Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tartu kutsehariduskeskuse hotell (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ei ole õppimis- ega arenemisvõimelised?
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Sigrid Piiri
AÜTH2
tartu kutsehariduskeskuse hotell
Organisatsiooniõppe praktika aruanne
Juhendaja : Anneli Kompus
Pärnu 2013
SISSEJUHATUS
Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro - ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist.
Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on pühendatud organisatsiooni filosoofiale ning selles kehtivate väärtuste analüüsile. Kolmandas peatükis on kasutatud Boston Consulting Group´i maatriksit analüüsimaks Tartu Kutsehariduskeskuse poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Sellele järgneb osas kajastatakse organisatsiooni
1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS
Tartu Kutsehariduskeskus on munitsipaalkutseõppeasutus ja kuulub Tartu Linnavalituse haridusosakonna haldusalasse.
Üldandmed:
Juriidiline nimi: Tartu Kutsehariduskeskus
Juriidiline aadress: Kopli 1, 50115 Tartu
Telefon: +372 7 361 866
E-post: [email protected]
Kodulehekülg: http://www.khk.tartu.ee
Sümboolika: Koolil on oma nimega pitsat, eelarve ja sümboolika
Õpilaste arv u. 3500 tasemeõppes ja 3000 täiskasvanutekoolituses
Personali arv: u. 337
Organisatsiooni ajalugu
01.09.2002 ühendati neli kutseõppeasutust ühise nime- Tartu Kutsehariduskeskus - alla:
  • Tartu Tööstuskool (asutatud 1922)
  • Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool (1944)
  • Tartu Teeninduskool (1984)
  • Tartu Õppekeskus (1970)

Tartu Kutsehariduskeskuse kaasaegsed õppekorpused  paiknevad  Tartus kolmes erinevas asukohas: Kopli 1, Põllu 11, Struve 8.
1.1. Organisatsiooni asutamise põhjused
Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki  (R. Üksvärav). Organisatsioonide asutamise põhjused on erinevad, peamiselt lähtutakse kolme erineva tasandi – ühiskonna, piirkonna ja organisatsiooni vajadustest . 1990. aastate alguste alates pidi Eesti kutseharidussüsteem toime tulema suurte ühiskondlike muudatustega:
  • Kohanemine turumajanduse ja poliitilise pluralismiga
  • Kutsehariduse omandajate vähenemine
  • Kutseõppe väga ebaühtlane kvaliteet
  • Kaasaja nõuetele mittevastavus paljudes koolides (õppekeskkond, õppevahendid, õpetajad)
  • Kutseõppe maine oli äärmiselt madal
  • Heade õpilaste nappus
  • Väga suur väljalangevus
  • Hariduslike jätkuvõimaluste ebamäärasus
  • Ressursside ebaefektiivne kasutamine
  • Kutseõppe ebapiisav rahastamine.

Tänaseks on TKHK Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus, kelle põhitegevuseks on võimaldada õpilastele kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpet koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpet põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpet ja kutseõpet keskhariduse baasil. Läbi viiakse kutsealast eelkoolitust ja täiskasvanute tööalast koolitust, lisaks korraldatakse karjäärialast nõustamist.
Samuti on kool praktikabaasiks paljudele koolis õpetatavatele erialadele. Pakutavad tooted ja teenused erinevad osakondade lõikes, neil peatutakse pikemalt mikrokeskkonna analüüsi käigus. Kuna õpilane sooritas organisatsiooniõppe praktika majutusteeninduse õppebaasis siis peatutakse TKHK Hotelli tegevusel pikemalt.
Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell on avatud 11. veebruaril 2010. Hotell asub õpilaskoduga ühe katuse all. Hotellis on 20 standartklassituba, 20 apartment -tüüpi tuba ja 2 juuniorsviiti. Kokku on võimalik pakkuda majutust 84-le inimesele. Hotell pakub järgnevaid lisateenuseid: iluteenused, massaaži, saunakompleksi (aroomi-, leili -, infrapuna- ja aurusaun), energiakapslit, solaariumit ja juuksuriteenust. Lisaks on hotellis konverentsiruum. Õpperestoran on praktikabaasiks koka eriala ja teeninduspraktika õpilastele.
Piirkonna tasandil võib Tartu Kutsehariduskeskust pidada oluliseks tööandjaks ning koostöö partneriks. Organisatsiooni tasandil pakub ettevõte oma töötajatele stabiilset sissetulekut ning seisab hea selle eest, et meeskonna füüsilised ja psühholoogilised vajadused oleksid kaetud.
2. ORGANISATSIOONI FILOSOOFIA
2.1. Missioon . Visioon . Eesmärgid
Tunnuslause: Heade tegude kool
Missioon: Parimad võimalused õppijatele isiksuse arenguks ja  edukaks toimetulekuks läbi elukestva õppe
Visioon: Hinnatud asjatundjad heade tegude koolist (Seoses 2013 valmiva uue arengukavaga kaasajastatakse ka missioon ja visioon)
Tartu KHK on kaasaegse õpi- ja töökeskkonnaga ametikool, kes pakub paindlikke kutseõppe võimalusi lähtuvalt õppijate võimetest ja vajadustest ning tööandjate ootustest.
  • TKHK lõpetajad on tööturul konkurentsivõimelised, nende erialased oskused, teadmised ja hoiakud on tööandjate poolt hinnatud.
  • TKHK-s on oma tööd hästi tundvad, vastutustundlikud ja motiveeritud õpetajad ning töötajad.
  • TKHK-l on suurepärane maine õppijate, lapsevanemate ja tööandjate hulgas. Toimub tihe koostöö tööandjate, üldhariduskoolide, teiste kutsekoolide ja kõrgkoolidega. Hinnatud on keskkonnasõbralik ja –säästlik mõtteviis.

Põhiväärtused: Tartu Kutsehariduskeskuse visiooni saavutamist ja missiooni elluviimist toetavateks põhiväärtusteks on:
  • Asjatundlikkus – töötajate erialane ja pedagoogiline kompetentsus, nende vastutustundlik suhtumine töösse on lõpetajate konkurentsivõime tagamise põhieelduseks
  • Koostöö – avatus ja võrgustikutöö eesmärkide saavutamiseks
  • Innovatiivsus – avatus uutele ideedele ning uute teadmiste rakendamine igapäevases tegevuses
  • Paindlikkus – kiire reageerimine erinevatele vajadustele ning loov lähenemine väljakutsetele kasutades olemasolevaid võimalusi
  • Hoolivusheatahtlik ja abivalmis suhtumine õppijatesse, kolleegidesse, klientidesse, säästev suhtumine keskkonda

