Imikusuremus Eestis viimase sajandi jooksul 120 100 80 60 40 20 0 1929 1935 1952 1975 1996 2017 Alla 1 aasta vanuselt surnuid 1000 elussündinu kohta Antud graafikul, mis näitab alla 1 aastaste surmasid 1000 elussündinu kohta on võrreldud ühe suguvõsa viie erineva põlve sünniaastaid ning andmeid alla 1 aasta vanuselt surnuid lapsi 1000 elussündinu kohta. Graafikul on näha tasast ning järjepidavat langust aastael 1929-1052, ning siis suuremat langust aastate 1952 ja 1996 vahel, mis on tingitud seoses kaitsepookimise kasutusele võtuga. Aastate 1975-2017 vahel on näha sujuvat langust, mis on tingitud kaitsepookimisest ning edaspidisest vaktsineerimisest.
4 %). Tähtsuselt järgmine on tööstus (18.2%) ning kõige vähem töötajaid on põllumajandussektoris (1.4%). Seega võib öelda, et Suurbritannia puhul on tegu infoühiskonna riigiga ehk inforiigiga (teeninduse suur osakaal majanduses). Suurbritannia on kõrgelt arenenud riik ning kuulub Põhja riikide hulka. 4. Arengutaseme näitajate võrdlus Joonis 3. Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta. Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts Joonis 4. Imikusuremus. Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts Joonis 5. Elektrienergia tarbimine inimese kohta. Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts Võrreldavatest riikidest tarbivad elektrit kõige rohkem Norra elanikud, kõige vähem Tansaania elanikud. Norra elanike elektritarbimine on umbes viis korda suurem kui Suurbritannias. Interneti kasutajaid on samuti kõige rohkem Norras, kõige vähem Tansaanias. Imikusuremuselt esimene on aga Tansaania, kõige vähem sureb imikuid Norras
2010- 2030 rahvaarv kasvab, kuid 2040 rahvaarv hakkab kahanema ning 2050 on rahvaarv väiksem kui oli 1990 aastal. 4. Sündimus ja suremus Sündimus 13.71 sündi/1.000 elaniku kohta. Suremus 7.03 suremust/ 1.000 elaniku kohta Loomulik iive 5.02 Rändesaldo -0.39 ränduri/ 1.000 elaniku kohta Kuna inimesi on Hiinas päris palju siis on ka sündimiste arv suur, kuid rahvast rändab riigist välja väheneb rahvaarv. Kuid riigi rahvaarv on piisavalt suur, et tagada pidev peale kasv. 4.1 Imikusuremus Kokku: 21.16 surnut/ 1.000 elava kohta. Meessoost: 19.43 surnut/ 1.000 elava kohta Naissoost: 23.08 surnut/ 1.000 elava kohta Kui võrrelda sündimust ja imiku suremust leidub imikusuremuse protsent siiski suur olevat, kuid imikusuremus on 1000 elava kohta siis jab elevate kirja suurem hulk. Imikusuremus on selle võrra väiksem kui elama jääb. 4.2 Keskmiselt lapsi naise kohta Keskmiselt: 1,77 last sündinud/ naise kohta. 4.3 Inimese keskmine eluiga Kokku: 73.18 aastat Mees: 71.37 aastat
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351 GEOGRAAFILINE ASEND ...
näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2), on näha, et Afganistanil on nii sündimuse, suremuse kui ka loomuliku iibe näitajad ligi poole kõrgemad maailma keskmistest näitajatest. · Afganistanil on kõige kõrgem sündimus võrreldes teiste Lõuna- Aasia riikidega. Kui regiooni keskmine suremuse näitaja on 7, siis Afganistani suremus on keskmisest üle poole kõrgem. 5. a) imikusuremus: 155. Võrreldes teiste Lõuna- Aasia riikidega on Afganistanis antud näitaja ligi 3 korda kõrgem. Maailma mastaabis on Afganistani imikusuremuse näitajad kõrgeimad (sama kõrge veel ainult mõnel vaesel Aafrika riigil). Eeldused nii kõrgeks imikusuremuseks (kui ka suurele hulgale naistele, kes surevad seoses sünnitamisega) on loonud puudulik hügieen, arstiabi kättesaadamatus sünnitavatele naistele, vaesus, levivad
Poola rahvastik ja asustus 1. a) Poolas elab 38,482,919 inimest (2009 aasta juuli) b) Poola on keskmine riik ja maailmas on ta rahvaarvu poolest 36. kohal. c) Argentiinas 40.913.584, Hispaanias 40.525.002, Keenias 39.002.772, Marokkos 34.859.364 2. a) 123 in/km² (2006) b) Poola on üsna ühtlaselt asustatud. Igas riigi osas leiame linnu, mille rahvaarv on suur. Nii näiteks Varssavi on kõige tihedamini asustatud linn, mis asub kesk-Poolas. Teine on Lód, mis asub samuti keskosas. Järgmine suurem linn on Kraków, mis asub mäestilulisel alal lõuna- Poolas. Siis tuleb edela-Poola linn Wroclaw ja läänepoolne linn Pozna. Kuuendal kohal rahvaarvu poolest on põhja-Poolas asuv linn Gdask. Poola läänepool on rohkem asustatud tänu seal asuvale Saksa-Poola madalikule, mille mullad hästi viljakad. 3. (1950-1980 aasta andmed puuduvad) 1990. aastal oli rahvaarvu kasvu protsent 0.4, aga 2000 aastaks langes -0.1%-ni. ...
