Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
Sisseastumine kutsekooli 3
Kutseõppurile 4
Sõidukulude hüvitamine 5
Koolilõuna 6
Õppelaen 7
Ühiselamu 8
Kutseõppeasutuse lõpetamine 9
Õpingute jätkamine 10
Kutsesüsteem Eestis 11
Kuidas saab kutsesüsteem toetada Sinu kui õppija tegevust? 11
Kutsetunnistuse saamine 13
Mida tunnistuse saamiseks teha? 14
Kes maksab? 14
Võõrkeelte õpe Eestis 15
Euroopa keeleõppe raamdokument 15
Kokkuvõte 20

Sissejuhatus

Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja lõpetamine, kuidas saab õppija toetuseid ja laene ning räägime ka kutseõppesüsteemist, mis ja kuidas mingi asi toimib.

Sisseastumine kutsekooli

Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut. Kutsekoolide juures võivad olla avatud rühmad ka põhiharidust mitteomavate õpilaste jaoks. See on kooliti erinev ja vajaduse korral tasub võimalusi uurida. KUTSEHARIDUS.EE - õppimisvõimaluste andmebaas Sisseastumisel tuleb valmis olla eksamite, katsete või testide sooritamiseks. Kindlasti tuleb järele uurida, millised on meelepärase õppeasutuse vastuvõtutingimused ning neid aegsasti arvestada. Vajalikku teavet saab õppeasutuse veebilehelt. Kooli vastuvõtmise otsustab vastuvõtukomisjon. Kutseõppeasutusse sisseastumiseks nõutavad dokumendid on enamasti: kirjalik avaldus; vanema või hooldaja kirjalik nõusolek, kui õppima asuja on alaealine; põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistus ; foto(d), mille suuruse kehtestab kooli vastuvõtukomisjon; perearsti tõend õpilase tervisliku seisukorra kohta, kui õppima asuja on alaealine; teised kooli vastuvõtukomisjoni poolt nõutavad dokumendid, töönäidised vmt (tuleks eelnevalt täpsustada). Avaldus tuleb esitada vastuvõtukomisjonile isiklikult, kaasas pass , ID-kaart või autojuhiluba. Osa kutseõppeasutusi on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS ja nendesse koolidesse saab vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt . Teave SAISiga liitunud õppeasutuste kohta on kättesaadav SAISi veebilehel.

Kutseõppurile

Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus :
• Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot.
• Täiendav toetus on mõeldud keskhariduse baasil kutseõppes õppijale, kelle elukoht ei ole kooliga samas või sellega piirnevas omavalitsusüksuses. 2012. aastal on see 19,18 eurot.
Õppetoetuste määramise otsustab iga konkreetne kool eraldi, mistõttu on kooli otsustada, milliseid dokumente tuleb õppetoetuse taotlemiseks esitada. Nii põhi- kui ka täiendava toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. Mõlemat toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris . Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa – neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse. Nad saavad esitada taotluse õppetoetuste saamiseks veebruaris. Lisaks õppetoetuse määramisele on koolil võimalik toetada majanduslikes raskustes olevad õppijaid. Selleks moodustab õppeasutus eritoetuse fondi, mille vahenditest kuni 20 protsenti tuleb põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.

Sõidukulude hüvitamine

Transpordikulud hüvitatakse päevases õppevormis täiskoormusega kutsekeskharidusõpet, kutseõpet põhihariduse baasil või põhihariduse nõudeta kutseõpet läbivale õpilasele, kes:
• elab ühiselamus või üürikorteris. Kompenseeritakse õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta sõidu maksumus (edasi-tagasi sõit kuni kaks korda kuus), riiklikeks pühadeks alalisse elukohta ja õppeasutusse tagasi sõidu ning koolivaheajale minekul alalisse elukohta ja sealt tagasi sõidu maksumus sõidupiletite või nendega proportsionaalselt samas mahus kuludokumentide alusel 100 protsendi ulatuses õppeasutuse kaudu;
• sõidab iga päev õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta. Kompenseeritakse sõidu maksumus arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas õpilase kuni 40 sõidukilomeetri ulatuses sõidupiletite (soovitavalt perioodipilet) või nendega proportsionaalselt samas mahus kuludokumentide alusel kuni 100 protsendi ulatuses õppeasutuse vahendusel või võimaldatakse õpilasele sõidusoodustus vedajaga sõlmitud lepingu alusel.

