TARTU
ÜLIKOOL
Pärnu
kolledž
Turismiosakond
Sigrid Piiri
AÜTH2
tartu kutsehariduskeskuse hotell Organisatsiooniõppe
praktika aruanne
Juhendaja :
Anneli
Kompus Pärnu
2013
SISSEJUHATUSOrganisatsiooniõppe
praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud
Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on
TKHK Õpilaskodu- ja
hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida
tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust,
anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning
analüüsida organisatsiooni
mikro - ja makrokeskkonda. Antud aruande
koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist.
Töö
koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist
esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning
organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on pühendatud
organisatsiooni filosoofiale ning selles kehtivate väärtuste
analüüsile. Kolmandas peatükis on kasutatud
Boston
Consulting Group´i
maatriksit analüüsimaks
Tartu Kutsehariduskeskuse poolt pakutavaid tooteid
ja
teenuseid.
Sellele
järgneb osas kajastatakse organisatsiooni
1.
ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUSTartu
Kutsehariduskeskus on munitsipaalkutseõppeasutus ja kuulub Tartu
Linnavalituse haridusosakonna haldusalasse.
Üldandmed:Juriidiline
nimi: Tartu Kutsehariduskeskus
Juriidiline
aadress: Kopli 1, 50115 Tartu
Telefon: +372 7 361 866
E-post:
[email protected]Kodulehekülg:
http://www.khk.tartu.ee Sümboolika:
Koolil on oma nimega pitsat, eelarve ja sümboolika
Õpilaste
arv u.
3500 tasemeõppes ja 3000 täiskasvanutekoolituses
Personali
arv: u. 337
Organisatsiooni
ajalugu
01.09.2002 ühendati neli kutseõppeasutust ühise nime- Tartu
Kutsehariduskeskus - alla:
- Tartu Tööstuskool (asutatud 1922)
- Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool (1944)
- Tartu Teeninduskool (1984)
- Tartu Õppekeskus (1970)
Tartu
Kutsehariduskeskuse kaasaegsed õppekorpused paiknevad
Tartus kolmes
erinevas asukohas: Kopli 1, Põllu 11,
Struve 8.
1.1.
Organisatsiooni asutamise põhjused
Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja
eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada
ühist eesmärki
(R.
Üksvärav).
Organisatsioonide
asutamise põhjused on erinevad, peamiselt lähtutakse kolme erineva
tasandi – ühiskonna, piirkonna ja organisatsiooni
vajadustest .
1990.
aastate alguste alates pidi Eesti kutseharidussüsteem toime
tulema suurte ühiskondlike muudatustega:
- Kohanemine turumajanduse ja poliitilise pluralismiga
- Kutsehariduse omandajate vähenemine
- Kutseõppe väga ebaühtlane kvaliteet
- Kaasaja nõuetele mittevastavus paljudes koolides (õppekeskkond, õppevahendid, õpetajad)
- Kutseõppe maine oli äärmiselt madal
- Heade õpilaste nappus
- Väga suur väljalangevus
- Hariduslike jätkuvõimaluste ebamäärasus
- Ressursside ebaefektiivne kasutamine
- Kutseõppe ebapiisav rahastamine.
Tänaseks
on TKHK Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus, kelle
põhitegevuseks on võimaldada õpilastele kutseõpet põhikoolis ja
gümnaasiumis, kutseõpet koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta
isikutele, kutseõpet põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpet ja
kutseõpet keskhariduse baasil. Läbi viiakse kutsealast eelkoolitust
ja täiskasvanute tööalast koolitust, lisaks korraldatakse
karjäärialast nõustamist.
Samuti
on kool praktikabaasiks
paljudele koolis õpetatavatele erialadele.
Pakutavad tooted ja teenused erinevad osakondade lõikes, neil
peatutakse
pikemalt mikrokeskkonna analüüsi käigus. Kuna õpilane
sooritas organisatsiooniõppe praktika majutusteeninduse õppebaasis
siis peatutakse TKHK Hotelli tegevusel pikemalt.
Tartu
Kutsehariduskeskuse Hotell on avatud 11. veebruaril 2010. Hotell asub
õpilaskoduga ühe katuse all.
Hotellis on 20 standartklassituba, 20
apartment -tüüpi tuba ja 2 juuniorsviiti. Kokku on võimalik pakkuda
majutust 84-le inimesele. Hotell pakub järgnevaid lisateenuseid:
iluteenused, massaaži, saunakompleksi (aroomi-,
leili -, infrapuna-
ja aurusaun), energiakapslit, solaariumit ja juuksuriteenust. Lisaks
on hotellis konverentsiruum. Õpperestoran on praktikabaasiks koka
eriala ja teeninduspraktika õpilastele.
Piirkonna
tasandil võib Tartu Kutsehariduskeskust pidada oluliseks tööandjaks
ning koostöö partneriks. Organisatsiooni tasandil pakub ettevõte
oma töötajatele stabiilset sissetulekut ning seisab hea selle eest,
et meeskonna füüsilised ja psühholoogilised vajadused oleksid
kaetud.
2.
ORGANISATSIOONI FILOSOOFIA2.1.
Missioon .
Visioon . Eesmärgid
Tunnuslause:
Heade
tegude kool
Missioon:
Parimad võimalused õppijatele isiksuse arenguks ja edukaks
toimetulekuks läbi elukestva õppe
Visioon:
Hinnatud asjatundjad heade tegude koolist (Seoses 2013 valmiva uue
arengukavaga kaasajastatakse ka missioon ja visioon)
Tartu
KHK on kaasaegse õpi- ja töökeskkonnaga ametikool, kes pakub
paindlikke kutseõppe võimalusi lähtuvalt õppijate võimetest ja
vajadustest ning tööandjate ootustest.
- TKHK lõpetajad on tööturul konkurentsivõimelised, nende erialased oskused, teadmised ja hoiakud on tööandjate poolt hinnatud.
- TKHK-s on oma tööd hästi tundvad, vastutustundlikud ja motiveeritud õpetajad ning töötajad.
- TKHK-l on suurepärane maine õppijate, lapsevanemate ja tööandjate hulgas. Toimub tihe koostöö tööandjate, üldhariduskoolide, teiste kutsekoolide ja kõrgkoolidega. Hinnatud on keskkonnasõbralik ja –säästlik mõtteviis.
Põhiväärtused:
Tartu Kutsehariduskeskuse visiooni saavutamist ja missiooni
elluviimist toetavateks põhiväärtusteks on:
- Asjatundlikkus – töötajate erialane ja pedagoogiline kompetentsus, nende vastutustundlik suhtumine töösse on lõpetajate konkurentsivõime tagamise põhieelduseks
- Koostöö – avatus ja võrgustikutöö eesmärkide saavutamiseks
- Innovatiivsus – avatus uutele ideedele ning uute teadmiste rakendamine igapäevases tegevuses
- Paindlikkus – kiire reageerimine erinevatele vajadustele ning loov lähenemine väljakutsetele kasutades olemasolevaid võimalusi
- Hoolivus – heatahtlik ja abivalmis suhtumine õppijatesse, kolleegidesse, klientidesse, säästev suhtumine keskkonda
TKHK
tegevuse aluseks on Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärus
(jõustunud 01.01.2013) ja õppekavadele väljastatud koolitusload
(
Haridus - ja Teadusministeerium). Tartu KHK lähtub oma tegevuses
Kutseõppeasutuse
seadustest ja Täiskasvanute koolituse seadustest
ning nende alusel antud õigusaktidest. Peamine strateegiline
dokument on Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2008 – 2013.
Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mis
koostati TKHK personali, õppijate ja huvipoolte laialdasel
osalemisel. Lähtudes
arengukavast on koostatud tegevuskava, mis
sisaldab detailsemalt sihte, eesmärke ja
programme järgnevateks
aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on
tulevikku suunatud
haridus ,
innovaatilisus ja koostöö.
2.2.
Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus
Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle
kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide
oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002)
Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago).
Siseimago loovad
sihtgrupid , kellel on organisatsiooniga rohkem
isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid. Sisemine imago on grupi
meiepilt, mis mõjutab liikmete lojaalsust ja töötamise
motivatsiooni ning on osa organisatsiooni liikmete enesehinnangust.
Selle
positiivsena hoidmisele ning kujundamisele aitab kaasa töötajatele
loodud motivatsiooni pakett. See koosneb „oma töötajatele“
mõeldud soodustustest toodete ja teenuste tarbimisel. Samuti on TKHK
hotelli töötajatel lubatud kuus korra kasutada energiakapslit,
solaariumit ning massaaži-tooli. Samuti kuulub paketti spordibaasi
kasutus, kus toimub ka aeroobika. Teadaolevalt pole võimalik luua
positiivset avalikku
imagot , kui seda ei toeta positiivne siseimago.
Seega lasub iga osakonna juhatajal suur vastutus nii oma töötajate
kui klientide ees. Lisaks esmase väljaõppe korraldamisele töökohal,
tervisliku ja ohutu töökeskkonna ning tingimuste loomisele, tuleb
juhatajal tegeleda ka töötajate emotsionaalset rahulolu puudutavate
küsimustega.
Kollektiivis töötades peab valitsema üksmeel ning
omavaheline koostöö, võrdselt hooliv suhtumine nii klienti kui
töötajatesse. Negatiivse tagasiside või eksimuste korral kaasab
juht tekkinud situatsiooni analüüsi ka oma töötajad, mille
tagajärjel lahendatakse probleemid kiirelt. Väliskliendid on
hotelli klienditeenindusega alati pigem rahul olnud.
Kiidetud on
personali abivalmidust ja positiivsust.
Välisimago
(avalik imago) valitseb välissihtgruppide seas. Imago teket mõjutab
tugevalt oma kogemus ja suhted. Imagot on võimalik mõjutada
teadliku kommunikeerimise, igapäevaste tegevuste ja ühtsete
väärtushinnangute kaudu. Juhtkonna kuvandiks on eelkõige ettevõtte
hea maine saavutamine, selle säilitamine ning jätkusuutlikus.
Juhtkonna kommunikatsioonistrateegia üheks olulisemaks osaks on
turundusstateegia, mille pinnal peaks sise- ja väliskliendi kuvand
kattuma.
- Tartu Kutsehariduskeskusel on mitmeid turundus ja reklaamkanaleid, näiteks:
- Osalemine üritustel (nt Tartu Maratoni toitlustamine, osavõtt vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutse- ja spordivõistlustel, messid )
- Reklaam ajalehes , samuti info internetis (FB, koolitused .ee, youtube.com, www.booking.com)
- KHK-s toimuvaid koolitusi ja kursusi tutvustavad infovoldikud, eraldi veel kooli, hotelli- ja ilusalongiteenuseid tutvustavad brošüürid
Siinkohal
vääriks veel eraldi märkimist, positiivse
kuvandi loomisel üheks
kõige olulisemaks peetud „
suust -
suhu “ reklaami.
Organisatsioonil,
olles ümbritseva keskkonna osa, on samavõrd oluline nii
majanduslik, keskkondlik kui ka sotsiaalne mõju, mille ta oma
eksisteerimisega jätab. Läbimõeldud vastutustundlik
juhtimissüsteem, mis
arvestaks kõikide huvipooltega ning tooks kaasa huvide
tasakaalustamise ja lisandväärtuse sidusrühmade
silmis , võimaldab
järgnevaid kasutegureid:
- Paranenud maine ja turupositsioon kogukonnas
- Suurem teadlikkus ettevõtte heast nimest ning kaubamärgist
- Klientide lojaalsuse kasv
- Ressursi efektiivsem juhtimine, kulude vähendamine
- Konkurentsieelis töötajate leidmisel ning hoidmisel
- Töötajate motivatsiooni ja lojaalsuse tõus ning ka suurem töötootlikkus
- Uute ärivõimaluste loomine ja kasutamine
- Riskide maandamine
- Madalam barjäär ettevõttele oluliste võtmeisikute, ametnike ning juhtidega kogukonnas
- Hea tahte reserv kogukonnas, mis võib kriisiolukordades või suuremate makromajanduslike muutuste korral kasulik olla
- Ühiskonna ja valitsuse poolehoiu võitmine
- Innovatsiooni kasv
2.3.
Organisatsioonikultuur Eelmises
peatükis käsitletud sisemine imago on osa organisatsioonikultuurist
ja vastupidi. Organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised
tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja
sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud
organisatsioonis õigeks ( E.H. Schein). Jälgitaval kultuuritasandil
tuleks mainida TKHK kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning
interjööri. Hooned on läbinud täieliku uuenduskuuri, hotellis-ja
õpilaskodus on originaalsed ja värviküllased lahendused. Toad on
sisutatud punase, kollase, rohelise ja sinise mööbliga. Suunavad
sildid ja viidad peaksid lihtsustama liikumist hoonetes, ometi on
paljudel esialgu raskusi suures hoonetekompleksis orienteerumisega.
Tartu
Kutsehariduskeskuse hotellis väärtustatakse võrdset
suhtumist .
Omavahel saavad hästi läbi kõikide üksuste töötajad. Üksteisele
tullakse vastu kui on tarvis teha muudatusi töögraafikus. Töötajad
hindavad positiivset meeskonnavaimu ning panustavad koostöö
sujumisse. Kõige paremini võiks iseloomustada töötajaid
vastutustundlik suhtumine nii oma töösse kui kolleegidesse.
Sisuliselt ollakse üksteisele kättesaadavad telefonitsi igal ajal
(24/7).
Organisatsioonikultuuri
teise tasandi moodustavad väärtused, mida organisatsioonis
aktsepteeritakse. Kuna
imago on suures osas hinnanguline, on organisatsiooni töötajate
käitumisviisid avaliku imago seisukohalt olulised. Käitumisviise
saab suunata läbi kokku lepitud organisatsioonikäitumise normide,
eeskujude ja kehtivate põhiväärtuste. Neid reguleerivateks
dokumentideks on TKHK hotelli puhul ametijuhend, töösisekorraeeskiri
ning spetsiaalselt välja töötatud klienditeenindusstandard.
Organisatsioonis nõutakse reeglite tundmist ning täitmist, kuna
töötajad võivad tajuda oma kultuuri erinevalt, sõltuvalt
sotsiaal-demograafilistest tunnustest, positsioonist/ametikohast
organisatsioonis kui ka töö spetsiifikast.
Kolmanda
tasandi moodustavad ühised tõekspidamised.
Vahetuse üleandmisel
jälgivad töötajad, et puhkeruum ning vastuvõtulett oleksid
puhtad.
Kassa peab klappima, oluline info olema
edastatud . Tööpostile
saabutakse 10 minutit varem. Riietus ning välimus peavad olema
hoolitsetud.
Momendil on töörõivastus uuendamisel, seega tuleb
riietumisel lähtuda heast kombest ja
tavast (vältida tuleb liiga
tugevat meiki, silmatorkavaid aksessuaare, avarat dekolteed jne).
Tartu
Kutsehariduskeskuse organisatsioonikultuur on tugev, mis on
seletatav töötajate ning juhtkonna ühiste eesmärkide, väärtuste
ja käitumismudelite teadvustamise ja juurutamisega. Oluliseks
faktoriks nende kujunemisel on olnud meeskonna ühtekuuluvustunne.
http://www.ngo.ee/kodanikuyhiskond/ettevotja-sotsiaalne-vastutus 3.
ORGANISATSIOONI TEGEVUSVALDKONNAD JA TURUD 3.1.
Organisatsiooni elutsükli mudel
Organisatsiooni
elutsükli mudelist lähtuvalt, läbivad ettevõtted oma arengus viis
etappi . Need on tutvustus-, kasvu-, küpsusele lähenemise, küpsus-
ja langusfaas. Analüüsides pelgalt TKHK hotelli tegevust võib
öelda, et ettevõte on
kasvufaasis . Avamisest on möödas 3,5
aastat, selle
ajaga on tekkinud korralik püsikliendibaas.
Püsiklientide seas on nimekaid ettevõtteid, kes majutavad hotellis
oma töötajaid kui ka mitmeid organisatsioone, kes spordiürituste
või muude tähtsündmuste raames teevad hotelliga koostööd.
Suuremaid majutusi broneeritakse ka TKHK lepinguliste klientide ja
koostööparterite poolt, kuna hotell on organisatsiooni allüksuseks.
Majutatakse ka sõpruskoolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu
tulevaid õpilasi ning õpetajaid. Lisaks klientidele naaberriikidest
on majutatud ka
Gruusia , Sloveenia, Saksamaa,
Hispaania ja Portugali
päritolu inimesi. Turu laienemisele on kõvasti hoogu juurde andnud
ka paari aasta tagune liitumine Booking.com-iga. Siinkohal ei saa ka
unustada meie Eesti enda siseturiste. Ülaltoodud tegurite tõttu ei
ole TKHK hotell, võrreldes teiste majutusettevõtetega, nii haavatav
ka turismi hooajalisuse osas. Seega õnnestub hotelli majandamise
käigus hoida tulud ja kulud tasakaalus ning majutusteeninduse
õppebaasi tulem on positiivne.
Analüüsides
Tartu Kutsehariduskeskust
tervikuna jõutakse samasugusele
arusaamale, organisatsioon on kasvufaasis. Elu meie ümber on pidevas
muutumises,
arengud toimuvad kõigis eluvaldkondades. Sellepärast
toimub õppeasutuses pidev parendustegevus, taas vaadatakse üle ja
kohandatakse tegevuskavasid,
tagasisidet võetakse nii töötajatelt kui klientidelt. Kõik
selleks, et kohanduda paremini ühiskonna kasvavate nõudmistega.
3.2.
Boston Consulting
Group´i
portfelli
maatriks Bostoni konsultatsioonigrupi poolt loodud maatriks väljendab toote/teenuse
elutsükli turuosa ja selle tasuvuse seost. Tartu
Kutsehariduskeskuses on palju erinevaid erinevaid teenuseid, mida
Bostoni maatriksis väljatoodud omaduste järgi kategoriseerida (vt.
tabel 1).
Tähed
on need teenused, mis kuuluvad kiiresti kasvavasse turuossa. Siia
alla kuulub majutusteenus, mille järele on nõudlus iga aastaga
järk-järgult kasvanud. Sellest saadav tulu ületab hotelli
majandamisega seotud kulud. Samas on veel arenguruumi,
milleni oskusliku
turundusstrateegia korral, püüelda. Juuksuriteenus on
populaarne oma soodsa hinna tõttu. Siin mängib rolli teenusele
osutatav aja kulu ning teenusest saadav tasu (nt. pensionäril on
aega, et oodata järjekorras. Klient, kellel seda pole valib
külastamiseks mõne teise salongi). Eduteguriks on massi
potentsiaal, tänu millele on THKH
juuksur saanud juurde teenindavat
pinda (laienenud
juuksurite õppebaas aadressil Struve 8). See on
aidanud kaasa uute praktika ja töökohtade loomisele.
Rahalehmadeks
nimetatakse teenuseid, mis on turuliidrid ja ettevõttele eriti
väärtuslikud. Nad on kasumlikud ja kõrge turuosaga ehk teisisõnu
– teenused, mida tasub hoida. Analüüsides Tartu
Kutsehariduskeskuse poolt pakutavat, kuulub sellesse kategooriasse
Täiskasvanute koolitus. Tartu
Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse
osakond on
koostööpartneriks paljudele Lõuna-Eesti koolitajatele,
vabaharidusühendustele ja elukestva õppe edendamisega tegelevatele
organisatsioonidele. Koolitusi
tellivad ka ettevõtted oma töötajate
tarbeks. Samuti
kasutavad täiendõppe võimalust inimesed ise, soovides juurde
õppida midagi uut. Siia kategooriasse kuulub veel
toitlustus . Koolil
on oma õpperestoran, söökla ning kohvik, mida külastavad töötajad
kui ka kohalik elanikkond. Tegeletakse toodangu ekspordiga ja
toitlustamisega väliüritustel.
Küsimärgid
on tooted ja teenused, mis ei ole saavutanud liidriosa, kuid on kõrge
kasvutempoga. Ettevõtted püüdlevad selle poole, et neist saaksid
rahalehmad . TKHK puhul on küsimärkideks tootmisega seotud teenused.
Nad on küll kõrge kasvtempo ja potentsiaaliga, kuid kuna tegemist
on õpilastega siis pole võimalik kõiki tellimusi vastu võtta ega
täita. Õpilastega tootmine on väga perioodiline, samuti on kõrge
praagi risk. Seadmepargi pidamine on kallis ning vajab pidevat
hooldust . Iluteenuste osas saab
seoseid tuua üldise majandusliku
seisuga, rahaliste vahendite nappusel jätavad inimesed
esmalt ära
meelelahutuse-, spordi- ja iluteenustega seotud kulutused. Lisaks
jagatakse iluteeninduse õppebaasile kuuluvaid ruume Täiskasvanute
koolituse osakonnaga, mis tähendab, et vastavat teenust pole
võimalik pakkuda.
Koerad on teenused, millel on madal turuosa ja kasvutempo. Tõenäosus edule
on väike ning pigem viivad need teenused ettevõttest raha välja.
Üheks
selliseks on TKHK puhul
pesumaja , mis on küll saavutanud oma
täisvõimsuse, ent teenuse madal hind ning selle osutamiseks
kasutatavad ressursid (vesi ja elekter) põhjustavad negatiivse
tulemi. Ent kuna tegemist on puhastusteeninduse õppebaasiga hoitakse
osakond töös.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31601/liliann_savet.pdf Tabel
1. Bostoni maatriksTähed - Majutusteenus
- Juuksuriteenused
Küsimärgid - Iluteenindus
- Ehitus-ja puidutööd
- Autoremonditööd
- Tööstustehnoloogia
Rahalehmad - Täiskasvanute koolitus
- Toitlustus
Koerad4.
ÜMBRITSEVA KESKKONNA MÕJU ORGANISATSIOONILE1.1.
Makrokeskkonna analüüs
Makrokeskkond on väliskeskkonna osa, mis koosneb mikrokeskkonna mõjutajates, mis
kujutavad organisatsioonile
ohte või võimalusi. Väliseid
faktoreid ei saa organisatsioon kontrollida ega muuta, neid
teadvustades on ettevõttel võimalik oma tegevust paremini
planeerida .
Ärikeskkonda
võiks iseloomustada kui asjade, suhete ja tingimuste süsteemi, mis
ettevõtet igapäevaselt mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt
mõjutada ei saa. Ärikeskkond jaguneb kaheks:
1)
Makrokeskkond ehk kaugkeskkond –
asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutavad ettevõtet
kaudselt ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste
otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa.
2) Mikrokeskkond ehk lähikeskkond –
asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte
eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus (nt kliendid,
koostööpartnerid, konkurendid, töötajad,
hankijad , tooted).
Rahvusvahelises
äriteooriates tuntud PEST analüüsi (PEST
analysis ) kasutatakse, et
välja selgitada makrokeskkonna erinevate tegurite/faktoritega
kaasnevaid riske. Makrokeskkonna analüüsimiseks kasutatakse
poliitilisi (
Political ), majanduslike (Economical), sotsiaalseid
(
Social ) ja tehnoloogilisi (Tehnological) tegureid (vt
Tabel 1 Makrokeskkond).
Poliitiline
keskkondKooli
kui munitsipaalkutseõppeasutuse tööd reguleerivad seadused (nt.
Kutseõppeasutuse seadus), Vabariigi Valitsuse määrused (nt.
Kutseharidusstandard, Kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumus).
Õppeasutusel tuleb lähtuda samuti haridus-ja teadusministeeriumi
määrustest ( Kutseõppeasutuse nõukogu tegutsemise kord,
Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded).
Kesksel kohal on kohaliku
omavalitsuse
korraldused , kõik olulisemad otsused peavad olema
kooskõlastatud Tartu Linnavalitsusega. Lisaks tuleb järgida Euroopa
Liidu õigusakte (nt. „Elukestva õppe programm“). Kõige enam
muudatusi seadusandluses ongi ette tulnud seoses Euroopa Liidu
ühinemisega. Sellest tulenevalt on paljud
projektid ja koolitused
saanud rahastamist EL-i poolt. Tänuväärse panuse TKHK
arengusse on
oma
tegevusega andnud ka SA
Innove .
MajanduskeskkondEesti
tugevuseks võib pidada stabiilset makromajanduslikku keskkonda, mida
eelkõige iseloomustavad valitsussektori tasakaalustatud eelarve
põhimõtete järgimine, soodsa investeeringutekliima loomine ning
mõõdukas maksutase. Statistikaameti andmetel on Eesti majandus
tõusuteel ja toimub SKT kasvu järk-järguline
taastumine ning
kasumid on suurenenud enamikul tegevusaladel. Seoses
mõned aastad tagasi eset leidnud globaalse majanduslangusega, on tulnud kohaneda
muutustega enamik ettevõtetel. Sellest johtuvalt on
tekkinud vajadus analüüsida makrokeskkonna mõjusid TKHK arengule.
Kooli
finantseerimine riigieelarvest toimub lähtuvalt riigis kehtestatud
munitsipaalõppeasutuse koolituskoha baasmaksumusest ja erinevate
erialade õpetamise koefitsiendist. 2010. Aastal seoses riigi
strateegiaga vähendada hariduskulusid vähenes kutsekoolides
õpilaskoha maksumus 5% (1262 €) ja jäi sellele
tasemele kolmeks
aastaks. Hea meel on tõdeda, et 2013. aastast on kutsekoolide
õpilaskoha maksumus tõusnud 8%. Riik suurendas õpilaskoha
maksumust eesmärgiga tõsta õpetajate palku ja kasvõi vähesel
määral
katta 2013.aastast tõusnud tarbimiskulude hinnatõusu. Kuna
TKHK-l on hallata 39 839 m2
hooneid ja 40 eriala õpetamiseks
vajalikke masina- ja seadmeparki, mis aasta-aastalt vajavad järjest
rohkem hoolt ja osaliselt väljavahetamist on koolil pidevalt
ülesanne aidata ennast ka ise. See tähendab kirjutada projekte ja
teenida omatulusid täiendatavate vahendite saamiseks, lisaks riigi
poolt finantseeritavale eelarvele.
Sotsiaal-kultuuriline
keskkondNagu
võib järeldada erinevatest meedia kannetest on tööturul kasvav
vajadus kutsehariduse
omandanud oskustööliste järele. Palju
kajastust on leidnud kõrgharidusega töötute, eriti just noorte
osakaal, kel puuduvad praktilised oskused tööturule sisenemiseks.
Huvi kutsehariduse vastu suureneb ning iga aastaga võetakse vastu
järjest enam avaldusi. Kooli maine on paranenud aasta-aastalt, seda
on soodustanud ka mitmed rahvusvahelised võistlused, kus TKHK
õpilased on silmapaistnud oma saavutustega. Muidugi tuleb siinkohal
lisada, et iga aastaga suureneb ka erivajadustega õppijate osakaal,
mis võtab lisaressursse nii sobiva õpikeskkonna kujundamise kui ka
personaalse lähenemise näol. Ent need võimalused on veel
arenemisjärgus. Põhiliselt
on Tartu Kutsehariduskeskuse õppijad pärit Lõuna- ja Kesk-Eestist.
Ligikaudu 60% õppijatest on pärit Tartumaalt, umbes 40% Tartu
linnast. Võrumaalt pärit õppima asunute arvu langus 2006/07 aastal
on põhjustatud eelkõige kutsealase eelkoolituse käivitumisega
Võrumaa Kutsehariduskeskuses.
