TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ärijuhtimise osakond
Valli Kink
Turunduse lõpupraktika
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis
praktikaaruanne
Juhendaja :Helle Liblik
Tallinn 2014

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1Ettevõtte üldiseloomustus 2
2Ettevõtte tooted 11
3Turundustegevus 14
4Logistiline tegevus 21
5KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD ALLIKAD 22

SISSEJUHATUS

Praktikant valis Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli praktika läbiviimise kohaks, kuna kokkuleppeliselt võimaldati seal läbi viia kaks praktikat järjest – esmalt juhtimispraktika ning seejärel erialane lõpupraktika, ehk turunduspraktika . Lisaks pakub praktikandile huvi haridusvaldkond just suhtekorralduslikul ja turunduslikul tasandil. Ka on praktikandil eelnev töökogemus hariduse infokorralduse alal.
Enne praktikale asumist ei teadnud praktikant EHTE-st peaaegu mitte midagi. Tänu sellele sai praktikant keskkonda siseneda „valge lehena” ning kujundada arvamused ja hinnangud ise, ilma eelarvamuste ja eelkujundatud hinnanguteta.
Kuna praktikasuhtest kujunes töösuhe ning kahe perioodi vahel ei ole võimalik eristusjoont tõmmata, siis võib käesolevas aruandes esineda fakte ja kirjeldusi, mis ilmnesid tegelikult peale tööleasumist.

Ettevõtte üldiseloomustus

Ettevõttega tutvumine , selle lühiiseloomustus (asukoht, suurus, tegevusvaldkonnad , tooted-teenused jm)
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool/ Osaühing EHTE, (edaspidi käesolevas aruandes „EHTE“) registreeriti äriühinguna Äriregistris 22.03.2001.a. EHTE on 1997. a. asutatud kutseõppeasutuse Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli õigusjärglane.
Osaühingu põhikirjalisteks tegevusaladeks on erakooli pidamine ja haldamine , täiendkoolitus, teadustegevuse ja uuringute korraldamine, toitlustusteenuste osutamine, konsultatsioonide andmine. OÜ EHTE asub Tallinnas, ettevõtte kontaktandmed alljärgnevalt:
Aadress: Puuvilla 19
Tallinn, Harjumaa10314
Kodulehekülg : www.ehte.ee
E-post: ehte@ehte.ee
Telefon: +372 66 88 707
Faks : +372 66 88 706
Ehte tunnuslauseks on: Edu algab EHTE-st!

Väliskeskkond, selle põhitegurid (kliendid, konkurendid, äripartnerid)
Tänapäeva tehnoloogiast sõltuv maailmas, on kvaliteetse hariduse saamine ja pakkumine hädavajalik. Kuigi sageli süüdistatakse hariduse ebavõrdsuses majandus-ja sotsiaalseid mõjureid, on palju tegureid, mis on mõjutatavad läbi õigusaktide. Poliitiliste lubaduste, maksude ja huvigruppide kaudu püütakse ergutada rahvusvahelist konkurentsi, mõjutada õpilasi läbi hariduspoliitika, mille loomisel ei ole alati lähtutud parema hariduse huvidest.
EHTE on erakoolina mõjutatav mitmetest poliitilistest otsustest. Haridusseaduse pidevad muudatused toovad organisatsioonile palju uusi nõudmisi, samas kui hariduse rahastamine väheneb.
Autor kasutab töös EHTE väliskeskkonna parimaks kirjelduseks PEST (political, economical, social , technological ) analüüsi metoodikat. Väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju OÜ EHTE-le analüüsitakse poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes. Analüüsis on arvestatud kolme tasandit , milleks on Eesti riigi, Euroopa Liidu ja globaalsed tasandid .
Poliitiline mõju
Eesti Vabariigi tasandil mõjutavad EHTE erakooli haridusseadus , erakooliseadus,
rakenduskõrgkooli seadus ja kutseõppeasutuse seadus.
Praktikandi praktikal oleku ajahetkel on kõrgharidusreform riigikogus lugemisel. Eelnõu, mille kohaselt jõustuvad muudatused 1. septembril 2013. aastal, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal saadeti riigikokku juba detsembris 2012. Hetkel on eelmise valitsuse ajal ministeeriumis koostatud seaduseuuendustest (kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja täiskasvanukoolituse seadus, kõrghariduse standard) peatatud, alles ümbertegemisel või riigikogus menetlemisel.
See on EHTE jaoks aga arengut takistav, sest arengukava aastateks 2013-2015 on koostamisel, ning seda pole mõtet kinnitada.
Euroopa 2020. aasta strateegias , selle juhtalgatustes ja sellega seotud uutes integreeritud
suunistes on teadmised seatud kesksele kohale Euroopa Liidu püüdlustes aruka, jätkusuutliku
ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks.
Euroopa vajab kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja aktiivseid kodanikke , kelle abil luua uusi töökohti ning kindlustada majanduskasv ja heaolu. Kõrgkoolid on seega olulised partnerid ELi majanduskasvu stimuleerimise ja säilitamise strateegias.
Kuigi tööhõive olukord on majanduskriisi tulemusena halvenenud, on kõrgharidus siiski kindel valik. Euroopa kõrgkoolide võimalusi ühiskonda mõjutada ja heaolu Euroopas suurendada ei ole siiski veel täiel määral ära kasutatud. Euroopa ei ole enam suunanäitaja teadmiste ja andekate inimeste osas valitsevas ülemaailmses konkurentsis, samas kui kiiresti areneva majandusega riigid üha suurendavad kõrgharidusse tehtavaid investeeringuid. 2020. aastaks eeldatakse EL-s 35 % töökohtade puhul kõrghariduse olemasolu, praegu on kõrgharidus üksnes 26 % tööjõust. EL on teistest tagapool teadlaste arvu osas kogu tööjõust: ELis on 100 töötaja kohta 6 teadlast, USAs on see arv 9 ja Jaapanis 11. Teadmistepõhine majandus vajab inimesi, kellel on sobiv oskuste kombinatsioon: valdkonnaülesed pädevused, digitaalajastu oskused, loovus ja paindlikkus ning süvateadmised oma erialal. EHTE ülesandeks on püsida konkurentsivõimeline Euroopa Liidu haridustulul pakkudes jätkusuutlikult kvaliteetset haridust oma valdkonnas.
Demograafilisest olukorrast tulenevalt on Eesti kõrgharidusasutused tulevikus suures osas sõltuvad tudengite värbamisest väljastpoolt Eestit. Seetõttu on oluline rahvusvaheliste suhete olukord (näiteks Eesti suhete kiire muutus Venemaaga 2007. aasta kevadel põhjustas ka Venemaa noortes umbusku Eesti suhtes).
Majanduslik mõju
Eraülikoolide areng on Eesti üldiselt eraettevõtlust soosivas majanduskeskkonnas pärsitud, sest nad on seatud ebaõiglase konkurentsi tingimustesse. Riik eraldab avalik-õiguslikele kõrgkoolidele sadu miljoneid kroone subsiidiume ka nende erialade õpetamiseks, kus turukonkurents võiks vabalt toimida.
Otsene riiklik majanduslik mõju EHTE-le on seni kajastunud riikliku kutseõppetellimusena, mis on seotud tööjõuvajaduse prognoosidega. Kõrghariduse rahastamisreform ehk üleminek riiklikule tegevustoetuse süsteemile loob EHTE jaoks täiesti uue majandusliku toimimisaluse.
Veel mõjutab EHTE-t riiklikul tasandil elanikkonna sissetulekute tase, kuna rakenduskõrghariduse tasemel valdkonna riigitellimuslikke tasuta õppekohti jätkus alates 2011 a vaid riigikoolidele. raske aru saada
Euroopa Liidu poolt avaldab mõju 2000. aasta märtsis vastu võetud Lissaboni strateegia, mille eesmärk oli muuta EL aastaks 2030 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks. Koos oma edasiarendustega on Lissaboni strateegia kaudu kehtestatud näitajad, mille abil võrreldakse liikmesriikide tasemeid konkreetses valdkonnas. EL jälgib ja hindab tulemusi. Tulemuste saavutamiseks on vajalik õppeasutuste ning õppekavade restruktureerimine, mis aga sageli nõuab lisaressursse ja on enamus õppeasutusele, eriti aga erakoolidele (kaasaarvatud EHTE-le) majanduslikult koormav .
Konkurents kõrgharidusturul on järjest kasvanud ja olud sunnivad enam keskenduma õpilaste värbamisele välisriikidest. Paratamatult tuleb siinkohal arvestada ka välisriikide majanduslikku olukorda. Eesti oma vähese tuntuse poolest ei saa tänases hariduskonkurentsis pretendeerida välisüliõpilaste esmasele valikule rahvusvaheliste õpingute võimaluste seas. Seda enam tuleb panustada õpilaskohtade täitmisele sekundaarse valikuna ning rõhutades rahvusvahelisel tasemel seisva õppekvaliteedi ja soodsamatele õppimisvõimalustele keskenduda madalama elatustasemega riikidele, mille õppurid on hinnatundlikumad.
Sotsiaalne mõju
Aastal 2013 lõpetab gümnaasiumi rekordiliselt vähe noori – vaid ca 7160 (2011. a 8800, 2012. a 8300). Nelja aastaga väheneb gümnasistide arv veel umbes 15%. Samas suureneb vastuvõtt magistriõppesse ning senisest enam asub kõrgkoolidesse õppima kutsekoolilõpetanuid.
2011 aastal astus ülikooli 15 125 inimest, nendest tasuta kohtadele 9130 ja tasulistele 5995. Järgmise aastaga tasulised kohad aga kaovad ja juurde tuleb 3500 tasuta kohta..
Lisaks kandideerivad õppekohale ka need inimesed, kes on gümnaasiumi varasemalt lõpetanud, soovivad eriala vahetada või ümber õppida.
Sotsiaalsest aspektist mõjutab EHTE-t kindlasti ka tööpuuduse tase, mis tingib kvalifitseeritud tööjõu järele suurema nõudluse.
Koostöö parendamine õpilaste, vilistlaste ja partneritega loob soodsad tingimused EHTE hea maine kujundamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Ka osutatavate teenuste arendamine ja ühistöö erinevate valdkonna organisatsioonidega soodustab sotsiaaltasandit, luues ülevaate valdkonna trendidest, spetsialistide nõudluse ja pakkumise suhtest. Peamisteks võimalikeks koostöövaldkondadeks on infovahetus (infokirjad, koolituspäevad , messikommunikatsioon, erinevatel üritustel osalemine), koostöö partneritega (hotellid, restoranid , valdkonna assotsiatsioonid ja ühingud).
EL sisene tööjõu vaba liikumine annab hariduse omandanuile laiemad võimalused töökohtade leidmiseks. Samas EHTE-s kvaliteetse tööjõu säilitamiseks peavad kohalikud töötingimused, palga- ja motivatsioonisüsteem olema konkurentsivõimelised, vastasel juhul on ohus ka kvaliteetse personali jätkamine EHTE-s. Personali liikuvus võib omakorda kaasa tuua majanduslikke probleeme.
EHTE ülesandeks on personalile kaasaegsete töötingimuste tagamine, palga- ja motivatsioonisüsteemi pidev arendamine.
Välisriikide õpilaste informeerituse ja huvi tõstmiseks on tähtis osaleda rahvusvahelise õppe programmides, kaasata protsessi potentsiaalseid praktikavõimalusi pakkuvaid ettevõtteid ning tulevasi tööandjaid nii Eestist, kui välisriikidest. Tõsta informeeritust ja populariseerida EHTE-s õpetatavaid erialasid professionaalsel tasandil.
Tehnoloogiline mõju
Õppeprotsessis on oluline, et õppevahendid oleksid kaasaegsed ja oleks võimaldada tehnoloogiliselt kaasaegset õppekeskkonda. Tehnoloogia areng tähendab lisainvesteeringuid, mis on majanduslikult