teeäärsete juhistele/märkidele, et teha kohaletuleku võimalikult mugavaks. Varustuse hoidmine. Pikkvibud on kallid ja neil on vaja erihooldust ja täpseid kasutusvõtteid. Seetõttu on juhendajate esmane koolitus või õpetussõnad vajalikud ja järelevalve olemasolu kindel. Lisaks on muretsetud noolepüüdmisvõrgud, kuna nooled kaovad nii harjutusplatsil kui ka metsas kergesti. Klientide hulga suurendamine. Huvilised on olemas, aga tuleb saada ühendust. Selleks aktiivsed ühisüritused, koolituspäevad, linnast loodusesse projektid. Tavaliselt, kui klient on vibu proovinud, satub sellest ekstaasi ning soov järgmine kord tulla on olemas. Nii on olnud 90% klientidel. 7.5 Partnerid Varustust tuleb pidevalt täiendada, kuna nooled on õrnad ja kaovad kergesti. Selleks on olemas Pärnus Falco, kellelt on kerge, kiire ja mugav varustust tellida. Lisaks kuuluvad nende tooted Eestis odavamate hulka ning kvaliteet on väga hea. 7.6 Suhe looduskeskkonnaga
Teenindussituatsiooni hindamise põhjal on näha väga selgelt, et teenindaja vajab koolitust. 3. Koolituse toimumise aeg , kestvus ja maht. Koolituse toimumise koht Koolitus ei ole väga pikk, ainult kaks päeva. Kahe päeva jooksul Merle ja Pille saavad piisavalt olulist informatsiooni, mis mõjutab nende töötulemusi, muidugi sel juhul, kui nad ise seda tahavad. Koolituse toimumise aeg ja kestvus: 13.02. - 14.02.2012 (8.00 - 13.00, 14.00 17.00). Koolituse maht on 16 tundi. Koolituspäevad on mõnusad ja pingevabad, mis mööduvad tavaliselt soojas ja hästivalgustatud ruumis ning targa inimese mõtteid kuulates, nendel päevadel tekib ka koolitatavatel endal palju tarku mõtteid. Koolituse toimumise kohta täpsustatakse (Tallinnas). 4. Koolituse maksumus (prognoos). Raha (ja eriti selle vähesust) ei tasu kohe alguses koolitusprojekti piiramise kallale lasta, kuid mõelda sellele tasub. Eelarvest teadlik olemine aitab täpsemalt sihtida suuri eesmärke ja mõelda
tööjõu järele suurema nõudluse. Koostöö parendamine õpilaste, vilistlaste ja partneritega loob soodsad tingimused EHTE hea maine kujundamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Ka osutatavate teenuste arendamine ja ühistöö erinevate valdkonna organisatsioonidega soodustab sotsiaaltasandit, luues ülevaate valdkonna trendidest, spetsialistide nõudluse ja pakkumise suhtest. Peamisteks võimalikeks koostöövaldkondadeks on infovahetus (infokirjad, koolituspäevad, messikommunikatsioon, erinevatel üritustel osalemine), koostöö partneritega (hotellid, restoranid, valdkonna assotsiatsioonid ja ühingud). EL sisene tööjõu vaba liikumine annab hariduse omandanuile laiemad võimalused töökohtade leidmiseks. Samas EHTE-s kvaliteetse tööjõu säilitamiseks peavad kohalikud töötingimused, palga- ja motivatsioonisüsteem olema konkurentsivõimelised, vastasel juhul on ohus ka kvaliteetse personali jätkamine EHTE-s
Suhtekorralduse Äriühingute Liit. EPRA · EPRA eesmärgiks on korraldada liikmete infovahetust erialast koolitust ja suhtekorraldusvaldkonna arendamist Eestis. · Liitu kuuluvad suhtekorraldajad, ke stöötavad nii avalikus sektoris, äriettevõtetes, mittetulundusorganisatsioonides kui suhtekorraldusfirmades. Liidusl on praegu veebruar 2012 seisuga 72 aktiivset liiget. · Regulaarselt ilmus EPRA uudiskiri, toimuvad erinecad seminarid ja koolituspäevad, liidul on oma kodulehekülg- epra.ee · Igakuiselt toimub klubiüritus, kus kuulatakse erialaseid ettekandeid ja diskuteeritakse valdkonna päevakajaliste küsimuste üle. · Kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, kes valib liidu tööd kordineerima 5-liikmelise juhatuse. Juhatuse ametiaeg on 2 aastat. Epra eetikakoodeks 1997. A. Personaalne ja professionaalne ausus. 1. Personaalse aususe all mõistetakse nii kõrget moraalistandardit kui kalaitmatut
annaabi.ee 