Laias
laastus kolmeks jagunevad: põhihariduse-, keskhariduse baasil ja
täiskasvanute koolitusel osalejad. Seega meie kooli keskmiseks
kliendiks ei saa pidada kindlalt määratletud kliendiprofiili vaid
selleks on kõik isikud, kes tahavad omandada ametit, saada
täiendõpet või osaleda koolitustel. Munitsipaalõppeasutuste
süsteemi toimimise põhieesmärk on kindlustada igale Tartus elavale
lapsele võrdne haridusvõimaluste kättesaadavus kõigil
haridustasemetel vastavalt tema võimetele. Tartu linna
arengustrateegia „Tartu 2030“ kohaselt on kutsehariduse arenguks
oluline: Visioon Tartu 2030 – Tartu on tegusate, loovate ja
õnnelike inimeste linn.
Tehnoloogilised
teguridViimase
kümnendi jooksul on
tehnoloogia pealetung olnud üüratu. TKHK on
tänu tehnoloogiliste vahendite ja
infotehnoloogia arengule teinud
läbi muutused ilma
milleta oleks kooli jätkusuutlikus tõsise
küsimärgi all. Koolil on hästi välja arendatud kodulehekülg,
kust on võimalik saada informatsiooni alates õpetatavatest
erialadest ning õppekorraldust puudutavatest küsimustest kuni TKHK
poolt pakutavate toodete/ teenusteni. Sealhulgas on võimalik teha
hotelli broneeringut. Arvutite
massiline kasutamine klassiruumides,
DigiTV , data-
projektorid ,
siseveeb nii õpilaste kui töötajate tarbeks, e-õppele üleminek,
ühtne maili-suhtlus jne.
Selline
areng ja kaasaegsus on loonud võimalused lihtsamaks ja toimivamaks
koolisüsteemiks. Lastevanematel on võimalus saada infot laste
õppimise kohta, kõik õppematerjalid on kergesti leitavad
kodulehelt, kiire ja operatiivse info kättesaadavus. Kogu Eesti
areng IT-vallas ja kooli arendamine selles suunas on hõlbustanud
kooli ja õpilase suhet. Negatiivsest aspektist lähtuvalt on
suhtevõrgustike avardumine mõjutanud kasvava põlvkonna huve, mis
torkab eriti silma õpilaskodus, kus kasvatajatel tuleb sageli
hakkama saada noorte enda järelt koristamise harjumuse
juurutamisega. Teisisõnu võib öelda, et liigne „arvutis
istumine“ võtab lõivu teiste eluvaldkondade arvelt.
Kahtlemata
on infoajastule üleminek osutunud väljakutseks neile, kes
on olnud selles ametis 20-30 ja rohkemgi aastat. Kuidas siis
lahendada olukord, kui üldsus elab
kaasaegses , arenevas e-riigi
vaimus ja
teisalt pedagoogid, kes ei ole õppimis- ega
arenemisvõimelised? Kas saata väevõimuga pensionile ja lasta
noortel, innovaatoritel nende asemele tulla või panna eelarvesse
suurem summa koolituse reale? Arvestades
keskmist Eesti õpetajate vanust (50-60 a.) on tulnud enamikel läbida
koolitused või muud arvutialased
kursused , et ajaga sammu pidada.
Tehnoloogiline
keskkond on igapäevatöös oluline mõjutaja, sest
tehnoloogiliste seadmete kasutus tagab töö sujumise ning kiirema
infoliikumise. Ent siit tekib järgmine küsimus, kui otstarbekas on
meili saatmine kõrval
kabinetti ja kas inimeste omavaheline
silmast-silma suhtlus on kadumas?
1.1.
Mikrokeskkonna analüüs
Erinevalt
makrokeskkonnast on mikrokeskkonnal otsene mõju organisatsioonile ja
selle juhtimisele. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus
organisatsioon oma ülesandeid täidab. Mikrokeskkond on
makrokeskkonna osa. Mikrokeskkonna moodustavad tarbijad, varustavad
ettevõtted, võistlevad ettevõtted, inimrühmad, kellega
organisatsioon on üksteisest vastastikku mõjuvates suhetes. (Alas
1997:22)
Organisatsiooni
edukaks toimimiseks on vajalik arvestada kriitiliste eduteguritega,
mis TKHK puhul on järgmised:
- Asjatundlikud, motiveeritud ja pidevale õppimisele orienteeritud töötajad
- Õppijakeskne õppe- ja töökorraldus, õpetatavate erialade paljusus
- Õpi- ja töökeskkonna pidev parendamine (hea tehniline baas ja kaasaegsed praktikabaasid), koondumine kahte piirkonda, osalemine EL projektides
- Avatus koostööks erinevate huvigruppidega, tihe koostöö tööandjatega
- Süsteemne ja proaktiivne mainekujundus, informatsiooni sihipärane liikumine koolis ja kooliväliselt
- Uute innovaatiliste ideede rakendamine eesmärkide saavutamiseks
Konkurentsianalüüsi
tegemisel võrreldakse antud ettevõtet teiste ettevõtetega
kriitiliste edutegurite osas. Tabelis 2 on toodud välised mõjutajad
ning Tartu KHK poolt rakendatavad meetmed nimetatud tegurite
mõjutamiseks. Peamisteks konkurentideks on Lõuna-Eesti kutsekoolid,
näiteks Viljandi
Ühendatud Kutsekeskkool,
Võrumaa
Kutsehariduskeskus. Kindlasti
on arvestatavad konkurendid ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna
Tööstushariduskeskus jt. kutsekoolid üle Eesti. Kaudseteks
konkurentsideks on kesk-, kõrg- ja
erakoolid .
Tartu
KHK Hotelli kui majutusasutuse puhul on suurimaks konkurendiks
Rehe hotell ning samasse hinnaklassi kuuluv hotell Starest.
Konkurentideks võib pidada ka ülejäänud Tartu linna või selle
lähiümbruses paiknevad majutusettevõtted, kuna
vahemaad on
väikesed ja kergesti läbitavad. Tartu KHK Hotell on tuntud oma
taskukohase hinna, meeldiva teeninduse ning vastrenoveeritud (2010a.)
hoonestuse poolest. Kõike seda võib pidada
eeliseks konkurentside
ees.