TKHK tegevuse aluseks on Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärus (jõustunud 01.01.2013) ja õppekavadele väljastatud koolitusload ( Haridus - ja Teadusministeerium). Tartu KHK lähtub oma tegevuses Kutseõppeasutuse seadustest ja Täiskasvanute koolituse seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Peamine strateegiline dokument on Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2008 – 2013. Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mis koostati TKHK personali, õppijate ja huvipoolte laialdasel osalemisel. Lähtudes arengukavast on koostatud tegevuskava, mis sisaldab detailsemalt sihte, eesmärke ja programme järgnevateks aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on tulevikku suunatud haridus , innovaatilisus ja koostöö.
2.2. Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus
Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid , kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid. Sisemine imago on grupi meiepilt, mis mõjutab liikmete lojaalsust ja töötamise motivatsiooni ning on osa organisatsiooni liikmete enesehinnangust.
Selle positiivsena hoidmisele ning kujundamisele aitab kaasa töötajatele loodud motivatsiooni pakett. See koosneb „oma töötajatele“ mõeldud soodustustest toodete ja teenuste tarbimisel. Samuti on TKHK hotelli töötajatel lubatud kuus korra kasutada energiakapslit, solaariumit ning massaaži-tooli. Samuti kuulub paketti spordibaasi kasutus, kus toimub ka aeroobika. Teadaolevalt pole võimalik luua positiivset avalikku imagot , kui seda ei toeta positiivne siseimago. Seega lasub iga osakonna juhatajal suur vastutus nii oma töötajate kui klientide ees. Lisaks esmase väljaõppe korraldamisele töökohal, tervisliku ja ohutu töökeskkonna ning tingimuste loomisele, tuleb juhatajal tegeleda ka töötajate emotsionaalset rahulolu puudutavate küsimustega. Kollektiivis töötades peab valitsema üksmeel ning omavaheline koostöö, võrdselt hooliv suhtumine nii klienti kui töötajatesse. Negatiivse tagasiside või eksimuste korral kaasab juht tekkinud situatsiooni analüüsi ka oma töötajad, mille tagajärjel lahendatakse probleemid kiirelt. Väliskliendid on hotelli klienditeenindusega alati pigem rahul olnud. Kiidetud on personali abivalmidust ja positiivsust.
Välisimago (avalik imago) valitseb välissihtgruppide seas. Imago teket mõjutab tugevalt oma kogemus ja suhted. Imagot on võimalik mõjutada teadliku kommunikeerimise, igapäevaste tegevuste ja ühtsete väärtushinnangute kaudu. Juhtkonna kuvandiks on eelkõige ettevõtte hea maine saavutamine, selle säilitamine ning jätkusuutlikus. Juhtkonna kommunikatsioonistrateegia üheks olulisemaks osaks on turundusstateegia, mille pinnal peaks sise- ja väliskliendi kuvand kattuma.
  • Tartu Kutsehariduskeskusel on mitmeid turundus ja reklaamkanaleid, näiteks:
  • Osalemine üritustel (nt Tartu Maratoni toitlustamine, osavõtt vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutse- ja spordivõistlustel, messid )
  • Reklaam ajalehes , samuti info internetis (FB, koolitused .ee, youtube.com, www.booking.com)
  • KHK-s toimuvaid koolitusi ja kursusi tutvustavad infovoldikud, eraldi veel kooli, hotelli- ja ilusalongiteenuseid tutvustavad brošüürid

Siinkohal vääriks veel eraldi märkimist, positiivse kuvandi loomisel üheks kõige olulisemaks peetud „ suust - suhu “ reklaami.
Organisatsioonil, olles ümbritseva keskkonna osa, on samavõrd oluline nii majanduslik, keskkondlik kui ka sotsiaalne mõju, mille ta oma eksisteerimisega jätab. Läbimõeldud vastutustundlik juhtimissüsteem, mis arvestaks kõikide huvipooltega ning tooks kaasa huvide tasakaalustamise ja lisandväärtuse sidusrühmade silmis , võimaldab järgnevaid kasutegureid:
  • Paranenud maine ja turupositsioon kogukonnas
  • Suurem teadlikkus ettevõtte heast nimest ning kaubamärgist
  • Klientide lojaalsuse kasv
  • Ressursi efektiivsem juhtimine, kulude vähendamine
  • Konkurentsieelis töötajate leidmisel ning hoidmisel
  • Töötajate motivatsiooni ja lojaalsuse tõus ning ka suurem töötootlikkus
  • Uute ärivõimaluste loomine ja kasutamine
  • Riskide maandamine
  • Madalam barjäär ettevõttele oluliste võtmeisikute, ametnike ning juhtidega kogukonnas
  • Hea tahte reserv kogukonnas, mis võib kriisiolukordades või suuremate makromajanduslike muutuste korral kasulik olla
  • Ühiskonna ja valitsuse poolehoiu võitmine
  • Innovatsiooni kasv

2.3. Organisatsioonikultuur
Eelmises peatükis käsitletud sisemine imago on osa organisatsioonikultuurist ja vastupidi. Organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ( E.H. Schein). Jälgitaval kultuuritasandil tuleks mainida TKHK kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning interjööri. Hooned on läbinud täieliku uuenduskuuri, hotellis-ja õpilaskodus on originaalsed ja värviküllased lahendused. Toad on sisutatud punase, kollase, rohelise ja sinise mööbliga. Suunavad sildid ja viidad peaksid lihtsustama liikumist hoonetes, ometi on paljudel esialgu raskusi suures hoonetekompleksis orienteerumisega.
Tartu Kutsehariduskeskuse hotellis väärtustatakse võrdset suhtumist . Omavahel saavad hästi läbi kõikide üksuste töötajad. Üksteisele tullakse vastu kui on tarvis teha muudatusi töögraafikus. Töötajad hindavad positiivset meeskonnavaimu ning panustavad koostöö sujumisse. Kõige paremini võiks iseloomustada töötajaid vastutustundlik suhtumine nii oma töösse kui kolleegidesse. Sisuliselt ollakse üksteisele kättesaadavad telefonitsi igal ajal (24/7).
Organisatsioonikultuuri teise tasandi moodustavad väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. Kuna imago on suures osas hinnanguline, on organisatsiooni töötajate käitumisviisid avaliku imago seisukohalt olulised. Käitumisviise saab suunata läbi kokku lepitud organisatsioonikäitumise normide, eeskujude ja kehtivate põhiväärtuste. Neid reguleerivateks dokumentideks on TKHK hotelli puhul ametijuhend, töösisekorraeeskiri ning spetsiaalselt välja töötatud klienditeenindusstandard. Organisatsioonis nõutakse reeglite tundmist ning täitmist, kuna töötajad võivad tajuda oma kultuuri erinevalt, sõltuvalt sotsiaal-demograafilistest tunnustest, positsioonist/ametikohast organisatsioonis kui ka töö spetsiifikast.
Kolmanda tasandi moodustavad ühised tõekspidamised. Vahetuse üleandmisel jälgivad töötajad, et puhkeruum ning vastuvõtulett oleksid puhtad. Kassa peab klappima, oluline info olema edastatud . Tööpostile saabutakse 10 minutit varem. Riietus ning välimus peavad olema hoolitsetud. Momendil on töörõivastus uuendamisel, seega tuleb riietumisel lähtuda heast kombest ja tavast (vältida tuleb liiga tugevat meiki, silmatorkavaid aksessuaare, avarat dekolteed jne).
Tartu Kutsehariduskeskuse organisatsioonikultuur on tugev, mis on seletatav töötajate ning juhtkonna ühiste eesmärkide, väärtuste ja käitumismudelite teadvustamise ja juurutamisega. Oluliseks faktoriks nende kujunemisel on olnud meeskonna ühtekuuluvustunne.
http://www.ngo.ee/kodanikuyhiskond/ettevotja-sotsiaalne-vastutus
3. ORGANISATSIOONI TEGEVUSVALDKONNAD JA TURUD
3.1. Organisatsiooni elutsükli mudel
Organisatsiooni elutsükli mudelist lähtuvalt, läbivad ettevõtted oma arengus viis etappi . Need on tutvustus-, kasvu-, küpsusele lähenemise, küpsus- ja langusfaas. Analüüsides pelgalt TKHK hotelli tegevust võib öelda, et ettevõte on kasvufaasis . Avamisest on möödas 3,5 aastat, selle ajaga on tekkinud korralik püsikliendibaas. Püsiklientide seas on nimekaid ettevõtteid, kes majutavad hotellis oma töötajaid kui ka mitmeid organisatsioone, kes spordiürituste või muude tähtsündmuste raames teevad hotelliga koostööd. Suuremaid majutusi broneeritakse ka TKHK lepinguliste klientide ja koostööparterite poolt, kuna hotell on organisatsiooni allüksuseks. Majutatakse ka sõpruskoolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu tulevaid õpilasi ning õpetajaid. Lisaks klientidele naaberriikidest on majutatud ka Gruusia , Sloveenia, Saksamaa, Hispaania ja Portugali päritolu inimesi. Turu laienemisele on kõvasti hoogu juurde andnud ka paari aasta tagune liitumine Booking.com-iga. Siinkohal ei saa ka unustada meie Eesti enda siseturiste. Ülaltoodud tegurite tõttu ei ole TKHK hotell, võrreldes teiste majutusettevõtetega, nii haavatav ka turismi hooajalisuse osas. Seega õnnestub hotelli majandamise käigus hoida tulud ja kulud tasakaalus ning majutusteeninduse õppebaasi tulem on positiivne.
Analüüsides Tartu Kutsehariduskeskust tervikuna jõutakse samasugusele arusaamale, organisatsioon on kasvufaasis. Elu meie ümber on pidevas muutumises, arengud toimuvad kõigis eluvaldkondades. Sellepärast toimub õppeasutuses pidev parendustegevus, taas vaadatakse üle ja kohandatakse tegevuskavasid, tagasisidet võetakse nii töötajatelt kui klientidelt. Kõik selleks, et kohanduda paremini ühiskonna kasvavate nõudmistega.
3.2. Boston Consulting Group´i portfelli maatriks
Bostoni konsultatsioonigrupi poolt loodud maatriks väljendab toote/teenuse elutsükli turuosa ja selle tasuvuse seost. Tartu Kutsehariduskeskuses on palju erinevaid erinevaid teenuseid, mida Bostoni maatriksis väljatoodud omaduste järgi kategoriseerida (vt. tabel 1).
Tähed on need teenused, mis kuuluvad kiiresti kasvavasse turuossa. Siia alla kuulub majutusteenus, mille järele on nõudlus iga aastaga järk-järgult kasvanud. Sellest saadav tulu ületab hotelli majandamisega seotud kulud. Samas on veel arenguruumi, milleni oskusliku turundusstrateegia korral, püüelda. Juuksuriteenus on populaarne oma soodsa hinna tõttu. Siin mängib rolli teenusele osutatav aja kulu ning teenusest saadav tasu (nt. pensionäril on aega, et oodata järjekorras. Klient, kellel seda pole valib külastamiseks mõne teise salongi). Eduteguriks on massi potentsiaal, tänu millele on THKH juuksur saanud juurde teenindavat pinda (laienenud juuksurite õppebaas aadressil Struve 8). See on aidanud kaasa uute praktika ja töökohtade loomisele.
Rahalehmadeks nimetatakse teenuseid, mis on turuliidrid ja ettevõttele eriti väärtuslikud. Nad on kasumlikud ja kõrge turuosaga ehk teisisõnu – teenused, mida tasub hoida. Analüüsides Tartu Kutsehariduskeskuse poolt pakutavat, kuulub sellesse kategooriasse Täiskasvanute koolitus. Tartu Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse osakond on koostööpartneriks paljudele Lõuna-Eesti koolitajatele, vabaharidusühendustele ja elukestva õppe edendamisega tegelevatele organisatsioonidele. Koolitusi tellivad ka ettevõtted oma töötajate tarbeks. Samuti kasutavad täiendõppe võimalust inimesed ise, soovides juurde õppida midagi uut. Siia kategooriasse kuulub veel toitlustus . Koolil on oma õpperestoran, söökla ning kohvik, mida külastavad töötajad kui ka kohalik elanikkond. Tegeletakse toodangu ekspordiga ja toitlustamisega väliüritustel.
Küsimärgid on tooted ja teenused, mis ei ole saavutanud liidriosa, kuid on kõrge kasvutempoga. Ettevõtted püüdlevad selle poole, et neist saaksid rahalehmad . TKHK puhul on küsimärkideks tootmisega seotud teenused. Nad on küll kõrge kasvtempo ja potentsiaaliga, kuid kuna tegemist on õpilastega siis pole võimalik kõiki tellimusi vastu võtta ega täita. Õpilastega tootmine on väga perioodiline, samuti on kõrge praagi risk. Seadmepargi pidamine on kallis ning vajab pidevat hooldust . Iluteenuste osas saab seoseid tuua üldise majandusliku seisuga, rahaliste vahendite nappusel jätavad inimesed esmalt ära meelelahutuse-, spordi- ja iluteenustega seotud kulutused. Lisaks jagatakse iluteeninduse õppebaasile kuuluvaid ruume Täiskasvanute koolituse osakonnaga, mis tähendab, et vastavat teenust pole võimalik pakkuda.
Koerad on teenused, millel on madal turuosa ja kasvutempo. Tõenäosus edule on väike ning pigem viivad need teenused ettevõttest raha välja. Üheks selliseks on TKHK puhul pesumaja , mis on küll saavutanud oma täisvõimsuse, ent teenuse madal hind ning selle osutamiseks kasutatavad ressursid (vesi ja elekter) põhjustavad negatiivse tulemi. Ent kuna tegemist on puhastusteeninduse õppebaasiga hoitakse osakond töös.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31601/liliann_savet.pdf
Tabel 1. Bostoni maatriks
Tähed
  • Majutusteenus
  • Juuksuriteenused
Küsimärgid
  • Iluteenindus
  • Ehitus-ja puidutööd
  • Autoremonditööd
  • Tööstustehnoloogia
Rahalehmad
  • Täiskasvanute koolitus
  • Toitlustus
Koerad
  • Pesumaja teenus

4. ÜMBRITSEVA KESKKONNA MÕJU ORGANISATSIOONILE
1.1. Makrokeskkonna analüüs
Makrokeskkond on väliskeskkonna osa, mis koosneb mikrokeskkonna mõjutajates, mis kujutavad organisatsioonile ohte või võimalusi. Väliseid faktoreid ei saa organisatsioon kontrollida ega muuta, neid teadvustades on ettevõttel võimalik oma tegevust paremini planeerida . Ärikeskkonda võiks iseloomustada kui asjade, suhete ja tingimuste süsteemi, mis ettevõtet igapäevaselt mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Ärikeskkond jaguneb kaheks:
1) Makrokeskkond ehk kaugkeskkond – asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt   ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa.
2) Mikrokeskkond ehk lähikeskkond – asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus (nt kliendid, koostööpartnerid, konkurendid, töötajad, hankijad , tooted).
Rahvusvahelises äriteooriates tuntud PEST analüüsi (PEST analysis ) kasutatakse, et välja selgitada makrokeskkonna erinevate tegurite/faktoritega kaasnevaid riske. Makrokeskkonna analüüsimiseks kasutatakse poliitilisi ( Political ), majanduslike (Economical), sotsiaalseid ( Social ) ja tehnoloogilisi (Tehnological) tegureid (vt Tabel 1 Makrokeskkond).
Poliitiline keskkond
Kooli kui munitsipaalkutseõppeasutuse tööd reguleerivad seadused (nt. Kutseõppeasutuse seadus), Vabariigi Valitsuse määrused (nt. Kutseharidusstandard, Kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumus). Õppeasutusel tuleb lähtuda samuti haridus-ja teadusministeeriumi määrustest ( Kutseõppeasutuse nõukogu tegutsemise kord, Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded). Kesksel kohal on kohaliku omavalitsuse korraldused , kõik olulisemad otsused peavad olema kooskõlastatud Tartu Linnavalitsusega. Lisaks tuleb järgida Euroopa Liidu õigusakte (nt. „Elukestva õppe programm“). Kõige enam muudatusi seadusandluses ongi ette tulnud seoses Euroopa Liidu ühinemisega. Sellest tulenevalt on paljud projektid ja koolitused saanud rahastamist EL-i poolt. Tänuväärse panuse TKHK arengusse on oma tegevusega andnud ka SA Innove .
Majanduskeskkond
Eesti tugevuseks võib pidada stabiilset makromajanduslikku keskkonda, mida eelkõige iseloomustavad valitsussektori tasakaalustatud eelarve põhimõtete järgimine, soodsa investeeringutekliima loomine ning mõõdukas maksutase. Statistikaameti andmetel on Eesti majandus tõusuteel ja toimub SKT kasvu järk-järguline taastumine ning kasumid on suurenenud enamikul tegevusaladel. Seoses mõned aastad tagasi eset leidnud globaalse majanduslangusega, on tulnud kohaneda muutustega enamik ettevõtetel. Sellest johtuvalt on tekkinud vajadus analüüsida makrokeskkonna mõjusid TKHK arengule.
Kooli finantseerimine riigieelarvest toimub lähtuvalt riigis kehtestatud munitsipaalõppeasutuse koolituskoha baasmaksumusest ja erinevate erialade õpetamise koefitsiendist. 2010. Aastal seoses riigi strateegiaga vähendada hariduskulusid vähenes kutsekoolides õpilaskoha maksumus 5% (1262 €) ja jäi sellele tasemele kolmeks aastaks. Hea meel on tõdeda, et 2013. aastast on kutsekoolide õpilaskoha maksumus tõusnud 8%. Riik suurendas õpilaskoha maksumust eesmärgiga tõsta õpetajate palku ja kasvõi vähesel määral katta 2013.aastast tõusnud tarbimiskulude hinnatõusu. Kuna TKHK-l on hallata 39 839 m2 hooneid ja 40 eriala õpetamiseks vajalikke masina- ja seadmeparki, mis aasta-aastalt vajavad järjest rohkem hoolt ja osaliselt väljavahetamist on koolil pidevalt ülesanne aidata ennast ka ise. See tähendab kirjutada projekte ja teenida omatulusid täiendatavate vahendite saamiseks, lisaks riigi poolt finantseeritavale eelarvele.
Sotsiaal-kultuuriline keskkond
Nagu võib järeldada erinevatest meedia kannetest on tööturul kasvav vajadus kutsehariduse omandanud oskustööliste järele. Palju kajastust on leidnud kõrgharidusega töötute, eriti just noorte osakaal, kel puuduvad praktilised oskused tööturule sisenemiseks. Huvi kutsehariduse vastu suureneb ning iga aastaga võetakse vastu järjest enam avaldusi. Kooli maine on paranenud aasta-aastalt, seda on soodustanud ka mitmed rahvusvahelised võistlused, kus TKHK õpilased on silmapaistnud oma saavutustega. Muidugi tuleb siinkohal lisada, et iga aastaga suureneb ka erivajadustega õppijate osakaal, mis võtab lisaressursse nii sobiva õpikeskkonna kujundamise kui ka personaalse lähenemise näol. Ent need võimalused on veel arenemisjärgus. Põhiliselt on Tartu Kutsehariduskeskuse õppijad pärit Lõuna- ja Kesk-Eestist. Ligikaudu 60% õppijatest on pärit Tartumaalt, umbes 40% Tartu linnast. Võrumaalt pärit õppima asunute arvu langus 2006/07 aastal on põhjustatud eelkõige kutsealase eelkoolituse käivitumisega Võrumaa Kutsehariduskeskuses.
Laias laastus kolmeks jagunevad: põhihariduse-, keskhariduse baasil ja täiskasvanute koolitusel osalejad. Seega meie kooli keskmiseks kliendiks ei saa pidada kindlalt määratletud kliendiprofiili vaid selleks on kõik isikud, kes tahavad omandada ametit, saada täiendõpet või osaleda koolitustel. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi toimimise põhieesmärk on kindlustada igale Tartus elavale lapsele võrdne haridusvõimaluste kättesaadavus kõigil haridustasemetel vastavalt tema võimetele. Tartu linna arengustrateegia „Tartu 2030“ kohaselt on kutsehariduse arenguks oluline: Visioon Tartu 2030 – Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn.
Tehnoloogilised tegurid
Viimase kümnendi jooksul on tehnoloogia pealetung olnud üüratu. TKHK on tänu tehnoloogiliste vahendite ja infotehnoloogia arengule teinud läbi muutused ilma milleta oleks kooli jätkusuutlikus tõsise küsimärgi all. Koolil on hästi välja arendatud kodulehekülg, kust on võimalik saada informatsiooni alates õpetatavatest erialadest ning õppekorraldust puudutavatest küsimustest kuni TKHK poolt pakutavate toodete/ teenusteni. Sealhulgas on võimalik teha hotelli broneeringut. Arvutite massiline kasutamine klassiruumides, DigiTV , data- projektorid , siseveeb nii õpilaste kui töötajate tarbeks, e-õppele üleminek, ühtne maili-suhtlus jne.
Selline areng ja kaasaegsus on loonud võimalused lihtsamaks ja toimivamaks koolisüsteemiks. Lastevanematel on võimalus saada infot laste õppimise kohta, kõik õppematerjalid on kergesti leitavad kodulehelt, kiire ja operatiivse info kättesaadavus. Kogu Eesti areng IT-vallas ja kooli arendamine selles suunas on hõlbustanud kooli ja õpilase suhet. Negatiivsest aspektist lähtuvalt on suhtevõrgustike avardumine mõjutanud kasvava põlvkonna huve, mis torkab eriti silma õpilaskodus, kus kasvatajatel tuleb sageli hakkama saada noorte enda järelt koristamise harjumuse juurutamisega. Teisisõnu võib öelda, et liigne „arvutis istumine“ võtab lõivu teiste eluvaldkondade arvelt.
Kahtlemata on infoajastule üleminek osutunud väljakutseks neile, kes on olnud selles ametis 20-30 ja rohkemgi aastat. Kuidas siis lahendada olukord, kui üldsus elab kaasaegses , arenevas e-riigi vaimus ja teisalt pedagoogid, kes ei ole õppimis- ega arenemisvõimelised? Kas saata väevõimuga pensionile ja lasta noortel, innovaatoritel nende asemele tulla või panna eelarvesse suurem summa koolituse reale? Arvestades keskmist Eesti õpetajate vanust (50-60 a.) on tulnud enamikel läbida koolitused või muud arvutialased kursused , et ajaga sammu pidada.
Tehnoloogiline keskkond on igapäevatöös oluline mõjutaja, sest tehnoloogiliste seadmete kasutus tagab töö sujumise ning kiirema infoliikumise. Ent siit tekib järgmine küsimus, kui otstarbekas on meili saatmine kõrval kabinetti ja kas inimeste omavaheline silmast-silma suhtlus on kadumas?
1.1. Mikrokeskkonna analüüs
Erinevalt makrokeskkonnast on mikrokeskkonnal otsene mõju organisatsioonile ja selle juhtimisele. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus organisatsioon oma ülesandeid täidab. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa. Mikrokeskkonna moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted, võistlevad ettevõtted, inimrühmad, kellega organisatsioon on üksteisest vastastikku mõjuvates suhetes. (Alas 1997:22)
Organisatsiooni edukaks toimimiseks on vajalik arvestada kriitiliste eduteguritega, mis TKHK puhul on järgmised:
  • Asjatundlikud, motiveeritud ja pidevale õppimisele orienteeritud töötajad
  • Õppijakeskne õppe- ja töökorraldus, õpetatavate erialade paljusus
  • Õpi- ja töökeskkonna pidev parendamine (hea tehniline baas ja kaasaegsed praktikabaasid), koondumine kahte piirkonda, osalemine EL projektides
  • Avatus koostööks erinevate huvigruppidega, tihe koostöö tööandjatega
  • Süsteemne ja proaktiivne mainekujundus, informatsiooni sihipärane liikumine koolis ja kooliväliselt
  • Uute innovaatiliste ideede rakendamine eesmärkide saavutamiseks

Konkurentsianalüüsi tegemisel võrreldakse antud ettevõtet teiste ettevõtetega kriitiliste edutegurite osas. Tabelis 2 on toodud välised mõjutajad ning Tartu KHK poolt rakendatavad meetmed nimetatud tegurite mõjutamiseks. Peamisteks konkurentideks on Lõuna-Eesti kutsekoolid, näiteks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus. Kindlasti on arvestatavad konkurendid ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tööstushariduskeskus jt. kutsekoolid üle Eesti. Kaudseteks konkurentsideks on kesk-, kõrg- ja erakoolid .
Tartu KHK Hotelli kui majutusasutuse puhul on suurimaks konkurendiks Rehe hotell ning samasse hinnaklassi kuuluv hotell Starest. Konkurentideks võib pidada ka ülejäänud Tartu linna või selle lähiümbruses paiknevad majutusettevõtted, kuna vahemaad on väikesed ja kergesti läbitavad. Tartu KHK Hotell on tuntud oma taskukohase hinna, meeldiva teeninduse ning vastrenoveeritud (2010a.) hoonestuse poolest. Kõike seda võib pidada eeliseks konkurentside ees.
Tabel 2. Võimalikud välised mõjutajad
Võimalikud välised mõjutajad
Tartu KHK poolt rakendatavad meetmed
Õppija
Põhikooli lõpetajate arvu vähenemine
Paindlike õppimisvõimaluste loomine erinevatele sihtrühmadele
Süvenevad probleemid eelnevas haridustasemes (nõuded on vähenenud ja õpioskused on kadunud)
Uute õppevormide, -liikide rakendamine, individuaalne lähenemine õppijale, tugisüsteemi arendamine
Tihe konkurents haridusmaastikul, teiste keskuste kiire areng
Nõustamissüsteemi arendamine
Kutsealase eelkoolituse arendamine
Turundustegevuse arendamine
Õpikeskkonna arendamine Euroopa Liidu struktuuri­vahendite toel
Toimuvad koostööprojektid teiste kutsehariduskeskustega, ülikoolide, gümnaasiumite ja põhikoolidega
Õpetaja
Õpetajate elukutse ebapopulaarsus
(noori õpetajaid ei tule kooli)
Uute õpetajate koolitamine oma lõpetajate hulgast
Õpetajate täiendõppe ja rahvusvahelise suhtlemise arendamine (välismaal õppimine, stažeerimine jne)
Välislektorite kaasamine tõstab väljaõppe taset
Õpetajate madal palk
Motivatsioonisüsteemi arendamine, töökeskkonna arendamine
Tööturg
Traditsiooniliste majandusharude kadumine ning tööjõuvajaduse vähenemine (kergetööstus)
Paindlik ja kiire reageerimine tööturu vajadustele, uute erialade sissetoomine
Koostöö tõhustamine ettevõtetega
Tööjõu puudus, noored lahkuvad koolist ilma kooli lõpetamata
Paindlik õppetöökorraldus
Riiklike toetuste suurenemine õpilastele parandab õppe kättesaadavust
Ühiskond
Ühiskonna liigne orienteeritus kesk- ja kõrgharidusele
Kooli maine kujundamine ja ühiskondliku arvamuse kujundamine läbi koostöövõrgustike
Lapsevanemate teadlikkuse tõstmine kutsehariduse võimalustest
Tööliserialade madal tunnustamine ühiskonnas
Lõpetajate edukas rakendumine tööturul, edulugude avalikustamine
Poliitiline keskkond
Majanduslik keskkond
Sotsiaalne keskkond
Tehnoloogiline keskkond
Maksuseadused
SKP muutumine
Elanikkonna arvukuse muutumine
Uued tehnoloogiad
Keskkonnakaitse regulatsioonid
Inflatsioon
Sündivus, perekondade karakteristikud
Patendikaitse
Väliskaubanduse reguleerimine
Intressimäärad
Elustiilimuutused
Tootlikkuse tõus
Töösuhteid reguleerivad seadused
Sissetulekute tase
Tarbijakaitse liikumine
Uued tooted, materjalid, tootmissisendid
Poliitiline stabiilsus
Tööpuuduse tase
Hariduslik koosseis, kutseoskustega tööjõu olemasolu
Uurimis -ja arendus-tööde kulud ja tase
Riiklikud subsiidiumid
Valuuta stabiilsus
Rahvuslik koosseis
Seadusandluse areng
Elanike säästud ja laenukoormus
Eetilised tõekspidamised, religioon
Valimised
Regionaalse majandusarengu eripära
Sotsiaalsed programmid
Tabel 1. Makrokeskkond
Klientideks võib pidada kõiki Tartu Kutsehariduskeskuse õpilasi. Liigitada saab neid järgnevalt: põhihariduse-, keskhariduse baasil ja täiskasvanute koolitusel osalejad. Niisiis on kooli klientideks kõik isikud, kes soovivad omandada ametit, saada täiendõpet või osaleda koolitustel. Rühmitada saab kliente erinevate tunnuste ja vajaduste järgi. Kõige paremini iseloomustab TKHK olemust sise- ja väliskliendi olemasolu. Siseklient on organisatsiooni töötaja, kes samaaegselt tarbib pakutavaid tooteid ja teenuseid, olles seega esmaseks reklaamikanaliks organisatsioonist väljapoole. Välisklient on üksikisik, rühm, organisatsioon või ettevõte, kellele organisatsiooni tegevus on suunatud. Neilt laekuv tulu võimaldab ettevõtet käigus hoida. Klienti siduvaks turundustooteks on kooli oma kliendikaart , mida saavad soetada kõik soovijad. Kaardi omanikele kehtib allahindlus   15 % hinnakirjast standardsete toodete ja teenuste osas (v.a majutusteenus).
TKHK Hotelli puhul on kliendiks peamiselt eestlased, venelased, soomlased ja lätlased. Külastatakse nii peredega, üksikisikuliselt kui gruppidena. Majutuse eest on võimalik tasuda kolmel erineval viisil: sularahas , maksekaardiga, ülekandega. Viimast kasutavad põhiliselt ettevõtted, kes majutavad hotelli oma töötajaid. Gruppide puhul on tarvilik garantiikirja olemasolu, mis tõendab makse sooritamist. Suuremate gruppide puhul on rakendatud ettemaksunõue 50% osas broneeringu tühistamise vältimiseks. Nii hotelli arvete kui ka õpilaskodu üüriarvete tasumist reguleerib Tartu Linnavalitsuse raamatupidamise osakond.
TKHK osaleb aktiivselt koostöövõrgustikes, mida iseloomustab tugev strateegiline partnerlus . Võtmepartnerid on tinglikult jaotatud kolme rühma:
Strateegilised rahastajad – Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linnavalitsus , rahvusvahelised projektis
Tööturu nõudluse prognoosijad – TKHK nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, tööandjad, Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakond, kutseliidud
Õppekavade kaasajastamises osalejad – Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, SA Innove, Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, tööandjad, kutseliidud, Kutsekoda jt.
Tartu Kutsehariduskeskusel on üle 1100 partnerist praktikaettevõtte. Lisaks koostööle praktika osas, tehakse koostööd täiskasvanute koolituse valdkonnas, kus ettevõtete spetsialistid on värvatud lektoriteks (nt Tervise Arengu Instituut). Lisaks on arenev koostöö erialaliitudega jm katusorganisatsioonidega.
Personali üldkooseis ja töökorraldus
Koolis töötab ca 337 töötajat. Lisaks tähtajalise või tähtajatu töölepinguga seotud töölistele on veel ajutisi ja hooalalisi palgatud töötajaid, kes on kooliga seotud käsundus- või töövõtulepingu alusel. Personal koosneb suuremas osas õpetajatest (ca 250in). Sooliselt jagunevad töötajad: 80% naistöötajaid ja 20% meestöötajaid. Enamik töötajad on omandanud kõrghariduse. See on ka loogiline, kuna paljudel töökohtadel (silmas peetud pedagooge) on eeldatud kõrgharidust. Lisaks sellele mõned töötajad alles omandavad kõrgharidust. TKHK Hotellis- ja õpilaskodus on töötajaid 8 (juhataja, 2 kasvatajat, 4 administraatorit ja toateenija). Igale ametikohale on loodud vastav ametjuhend. Töö – ja palgakorraldus on reguleeritud ja lähtub seadusandlusest. Ettevõtte sisesed dokumendid on seadusi toetavad :
  • TKHK töökorralduse reeglid, milles on kehtestatud töö- ja puhkeaeg, töötasu määramise kord, varade haldamise kord, töötaja vastutus ning tööandja õigused töölepingu ülesütlemiseks.
  • TKHK asjaajamiseeskiri, milles on välja toodud dokumentide koostamise, vastamise ja arhiveerimise kord.
  • Kollektiivleping , mis on sõlmitud Tartu Linnavalitsuse (ehk tööandja) ja Tartu Haridustöötajate Liidu (ehk töötajate esindaja) vahel.
  • TKHK töötervishoiu ja tööohutuse kord, mis kirjeldab üldnõudeid töökeskkonnale, töötajate õigusi ja kohustusi, tööõnnetuse teavitamise korra ning selgitab tööohutuse eest vastutavate isikute aetikohustusi.

Lisaks neile võib kooli dokuentide nimekirjast leida veel erineva sisuga direktori poolt kinnitatud tööd reguleerivaid ja toetavaid korraldusi (nt Meediaga suhtlemise kord, töötajate koolitamise kord, töötajate tunnustamise ja toetuste kord). Töötajate arendamiseks ja töötingiuste parendamiseks on loodud mitmeid võimalusi. Üheks neist on töötajate rahulolu-uuring, mis on informatiivne ent anonüümne. Töötajate koolitamis- ja arendamise vajadus tehakse kindlaks läbi korra aastas toimuva arenguvestluse käigus. Koolitusvajaduse ning personali planeerimisel lähtutakse kooli arengukava eesmärkidest ning on tihedalt seotud kooli eelarvega , mis seab piirangud ja nõuab väga läbimõeldud kava.
Kooli põhiväärtus on hoolivus, heatahtlik ja abivalmis suhtumine õppijatesse, töötajatesse ja klientidesse. Seetõttu on koolis loodud terve rida toetavaid struktuurüksusi: infokogu, tugikeskus, õpilasesindus, klienditeenindus , arstiabi, spordiosakond. Haldustalituse, it- talituse ja toitlustusosakonna toetavad teenused aitavad tagada kaasaegse ning meeldiva õpi- ja töökeskkonna.
Tooted ja teenused
Kooli praktikabaasides valmib palju erinevaid tooteid ning osutatakse erinevaid teenuseid. Praktika sooritamiseks on loodud õppehotell, - restoran ja –salong, mis on avatud kõigile soovijatele. Õpilaste poolt valmistatud tooted (nt metalli- ja puutööd, maalritööd) kasutatakse suures osas ka koolimaja ja inventari uuendamiseks. Pakutavad tooted ja teenused:
  • Ruumide rent
  • Ehitus- ja remonditööd
  • Ilu- ja juuksuriteenused
  • Metallitööd
  • Autoremonditööd
  • Pagari- ja kondiitritooted
  • Majutusteenus
  • Pesumaja teenus
  • Puidutööd
  • Toitlustus
  • Lihatooted
  • Õmblustööd
  • Infotehnoloogia hooldus -ja arendustööd
  • Täiskasvanute koolitused