Väikeriik Aasta keskmine rahvaarv 6 5 4 3 2 1 0 1955 1965 1975 1985 1995 2005 2015 2025 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 Rahvastik Sündimus:51 000 Suremus:43 000 Loomulik iive:8000 Rändesaldo:2/1000 Sündimus Üldkordaja:11/1000 Iga naise kohta sünnib 1,8 last Prognoos 2025.aastaks jääb samaks Suremus Üldkordaja:9/1000 Imikusuremus:4/1000 AIDSi suri 2009.a inimest Soolis-vanuseline koosseis 0-14 aastaseid:17,7% 15-64 aastaseid:65,9% Üle 65.aastaseid:16,4% Ülalpeetavate määr:51,7% Vanadussõltuvuse määr:24,9% Rahvastikupüramiid(1991) Keskmine eluiga Mehed:39,4 aastat Naised:41,1 aastat Kokku:40,3 aastat Riik on langevas demograafilises arenguetapis Kasutatud materjalid https://www.cia.gov/index.html http://www.census.gov/ http://www
Cemex - maailma suurim ehitusmaterjalide tarnija ja maailmas suuruselt kolmas tsemendi tootja. Gruma - suurim maisijahu ja tortillade tootja maailmas. Grupo Modelo - suurim õlletootja Mehhikos. Ekspordib oma toodangut USA-sse, Ühendkuningriiki, Kanadasse jne. Tuntumad ekspordimargid on Corona, Modelo ja Pacífico. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Mexico 3. Riigi arengutase : · Kirjaoskus 91,4 % · Imikusuremus 1000 sünni kohta 17,29 · Keskmine eluiga meestel 73,65, naistel 79,43 · Töötajatest 62% on hõivatud teenindusfääris. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35749.htm · SKP (sisemajanduse koguprodukt) elaniku kohta 12,429$ http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/MEX.html 4. Inimarenguindeksi järgi on Mehhiko 2011. aastal 57. kohal e. kõrgelt arenenud riikide hulgas http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2011_EN_Table2.pdf 5. Rrahvaarvu kasvu graafik : http://www.google
Afganistaan USA 42 41 78 37 Imikusuremus (1000 imiku kohta) 3% 2% 4% 16% Saksamaa Imikusuremus (1000 imiku kohta) 3% 2% 4% 16% Saksamaa
taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0.6 kasutajat 1000 elaniku kohta. Joonis 3: Interneti kasutajad 1000 inimese kohta Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts · Imikusuremus Infant mortality rate (per 1,000 live births) Järgnevalt jooniselt on näha, et imikusuremus on kõige kõrgem Tansaanias, kus iga 1000 sünni puhul sureb 68 imikut. Ka Brasiilias on see päris kõrge, ligi 22 imikut iga tuhande kohta. Eestis sureb iga 1000 sünni puhul 7 imikut. Saksamaal ja Norras on suremus suhteliselt võrdne, ligi 4 imikut. Joonis 4: Imikusuremus 1000 elussünni kohta Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts
KAASAJA POLIITILINE KAART. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. 1.Täida tabel eri arengutasemega riikide võrdlemiseks. Andmed leiad järgmistelt linkidelt. http://hdr.undp.org/en/countries/ ((SKT, IAI ja riigi koht selles tabelis, täiskasvanute kirjaoskus, keskmine eluiga sünnihetkel, imikusuremus, interneti kasutajad 100 el. kohta) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_fertility.htm (sündimus 1000 elaniku kohta ) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_mortality.htm (suremus 1000 elaniku kohta, meeste ja naiste eluiga, imikusuremus http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_population.htm (linnaelanike %) http://esa.un.org/unpd/wpp/population-pyramids/population-pyramids.htm (rahvastikupüramiidid maailma ja riikide kohta https://www.cia
40% 0% Joonis 4. Interneti kasutamine. Allikas:World by Map Mongoolias kasutab Interneti umbes üks kümnendik rahvastikust. Võrreldes arenenud riikidega on see näitaja madal, Euroopa riikides on ligipääs Internetil tublisti üle poole rehvastikul. Samas kasutatavad veel vähem Interneti Aafrika riikide inimesed, nt Kongo Demokraatlikus Vabariigis kasutab seda ainult 0,4 % rahvastikust. Riik Imikusuremus 100 inimese kohta Mongoolia 23,15 Eesti 6,7 Tšaad 90,3 Argentiina 9,96 Tabel 3. Imikusuremus1000 inimese kohta erinevates riikides. Allikas: World by Map
