Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"männid" - 316 õppematerjali

männid on ühed sobivamad okaspuud haljastuses ning enamik neist taluvad ka linnatingimusi. Põõsakujuline mägimänd ja tema sordid (valida tuleks madalad sordid, kuna põhiliik kasvab siiski liiga kõrgeks) sobivad lausistutusena suurte hoonemassiivide tasakaalustamiseks, aga ka foonitaimeks, grupi- ning üksikpõõsaks.
thumbnail
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Harilik mänd

See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männid Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvad Tartu maakonnas Järveselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Sõltuvalt maa viljakusest on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused. Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal. Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast....

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon

Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid .JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed. (vesilobeelia, lahnarohud) Viitna Suurjärvhuumustoitselised e düstroofsed järved on rabades. Vesi on pehme ning sisaldab rohkesti huumusaineid ja on pruunikat värvi. Elustik on vaene, toiduahel väga happelise vee tõttu lihtne...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Varjud Vargamäel" - essee

Minu arvates vajab inimene mälestusi, ja kõige päikselisemad mälestused pärinevad üldjuhul just lapsepõlve mängumaadelt. Mõned inimesedki seonduvad meile üksnes mingite paikadega ning märksa parem on meenutada neid seal, kus meenuvad koosoldud toredad ajad, mitte näiteks kõledal surnuaial. Nii meenutas Andreski Krõõta Vargamäel: " Ta vaatas Vargamäe mände ja tal tuli meelde, et neil Krõõdaga tol korral neist juttu olnud. Andres ise vana, aga männid seisid endistena. Ainult oksad olid teistel nagu harvemaks muutunud. Kuid võimalik, et asi polnud männiokstes, vaid Andrese enda silmis, mis aasta- aastalt töntsimaks läksid. Vargamäe soosillal tuli Andresel meelde, mis nad Krõõdaga temast rääkinud. Ja otse uskumata valusalt pidi Andres tunnustama, et soosillaga oli sündinud Krõõda, mitte Andrese sõnade järele. See oli seda valusam, et Krõõt ise oli nii varakult läinud, aga oma sõnad jättis ta...

Kirjandus
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Fotosüntees. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon?

Fotosünteesi tähtsus(taimele, loodusele)? Taimedele- taimes tekib glükoos, mis on teiste orgaaniliste ainete tekke aluseks toiduks, kasvamisele Loodusele- et teistel elusorganismidel oleks toitu- nad on elu alused ning esmased orgaanilise aine tootjad, hapnik hingamiseks 10.Millised tegurid ja kuidas mõjut. fotosünteesi kiirust? 1. temperatuur- madalamal aeglasem või lakkab hoopis (okaspuud sünteesivad ka madalal, ainult mitte alla -15'C. kuid aeglaselt). Alates -15 C kuused ja männid lõpetavad sünteesi.kõrged temperatuurid ei sobi fotosünteesiks 25-35 max. kiiruse saavutab(parasv) aga troopikas 45'C 2. valgus- kui valgust vähe, siis kiirus sõltub lineaarselt valgustugevusest, teatud valgustugevuseni kasvab, kuid fotosüntees enam ei kiirene. Liiga tugev valgus võib osutuda taimele kahjulikult, mis läheb klorofülli. Kaitsekohastumus tekkinud vaid mõnele taimele, punane pigment on kaitseks tugeva valguse eest. 3...

Bioloogia
411 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rohtlad

Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja ­ Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Artur Kapp ja Heino Eller

klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 ­ 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (1833­1894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7- aastaselt muusikaõpinguid. Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit,...

Muusika
56 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Artur Kapi ja Heino Elleri võrdlus

Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 1904­1920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920­1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja...

Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Koopamaalid

Altamira koopa elanikud said seega kontrollida territooriumi, mis peale maismaa ökosüsteemide hõlmas randa, jõge ja jõesuuet. Altamira muuseumist põhja pool on rohelised aasad laugjate nõlvade ja oruga, kus asub Santillana del Mari linn. Lõuna pool paistavad selge ilmaga mäetipp Picos de Europa ja Kantaabria Kordiljeerid. Muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik. "Uue koopa" lähedal on kase- ja sarapuusalu. Teistes kohtades kasvavad männid , tammed ja saared ning kanarbik, kõrrelised ja teised rohttaimed, moodustades tolleaegset tüüpi avamaastiku. 2. Altamira koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Peremees läks seda vaatama 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Sautuola...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...

Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis) Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniprofessor. Looming on mõjutatud loodusest (Koit, Öö hüüded, Männid , Orus). Sümfooniline poeem ,,Koit" on üks enimmängitud eesti helilooja teoseid. Eduard Tubin (1905-1982) Esimene eesti ballett ,,Kratt", kus rahvaviisid on ühendatud kaasaegse helikeelega ja sümfoonilise väljenduslaadiga. Kirjutas kokku 10 sümfooniat. Meisterlik orkestratsioon; säilitas klassikalise ülesehituse. Kõige kuulsam ­ 5. Sümfoonia ­ rahvusliku traagika sümfoonia. Eino Tamberg (sünd. 1930) Kuulsaim teos Concerto Grosso op. 5...

Muusika
376 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Põder

Põder on aktiivne päeval, aeg kulub põhiliselt toiduotsingutele. Einete vahepeal lebavad põdrad varjulistes kohtades. Põdra toidulaud on lai ­ alates rohust, võrsetest, lehtedest ja puukoorest kuni okste, samblike ja seenteni välja. Täiskasvanud looma suvine toiduvajadus võib küündida 30 kiloni, talvel on see poole väiksem. Põdra tegutsemisjälgi saab kergesti ära tunda: näritud latvadega põõsad ning noored männid , paari meetri kõrguseni paljaks kooritud kuused ja haavad. Puukoor pakub lisaks põnevale maitseelamuse ka vajalikke mineraalaineid. Seetõttu söövad põdrad meelsasti ka veetaimi ning ei pelga neid otsides vette minna. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põdra üks jalahoop võib olla juba...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Grammatika

c) kui järellisand on rõhutatud:Teie, õpilased, ei mõista alati vanemate muresid. 3) omastavas käändes olev lisand eraldatakse ühe komaga (eestpoolt): Betty Alveri, eesti luuletaja juubelit tähistati Jõgeval. Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand:Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand:Riiulil oli kõike: ilukirjandust, ajakirju, ajalehti. Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand:Kuused, kased ja männid ­ need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand:Pille ­ tõeline daam ­ meeldib kõigile. Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses.Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba. Sõnajärg näitab eesti keeles pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mis on reema (mida millegi kohta öeldakse)...

Eesti keel
217 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid , lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad :...

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad, haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved, metskitsed ja marju otsivad karud (1.). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti ­ taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 ­ 17 °. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt (4)....

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Šveits.

Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Loomad Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Linde on natuke rohkem. Tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Riik Riigikord 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud....

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nõmmemetsa taimekooslus

...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Minnesota

mai 1858. (32. osariik). Lipp Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815 (osariigiks saamise aasta), 1819 (Fort Snellingi rajamise aasta) ja 1893 (aasta, millal lipp ametlikuks tunnistati). Välisrõngal on viis kuldtähtede haru ja sõna MINNESOTA. Pitsat (vapp) Esiplaanil künnab põldu farmer, kõrval musket ja püssirohusarv, tagaplaanil ratsutab koiduvalgel läbi preeria indiaanlane; männid ja veejuga kujutavad osariigi looduslikke ressursse.. Selle kohal osariigi moto. Kogu pilti ümbritsevad sõnad: THE GREAT SEAL OF THE STATE OF MINNESOTA (Minnesota osariigi suur pitsat) ja aastaarv 1858. Lind Jääkaur (Gavia immer; 1961). Lill Punane mänd (Pinus resinosa; 1953). Kala Heleuimkoha (Zizania aquatica; 1977). Jook Piim (1987). Vääriskivi Ülemjärve ahhat (1969). 2 Pindala 218 601 km (12. koht). Pinnamood...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Šveits

Sveits on kuulus ka oma järvede poolest, mis asuvad tektoonilistes nõgudes. Seal on sellised kaunid ja silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind....

Hispaania keel
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun