

1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon

Ameerika Riikide Konföderatsioon oli Põhja-Ameerikas 1861–1865 eksisteerinud riik. Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862 , neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda Konföderatsiooni purustamisega. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Riikide_Konf%C3%B6deratsioon , 18.04.2009)

1.3.2 Ameerika Ühendriikide kodusõda

Ameerika Ühendriikide kodusõda, ka setsesioonisõda, USA abolitsionistlike kapitalistlike põhjaosariikide ja separatistlike orjanduslike lõunaosariikide vaheline sõda 1861-65. Selle ajendas orjust vastutava vabariiklaste pareti kandidaat A. Lincolni presidendiks valimine (1860), mis põhjustas 11 lõunaosariigi lahkulöömise põhjaosariikidest ja Montgomery 9.veebruaril 1861 konföderatsiooni moodustamise. Sõda algas 12. aprillil 1861, kui konföderatsiooni väed vallutasid Fort Sumteri. 23 põhjaosariiki olid küll majanduslikult tugevamad, kuid sõjaks valmistumata. Seetõttu saavutasid konföderatsiooni väed 1861-62 sõjalist edu. 1862.aasta teisel poolel said Richmondit ründavad põhjaosariikide peajõud kindral G.B.McClellani juhtimisel kindraleilt R.E Leelt ja T. J. Jaacksonilt lüüa. (ENE 1, 1985, lk. 201)
1862 võttis föderaalkongress vastu mässajate varanduse konfiskeerimise ja ja surmanuhtluse seaduse ning Homestead Act'i, kuulutas lõunaosariikide neegriorjad alates 01. jaanuar 1863 vabaks. Põhjaosariikide väkke astus umbes 190 000 neegrisõdurit. 1863 toimus sõja kuulus pööre: 1.-3. juulil said konföderatsiooni väed lüüa Gettysburgi lahingus, 4. juulil vallutas U . S. Grant Vicksburgi. Konföderatsiooni jõud hakkas nõrgenema - kogu sõja vältel mobiliseerisid põhjaosariigid 2,7 miljon ja lõunaosariigid 1,1 miljon meest, mõju avaldas ka põhjaosariiklaste mereblokaad, mille tõttu peaaegu lakkas lõunaosariikide varustamine meritsi ja sealse puuvilla turustamine. (ENE 1, 1985, lk. 201)
Põhjaosariikide vägede uus ülemjuhataja U.S. Grant ründas mais 1864 Richmondit. Samal ajal tungis kindral W. T. Sherman läänest Georgiasse, vallutas 1.-2. Septemberil 1864 Atlanta , alustas sealt „marssi mere äärde“ ning vallutas 21. detsembril 1864 Savannah'. 3. aprillil 1865 langes Richmond, 9. aprill 1865 kapituleerus kindral Lee oma peajõududega Appomattox Court House'i juures, 26. aprill 1865 alistus kindral J. E. Johnston viimaste väeriismetega. Orjapidajate täieliku lüüasaamisega ning neegrite orjuse kaotamisega lõppenud kodusõjal oli kodanlikum revolutsiooni iseloom. Põhjaosariikide poolel võitles palju revolutsionääre Euroopast. Poliitilist toetust andis ka Venemaa, kes oli huvitatud Ameerika Ühendriikide ühtsusest vastukaaluna Suurbritanniale ja Prantsusmaale. Kodusõda tõi kaas ka sõjatehnilisi uuendusi : esimest korda kasutati ka sõja otstarbeks telegraafi, raudtee transporti ja merelahingus soomuslaevu (1862). (ENE 1, 1985, lk. 201)

1.4 Loodus

Suurimad jõed:

Mississippi 3779km
Missouri 3726km
Ohio -Allegheny 2102km
Colorado jõgi 2333km

( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Suurimad_j.C3.B5ed , 11.05.2009)
Suurimad järved:

Ülemjärv – pindala 82 414 km2 ja suurim sügavus 406 meetrit
Huroni järv – pindala 59 596 km2 ja suurim sügavus 229 meetrit
Michigani järv – pindala 58 016 km2 ja suurim sügavus 281 meetrit
Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m
Ontario järv – pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit

( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Suurimad_j.C3.B5ed , 11.05.2009)
Suurimad mäestikud:

Alaska ahelik
Apalatšid
Kaljumäestik
Kaskaadid
Sierra Nevada

( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Geograafiline_asend.2C_riigikuju , 11.05.2009)
Kõrgeimad mäetipud:

McKinley (6194m)
Mount Whitney (4418m)
Mount Elbert (4399m)
Mount Rainier (4392m)
Gannett Peak (4207m)

( http://www.ii.uib.no/~petter/mountains/namerica_finest.html , 11.05.2009)
Suurimad rahvuspargid:

Wrangell-Saint Elias
Yellowstone'i rahvuspark
Gates of the Arctic 'i rahvusapark
Noatak'i rahvuspark

( http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_United_States_National_Parks_by_state , 11.05.2009)

2.SÜMBOOLIKA

2.1 Ameerika Ühendriikide lipp

Ameerika Ühendriikid Pilt 1: Ameerika Ühendriikide lipp
e lipp on Ameerika Ühendriikide ametlik lipp. Algselt võeti riigi- ja rahvuslipp kasutusele 1777. aastal ja sellel oli ainult 13 viisnurkset tähte. Kuni tänaseni on lippu muudetud 26 korda, viimati 4. juulil 1960, kui lisati viiekümnes täht, mis esindab Hawaii osariiki. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_lipp , 18.04.2009)
Punased ja valged horisontaalsed triibud , mida on 13, tähistavad 13 algset osariiki. Viisnurksed tähed vardapoolsel ülemisel sinisel väljal aga sümboliseerivad praeguseid 50. osariiki. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_lipp , 18.04.2009)
Sinine (PMS 281C) sümboliseerib õiglust. Punane (PMS 193C) tähistab vaprust . Valge on aga puhtuse värv. Hüüdnimesid: " Stars and Stripes" („Tähed ja Triibud“), "Old Glory" („Vana hiilgus “). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_lipp , 18.04.2009)

2.2 Ameerika jalgpall

Pilt 2: Ameerika jalgpall
Ameerika jalgpall (Ameerika Ühendriikides football ) on võistluslik pallimäng, mida mängivad kaks võistkonda ristkülikukujulisel väljakul. Mängu eesmärk on teenida vastasest rohkem punkte, viies palli üle tema väravajoone või lüües läbi värava. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_jalgpall , 18.04.2009)

2.3 Ameerika Ühendriikide vapp

Aversil väljasirutatud tiib Pilt 3: Ameerika Ühendriikide vapp
adega valgepea -merikotkas, keda ameeriklased nimetavad naljatavalt kiilaspäiseks kotkaks. Kotkas sümboliseerib suveräänsust ja riigi võimsust. Linnu rinnal on kilp, kus USA Kongressi võimu sümboliseeriva laia tähtedeta sinise välja all on vaheldumisi kokku 13 punast ja valget vertikaaltriipu nagu lipul . Paremas küünises olev haljas oliivioks tähendab rahu, vasakus küünises olevad 13 noolt sümboliseerivad sõjalist jõudu. Kotkas hoiab noka vahel linti, kuhu on kirjutatud sõnad E PLURIBUS UNUM „Üks paljudes“, mis osutavad, et riik on tekkinud ühinemise teel. See deviis on võetud Rooma poliitiku Cicero traktaadist „De officiis“ („Kohustustest“). Vapi ülaosas on helesinisel foonil, ümbritsetuna pilvedest ja kuldsest oreoolist, 13 viieharulist tähte, mis sümboliseerivad algosariike. (Kuningas T. „Ameerika Ühendriigid“, lk. 41)

2.4 USA dollar

USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik. See on ametlikult kasutusel ka Ecuadoris, El Salvadoris, Marshalli Saartel, Mikroneesias, Panamas, Ida-Timoril ja Belaus. USA dollar on mitteametlikult kasutusel paljudes maailma riikides.
( http://et.wikipedia.org/wiki/USA_dollar , 13.05.2009)