Koolilõuna

Kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekava alusel õppivad õpilased saavad riigieelarvelist koolilõunatoetust. Koolilõuna arvestuslik maksumus on 2012. aastal 0,78 eurot ühe õpilase kohta õppepäevas. Koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kutseõppeasutuses kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Õppelaen

Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt üheksa kalendrikuud ning kes:
• õpib täiskoormusega riigi-, munitsipaal- või erakutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutseõppes;
• õpib välisriigis eelpool nimetatud koolidega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Laenu on võimalik taotleda järgmistest pankadest: Swedbank , SEB Pank , Sampo Pank, Nordea pank ja Krediidipank. Panka tuleb esitada järgmised dokumendid:
• vormikohane kirjalik laenutaotlus (panga blanketil);
• isikut tõendav dokument;
• välismaalasel dokument, mis tõendab pikaajalist või alalist elamisluba ;
• välisriigis õppiva õpilase õppeasutuse tõend, mis tõendab isiku õppimist seal täiskoormusega õppes;
• andmed käendajate kohta;
• andmed taotleja ja käendajate laenukohustuste kohta;
• muud dokumendid, mida pank peab tarvilikuks.
Kui laenutaotleja on parasjagu juba laenuvõlglane, ta dokumendid on koostatud vigaselt või kui ta ei vasta muudele loetletud laenusaamistingimustele, on pangal õigus laenu andmisest keelduda. Õppelaenu maksimaalne lubatud suurus vaadatakse üle ja määratakse iga aasta 1. juuliks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Laenu saab taotleda kogu õppeaasta jooksul, alates septembri keskpaigast kuni 1. juunini . Õppelaenu võib saada õppekavale vastava nominaalse õppeaja ulatuses. Õppelaen on tagastatav toetus, st see tuleb tagasi maksta. Hiljemalt aasta pärast õppeasutuse lõpetamist koostab laenu väljastanud pank selle tagasimaksmise graafiku arvestusega, et laenusumma koos 5% intressiga tuleb tagastada õpingute kahekordse nominaalaja jooksul. See tähendab, et kui õppekavale vastav õppeaeg oli kolm aastat, siis jaotub laenu tagasimaksmine kuuele aastale. Õppelaenu tagastamisega seotud soodustused:
• Noormeeste tegevteenistuse ajal peatatakse laenu tagasimaksmine ja intressi arvestamine . Intressi tasub riik, kui panka on esitatud vastav avaldus.
• Kuni kolmeks aastaks pärast lapse sündi peatatakse noore ema või isa õppelaenu tagasimaksmine ja intresside arvestamine, sel perioodil tasub intressi riik. Soodustus hakkab kehtima mitte lapse sünnist, vaid avalduse panka esitamise päevast.
• Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu tagasi täies ulatuses riik. Selleks tuleb käendajatel või pärijatel esitada vastav avaldus pangale.
• 80–100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab tagasi täies ulatuses riik, kui laenusaaja või käendaja esitab pangale vastava avalduse koos arstitõendi ning passikoopiaga. 2012/2013. õppeaastal on õppelaenu summa maksimaalmäär 1 920 eurot. Õppelaenu on õigus saada ühe nominaalse õppeaja ulatuses.

Ühiselamu

Elades ühiselamus, peavad õpilased tasuma üüri. Keskmine igakuine üürisumma on ligikaudu 25 eurot, kuid üürihinnad võivad olla väga erinevad.

Kutseõppeasutuse lõpetamine

Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast vastava eriala õppekava täies mahus täitmist. Lõpetamise tingimused erinevad kooliti ja on alati kirjas õppekavades. Enamasti tuleb kutsekooli lõpetamiseks ära teha kooli õppekavas ette nähtud eksamid, arvestused, lõputööd, kontrolltööd vms. Erialase lõpueksami sooritamise asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga. Gümnaasiumi lõpetamiseks ettenähtud riigieksamid ei ole kutseõppeasutuse lõpetajale kohustuslikud. Erandiks on vene õppekeelega kutsekeskharidusõppes õppijad, kes peavad lõpetamisel sooritama eesti keele riigieksami. Vähemalt 60-punktiline tulemus annab õiguse väljastada lõpetajale eesti keele kesktasemel oskamise tunnistus.

Õpingute jätkamine

Pärast kutseõppe läbimist on edasiõppimiseks erinevaid võimalusi. Põhihariduse nõudeta kutseõppe läbinu võib jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks ja seejärel (kutse)keskhariduse omandamiseks. Kutseõppe põhikooli baasil lõpetanu saab peale lõpetamist asuda omandama keskharidust täiskasvanute gümnaasiumis või gümnaasiumide õhtu- või kaugõppe osakondades või kutseõppeasutuses kutsekeskharidusõppes. Pärast kutsekeskhariduse omandamist on võimalik jätkata õpinguid nii kutseõppeasutustes (õppeliigis kutseõpe keskhariduse baasil) kui ka kõrgkoolides . Kõrgkooli astumiseks ei ole tingimata vaja sooritada üldhariduslikke riigieksameid. Paljudes rakenduskõrgkoolides ning ülikoolide rakenduskõrgharidusõppes ja avatud ülikoolis saab õpinguid alustada riigieksameid sooritamata. Kõrgkoolide vastuvõtutingimused kehtestab iga õppeasutus ise ja nendega saab tutvuda õppeasutuste kodulehtedel. Neile õpilastele, kes soovivad pärast kutsekeskharidusõpingute lõpetamist jätkata haridusteed kõrgkoolis, mille sisseastumistingimuseks on riigieksamite sooritamine , on loodud võimalus peale lõpetamist õppida täiendavalt täiskasvanute gümnaasiumides 35 õppenädala jooksul erinevaid üldharidusaineid, et valmistuda riigieksamite sooritamiseks. Kutseõppe keskhariduse baasil lõpetanutel on samuti võimalik jätkata õpinguid kõrgkoolides.

Kutsesüsteem Eestis

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.
Kutsesüsteemi eesmärk on:

• toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud;
  
• olla tugistruktuuriks haridussüsteemile - kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale;
  
• aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud;
  
• muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.
  

Kutsesüsteemi osad:

• Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog
  
• Kutsestandardid
  
• Kutse andmine, väljundiks kutsetunnistused
  

Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard . Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend - ja ümberõpe. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on haridusstandardid, mille väljundiks on õppekavad.

Kuidas saab kutsesüsteem toetada Sinu kui õppija tegevust?

Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused , hoiakud ning vastav kogemus. Kutsestandard ütleb, milline kompetentsus Sul peaks olema, et oma kutsealal edukalt tegutseda. Seetõttu on kutsestandardid aluseks ka koolide õppekavadele. Kui oled leidnud sinu tööle või huvidele vastava kutsestandardi , siis võid lasta oma kompetentsust hinnata. Hindamise tulemusena otsustab vastav kutset andev organ, kas sul on olemas vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ning edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse sulle kutsetunnistus . Kutsetunnistuse omamine on vabatahtlik ning ei ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks nõutud kutsetunnistuse olemasolu.
Kutsetunnistus aitab:

• tõendada, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised - tööandja ei pea seda enam üle kontrollima
  
• suurendada läbilöögivõimet tööturul
  
• saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel
  
• planeerida oma karjääri ja arengut
  
• hinnata ja valida sobivaid koolitusi.
  

Kutsetunnistuse saamine

Et saada kutsetunnistust, hinnatakse Sinu kompetentsuse vastavust kutsestandardis toodud nõuetele ja antakse selle kohta kutsetunnistus. Kompetentsi võib hinnata kirjaliku või suulise eksami, proovitöö, dokumentide alusel või neid kolme võimalust kombineerides. Dokumentide alusel hindamisel vaatab kutsekomisjon või väiksem ekspertgrupp Sinu esitatud dokumendid läbi. Kutseeksam viiakse läbi kutseeksamikeskuses. Mõlemal juhul teeb lõpliku otsuse kutsekomisjon. Kutsetunnistus tunnistus näitab, et inimese teadmised ja oskused vastavad kutsestandardile; seda saavad taotleda nii koolilõpetajad kui töötavad inimesed; annab kutsealast enesekindlust; annab tunnustuse kutseala asjatundjate seas; annab tööandjale ja kliendile infot kutseoskuste taseme kohta; on eeliseks tööle saamisel nii Eestis kui välismaal; võib olla nõutav mõnes valdkonnas töötamisel; kantakse riiklikku kutseregistrisse. Valdkonnad, kus saab tunnistust taotleda

• Ehitus, Kinnisvara ja Geomaatika
  
• Energeetika , Mäe- ja Keemiatööstus
  
• Inseneeria
  
• IT ja Telekommunikatsioon
  
• Kergetööstus
  
• Kultuur
  
• Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstus
  
• Metsandus
  
• Rahvakunst ja Käsitöö
  
• Teenindus
  
• Tervishoid ja Sotsiaaltöö
  
• Toiduainetööstus ja Põllumajandus
  
• Transport ja Logistika
  
• Õigus- ja Sisekaitse
  
• Äriteenindus ja Muu Äritegevus
  

Mida tunnistuse saamiseks teha?

Esmalt otsi välja kutse, millel soovid tunnistust taotleda. Selleks mine Kutseregistrisse kutsestandardite loetelu juurde, vali sobiv kutsestandard ja tutvu sellega. Kuna kutseeksamite korraldajateks on reeglina oma valdkonna kutseliidud ja – ühendused , siis vaata kutseeksamite korraldajate lehelt vastav Kutset Omistav Organ ning nende koduleheküljelt saad infot kogu vajaliku dokumentatsiooni, eksamite aja ja koha kohta ning kontaktandmed, kelle poole pöörduda. Kutset Omistav Organ vastutab ka tunnistuste trüki ja kättetoimetamise eest.

Kes maksab?

Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud kaetakse vastavalt kutseseadusele. Kulud on erinevate kutsete puhul erinevad, seetõttu tasub uurida kutset omistava organi koduleheküljel olevat infot. Kutsetunnistuste kutseregistrisse kandmine ja väljastamine Kutsekomisjoni otsuse alusel tellib KOO Kutsekojalt kutsetunnistuste trükkimise. Kutsekoda sisestab kutsetunnistusele kantud andmed kutseregistrisse ja edastab valmis tunnistused KOO esindajale. KOO korraldab kutsetunnistuse üleandmise kutseomistamise edukalt läbinutele.

Võõrkeelte õpe Eestis

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning üleilmastumine , tihenenud majanduskoostöö , rahvusvahelised suhted ning kultuurivahetus , õppimisvõimaluste avardumine jms esitavad Eesti ühiskonnale ja eriti haridussüsteemile keeleõppe ja võõrkeelte oskuse osas järjest suuremaid nõudmisi. Eesti keele arendamise strateegia (2004-2010) peab vajalikuks Eesti võõrkeelepoliitika väljatöötamist.

Euroopa keeleõppe raamdokument

Euroopa keeleõppe raamdokument on Euroopa Nõukogu mahuka ingliskeelse dokumendi "Common European Framework of Reference for Languages : Learning, teaching, assessment " ( Council of Europe 2001) tõlge, mis püüab kõikehõlmavalt kirjeldada keeleõppe valdkonda. Tänaseks on sellest kujunenud alusdokument nüüdiskeelte ainekavakujunduse ja õpivara loomise, õppimise, õpetamise ja keeleoskuse hindamise jaoks Euroopas ja mujalgi. Euroopa keeleõppe raamdokument on ühine alus võõrkeele õppekavade ja nende juhendite , eksamimaterjali, õpikute jms koostamiseks üle Euroopa. Raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, mida keeleõppijad peavad omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada, et selles vallas tõhusalt tegutseda. See kirjeldus hõlmab ka vastava keele kultuuritausta. Raamdokumendis määratletakse muu hulgas keeleoskuse tasemed , mis lubavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel. Raamdokument aitab ületada Euroopa haridussüsteemide erinevustest tingitud suhtlusbarjäärid keeleõppevaldkonna asjatundjate vahel. See on vahend, mis aitab haridusametnikel, kursuste korraldajatel, õpetajatel, õpetajakoolitajatel, eksamineerijatel jt analüüsida oma jõupingutusi ja saada neist ülevaade, mis lubab koordineerida ja tõhustada tegevust nii, et püüdlused oleks kooskõlas nende vastutuse all olevate õppijate tegelike vajadustega. Raamdokument loob aluse keeleõppe eesmärkide, sisu ja meetodite selgeks kirjeldamiseks, muutes kursused , õppekavad ja tunnistused sel moel läbipaistvamaks ning soodustades rahvusvahelist koostööd nüüdiskeelte alal. Keeleoskuse kirjeldamiseks väljatöötatud kriteeriumid hõlbustavad eri õpikeskkondades saadud tunnistuste vastastikust tunnustamist ja aitavad sellega kaasa inimeste vabale liikumisele Euroopas. Raamdokument hõlmab osalise keeleoskuse kirjeldust, mis on sobiv juhul, kui vajatakse vaid piiratud keeleteadmisi (nt pigem mõistmiseks kui rääkimiseks) või kui kolmanda ja neljanda keele õppimiseks vajalik aeg on kasin ning otstarbekam on keskenduda näiteks arusaamisele kui keele kasutusoskuse arendamisele. Sellise lähenemise ametlik tunnustamine aitab kaasa mitmekeelsuse arengule suurema arvu Euroopa keelte õppimise kaudu." Selle lõigu juures tuleks esitada link raamdokumendile.
Põhilised kutseõppe seadused
§ 1. Seaduse reguleerimisala
 (1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.
 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakooli suhtes niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Rakenduskõrgkooli suhtes kohaldatakse käesolevat seadust rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud ulatuses.
 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Kutseõpe ja õpiväljundid
 (1) Kutseõpe on käesoleva seaduse tähenduses õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine.
 (2) Õpiväljundid on käesoleva seaduse tähenduses õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel eristatakse vajaduse korral hindamisega.
§ 3. Ülesanded ja kohustused kutseõppe korraldamisel
 (1) Kutseõpet korraldab kool. Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab kool järgmisi põhiülesandeid:
 1) toetab eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste (edaspidivõtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
 2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla;
 3) kujundab ja toetab õppija motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks.
 (2) Põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks kool:
 1) korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendusõppes kõigi õppijate arengu toetamiseks;
 2) tagab õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenus, õpiabi , eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus, ning käesolevas seaduses sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse;
 3) teeb õpetatavates valdkondades pedagoogilist, metoodilist ja tehnoloogilist arendustööd;
 4) tagab õppe kättesaadavuse, luues paindlikud õppimisvõimalused erinevatele sihtrühmadele;
 5) loob tingimused õpilaste toitlustamiseks ja majutamiseks ning toetab asjaomaste teenuste kättesaadavust ;
 6) loob tingimused õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks ning toetab asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
 7) tagab õppijate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
 8) teeb koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel nii riigi sees kui ka rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutuste ning erialaga seotud töötajate, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega (edaspidisotsiaalpartnerid), kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste partneritega;
 9) tagab töötajatele töökorralduse ja -keskkonna neile seatud ülesannete täitmiseks ning võimalused enesetäienduseks;
 10) tagab kooli taristu korrashoiu ja arendamise;
 11) kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet;
 12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel.
 (3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades.
§ 4. Kooli õiguslik seisund
 (1) Riigikool on Haridus - ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus - ja Teadusministeerium.
 (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald.
 (3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele majandustegevusele ei kohaldata teatamis- või loakohustust, kuid kohaldatakse asjaomast majandustegevust reguleerivaid sätteid.
 (4) Kui kooli majandustegevus on suunatud tarbijale toodete või teenuste pakkumisele, peab see olema tarbijale arusaadavalt väljendatud.