Praktika korraldust reguleerivad järgmised dokumendid:
  • Praktilise töö ja ja praktika läbiviimise tingimused ning kord Tartu Kutsehariduskeskuses
  • Õppetöögraafik
    Praktikajuhendaja ülesandeks on praktikantide juhendamine ettevõttes järgides praktikaprogrammi põhimõtteid ja kolmepoolses praktikalepingus sätestatut.
    5. ORGANISATSIOONI MAJANDUST JA ÄRITEGEVUST MÕJUTAVAD FAKTORID
    SWOT-analüüs on strateegline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekti või äriettevõtte tugevaid külgi (i. k. strengths), nõrku külgi ( weaknesses ), võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). Selle analüüsi raames määratletakse äriettevõtte või projekti eesmärk ja selgitatakse välja seda eesmärki soodustavad ja mittesoodustavad sisemised ja välimised faktorid.
    TKHK kõige olulisemaks tugevuseks peaksin hästi välja arendatud kodulehekülge, mis annab infot kogu organisatsiooni tegevuse kohta. Töötajad on oma-ala asjatundjad ning varustatud korralike töövahenditega. Töökeskkond on turvaline ning kaasaegne. Kooli siseinfosüsteem tagab info kiire liikumise erinevate osakondade vahel. Kooli poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid tarbivad nii sise- kui väliskliendid.
    Analüüsides ettevõtte nõrku külgi, tuleb märkida parkimiskohtade vähesust. Tulenevalt õppehoonete vähestest parkimiskohtadest on keskpäevaks täis pargitud ka hotelli parkla . Hoonete renoveerimise käigus pole piisavalt tähelepanu pööratud ventiltsiooni toimimisele, hotellis see lihtsalt puudub. Püsikliendid on sellest probleemist teadlikud ning broneerivad tube vastavalt siis kas tänava- või hoovipoole, vältimaks suvel liigset kuumust. Inimeste liikumist hoonetes on võimalik jälgida turvakaamerate vahendusel, sageli esineb probleeme ka nende töös. Töötajad kasutavad erinevaid arvutiprogramme,  tehniliste viperuste tekkimisel on osakondade vaheline töö häiritud.
    Kõige suuremaks „komistuskiviks“ nähakse haridussüsteemi poolt ebapiisavat toetust õpetaja ameti väärtustamisel. Ka kõigile ülejäänud töötajatele tuleks pakkuda pidevat enesearendust, lisateenimisvõimalust ning boonuseid, vältimaks kaadri suurt voolavust. Tänapäeva hotellimajanduses on järjest tõusmas klientide arv Venemaalt. Praegusel momendil on hotelli kodulehel info kättesaadav vaid eesti ja inglise keeles, samal ajal kui teised hotellid pakuvad teenust ka venekeeles. Teenindussektoris tagab see koheselt konkurentsieelise end ka venekeeles turundavatele ettevõtetele.
    Kõige olulisemaks parendustegevuseks on oskuslik juhtimis-, arendus ja turundustegevus läbi TKHK põhiväärtuste. Need on: asjatundlikkus, koostöö, innovatiivsus, paindlikkus ja hoolivus. (Tartu Kutsehariduskeskus)
    6. PRAKTIKA TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELLIS
    Organisatsiooniõppe läbimiseks on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Seda mitmetel põhjustel, esiteks on praktikant Tartu Kutsehariduskeskuse endine vilistlane. Lõpetatud on turismikorralduse eriala (2007 a.) Teiseks on asutus õpilasele praeguseks tööandjaks. Ametikohaks on TKHK Hotelli- ja Õpilaskodu vastuvõtu klienditeenindaja . Kolmanda põhjusena tooksin välja, et nii suurt organisatsiooni on huvitav analüüsida, samas on see heaks väljakutseks. - Informatsiooni on palju ning arenguvõimalused suured.
    Peamiseks tööülesandeks praktikakohal on meeldiva ja sujuva klienditeeninduse pakkumine. Suhtlemist on siin palju. Tarvis läheb nii inglise, vene kui soome keele oskust. Lisaks sellele peab olema üsna vilunud arvutikasutaja. Broneeringute tegemiseks kasutatakse programmi nimega Hotis, lisaks tuleb orienteeruda süsteemis Booking.com. Tegemist jagub alati palju, kuna hotelli vastuvõtt täidab ka infolaua funktsiooni. Kursis tuleb olla majas toimuvate kursuste ja koolitustega. Sageli tuleb teenindada ka siseklienti e. oma kooli töötajaid ning organiseerida osakondade omavahelist infovahetust. Seda toetab TKHK siseveebi olemasolu. Oluliseks ülesandeks on arveldamine iluteeninduse ning juuksuri klientidega. Kõik arved tuleb sisse kanda ning hiljem veenduda, et aruanded klapiksid. Samuti käib administraatori pädevusse suhtlus restorani ning toateenindusega. Restorani esitatakse hommikusööjate arv ning toateeninduse töö koordineerimiseks väljastatakse majapidamise aruanne.
    Töös tuleb ette ka kriisiolukordi või siis lihtsalt rahulolematuid kliente. Nende lahendamine eeldab töötajalt kiiret otsustus -ning tegutsemisvõimet. Alati saab abi küsida juhatajalt. Töö iseloom on vaheldusrikas. Tänu praegustele ning varasematele õpingutele saab rakendada nii oma teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi.
    Kõige suuremaks väljakutseks, praktika ajal kogetule, peaksin käesoleva praktikaaruande kirjutamist. Üheks asjaks on oma igapäevase töö tegemine, teiseks aga oma tegevuse analüüs ning organisatsiooni strateegilise planeerimise tundmaõppimine.
    KOKKUVÕTE
    LISAD
    Lisa 1. SWOT-analüüs
    S - Tugevused
    W - Nõrkused
    • Väga hea kodulehekülg (sh majutus- ja iluteenuse online-broneerimise võimalus)
    • Professionaalsed töötajad
    • Nõuetele vastavad ruumid
    • Kooli-siseinfosüsteem
    • Palju teenuseid ühest kohast
    • Juhtkonna hoolivus
    • Sotsiaalsed garantiid ning seadustest kinnipidamine
    • Parkimiskohtade vähesus
    • Turvakaamerad
    • Puudulik ventilatsioon
    • Vähe töötajaid (sh noorte õpetajate vähesus)
    • Liigne sõltumine tehnoloogiast (probleemide korral on osakondade töö häiritud)