Tabel
2. Võimalikud
välised mõjutajad
Võimalikud välised mõjutajadTartu KHK poolt rakendatavad meetmedÕppijaPõhikooli lõpetajate arvu vähenemine
Paindlike õppimisvõimaluste loomine erinevatele sihtrühmadele
Süvenevad probleemid eelnevas haridustasemes (nõuded on vähenenud ja õpioskused on kadunud)
Uute õppevormide, -liikide rakendamine, individuaalne lähenemine õppijale, tugisüsteemi arendamine
Tihe
konkurents haridusmaastikul, teiste keskuste kiire areng
Nõustamissüsteemi arendamine
Kutsealase eelkoolituse arendamine
Turundustegevuse arendamine
Õpikeskkonna arendamine Euroopa Liidu struktuurivahendite toel
Toimuvad koostööprojektid teiste kutsehariduskeskustega, ülikoolide, gümnaasiumite ja põhikoolidega
ÕpetajaÕpetajate elukutse ebapopulaarsus
(noori õpetajaid ei tule kooli)
Uute õpetajate koolitamine oma lõpetajate hulgast
Õpetajate täiendõppe ja rahvusvahelise suhtlemise arendamine (välismaal õppimine, stažeerimine jne)
Välislektorite kaasamine tõstab väljaõppe taset
Õpetajate madal palk
Motivatsioonisüsteemi arendamine, töökeskkonna arendamine
TööturgTraditsiooniliste majandusharude kadumine ning tööjõuvajaduse vähenemine (kergetööstus)
Paindlik ja kiire reageerimine tööturu vajadustele, uute erialade sissetoomine
Koostöö tõhustamine ettevõtetega
Tööjõu puudus, noored
lahkuvad koolist ilma kooli lõpetamata
Paindlik õppetöökorraldus
Riiklike
toetuste suurenemine õpilastele parandab õppe kättesaadavust
ÜhiskondÜhiskonna liigne orienteeritus kesk- ja kõrgharidusele
Kooli maine kujundamine ja ühiskondliku arvamuse kujundamine läbi koostöövõrgustike
Lapsevanemate teadlikkuse tõstmine kutsehariduse võimalustest
Tööliserialade madal tunnustamine ühiskonnas
Lõpetajate edukas rakendumine tööturul, edulugude avalikustamine
Poliitiline keskkondMajanduslik keskkondSotsiaalne keskkondTehnoloogiline keskkondMaksuseadused
SKP muutumine
Elanikkonna arvukuse muutumine
Uued tehnoloogiad
Keskkonnakaitse regulatsioonid Inflatsioon
Sündivus, perekondade
karakteristikud Patendikaitse
Väliskaubanduse reguleerimine
Intressimäärad
Elustiilimuutused
Tootlikkuse tõus
Töösuhteid reguleerivad seadused
Sissetulekute tase
Tarbijakaitse liikumine
Uued tooted, materjalid, tootmissisendid
Poliitiline stabiilsus
Tööpuuduse tase
Hariduslik koosseis, kutseoskustega tööjõu olemasolu
Uurimis -ja arendus-tööde kulud ja tase
Riiklikud subsiidiumid
Valuuta stabiilsus
Rahvuslik koosseis
Seadusandluse areng
Elanike säästud ja laenukoormus
Eetilised tõekspidamised,
religioon Valimised
Regionaalse majandusarengu eripära
Sotsiaalsed
programmid Tabel
1. Makrokeskkond
Klientideks
võib pidada kõiki Tartu Kutsehariduskeskuse õpilasi. Liigitada
saab neid järgnevalt: põhihariduse-, keskhariduse baasil ja
täiskasvanute koolitusel osalejad.
Niisiis on kooli klientideks kõik
isikud, kes soovivad omandada ametit, saada täiendõpet või osaleda
koolitustel. Rühmitada saab kliente erinevate tunnuste ja vajaduste
järgi. Kõige paremini iseloomustab TKHK olemust sise- ja
väliskliendi olemasolu. Siseklient on organisatsiooni töötaja, kes
samaaegselt tarbib pakutavaid tooteid ja teenuseid, olles seega
esmaseks
reklaamikanaliks organisatsioonist väljapoole. Välisklient on
üksikisik, rühm, organisatsioon või ettevõte, kellele
organisatsiooni tegevus on suunatud. Neilt laekuv tulu võimaldab
ettevõtet käigus hoida. Klienti siduvaks turundustooteks on kooli
oma
kliendikaart , mida saavad soetada kõik soovijad. Kaardi
omanikele kehtib
allahindlus 15 % hinnakirjast standardsete
toodete ja teenuste osas (v.a majutusteenus).
TKHK
Hotelli puhul on kliendiks peamiselt eestlased, venelased,
soomlased ja lätlased. Külastatakse nii peredega, üksikisikuliselt kui
gruppidena.
Majutuse eest on võimalik tasuda kolmel
erineval viisil:
sularahas , maksekaardiga, ülekandega. Viimast kasutavad põhiliselt
ettevõtted, kes majutavad hotelli oma töötajaid. Gruppide puhul on
tarvilik garantiikirja olemasolu, mis tõendab makse sooritamist.
Suuremate gruppide puhul on rakendatud ettemaksunõue 50% osas
broneeringu tühistamise vältimiseks. Nii hotelli arvete kui ka
õpilaskodu üüriarvete tasumist reguleerib Tartu Linnavalitsuse
raamatupidamise osakond.
TKHK
osaleb aktiivselt koostöövõrgustikes, mida iseloomustab tugev
strateegiline
partnerlus . Võtmepartnerid on tinglikult jaotatud
kolme rühma:
Strateegilised rahastajad – Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu
Linnavalitsus ,
rahvusvahelised projektis
Tööturu
nõudluse prognoosijad – TKHK nõukogu, Haridus- ja
Teadusministeerium, tööandjad, Tartu Linnavalitsuse
ettevõtlusosakond,
kutseliidud Õppekavade
kaasajastamises osalejad – Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik
Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, SA Innove, Tartu Linnavalitsuse
haridusosakond, tööandjad, kutseliidud, Kutsekoda jt.
Tartu
Kutsehariduskeskusel on üle 1100 partnerist praktikaettevõtte.
Lisaks koostööle praktika osas, tehakse koostööd täiskasvanute
koolituse valdkonnas, kus ettevõtete
spetsialistid on värvatud
lektoriteks (nt Tervise Arengu Instituut). Lisaks on arenev koostöö
erialaliitudega jm katusorganisatsioonidega.
Personali
üldkooseis ja töökorraldus
Koolis
töötab ca 337 töötajat.
Lisaks tähtajalise või tähtajatu töölepinguga seotud töölistele
on veel ajutisi ja hooalalisi
palgatud töötajaid, kes on
kooliga seotud käsundus- või töövõtulepingu alusel. Personal koosneb
suuremas osas õpetajatest (ca 250in). Sooliselt jagunevad töötajad:
80% naistöötajaid ja 20% meestöötajaid. Enamik töötajad on omandanud kõrghariduse. See on ka loogiline, kuna paljudel
töökohtadel (silmas peetud pedagooge) on eeldatud kõrgharidust.
Lisaks sellele mõned töötajad alles omandavad kõrgharidust. TKHK
Hotellis- ja õpilaskodus on töötajaid 8 (juhataja, 2 kasvatajat, 4
administraatorit ja toateenija). Igale ametikohale on loodud vastav
ametjuhend. Töö – ja palgakorraldus on reguleeritud ja lähtub
seadusandlusest. Ettevõtte
sisesed dokumendid on seadusi
toetavad :
- TKHK töökorralduse reeglid, milles on kehtestatud töö- ja puhkeaeg, töötasu määramise kord, varade haldamise kord, töötaja vastutus ning tööandja õigused töölepingu ülesütlemiseks.
- TKHK asjaajamiseeskiri, milles on välja toodud dokumentide koostamise, vastamise ja arhiveerimise kord.
- Kollektiivleping , mis on sõlmitud Tartu Linnavalitsuse (ehk tööandja) ja Tartu Haridustöötajate Liidu (ehk töötajate esindaja) vahel.
- TKHK töötervishoiu ja tööohutuse kord, mis kirjeldab üldnõudeid töökeskkonnale, töötajate õigusi ja kohustusi, tööõnnetuse teavitamise korra ning selgitab tööohutuse eest vastutavate isikute aetikohustusi.
Lisaks
neile võib kooli dokuentide nimekirjast leida veel erineva sisuga
direktori poolt kinnitatud tööd reguleerivaid ja toetavaid
korraldusi (nt
Meediaga suhtlemise kord, töötajate
koolitamise kord, töötajate tunnustamise ja toetuste kord). Töötajate
arendamiseks ja töötingiuste parendamiseks on loodud mitmeid
võimalusi. Üheks neist on töötajate rahulolu-uuring, mis on
informatiivne ent anonüümne. Töötajate koolitamis- ja arendamise
vajadus tehakse kindlaks läbi korra aastas toimuva arenguvestluse
käigus. Koolitusvajaduse ning personali planeerimisel lähtutakse
kooli arengukava eesmärkidest ning on tihedalt seotud kooli
eelarvega , mis seab piirangud ja nõuab väga läbimõeldud kava.
Kooli
põhiväärtus on hoolivus, heatahtlik ja abivalmis suhtumine
õppijatesse, töötajatesse ja klientidesse. Seetõttu on koolis
loodud terve rida toetavaid struktuurüksusi: infokogu, tugikeskus,
õpilasesindus,
klienditeenindus , arstiabi, spordiosakond.
Haldustalituse, it-
talituse ja toitlustusosakonna toetavad teenused
aitavad tagada kaasaegse ning meeldiva õpi- ja töökeskkonna.
Tooted
ja teenused
Kooli
praktikabaasides valmib palju erinevaid tooteid ning osutatakse
erinevaid teenuseid. Praktika sooritamiseks on loodud õppehotell, -
restoran ja –salong, mis on avatud kõigile soovijatele. Õpilaste
poolt valmistatud tooted (nt metalli- ja puutööd, maalritööd)
kasutatakse suures osas ka koolimaja ja inventari uuendamiseks.
Pakutavad tooted ja teenused:
- Ruumide rent
- Ehitus- ja remonditööd
- Ilu- ja juuksuriteenused
- Metallitööd
- Autoremonditööd
- Pagari- ja kondiitritooted
- Majutusteenus
- Pesumaja teenus
- Puidutööd
- Toitlustus
- Lihatooted
- Õmblustööd
- Infotehnoloogia hooldus -ja arendustööd
- Täiskasvanute koolitused
Praktika
korraldust reguleerivad järgmised dokumendid:
Praktilise töö ja ja praktika läbiviimise tingimused ning kord Tartu Kutsehariduskeskuses
Õppetöögraafik
Praktikajuhendaja ülesandeks on praktikantide juhendamine ettevõttes järgides
praktikaprogrammi põhimõtteid ja kolmepoolses praktikalepingus
sätestatut.
5.
ORGANISATSIOONI MAJANDUST JA ÄRITEGEVUST MÕJUTAVAD FAKTORID
SWOT-analüüs on
strateegline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekti või
äriettevõtte tugevaid külgi (i. k. strengths),
nõrku külgi ( weaknesses ),
võimalusi (opportunities)
ja ohte (threats).
Selle analüüsi raames määratletakse äriettevõtte või projekti
eesmärk ja selgitatakse välja seda eesmärki soodustavad ja
mittesoodustavad sisemised ja välimised faktorid.
TKHK
kõige olulisemaks tugevuseks peaksin hästi välja arendatud
kodulehekülge, mis annab infot kogu organisatsiooni tegevuse kohta.
Töötajad on oma-ala asjatundjad ning varustatud korralike
töövahenditega. Töökeskkond on turvaline ning kaasaegne. Kooli
siseinfosüsteem tagab info kiire liikumise erinevate osakondade
vahel. Kooli poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid tarbivad nii sise-
kui väliskliendid.
Analüüsides
ettevõtte nõrku külgi, tuleb märkida parkimiskohtade vähesust.
Tulenevalt õppehoonete vähestest parkimiskohtadest on keskpäevaks
täis pargitud ka hotelli parkla . Hoonete renoveerimise käigus pole
piisavalt tähelepanu pööratud ventiltsiooni toimimisele, hotellis
see lihtsalt puudub. Püsikliendid on sellest probleemist teadlikud
ning broneerivad tube vastavalt siis kas tänava- või hoovipoole,
vältimaks suvel liigset kuumust. Inimeste liikumist hoonetes on
võimalik jälgida turvakaamerate vahendusel, sageli esineb probleeme
ka nende töös. Töötajad kasutavad erinevaid arvutiprogramme,
tehniliste viperuste
tekkimisel on osakondade vaheline töö häiritud.
Kõige suuremaks „komistuskiviks“ nähakse haridussüsteemi poolt
ebapiisavat toetust õpetaja ameti väärtustamisel. Ka kõigile
ülejäänud töötajatele tuleks pakkuda pidevat enesearendust,
lisateenimisvõimalust ning boonuseid, vältimaks kaadri suurt
voolavust. Tänapäeva hotellimajanduses on järjest tõusmas
klientide arv Venemaalt. Praegusel momendil on hotelli kodulehel info
kättesaadav vaid eesti ja inglise keeles, samal ajal kui teised
hotellid pakuvad teenust ka venekeeles. Teenindussektoris tagab see
koheselt konkurentsieelise end ka venekeeles turundavatele
ettevõtetele.
Kõige
olulisemaks parendustegevuseks on oskuslik juhtimis-, arendus ja
turundustegevus läbi TKHK põhiväärtuste. Need on: asjatundlikkus,
koostöö, innovatiivsus, paindlikkus ja hoolivus. (Tartu
Kutsehariduskeskus)
6.
PRAKTIKA TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELLIS
Organisatsiooniõppe
läbimiseks on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Seda
mitmetel põhjustel, esiteks on praktikant Tartu Kutsehariduskeskuse
endine vilistlane. Lõpetatud on turismikorralduse eriala (2007 a.)
Teiseks on asutus õpilasele praeguseks tööandjaks. Ametikohaks on
TKHK Hotelli- ja Õpilaskodu vastuvõtu klienditeenindaja . Kolmanda
põhjusena tooksin välja, et nii suurt organisatsiooni on huvitav
analüüsida, samas on see heaks väljakutseks. - Informatsiooni on
palju ning arenguvõimalused suured.
Peamiseks
tööülesandeks praktikakohal on meeldiva ja sujuva
klienditeeninduse pakkumine. Suhtlemist on siin palju. Tarvis läheb
nii inglise, vene kui soome keele oskust. Lisaks sellele peab olema
üsna vilunud arvutikasutaja. Broneeringute tegemiseks kasutatakse
programmi nimega Hotis, lisaks tuleb orienteeruda süsteemis
Booking.com. Tegemist jagub alati palju, kuna hotelli vastuvõtt
täidab ka infolaua funktsiooni. Kursis tuleb olla majas toimuvate
kursuste ja koolitustega. Sageli tuleb teenindada ka siseklienti e.
oma kooli töötajaid ning organiseerida osakondade omavahelist
infovahetust. Seda toetab TKHK siseveebi olemasolu. Oluliseks
ülesandeks on arveldamine iluteeninduse ning juuksuri klientidega.
Kõik arved tuleb sisse kanda ning hiljem veenduda, et aruanded klapiksid. Samuti käib administraatori pädevusse suhtlus restorani
ning toateenindusega. Restorani esitatakse hommikusööjate arv ning
toateeninduse töö koordineerimiseks väljastatakse majapidamise
aruanne.
Töös
tuleb ette ka kriisiolukordi või siis lihtsalt rahulolematuid
kliente. Nende lahendamine eeldab töötajalt kiiret otsustus -ning
tegutsemisvõimet. Alati saab abi küsida juhatajalt. Töö iseloom
on vaheldusrikas. Tänu praegustele ning varasematele õpingutele
saab rakendada nii oma teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi.
Kõige
suuremaks väljakutseks, praktika ajal kogetule, peaksin käesoleva
praktikaaruande kirjutamist. Üheks asjaks on oma igapäevase töö
tegemine, teiseks aga oma tegevuse analüüs ning organisatsiooni
strateegilise planeerimise tundmaõppimine.
KOKKUVÕTE
LISAD
Lisa
1. SWOT-analüüs
S - Tugevused
W - Nõrkused
- Väga hea kodulehekülg (sh majutus- ja iluteenuse online-broneerimise võimalus)
- Professionaalsed töötajad
- Nõuetele vastavad ruumid
- Kooli-siseinfosüsteem
- Palju teenuseid ühest kohast
- Juhtkonna hoolivus
- Sotsiaalsed garantiid ning seadustest kinnipidamine
- Parkimiskohtade vähesus
- Turvakaamerad
- Puudulik ventilatsioon
- Vähe töötajaid (sh noorte õpetajate vähesus)
- Liigne sõltumine tehnoloogiast (probleemide korral on osakondade töö häiritud)
O - Võimalused
T - Ohud
- Pidev täiendkoolitus
- Raha taotlemine erinevate projektidega
- Ühised ettevõtmised
- Koostöö erinevate huvigruppide ning ettevõtetega
- Senisest suurem reklaam (sh välisriikides)
- Kaadri suur voolavus
- Liiga suur töökoormus
- Vananev personal
- Konkurentidel paremad
turundusstrateegiad (eriti suure potentsiaaliga turg Venemaa)
Lisa
2.
Praktikaaruanne
15.07.2013
– 19.07.2013
Esimene
praktika nädal kujunes vaikses tempos . Sisekliente praktiliselt ei
olnud, kuna suvekuudel on õppetöös paus. Nii tegelesingi peamiselt
broneeringute vastuvõtmise ning kinnitamisega, seda nii
iluteeninduse kui majutuse poole pealt. Keskmiselt oli nädala
jooksul kasutuses 20 tuba, see tähendab hotelli jaoks 50%-list
täituvust. Algajale praktikandile on koostatud spetsiaalne
infomaterjal, millega tutvutakse enne töökohale asumist. Kõige
esmased igapäeva toimingud , millega praktikant peab toime tulema on
hotellikaartide st. toakaartide aktiveerimine , külastajate sisse- ja
välja registreerimine, arveldamine nii sularahas kui maksekaardiga.
Seda tehes ei tohiks unustada ka naeratamast.
22.07.2013
– 26.07.2013
See
nädal osutus esimesest asisemaks, mida võib seletada
19.07-21.07.2013 aset leidnud Hansapäevadega. Broneeringuid tuli
läbi kodulehe , kliente saadeti nii teistest hotellidest kui Tartu
Turismiinfokeskustest. Tulijaid oli ka ilma eelneva broneeringuta,
õnneks saadi kõik inimesed majutatud, mõnedesse tubadesse pidin paigaldama ka lisavoodi. Olulise osa tööst moodustab klientidega kirjavahetus , suhtlemine meili teel. Seda tehes tuleb järgida
üldiseid grammatika reegleid ning formaalset suhtlusstiili. See võib
mõningates oludes kujuneda oodatust raskemaks, tuleb hästi läbi
mõelda mida ja kuidas kirjutada.
29.07.2013
– 02.08.2013
Sellele
nädalal peatus hotellis suurem grupp soomlasi . Need olid
spordipoisid vanused 10-12. Kaasas olid mõned lapsevanemad ning treenerid . Suuremate gruppide puhul ei lase administraator reeglina
täita registreerimiskaarte. Grupp majutatakse nimekirja alusel.
Palju tuli tegeleda nende korrale kutsumisega, poisid jooksid
korruseid pidi ning fuajees. Grupijuhiga tuli sel teemal pikemalt vestelda ning lasta allkirjastada hotelli sisekorra eeskirjaga
tutvumise akt. Korra tagamine hotellis on tegelikult teemaks
aastaringselt. Hotell paikneb sama katuse all TKHK Õpilaskoduga.
Õpilaste liikumist piiravad kiipkaardid, mis on aktiveeritud
vastavalt sellele, millises tsoonis asub tema tuba. Hotelli
vastuvõtus on üleval kaamerad, millega saab hoonetes liikumist
jälgida. Jälgida tuleb ka seda, et õpilased ning hotelli kliendid
omavahel ei suhestuks.
05.07.2013
– 09.08.2013
Viimane
praktikanädal osutuks ühtlasi viimaseks nädalaks kui võeti vastu
dokumente kooli sisseastumiseks ning avaldusi õpilaskodu koha
saamiseks. Samuti oli palju helistajaid, kellele tuli asjakohast
infot anda. Seega tuli tihedalt suhelda nii juhataja kui õpilaskodu
kasvatajaga. Sisseastujate arv oli rekordiline, samas õpilaskodu kohtade arv piiratud. Selleks, et edukalt klienditeenindajana TKHK
Hotellis toime tulla, peab oskama oma tegevust hästi reguleerida.
Samas peaksin majutuse õppebaasi väga heaks praktikakohaks, sest
siin õpib kõige kiiremini kuidas tegeleda erinevate ülesannetega
samaaegselt. Pidevalt toimuvad uuendused siseveebis, kodulehel ja
broneerimissüsteemides. Algajale praktikandile on see parajaks
katsumuseks. Lisaks jooksvate ülesannete lahendamisele tuleb
pidevalt kursis olla pakutavate teenuste ja toodetega.
Kõik kommentaarid