Kokkuvõte

Teemaarenduses oli juttu sellest, et kutseharidust saavad omandada kõik soovijad, kellel on omandatud põhiharidus või keskharidus, kuid samas on ka seesuguseid erialasid mille omandamiseks ei ole vaja põhiharidust. Sisseastumiseks peab kanditaat tegema sisseastumiskatsed või kui koolipoolt on seatud lävend ja kui kanditaadi hinded ületavad lävendi siis ei ole ta kohustatud tegema sisseastumiskatseid vaid saavad otse kooli sisse. Sisseastujale makstakse ka riigipoolt õppetoetusi, mille eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Kutsekool hüvitab sõidukulud õpilasele, kes tuleb kaugemalt bussiga kooli, elab üürikorteris või ühiselamus. Koolilõuna kutsekoolides on riigi eelarveline haridust omandavatel isikutel, kes omandavad kutset kas keskhariduse, põhihariduse või põhiharidus nõudeta. Kutseharidust omandaval inimesel on õigus elada ka kooli ühiselamus, mille eest nad peavad tasuma ka üüri, kuid üürisummad võivad olla erinevad 1kuu kohta. Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast vastava eriala õppekava täies mahus täitmist. Lõpetamise tingimused erinevad kooliti ja on alati kirjas õppekavades. Enamasti tuleb kutsekooli lõpetamiseks ära teha kooli õppekavas ette nähtud eksamid, arvestused, lõputööd, kontrolltööd või erialase lõpueksami sooritamise asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga. Mainitud on ka õpingute jätkamist, selles paragraafis on juttu sellest, millised võimalused on õpilasel peale kutse omandamist edasi õppimiseks. Läbi käib ka teema kutsesüsteem Eestis kus on mainitud eesmärke milleks on seda vaja ning mida kutseharidus kui selline üldiselt endast kujutab ja miks seda on kutsehariduse omandajale üldse vaja ning üheks tähtsamaks asjaks millest tuleb juttu viimastes paragraafides on see, kuidas on võimalik saada kutse tunnistust, mis paberid ja taotlused on vaja õpilasel täita enne, kutsetunnistuse kätte saamist. Viimaks tuleb referaadis juttu ka sellest, milleks on vaja võõrkeelte oskust kutsehariduse omandajale
2