3. KUULSAD AMEERIKLASED

Ameerika Presidendid :
1. George Washington
Ameerika Ühendriikide 1. president (1789-1797).
2. John Adams
Ameerika Ühendriikide 2. president (1797-1801).
3. Thomas Jefferson
Ameerika Ühendriikide 3. president (1801-1809).
4. James Madison
Ameerika Ühendriikide 4. president (1809-1817).
5. James Monroe
Ameerika Ühendriikide 5. president (1817-1825).
6. John Quincy Adams
Ameerika Ühendriikide 6. president (1825-1829).
7. Andrew Jackson
Ameerika Ühendriikide 7. president (1829- 1837 ).
8. Matrin van Buren
Ameerika Ühenriikide 8. president (1837- 1841 ).
9. William Henry Harrison
Ameerika Ühendriikide 9. president (1841).
10. John Tyler
Ameerika Ühendriikide 10. president (1841-1845).
11. James Knox Polk
Ameerika Ühendriikide 11. president (1845-1849).
12. Zachary Taylor
Ameerika Ühendriikide 12. president (1849-1850).
13. Millard Fillmore
Ameerika Ühendriikide 13. president (1850-1850).
14. Franklin Pierce
Ameerika Ühendriikide 14. president (1853-1857).
15. James Buchanan
Ameerika Ühendriikide 15. president (1857-1861).
16. Abraham Lincoln
Ameerika Ühendriikide 16. president (1861-1865).
17. Andrew Johnson
Ameerika Ühendriikide 17. president (1865-1869).
18. Ulysses Simpson Grant
Ameerika Ühendriikide 18. president (1869- 1877 ).
19. Rutherford Birchard Hayes
Ameerika Ühendriiki 19. president (1877-1881).
20. James Abram Garfield
Ameerika Ühendriikide 20. president (1881).
21. Chester Alan Arthur
Ameerika Ühendriikide 21. president (1881-1885).
22. ja 24. Grover Cleveland
Ameerika Ühendriikide 22. president (1885-1889) ja 24. president (1893- 1897 ).
23. Benjamin Harrison
Ameerika Ühendriikide 23. president (1889-1893).
25. William McKinley
Ameerika Ühendriikide 25. president (1897-1901).
26. Theodore Roosevelt
Ameerika Ühendriikide 26. president (1901-1909).
27. William Howard Taft
Ameerika Ühendriikide 27. president (1909-1913).
28. Woodrow Wilson
Ameerika Ühendriikide 28. president (1913-1921).
29. Warren Camaliel Harding
Ameerika Ühendriikide 29. president (1921-1923).
30. Calvin Coolidge
Ameerika Ühendriikide 30. president (1923-1929).
31. Herbert Clark Hoover
Ameerika Ühendriikide 31. president (1929-1933).
32. Franklin Delano Roosevelt
Ameerika Ühendriikide 32. president (1933-1945).
33. Harry Truman
Ameerika Ühendriikide 33. president (1945-1953).
34. Dwight David Eisenhower
Ameerika Ühedriikide 34. president (1953-1961).
35. John Fitzgerald Kennedy
Ameerika Ühendriikide 35. president (1961-1693).
36. Lyndon Baines Johnson
Ameerika Ühendriikide 36. president (1693-1969).
37. Richard Milhous Nixon
Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974).
38. Gerald Rudolph Ford
Ameerika Ühendriikide 38. president (1974-1976).
39. Jimmy Carter
Ameerika Ühendriikide 39. president (1977-1981).
40. Ronald Reagan
Ameerika Ühendriikide 40. president (1981-1989).
41. George Herbert Walker Bush
Ameerika Ühendriikide 41. president (1989-1993).
42. Bill Clinton
Ameerika Ühendriikide 42. president (1993-2001). (Laprik L. „Ameerika Ühendriikide presidendid“ Lk. 5-219)
43. George Walker Bush
Ameerika Ühendriikide 43. president (2001-2009). ( http://et.wikipedia.org/wiki/George_W._Bush ; 19.04.2009)
44. Barack Obama
Ameerika Ühendriikide 44. president (2009-...). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama , 9.04.2009)
Teadlased:
Alexander G. Bell - šoti päritolu ameerika teadlane , leiutaja ja õpetaja.
Barbara McClintock - ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas
Gertrude Belle Elion - USA biokeemik ja farmakoloog
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_%C3%9Chendriikide_teadlased , 11.05. 2009)
Lauljad :
Elvis Presley - USA laulja, šõuartist ja filminäitleja
Johnny Cash - USA kantrilaulja ja laulukirjutaja
Britney Spears - poplaulja , tantsija, laulusõnade autor ja näitleja
Alice Cooper - USA rock-muusik.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_%C3%9Chendriikide_lauljad , 11.05. 2009)
Kirjanikud :
Mark Twain - ameerika kirjanik ja humorist
James Fenimore Cooper – ameerika kirjanik
Stephene Meyer – kirjanik
( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_kirjanike_loend , 11.05. 2009)
Poliitikud :
Hillary Clinton - Ameerika Ühendriikide poliitik
Sarah Louise Heath Palin - Ameerika Ühendriikide poliitik, Alaska osariigi kuberner
John Sidney McCain III - Ameerika Ühendriikide poliitik, Arizona osarigi senaator
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_%C3%9Chendriikide_poliitikud , 11.05. 2009)
Näitlejad:
Will Smith - USA filminäitleja ja mitmel korral Grammy auhinnaga pärjatud hip-hop laulja
Marilyn Monroe - USA näitlejanna, laulja ja modell
Laura Jeanne Reese Witherspoon - USA filminäitleja
Miley Cyrus - näitlejatar, laulja ja laulusõnade kirjutaja
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_%C3%9Chendriikide_n%C3%A4itlejad , 11.05.2009)

4. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KUULSAMAD EHITISED

4.1 Valge Maja

Pilt 4: Valge Maja
Valge Maja (inglise keeles: The White House) on Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis asuv hoone, milles asub Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter ja töökoht. Väljendit "Valge Maja" kasutatakse ka piltlikult tähistamaks Ameerika Ühendriikide presidendi institutsiooni. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja , 18.04.2009)
Valge Maja aadress on 1600 Pennsylvania Avenue, NW, Washington D.C.President George Washington ja linnaplaneerija Pierre L'Enfant valisid välja Valge Maja asukoha. Välja kuulutatud projektikonkursi võitis arhitekt James Hoban. Hoone nurgakivi pandi paika 1792. aastal ja esimese presidendina kolis sinna sisse John Adams 1800. aastal.( http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja , 18.04.2009)
1812 . aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad. Peale sõda maja taastati ja värviti valgeks, et varjata suitsukahjustusi. 1818 . aastast hakati avalikkuses kasutama nimetust Valge Maja.( http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja , 18.04.2009)
Valges Majas on: 132 tuba, 35 vannituba, 6 korrust, 412 ust, 147 akent , 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti, tenniseväljak, keeglirada, kino, jooksurada ja bassein. Tuntuim ruum on presidendi tööruum Ovaalkabinet (Oval Office). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_Maja , 18.04.2009)

4.2 Pentagon

Pilt 5: Pentagon
Pentagon on USA Kaitseministeeriumi peahoone, mis asub Arlingtoni maakonnas Virginia osariigis. Hoone valmis ajavahemikus 11.09.1941 kuni 15.01.1943. Hoone on oma nime saanud viisnurkse põhikuju järgi. Tegemist on maailma suurima kontorihoonega ja USA Arhitektuurilise pärandina kaitse all oleva majaga. Põrandapindalalt on Pentagon 3 korda suurem kui kuulus New Yorgi pilvelõhkuja - Empire State Building. Hoone nimi Pentagon on saanud Kaitseministeeriumi ja kogu USA sõjamasina sünonüümiks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pentagon , 18.04.2009)

4.3 Kapitoolium (Washington)

Pilt 6: Kapitoolium (Washington)
Kapitooliumi hoone ehk Capitol Building on hoone, kus käivad koos istungitel nii USA Senat kui ka Esindajatekoda . Selles hoones on töökabinet USA asepresidendil, kes juhib Senati ja ka Kongressi (mõlema koja ühisistungi) tööd. Samuti on seal kabinet Enamuse liidril (Majority Leader ) ehk isikul, kelle partei saab enamuse Esindajatekojas ning määratakse või valitakse partei poolt Esindajatekoja esimeheks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Kapitoolium_(Washington) , 18.04.2009)
Hoone on ajaloolise väärtusega ja on kaitse all ajaloomälestiste kaitse seaduse alusel. Kunagi asus seal ka kongressi raamatukogu, mis tänapäeval asub kolmes eraldi hoones Kapitooliumi idaosas. Kapitooliumi hoone on avatud külalistele, kes võivad jälgida avatud istungeid ning tutvuda hoones olevate kunstiväärtustega. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Kapitoolium_(Washington) , 18.04.2009)

KOKKUVÕTE

Ameerika kõikide võimaluste maa, öeldakse. Tegelikult on USA täiesti tavaline riik oma murede ja võludega, ameeriklased kardavad venelasi , armastavad oma riiki ja maksavad üüratuid makse. Ameerikas liikudes võid sattuda kõrbest jääkülmunud alale. USA ajalugu on kirju. Nende pärast on kakelnud nii inglased kui prantslased . Ameerikal on olnud nüüdseks 43. presidenti ja 44. on hetkel võimul. Neist üks on olnud lausa kaks korda. Üheksale neist on korraldatud atendaat, mille käigus on nad ka surma saanud. Ameerikal on palju särvaid ehitisi. Neist suurem on jääb New Yorki linna, mis ei maga kunagi.

KASUTATUD KIRJANDUS:

LISA

Ameerika Ühendriikide hümn

The Star - Spangled Banner on Ameerika Ühendriikide ametlik hümn. Hümni sõnad kirjutas Francis Scott Key 1814 .aastal ja viisi kirjutas John Stafford Smith 1780. aastal. Kasutusele võeti see esmakordselt 1931. aastal.
O say, can you see, by the dawn 's early light ,
What so proudly we hailed at the twilight 's last gleaming?
Whose broad stripes and bright stars, through the perilous fight,
O'er the ramparts we watched, were so gallantly streaming!
And the rockets' red glare , the bombs bursting in air,
Gave proof through the night that our flag was still there:
O say, does that star-spangled banner yet wave
O'er the land of the free and the home of the brave?
On the shore , dimly seen through the mists of the deep ,
Where the foe's haughty host in dread silence reposes,
What is that which the breeze , o'er the towering steep,
As it fitfully blows, now conceals, now discloses?
Now it catches the gleam of the morning 's first beam ,
In full glory reflected now shines on the stream :
'Tis the star-spangled banner! O long may it wave
O'er the land of the free and the home of the brave!
And where is that band who so vauntingly swore
That the havoc of war and the battle 's confusion
A home and a country should leave us no more?
Their blood has washed out their foul footsteps' pollution.
No refuge could save the hireling and slave
From the terror of flight, or the gloom of the grave :
And the star-spangled banner in triumph doth wave
O'er the land of the free and the home of the brave!
Oh! thus be it ever, when freemen shall stand
Between their loved homes and the war's desolation!
Blest with victory and peace , may the Heaven -rescued land
Praise the Power that hath made and preserved us a nation.
Then conquer we must, for our cause it is just,
And this be our motto: "In God is our trust ."
And the star-spangled banner in triumph shall wave
O'er the land of the free and the home of the brave!

.DOC Laadi alla originaalfail 23 lk · .doc · 28 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kelluly Õppematerjali autor

Referaat

ameerika ühendriigid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ameerika Ühendriigid

mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Osariigid Alabama Alaska Arizona Arkansas California Colorado Columbia ringkond Connecticut

Geograafia

docx

George Washington ja Abraham Lincon - Referaat

Poliitilise tegevuse kõrvalt töötas Lincoln nüüd advokaadina ja sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel. Üldassambleesse valiti ta tagasi ka 1838 ja 1840, kuid üha enam mõjutasid tema elu sellel perioodil depressioon ja keerukad naissuhted (kuni katkestatud kihlusteni välja). 1842.a kujunes uueks muutuste aastaks - Lincoln ei pürginud enam Üldassambleesse ja abiellus sama aasta sügisel Mary Ann Todd'iga 1843,a üritas Abraham Lincoln kandideerida Ameerika Ühendriikide Kongressi, kuid tema kandidatuur ei leidnud parteikaaslaste seas piisavat toetust. 1844.a aitas ta korraldada presidendikandidaat Henry Clay' kampaaniat ja 1846 seadis uuesti üles oma kandidatuuri USA Kongressi. Sel korral kiitis partei Lincolni kandidatuuri heaks ja 3. augustil 1846 valisid Illinois' elanikud ta oma esindajaks Kongressis. Töö Kongressis Parlamendi (Kongressi) liikmeks olemine tähendas pidevat tööd Ameerika Ühendriikide pealinnas ja 1847

Ajalugu

docx

Ameerika Presidendid 19. Sajandil

Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Koostas: Genet Schneider 06.04.2010 8D SISUKORD 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 48.Ameerika presidendid 19. sajandil 9.Kokkuvõte 10.Allikad SISSEJUHATUS Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest. Juttu tuleb nendest presidentidest: John Adams Thomas Jefferson James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield

Ajalugu

doc

Ameerika Ühendriikide sünd

vastu iseseisvusdeklaratsioon:4. juuli 1776 Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, millega kuulutati välja USA. Iseseisvusdeklaratsiooni autor oli Thomas Jefferson, kes oli Benjamin Franklini õpilane. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon : On dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Praegugi tähistavad ameeriklased 4.juulit kui iseseisvuspäeva. Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson. Thomas Jefferson (17431826) Thomas Jefferson (13. aprill 1743 4. juuli 1826) oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika

Ajalugu

docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

konfidentsiaalsusnõue välissuhetes või vajadus teatud nõuandeid salajases hoida. Presidendil on ka tunnustamise õigus, mis rakendub välisdiplomaadi vastuvõtmisel, millega tunnustatakse vastavat valitsust ametlikult. (Gitelson jt, 1996, lk. 238). Presidentaalse süsteemi puhul on täidesaatev võim koondatud presidendi kätte ning valitsus koosneb tema nõunikest. See tähendab, et tulenevalt presidendi domineerivast rollist on valitsused oma olemuselt üldjuhul üheparteivalitsused. Kuna Ameerika Ühendriikide president on ühtlasi ka täidesaatva võimu juht ning kabineti liikmed nimetab tema, siis Ameerika valitsused on hea näide erakondlikest valitsustest, kuhu on kaasatud mõned sümboolsed liikmed teisest erakonnast. See aga tähendab, et teine erakond saab valitsuses tunduvalt vähem kohti kui proportsionaalse põhimõtte järgi võiks eeldada. (Lijphart, 2009, lk. 111-114) Arvestades asjaolusid, et USA valitused on oma olemuselt enamasti

Politoloogia

docx

Nimetu

· ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik

Kategoriseerimata

docx

Ajalooarvestus

miljonit haavatut Lõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut. Kaotatud sõda tõi USAs ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse Vietnami sündroomiks. 4. 9/11 ja selle järelmõjud maailmas. a) 9/11 terrorirünnakute põhjused ja lühike kirjeldus; 16 teema a küsimus. b) kättemaks rünnakute eest (sõjad Afganistanis ja Iraagis); Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat

Ajalugu

docx

Ameerika kultuur

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu

Kultuur

Rohkem sarnaseid