Kuidas nim.ennast Skandinaavia rahvad? Kuidas nim. Neid slaavlased ja lääneeurooplased? V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Colum...
araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios 2
kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli kõrgetele kohtadele riigiametis. Nii võis tõusta mõni õpeltane koguni patriarhiks. Patriarh Photiuse ettevõttel levitati ristiusku slaavi rahvaste seas. Ühteaegu juhtis Photius antiikkirjanduse kogumike ja sõnastike koostastamist. Nende kaudu teame me palju väärtuslikke üksikasju VanaKreeka kirjandusest. Silmapaistvaid õpetlasi kerkis ka keisrite hulgast. Bütsantsi õpetlastel on olnud oluline roll VanaKreeka ajaloos. Bütsantsi kunstis ja arhidektuuris ühinesid ühelt poolt muistse Kreeka ja Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti Pärsia traditsioonid. Büntsantsi lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid
(HM, 2010) · Hispaania hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest Vahemeres Baleaari saared Atlandi ookeanis Kanaari saared Maroko rannikul Põhja- Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase (HK, 2003) Kasutatud kirjandus o Central Intelligence Agency: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/sp.html (WF, 2011) o Photius: http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_3.html (PH, 2000) o Kätlin Variksaare koduleht: http://katakene11.weebly.com/8hispaania- linnastumine.html (KV, 2011) o ,,Suur maailma atlas" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS (2005) (SMA) o Hannes Kruusi koduleht: http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.htmlb (HK, 2003) o World Stat: http://en.worldstat.info/World/List_of_countries_by_Rate_of_urbanization (WS, 2011)
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM................................................................................................
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika................
Mesopotaamia ja Iraani. 1071. aastal vallutasid türklased suure osa Väike-Aasiast ja nii jäi Bütsantsile ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellegipoolest püsis Bütsantsi riik veel üle 3 ja poole sajandi. Bütsants oli kultuurselt haritud maa. Seal oli palju õpetlasi ja haritlasi, kes tegelesid kreeka filosoofide teoste uurimistega. Keisrid koondasid oma õukonda kõrgeid õpetlasi ja sageli tõusid viimased ka riigiametisse. Üks neist õpetlastest oli Photius , kes tõusis õpetlasest patriarhiks. Tema levitas ristusku bulgaarlaste seas. Michael Psellos oli üks silmapaistev filosoof, kes uuris Platoni teoseid ja juhtis ka riigiasju. Kirikud olid kuplitega ja seest olid need kaunistatud mosaiikidega. Palju maaliti ka ikoone, millel kujutati samuti pühapilte. Idaslaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased elasid algselt Doonau ja Visla jõe vahel. 6. sajandiks tunti juba 3 hõimu, kelleks olid: veneedid, sklaviinid ja antid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