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
väita, et nende näol on tegemist arenenud maadega. Järgmine näitaja, mis on kriteeriumiks riigi arengutasemele, on rahvastiku hõive. Kõrge hõive teenindussektoris (USA, Saksamaa, Eesti) annab tunnistust, et tegemist on arenenud riigiga, samas kui kõrge hõive põllumajandussektoris on arengumaa tunnus (Afganistaan; ja ma olen 80% kindel, et üle poole rahvastikust on põllumajandussektoris ka Zimbabwes). Keskmine eluiga, sündimus ning imikusuremus näitab elutingimusi antud piirkonnas. Mida kõrgem on keskmine eluiga, seda kõrgemalt arenenum on riik. Keskmine eluiga viitab meditsiini ja elutingimuste tasemele (elukoht, töö, vara, majanduslik olukord jne). Paratamatus on aga see, et arenenud riigid on ka vananeva rahvastikuga riigid, sest millegipärast kipuvad kõik inimesed mõtlema karjääri peale. See aga jätab oma märgi iibele. Sündimus on tavaliselt arenenud riikides kohutavalt madal, ent see eest on ka imikusuremus madal
Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: Madala sünd. põhjused: · Südame- ja veresoonkonna haigused · Vananev elanikkond · Auto- ja tööõnnetused · Naiste kõrge tööhõive · Tervistkahjustav käitumine · Linnaline eluviis · Imikusuremus · Perekondade lagunemine 0-14 lapsed, 14-64 tööealised, 64-... - vanurid Rahvastikupürdamiidi võrdlemine: Eluiga, lapsed/vanurid/tööealised, sündimus, sooline võrdlus Rahvastiku paiknemist mõjutavad: 1) Kõrged ja liigestatud alad (hõredalt asustatud) 2) Rannikud (tihedalt asustatud alad) 3) Kliimavööde 4) Maavarade leiukohad 5) Saared (hõredalt asustatud)
4. Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks: kuni 1935.aastani oli Iraan Pärsia valduses. Iraan sai Islamivabariigiks 1979.aastal kui valitsev monarhia kukutati ja Shah Mohammad Reza Pahlavi oli sunnitud pagulusse minema. 5. Riigi arengutase: SKT ühe elaniku kohta 12,800 USD. Rahvastiku hõivatus põllumajanduses 25%, tööstuses 31%, teeninduses 45%. Meeste keskmine eluiga 69.65 aastat, naiste keskmine eluiga 72.72 aastat. Imikusuremus 35.78 promilli. Sündimus 17.17 promilli, suremus 5.72 promilli. Peamine eksporiartikkel on nafta (80%), gaas, veel eksporditakse keemia- ja naftakeemia tooteid, puuvilju, pähkleid ja vaipu. Imporditakse tööstuslikku toorainet ja vahetoodete tootmisvahendeid, toiduaineidte ja teisi tarbekaupu, tehnilisi teenuseid. Iraani majandust iseloomustab tõhus riiklik sektor, sõltuvus naftast, mis moodustab enamiku riigi tuludest. Enamik majandustegevusest on riigi kontrolli all
a 2003)-2013] on keskmiseks olnud 1.8. c) Regiooni riikidest on Austraalia näitaja madalaim, kuna igalpool mujal on keskmine üle 2 ja rohkemgi. Kõige suurem keskmine sünnitavus iga naise kohta on 4.5 Samoas. Suremus: a) Suremuste üldkordaja on viimase 30 aasta jooksul olnud enamasti stabiilne. Aastal 1986 oli selleks 8, 2005 oli 6 ja ülejäänud aastad on olnud üldkordajaks 7. Prognoos aastaks 2030 on 8. b) Imikusuremus Austraalias on 4(tuhande sünni kohta). Paarikümne aasta jooksul on see langenud. Aastal 1986-1988 oli imikusuremus 9, 1989 ja 1990 langes see ühe võrra ehk siis selleks oli 8, 1991-1992 samuti langes ühevõrra ehk imikusuremus oli 7, 1993-1996 langes see 6-le, 1997 ja 1998 langes 5-le, 1999 tõusis ühe võrra 6-le, 2000-2012 langes uuesti 5 peale imikusuremus ja 2013 on selleks 4.
2.2.SKT INIMESE KOHTA USD Joonis 2 Kõige kõrgem SKT inimese kohta on 1990’st aastast olnud Mehhikos. Võrreldes 2010 aasta näitajaid oli kõrgeim SKT aga hoopiski Eests. Sarnaselt Keskmisele elueale on ka see kõiges viies riigis ühtlaselt tõusnud.Kõige madalam on SKT inimese kohta Sambias, kus oli ka kõige madalam keskmine oodatav eluiga. 2.3.IMIKUSUREMUS Joonis 3 Imikusuremus Sambias näitajate põhjal kõige kõrgem. Imikusuremus tuhande sünni kohta on kõikides riikides silmnähtavalt langenud. Enim on langust märgata Indoneesia statistikas kus imikusuremus on langenud 100’lt 24’le. 2.4.HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES Joonis 4 Kõige kõrgem on põllumajandue hõive Sambias, kuigi alates 2010’st aastast on see langenud 71%’lt 50%ni. Kõige madalam on põllumajanduse hõive Alzeerias. Kõigis riikides on põllumajanduse protsent langenud. 2.5.HÕIVE TÖÖSTUSES Joonis 5
10 aastat tagasi oli see arv 3,2 ning 20 aastat tagasi 3,7. 2025- aastaks prognoositakse keskmiselt 2.5 last naise kohta. c) Näitajad on keskmised. Põhjenduseks on see, et osades riikides on näitajad suuremad, osades väiksemad. SUREMUS a) Aastatel 1996-1997 oli suremuse üldkordaja 6. Aastast 1998 praeguseni on see püsinud 5 peal. Tulevikuks prognoositakse suremuse üldkordaja seisu jätku 5 peal. (arv/1000) b) Imikusuremus aastal 2015 on 22/1000-st. See on langenud. Paarkümmend aastat tagasi oli imikusuremus 49/1000-45/1000 vahel. Prognoositakse, et imikusuremus langeb aastaks 2025 enamgi, 15/1000 peale. c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000. aastal oli see juba 70 ning 2010. aastal 72. Aastaks 2025 prognoositakse inimese keskmist oodatavat eluiga 76 peale. Loomulik iive käesoleval aastal on 18. Promillides teeb see 0.018
Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal) Prognoositud sündimuse üldkordaja kuni 2025.a 16 Keskmiselt lapsi naise kohta on langenud 3,1 kuni 2,7 2012.a näitaja 2,67 (maailmas 76.koht) Suremus Suremuse üldkordaja on 6 2012.a suremuse üldkordaja 5,5 (maailmas 175.koht) Prognoos 2025.a 6 Imikusuremus on hüppeliselt langenud 1983.a 14 4 1000 elaniku kohta 2005.a Riigis sureb AIDSi igal aastal u. 100 inimest (2009.a andmed) AIDSi haigeid 7500 inimest (maailmas 109.kohal) Sündimuse, suremuse analüüs Riigi sündimuse ja suremuse näitajad on regiooni keskmised Iisraeli imikusuremus on oluliselt madalam regiooni keskmisest (vastvalt 25,7% regioonis 3,4% riigis) Inimeste oodatav eluiga 82 aastat (regioonis 73 aastat ) Meestel 80 (regioonis 70 aastat)
· Loomulik iive on 1,8 · Rändesaldo on 6,23 · Rahvaarv kasvab riigis kuna suremus on väike ja sündimus suurn ning sisse rändab a päris palju inimesi. · Suremus võrreldes maailmaga on väike ja ega sündimus ka eriti suur ei ole, kuid see on ligi poole suurem kuisuremus ja tänu sellel kasvab rahvaarv pidevalt ja sujuvalt. Rahvaarv kasvab sujuvalt sest inimesed elavad üksteisest kaugel ja eriti suuri linnu pole kuigi see on pindalalt üsna suur riik. · Imikusuremus on 5 · 1 naise kohta on keskmiselt 1,8 last · imikusuremus on väike kuid lapsi naise kohta on vähe. Hea arstiabi kättesaadavus. Enamik naisi on tööl ja lastele pole aega. · Keskmine eluiga meestel ja naistel kokku on 82a, naistel 84a ja meestel 79a. Keskmine luiga on päris kõrge ja võrreldes teiste arenenud riikidega tavaline. · Ei ole. · Rahvastiku püramiidid aastal 2000 ja 2020. · Rahvastik veel noor kuid hakkab vananema ja lapsi jääb järjest vähemaks
Euroopa 10,5 11,5 1,2 -0,1 0,01 7687612 8459897 848580 -772285 76295 13367566 5538265 7829301 Maailm 19,5 8,1 1,14 1,13 8 3 5 77284529 Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Life Life Total IMR Both Expectancy: Expectancy: Expectancy: fertility rate Sexes Both Sexes Male Female per woman Odatav Odatav Odatav Keskmiselt
Sündimus: 14,18 sündi / 1000 in. kohta Suremus: 8,27 surma / 1000 in. kohta Loomulik iive: 5,91 Rändesaldo: 2,92 migranti / 1000 in. kohta Imikusuremus: 6.3 surma / 1,000 sünnituse kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 2,1 sündinud last / naise kohta USA sündimus on alla maailma keskmise (21), kuid sellegipoolest kõrgem kui Euroopas (10). Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9%), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6), Aasias (7) ja Austraalias (7). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21. Viimase 5 aasta jooksul 4.RAHVUSLIK KOOSSEIS Joonis 4. USA rahvuslik koosseis 2008 Latiinod(29%) Asiaat(26%) Mustanahalised(25%) Valged(17%) USAs on rahvuste poolest mitmekesine. Mitmekesisuse põhjuseks on ka immigreerumine. Suuremas osas on asiaate, latiinosid ja mustanahalisi. 5.RIIGI USULINE KOOSSEIS Joonis 5. USA usuline koosseis.
1991-2009. aastatel sündis ja suri peaaegu sama palju inimesi, kuid 2025. aastal sureb inimesi rohkem, kui neid juurde sünnib. Väikelaste suremus on iga aastaga aina vähemaks jäänud. Aastate jooksul on sündimus aeglaselt vähenema hakanud. Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe peaaegu võrdne, kuid natuke rohkem on siiski sündinud poisse. Portugal kuulub kaasaaegsesse rahvastiku etappi. Koondtabel: Aasta Sündimus Suremus Imikusuremus Keskmine Laste arv naiste (1000 el. (1000 el. (1000 sünni eluiga kohta kohta) kohta) kohta) (aastates) 1991 116 104 11 74 1,6 2009 110 114 5 78 1,5 2025 93 126 4 80 1,6 7. MIGRATSIOON
Rahvastik ei vanane kuna noorte osakaal on suurem. · Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Naiste keskmine eluiga om 74 ja meestel 63. See on suhteliselt madal, võrreldes teiste riikidega. · Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Tüdrukuid sünnib vähem kui poisse. Mehed surevad nooremalt kui naised. Suremus on suurem kui sündimus. Sündimus on 9 promilli ja imikusuremus on 10 promilli, seega imikusuremus ületab sündimust. · Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Ukraina sündimus on viimastel aastatel suurenenud · Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. · Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Ukraina on demograafilise ülemineku teises etapis-
palju suurem, et tulevikus rahvaarv kasvama hakkaks. Veidi positiivsemaks küljeks võib pidada seda, et rahva vanuseline koosseis on aastatega kasvanud. Usun, et see kasv ka jätkub, sest vanurite elamistingimused on tunduvalt paranenud. Pension on suhteliselt korralik ja näiteks Võrus on kõik poed käe-jala juures. Samuti võib plussiks pidada seda, et pidevalt töötatakse välja uusi ravimeid. Meditsiiniteaduse ning üldse tehnika igapäevase arenguga on ka imikusuremus kõvasti vähenenud. Arvan, et aastaks 2050 on imikusuremus väga madal, sest tänu uudsele tehnikale ning teadmistele oskavad arstid paremini imikute eest hoolt kanda ning vajadusel ka ravida. Rahvastikutihedus Eestis on aastani 2014 langenud või üldiselt stabiilseks jäänud, kuid mingit erilist kasvu näha pole. Loogiliselt võttes näeme seda, et kui rahvaarv väheneb aastaks 2050 rohkem kui 100 000 inimese võrra, siis ei saa kuidagimoodi rahvastikutihedus ka kasvada
kuni 90 millioni inimese võrra. 5. Sündimus ja suremus Jaapanis: Jaapanis sünnib ühe naise kohta aastas 1,21 last mis ümardamise käigus annab tulemuse 1. Nii et keskmiselt sünnib iga naise kohta 1 laps. Ning 7,31 sündi / 1000 elaniku kohta. Kuna Jaapani majandus on kõrgelt arenenud, siis inimesed elavad kaua ning enamasti surevad vanadussurma... Kuid Jaapanis on 10,09 surma / 1000 elaniku kohta. Imikusuremus pole samuti õnneks väga suur: kokku: 2,78 surma / 1000 sündinu kohta poisid: 2,98 surma / 1000 sündinu kohta tüdrukud: 2,58 surma / 1000 sündinu kohta Sellest saame teha järelduse, et imikuna sureb poisse rohkem kui tüdrukuid. Võrreldes neid arve teiste riikidega võib öelda, et Jaapanis ei sünni väga palju lapsi isegi Eesti keskmine on suurem
Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti on sündimus suurem, kui suremus ehk 3‰ suurem. Rahvaarvu kasv on olnud 2015 aastal 0.4%, mis on Prantsusmaa elanike kohta ehk ligi 66 miljoni inimese kohta hea. Prantsusmaa suure rahvaarvu võivad moodustada ka migrandid, 2015 aastal tuli riiki sisse 73000 migranti, mis on arvulist väga suur. (Tabel 1) Imikusuremus Väikelaste Oodatav Keskmiselt lapsi suremus keskmine eluiga naise kohta Prantsusmaa 3‰ 4‰ 82 a. 2,1 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv 2015. aasta andmete põhjal on Prantsusmaal imikusuremus olnud 3‰ ehk 3 last 1000 elaniku kohta.
Sündide arv Surmade arv (tuhandet Sündimus (tuhandete Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide es) () s) () iive () kasv (%) () üldarv Prantsusma a 835 13 581 9 3,8 0.5 1 72 Imikusuremus Prantsusmaal on väike, sest meditsiin on piisavalt arenenud, et aidata kõiki abivajajaid. Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Total fertility Infant mortality Under 5 Expectancy at rate per rate mortality rate birth woman Väikelaste Oodatav Keskmiselt
b) Keskmiselt sünnib lapsi 1 naise kohta 4,2. Sündimus on 20 aasta jooksul vähenenud. 1995. aastal oli see 6.0. c) Antud regiooni riikidest on need näitajad pigem keskmised. Madagaskar on arenev riik. AIDS ning HIV ei oma suurt rolli rahvastikus. Suremus: a) Suremuse üldkordaja on 30 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Kui 1985. Aastal oli üldkordaja 17, siis praegusel aastal on see 7. 2030. aastaks prognoositakse suremise üldkordajaks 5. b) Imikusuremus on praegusel aastal 44. Suremus on 20 aasta jooksul oluliselt vähenenud. 1995. aastal oli imikusuremus 127. c) Naiste oodatav keskmine eluiga on 2015. aastal 67,1. Meeste oodatav keskmine eluiga on 2015. aastal 64,1. Mõlema soo keskmine eluiga on 65,6. d) Võrreldes teiste riikidega on Madagaskaril elevate inimeste suremus madalam ja alla keskmist. 5. Graafik 2. 1990. aasta rahvastikupüramiid
SUREMUSE VANUSEKORDAJAD 140 120 100 80 60 40 20 0 1970 1980 1990 2000 2010 2019 Joonis 1. Suremuse vanusekordajad Eesti Statistikaameti avaandmete alusel koostatud suremuse vanuskõveral (joonis 1) on näha, kuidas Eestis on muutunud suremus eri vanuses inimeste seas viimase 50 aasta jooksul (aastatel 1970–2017). Joongraafikust (joonis 1) ning tabelist (tabel 1) on võimalik välja lugeda, kuidas imikusuremus on aastatega vähenenud ning oodatav eluiga on suurenenud nii meeste kui ka naiste puhul pea 10 aastat. Suremuse üldkordaja on küll vahepeal suurenenud, kuid alates aastast 2000 jälle vähenemis trendis olnud. Tabel 1. Suremuse üldnäitajad
Rahvaarv 16,783,092 Kasvutempo (protsentides) 0.4 Laste arv ühe naise kohta 1.7 Sündimus (tuhandetes) 173 Keskmine eluiga (aastates) 80 Suremus (tuhandetes) 147 Imikusuremus (tuhande sünni kohta) 6 Migratsioon (protsentides) 2 Migrantide arv (tuhandetes) 40 Meeste keskmine eluiga on pikem kui naiste keskmine eluiga ja mehed elavad kauem kui naised. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Keskealiste naiste arv on väiksem kui samas vanuses meeste arv. Kõige rohkem on riigis keskealisi (40-45) inimesi. Vanemaealisi (70-95) naisi on rohkem kui
4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad demograafilised andmed,mille pidev tegelikkusega kooskõla elldab pidevat uurimist
Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. (United States Census Bureau Website) Norras on väike imikusuremus 2‰ ja väikelaste suremus 3‰, kuna seal on hea arstiabi kättesaadavus. Kõrge on oodatav keskmine eluiga (vt tabel 2). Riigi nimi Imikusuremus (‰) Väikelaste Oodatav Keskmiselt lapsi suremus (‰) keskmine eluiga naise kohta Norra 2 3 82 1,9 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja lastearv
Poisse on 20% Tüdrukuid 19.3% Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. 2) 2.9% rahvastiku arvust moodustavad üle 65 aastased elanikud. Nendest mehi on 1.5% ja naisi 1.4% Meeste osatähtsus on suurem. 3) 39.3% + 2.9% = 42.2% 100% - 42.2% = 57.8% Tööealiste (15-65) osatähtsus on 57.8% rahvastiku arvust. 4) Bangladeshis on noorenev rahvastik. 0-15 aastased - 39.3% üle 65 aastased -2.9% 5) Bangladeshis on keskmine eluiga madal. 6) Sündimus - 25‰ Suremus - 9‰ Imikusuremus - 7‰ 7) Sündimus on viimaste aastadega suurenenud 8) Poiste ja tüdrukute suhe viimase 5 aasta jooksul on 1.078 9) Bangladeshi rahvastikuga on toimunud demograafiline plahvatus.
Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli, seega on Colombia näitaja sellega peaaegu võrdne.Mis puutub suremusse, siis maailma keskmine on 8,20 promilli, Colombias on suremus aga sellest pisut madalam. Võrreldes Colombiat teiste piirkondadega võib öelda, et sündimus on Euroopaga võrreldes kõrge, osade Aafrika ning Aasia (Hiina, India) riikidega võrreldes madal. Suremustegur on Colombias niivõrd väike, et jääb alla arenenud Euroopa riigi omale, kus on suremustegur suurem. 6. a) Imikusuremus: 18,9/1000 sündinu kohta poisid: 22,53/1000 sündinu kohta tüdrukud: 15,14/1000 sündinu kohta b) Lapsi naise kohta: 2,46 last/1 naise kohta Imikusuremus on teiste riikidega võrreldes keskmine. See on suurem Aafrikas, kus ei ole piisavalt arstiabi ja väiksem sealjuures enam arenenud riikides, kus arstiabi on saadaval pea iga kodaniku jaoks. Näitaja ,,Lapsi naise kohta" on Colombias samuti keskmine. Arengumaades, kus on sündimus
Maa- 19,3 8,2 -0,1 1,11 1,10 132,249,915 55,942,363 -731,559 76,307,55 75,575,992 ilm 2 Re- 18,8 6,3 -1,5 1,25 1,11 11,074,371 3,694,843 -857,238 7,379,528 6,522,290 gioon Rahvaarv kasvab nii riigis, regioonis kui maalimas, sest sündimus on kõrgem kui suremus. 4.2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Oodatav Oodatav Oodatav Keskmiselt () keskmine keskmine keskmine lapsi naise eluiga eluiga M eluiga N kohta Riik 21,1 73,8 70,7 77 2,5 Maailm 42,7 66,7 64,9 68,7 2,48 Regioon 21,1 72,9 70 76 2,29 5. AIDS 2003
Sündimus, suremus ja migratsioon. Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rände- Mig- arv arv iive kasv % saldo rantide üldarv Venemaa 1,754 12 2,008 14 -2 -0,0 2 241 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav kesmine eluiga ja laste arv. Imikusuremus Väikelaste Oodatav Keskmiselt suremus keskmine lapsi naise eluiga kohta Venemaa 7 9 70 1.6
Sloveenia on 223 riigist 211 kohal, mis viitab sellele, et Sloveenia sündimus on tõsiselt madal. Võrreldes Sloveeniat Nigeriga, kus sündimus on 51.6 promilli (Sloveenias 8,97 promilli) on selgesti näha suurt vahet. Sloveeniat võib pidada suure suremusega riigiks, sest ta on teiste riikide seas 55 kohal. 6. Imikusuremus: 4.25 surma/1,000 sünnituse kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 1.28 sündinud last/naise kohta Sloveenias on madal imikusuremus võrreldes teiste riikidega, sest seal on paremad keskkonnatingimused ja arenenum meditsiin. Sloveenia naised väärtustavad oma karjääri väga kõrgelt, seega on sael vähe lapsi ühe naise kohta. Maailma keskmine laste arv naise kohta on maailmas 2,8 ning Euroopas 1,4. Seega on Sloveenias see alla maailma keskmise, kuid kõrgem kui Euroopas. 7. Sloveenia oodatav keskmine eluiga: kokku: 76.92 aastat mehed: 73.25 aastat naised: 80.84 aastat
Judaism -> Iisrael Õigeusk -> Venemaa Protestantism -> Taani 12) Millised on Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega? Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega on ülelinnastumine, slummide teke, kuritegevus, nakkushaigused ja narkomaania. 13) Paigutage Suurbritanniat ja Indiat iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta. SKT ühe elaniku kohta: 450 USD, 24 430 USD Energiatarbimine ühe elaniku kohta aastas: 5978 Kwh, 547 Kwh Imikusuremus: 68 promilli, 5,6 promilli Põllumajanduses hõivatud elanikke: 2% , 67 % Arengutaseme näitaja Suurbritannia India SKT 1 elaniku kohta 24 430 USD 450 USD aastas Energiatarbimine 1 5978 Kwh 547 Kwh elaniku kohta aastas Imikusuremus 5,6 promilli 68 promilli
73,7 99,8% & 12,0 18355$ Zimbabwe 0,140 169. 47,0 92,6% & 7,2 187$ Türgi 0,679 83. 72,2 88,7% & 6,5 13359$ Egiptus 0,620 101. 70,5 66,4% & 6,5 5840$ Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Tabel 3. Riik Interneti CO2 Varguste arv Mõrvu Imikusuremus kasutajad emissioon 10000 10000 1000 imiku (Internet elaniku inimese inimese kohta users) kohta kohta, mis kohta (Under-five (CO2 hõlmab (Homicide mortality per emissions vägivalda rate per 1000 live
Suurbritannias sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimeste kohta aastas on $35,100 (2010 est.) Suurbritannias SKT päritolu on selline,et põllumajandus on 0,9%, tööstus on 22,1% ja teenindus 77,1 % (2010.a ) Inimarengu indeks Suurbritannias on väga kõrge 0,849 (2010.a),aga ta on 26.kohal võrreldes teiste riikidega. Inimeste keskmine eluiga kogu elanikkonnast on 80,05 aastat ja Suurbritannia on seejärgi 29. kohal võrreldes teistei riikidega. Meeste keskmine eluiga seal on 77,95 aastat kuid aga naistel suurem 88,25 aastat (2011.a). Imikusuremus kogu elanikkonnast on 4,62 surmasid/1,000 elussündinud,seejärgi Suurbritannia asub 190. kohal. Meeste imiksuremus on 5,07 surmasid/1,000 elussündinud,naistel on aga 4,15 surmasid/1,000 elussündinud. (2011.a).Suurbritannias interneti ühendus on 7.03 milj inimestel. (2010) Mobiil telefoni kasutusel on 32.117 milj. inimestel (2009.a). Elektrienergia tarbimine aastas 345.8 billion kWh. S...
Sandra Sündeva Martna Põhikool 7.klass Austraalia 1. Austraalia 2-täheline maatähis? Austraalia 2-täheline maatähis on AU. 2. Austraalia rahvastikku iseloomustavad näitajad. Rahvaarv 2011. aastal 22,7 miljonit. Rahvaarv 2050. aastal 36,8 miljonit. Rahvastiku kasv 0,7 %. Sündimus 1000 elaniku kohta 14 inimest. Suremus 1000 elaniku kohta 6 inimest. Lapsi naise kohta 1,9 last. Imikusuremus 3,9 imikut. Keskmine oodatav eluiga 82 aastat. HIV/AIDS 0,1 %. Sissetulek elaniku kohta 38,510 $. Rahvastiku hulk %, kes peab toime tulema 2 USD päevas 0 %. 3. Rahvastiku keskmine tihedus riigis. Rahvastiku keskmine tihedus riigis 2,87 in/km². 4. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur. 0-14 aastaseid 18,1 %. 15-64 aastaseid 67,2 %. 65+ aastaseid 14,7 %. 5. Riigid, kust on kõige rohkem sisserändajaid Austraaliasse? Uus-Meremaa, Hiina, Inglismaa.
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseända...
arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, viljakad mullad. 5. Maakera hõredamini asustatud piirkonnad (4) põhjused. - Aomen - Kanada - Austraalia - Antarktika ja Arktika Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7. Vanusegrupid (3)
Sündimus 14,18 sündi / 1000 elaniku kohta Suremus 8,27 surma / 1000 elaniku kohta ·USA sündimus on alla maailma keskmise (21), kuid siiski kõrgem kui Euroopas (10). Samasugune erinevus väljendub ka keskmises laste arvus naiste kohta, mis on USA-s 2,1 ning Euroopas 1,4 (Maailmas 2,8). Järelikult on USA-s suuremad pered kui Euroopas. ·Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6), Aasias (7) ja Austraalias (7). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21. 2.Imikusuremus Mehed: 6,95 surma / 1000 sünnituse kohta Naised: 5,62 surma / 1000 sünnituse kohta Üldine: 6,3 surma / 1000 sünnituse kohta 3.Laste arv naise kohta 2000. aastal oli see 2,06 last / naise kohta, kuid 2008. aastaks kasvas arv 2,1 last / naise kohta. 4.Keskmine eluiga Kogu rahvastiku keskmine eluiga 78,14 aastat Meeste - 75,29 aastat Naiste 81,13 aastat
Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra kuulub oma arengutaseme poolest I maailma hulka ehk kõrge arengutasemega väikeriikide hulka. Norrat iseloomustavad kõrge elatustase, spetsialiseerunud majandus (domineerivad 2-3 tööstusharu), ekspordis domineerib masinaehitus (valmistoodang), impordis tooraine, kaasaegne RTT. SKT 1. el kohta Keskmine eluiga Imikusuremus Sündimus; USD M/N suremus Norra 59500 77/82 3,58 0,341 Eesti 21400 67/79 7,32 -3,26 Uus-Meremaa 27900 78/82 4,92 0,935 LAV 10100 50/48 44,42 0,281 Tsiili 14900 74/81 7,71 0,881 Inimarenguindeks:
s (‰) (‰) (‰) iive (%) (%) saldo iive muutus Riik: Mongoolia 21 6 -1 1,5 1,4 -3000 43845 41845 Regioon: Ida-Aasia , Jaapan 8 9 0 -0,1 -0,1 0 -126818 -126818 Allikas: United States Census: International Programs Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Life Life IMR Both Expectancy: Expectancy: Expectancy: Total fertility rate per Sexes Both Sexes Male Female woman Odatav Odatav Odatav
kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta Austraalia 4,6 5 81,9 1,77 Rahvaarv Austraalias pigem kasvab. Kuna sündimus on palju suurem, kui suremus. Riiki tuleb sisse ka palju uus inimesi, mis samuti kasvatab rahvaarvu. Kui võrrelda riigis ja maailmas
ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta jne) Majanduse struktuur (arenenud riikidel paljuharuline , arengumaadel väga ühekülgne) Riikide jaotus SKT alusel SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