    O - Võimalused
    T - Ohud
    • Pidev täiendkoolitus
    • Raha taotlemine erinevate projektidega
    • Ühised ettevõtmised
    • Koostöö erinevate huvigruppide ning ettevõtetega
    • Senisest suurem reklaam (sh välisriikides)
    • Kaadri suur voolavus
    • Liiga suur töökoormus
    • Vananev personal
    • Konkurentidel paremad
    turundusstrateegiad (eriti suure potentsiaaliga turg Venemaa)
    Lisa 2. Praktikaaruanne
    15.07.2013 – 19.07.2013
    Esimene praktika nädal kujunes vaikses tempos . Sisekliente praktiliselt ei olnud, kuna suvekuudel on õppetöös paus. Nii tegelesingi peamiselt broneeringute vastuvõtmise ning kinnitamisega, seda nii iluteeninduse kui majutuse poole pealt. Keskmiselt oli nädala jooksul kasutuses 20 tuba, see tähendab hotelli jaoks 50%-list täituvust. Algajale praktikandile on koostatud spetsiaalne infomaterjal, millega tutvutakse enne töökohale asumist. Kõige esmased igapäeva toimingud , millega praktikant peab toime tulema on hotellikaartide st. toakaartide aktiveerimine , külastajate sisse- ja välja registreerimine, arveldamine nii sularahas kui maksekaardiga. Seda tehes ei tohiks unustada ka naeratamast.
    22.07.2013 – 26.07.2013
    See nädal osutus esimesest asisemaks, mida võib seletada 19.07-21.07.2013 aset leidnud Hansapäevadega. Broneeringuid tuli läbi kodulehe , kliente saadeti nii teistest hotellidest kui Tartu Turismiinfokeskustest. Tulijaid oli ka ilma eelneva broneeringuta, õnneks saadi kõik inimesed majutatud, mõnedesse tubadesse pidin paigaldama ka lisavoodi. Olulise osa tööst moodustab klientidega kirjavahetus , suhtlemine meili teel. Seda tehes tuleb järgida üldiseid grammatika reegleid ning formaalset suhtlusstiili. See võib mõningates oludes kujuneda oodatust raskemaks, tuleb hästi läbi mõelda mida ja kuidas kirjutada.
    29.07.2013 – 02.08.2013
    Sellele nädalal peatus hotellis suurem grupp soomlasi . Need olid spordipoisid vanused 10-12. Kaasas olid mõned lapsevanemad ning treenerid . Suuremate gruppide puhul ei lase administraator reeglina täita registreerimiskaarte. Grupp majutatakse nimekirja alusel. Palju tuli tegeleda nende korrale kutsumisega, poisid jooksid korruseid pidi ning fuajees. Grupijuhiga tuli sel teemal pikemalt vestelda ning lasta allkirjastada hotelli sisekorra eeskirjaga tutvumise akt. Korra tagamine hotellis on tegelikult teemaks aastaringselt. Hotell paikneb sama katuse all TKHK Õpilaskoduga. Õpilaste liikumist piiravad kiipkaardid, mis on aktiveeritud vastavalt sellele, millises tsoonis asub tema tuba. Hotelli vastuvõtus on üleval kaamerad, millega saab hoonetes liikumist jälgida. Jälgida tuleb ka seda, et õpilased ning hotelli kliendid omavahel ei suhestuks.
    05.07.2013 – 09.08.2013
    Viimane praktikanädal osutuks ühtlasi viimaseks nädalaks kui võeti vastu dokumente kooli sisseastumiseks ning avaldusi õpilaskodu koha saamiseks. Samuti oli palju helistajaid, kellele tuli asjakohast infot anda. Seega tuli tihedalt suhelda nii juhataja kui õpilaskodu kasvatajaga. Sisseastujate arv oli rekordiline, samas õpilaskodu kohtade arv piiratud. Selleks, et edukalt klienditeenindajana TKHK Hotellis toime tulla, peab oskama oma tegevust hästi reguleerida. Samas peaksin majutuse õppebaasi väga heaks praktikakohaks, sest siin õpib kõige kiiremini kuidas tegeleda erinevate ülesannetega samaaegselt. Pidevalt toimuvad uuendused siseveebis, kodulehel ja broneerimissüsteemides. Algajale praktikandile on see parajaks katsumuseks. Lisaks jooksvate ülesannete lahendamisele tuleb pidevalt kursis olla pakutavate teenuste ja toodetega.
  • Vasakule Paremale
    Tartu kutsehariduskeskuse hotell #1 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #2 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #3 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #4 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #5 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #6 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #7 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #8 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #9 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #10 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #11 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #12 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #13 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #14 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #15 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #16 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #17 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #18 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #19 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #20 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #21 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #22 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #23 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #24 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #25 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #26 Tartu kutsehariduskeskuse hotell #27
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sigrid.Piiri Õppematerjali autor
    Organisatsiooniõppe praktika aruanne

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Turunduse lõpupraktika-Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis
    46
    doc

    Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis

    Koostööpartnerid Organisatsioonid: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Teeninduse Kutsenõukogu, Kutsekoda, Sihtasutus Eesti Kutseharidusreform, Eesti Hotellide ja 7 Restoranide Liit, EAS Eesti Turismiagentuur, Eesti Turismifirmade Liit (ETFL), Eesti Giidide Liit, MTÜ Eesti Maaturism Hotellid: Reval Hotel Group hotellid, Radisson SAS Hotell, Hotell Viru, Grand Hotel Tallinn, Confort Hotel Oru Tallinn, Laulasmaa SPA, Susi Hotell, Grand Hotel Tallinn, Scandic Hotel Rannahotell, Scandic Hotel Palace, Pühajärve Puhkekodu, Viimsi Athena Hotell, Viimsi Tervis, SPA hotell, Saku mõis jt. Toitlustusettevõtted: Restoran Balthasar, Restoran Le Bonaparte, Viitna Kõrts, Ööklubi Panoraam, Ööklubi Terraarium, Koeru Kõrts, Restoran Lydia, Restoran Oliver, A & G Toitlustus, Fazer Eesti

    Turundus
    ERIALAPRAKTIKA
    17
    docx

    ERIALAPRAKTIKA

    Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996. Ettevõte pakub toitlustus, majutus ja konverentsi teenuseid. Ettevõttel on kaks haru Pärnus: Lehekohvik ja Rannakohvik. Ettevõte annab püsivalt tööd umbes 70 inimesele ja hooajaliselt kuni 90 inimesele. Dzingel AS on hotell, mis tegutseb üle 15 aastat Eesti hotelli turul. Hotelli maja on üheksakorruseline paneelmaja, mis oli ehitatud ühiselamust hotelliks ümber. Hotellis on 9 korrust, 285 tuba, kuhu mahub kuni 600 inimest. Suur konverentsikeskus on eraldi hotelliosa, kus on kokku 8 saali ja suurim saal mahutab sisse kuni 200 inimest. Hotelli restoran võimaldab korraga 250 inimese teenindamist. Aktsiaseltsil on üks eraisikust omanik, kes leidis viisi kasutada

    Praktika
    TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK-JA-Maxima Eesti OÜ
    23
    docx

    TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ

    Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ­ülesannete lühikirjeldus

    Ainetöö
    Majutuse eksam
    30
    doc

    Majutuse eksam

    4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

    Majutus
    Radisson Blu Hotel Tallinna Vastuvõtus
    18
    odt

    Radisson Blu Hotel Tallinna Vastuvõtus

    TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST......................................................................................................

    Hotellimajandus
    EESTI HOTELLI - JA TURISMIKÕRGKOOL-analüüs
    7
    docx

    EESTI HOTELLI - JA TURISMIKÕRGKOOL (analüüs)

    Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut EESTI HOTELLI - JA TURISMIKÕRGKOOL Turunduskommunikatsiooni analüüs Koostajad: .... Rühm: EV-1-S-E-tal Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................1 1. Sissejuhatus....................................................................................................2 2. Turundamine....................................................................................................3 3. Turunduskommunikatsiooni str

    Turunduse alused
    Ettevõtte iseloomustus
    42
    docx

    Ettevõtte iseloomustus

    Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1

    Ettevõtlus
    Praktika aruanne müüja kohal
    24
    docx

    Praktika aruanne müüja kohal

    Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ­ ülesannete lühikirjeldus

    Klienditeenindus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun