Tallinna Ülikooli Balti Filmi - ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs (0)

Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Ettevõtluse õppetool
Turundus
Tallinna Ülikooli Balti Filmi - ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs
Referaat
Koostanud : Maris Orumaa
Madis Mõtus
Jarmo Liivak
Anastassija Ignatjeva
Juhendaja : Aet Kull
Tallinn 2012

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3
3.Tallinna Ülikooli Balti Filmi – ja Meediakooli turundamine 6
3.1 Teadlikkuse / tuntuse tekitamine 7
3.2 Veenmine ja „ostusoovi“ tekitamine 7
3.3 Suhtlus 8
3.4 Teenindamine / „müük“ 10
4. Tallinna Ülikooli Balti Filmi – ja Meediakooli eripära 10
5. Sihtgrupp 11
5.1 Kes on Tallinna Ülikooli Balti-Filmi ja Meediakooli sihtgrupiks 11
5.2 Mida ja miks soovitakse sihtgrupile öelda 12
5.3 Sihtgruppide eristuvus 13
6. Kasutatud allikad 14

1. Sissejuhatus

Turukommunikatsioon on kõik, mis on seotud turunduse sõnumi edastamisega kindlale sihtturule või grupile läbi kanali, milleks võib olla kas TV, raadio, mail, otsepostitus, bänner vms. Haridusasutuste turundus on seotud koolide igapäevaeluga. Olulisteks märksõnadeks sealjuures: soovid, vajadused, nõudmised, ootused, rahulolu, suhted kliendiga, teenuse kvaliteet.
Koolide väärtuste ja eristuvuste tugevam turundamine säästab koole ära kadumisest (kinnipanemistest). Tänases Eestis võiks kahtlemata öelda, et koolide oskusest eristuda ja enda eripära turundada sõltub otseselt ka paljude koolide võimalus ellu jääda. Haridusasutuste põhieesmärgiks ei ole ainult õpilaste kooli värbamine vaid sellel on ka sügavam mõte : eristada koole nende väärtuste ja tõekspidamiste järgi, samuti keskkonda, eesmärkide ja ambitsioonide alusel, millega õpilased ise end samastada sooviksid. Paljudes omavalitsustes on kool ka kogukonna elu keskpunktiks ja selle areng ning koostöö erinevate huvigruppidega võib oluliselt mõjutada nii kohalikku ettevõtlusaktiivsust kui seeläbi isegi ka kinnisvara hindu.
Paljud koolid arutavad aktiivselt selle üle, et kuidas võimalikult palju õpilasi enda kooli järgmiseks õppeaastaks õppima saada. Tavaliselt selleks laiendatakse lisaainete valikut, lisades sinna uusi ja huvitavaid aineid, mis õpilaste tähelepanu köidaks. Haridusteenuse arendamine on oluline kooli näo loomisel, kuid kõik hakkab pihta siiski kaugemalt . Missugune on kooli missioon ja visioon ja miks on just see kool parem kui teised? Nendest baasasjadest algab kooli turundus.
Selle asemel, et jääda lootma haridusametnike lahkusele kool säilitada, tuleks igal koolil tegeleda oma eripära arendamisega. Teame turundusest, et brändi loomiseks kulub vähemalt 5-10 aastat süstemaatilist tööd ning kõik koolid, kes praegu ei kuulu selgelt eristuvate kuvanditega tunnustatud koolide hulka, peaksid oma turundusega kohe pihta hakkama. Muidu ei ole õpilaste arvu hoogsa vähenemise hetkeks teie kooli enam olemas. [1] 2. Kõrgkoolide turundus
Turumajanduses esineb üldkasutatavaid tooteid ja teenuseid, mille tootmist ja pakkumist finantseerib üks osa elanikkonnast (maksumaksjad), kuid tarbijateks on teine osa (näiteks, haridusteenuste kasutajad). Pakkudes üldkasutatavaid teenuseid, on haridusasutused seotud kahe turuga. Kõrgkool pakub üldsusele kindlat sorti haridusteenuseid, mida tarbivad õppurid ja tudengid, teisalt esitab ta oma tegevuse tulemusi tööturul, mille tarbijateks on ettevõtted ja erinevate majandusharudega seotud asutused. Selline kahepalgelisus tekitab suhteliselt palju segadust kõrgkooli toodete ja sihtgruppide määratlemisel.
Tegutsedes üheaegselt kahel omavahel tihedalt seotud turul – haridusteenuste turg ja tööturg – on kõrgkoolil üks kindel toode, millega mõlemale turule minnakse. Kõik teadlased omavad ühtset arvamust, et kõrgkooli tegevuse põhisuunaks on haridusteenuste pakkumine, kuid ei suudeta kindlaks määrata, millises vormis see teenus esineb.
Turunduse teooria järgi loetakse tooteks kõik, mis võib rahuldada tarbija vajaduse ja mida pakutakse turul soetamise , kasutamise, tarbimise või tähelepanu äratamise eesmärgil. Lähtudes kõrgkooli põhilisest tegevussuunast ja klassikalisest turundusteooriast võib tooteks pidada konkreetse kooli poolt pakutavat õppekava. See töötatakse kõrgkooli poolt välja teatud sotsiaalse efekti saavutamiseks (haridusastme või professionaalse taseme tõstmine). Kõrgkool ei paku turul eraldiseisvaid teenuseid loengute või seminaride näol, vaid pigem kombineeritud teenustepaketti, millel on ühtne eesmärk ja vastavad ressursid .
Näiteks kõrgkool, kus ei ole IT spetsialiste ja arvutitega varustatud õpperuume, ei saa pakkuda õppekava sellise suunitlusega.
Sõltuvalt oma võimalustest ja klientide vajadustest pakuvad kõrgkoolid erinevaid õppekavasid, mida on võimalik liigitada erinevate tunnuste alusel:
- haridustaseme järgi: nt. bakalaureuseõpe, magistriõpe, rakenduskõrgharidusõpe, ametikoolitus ;
- eriala suuna järgi: nt. finantsjuhtimine , turundus, personalijuhtimine , IT;
- õppevormi järgi: nt. päevane õpe, õhtune õpe, sessioonõpe;
- kasutuses olevate õppemeetodite järgi: traditsioonilised, e-õpe.
Uued õppekavade liigid tekivad vastavalt turu nõudlusele või konkreetse kooli tehniliste võimaluste muutumise tagajärjel. Tänu infotehnoloogiliste võimaluste võimsale arengule on saanud võimalikuks õppekava osaline läbimine distantsilt (e-õpe).
Turunduse igas sfääris on tähtsal kohal kommunikatsioon tootjate ja tarbijate vahel. Hariduse vallas toimub kommunikatsioon haridusasutuste ja klientide vahel. Haridusasutuse turundust võib määratleda kui vahendit, mille abil õppeasutus teavitab oma eesmärkidest, väärtustest ja toodetest õppuritele, nende vanematele, oma töötajatele ja kogu ühiskonnale.
Kuna kõrgkooli turundustegevus on korraldatud efektiivse turunduse protsessina, on väga oluline paika panna sihtrühmad. Lihtsustatud variandis võib sihtrühmadeks pidada tudengeid ja nende vanemaid, kuid selline lähenemine ei võta arvesse laiemat huvitatud isikute ringi nii kõrgkooli sees kui väljas. Siinkohal on kasutusel erinevad terminid:
Tarbija – vahetu kõrgkooli toodete või teenuste kasutaja. Eelkõige on nendeks tudengid, kuid kuna kõrgkoolid pakuvad lõpetajate kaudu oma haridusteenuseid ka tööturul, siis võib kaudselt tarbijateks lugeda ka erinevaid ettevõtteid, mis värbavad kõrgkoolide lõpetajaid. Õppekavade raames koostavad kõrgkoolid erinevad õpikuid ja teisi õppematerjale, mida kasutavad lisaks tudengitele ka nende vanemad, kooli personal, teiste kõrgkoolide õpilased ja töötajad.
Ostja – isik, kes võtab vastu otsuse kasutada konkreetse kõrgkooli teenuseid. Ostjaks võib olla tudeng ise või tema vanemad, kes valivad õppeasutuse pakutavate tingimuste ja erinevate parameetrite järgi. Ostjaks võib olla ka firma, mis tasub enda töötaja õpingute eest, kuid pigem kuulub selline ettevõte klientide hulka.
Klient – laiem mõiste, mis hõlmab kõiki tarbijaid ja ostjaid ning lisaks ka teisi sihtrühmasid, mis on väiksemal või suuremal määral huvitatud kõrgkooli tegevusest. Siia alla kuuluvad näiteks fondid, mis finantseerivad erinevaid haridusprojekte; ajakirjanikud, kes kirjutavad hariduse teemadel ; õppekirjanduse koostajad; ettevõtted, mis värbavad kõrgkoolide lõpetajaid.
Võttes aluseks E. Jerome McCarthy 4P mudeli, oleme saanud põhjaliku ülevaate esimese P kohta (Product- Toode) ning järgnevalt kirjeldame ka teisi P-sid.
Hind ( Price ) omab väga suurt tähtsust just erakoolide puhul, kuna õppetegevuse aluseks on õppemaksude laekumised . Samas on ka riiklike õppeasutuste jaoks see väga oluline, kuna lisaks tasuta õppele pakutakse ka tasulisi haridusteenuseid. Kõrgkool peaks ennast positsioneerima ennekõike üldkättesaadavana ja pakkuma optimaalset hinna-kvaliteedi suhet. Haridusteenuste ostja on nõus maksma kõrgemat hinda, kui kool suudab pakkuda nn. lisaväärtust: täiendavad teenused, silmatorkavad õppekavad, mis erinevad teiste koolide poolt pakutavatest, teeninduse kvaliteet vms. Kõrgkooli lõpetajate kaudu on võimalik hinnata kooli pool pakutava teenuse kvaliteeti. Ettevalmistuse taseme ja omandatud teadmiste ning oskuste järgi paneb tööturg paika töötasu ligikaudse vahemiku. Antud aspekt omakorda mõjutab kõrgkooli õppemaksu suurust.
Müügikoht ( Place ) – turustuskanaleid kasutatakse teenuste pakkumiseks ja toodete müügiks ning nende kaudu toimub toodete liikumine tootjalt tarbijale. Kõrgkool kasutab turustamisel peamiselt otsest müüki, kuid ainult selle kasutamine võib väga tugevalt piirata haridusteenuste realiseerimise turu ulatust. Võimalike lahendustena võib olla näiteks vahendajate (agentide) teenuste kasutamine või ka frantsiis . Otsese müügi puhul mängib väga suurt rolli koht, kus seda müüki teostatakse. Määravateks võivad saada sellised kriteeriumid nagu kõrgkooli asukoht linnas, õppehoonete seisund (nii seest kui väljast), klassiruumide kaasaegne sisustus jne.
Turunduskommunikatsioon ( Promotion ) – kõrgkooli haridusteenuste kommunikeerimiseks on mitmeid viise ja vorme. On võimalik reklaamida end ajalehtedes, ajakirjades ja teistes massiteabevahendites; välja anda infovoldikuid ja jagada neid üldhariduskoolides; korraldada lahtiste uste päevi, karjääripäevi jne. Näiteks Eestis on kõrgkoolidel väga hea võimalus ennast reklaamida ja näidata õppelaadal (Teeviit), mis toimub igal aastal, ja mida külastavad paljud potentsiaalsed tarbijad. On oluline, et turunduskommunikatsioon oleks regulaarne ja omaks kindlat eesmärki. Selleks peaks koolis olema eraldi konkreetsed isikud või eraldi osakond , mis tegeleks kooli teenuste tutvustamisega üldsusele.
Võttes kokku kõik eelneva, võib öelda, et kõrgkooli turundus on hädavajalik ja on väga tähtis osa selle tegevusest. Kõrgkoolid, mis ei pööra piisavalt tähelepanu turundusele, võivad ühel hetkel avastada , et nad on võrreldes teistega ebasoodsas seisus ja ei suuda enam haridusteenuste turul endisel tasemel konkureerida. [2]

3.Tallinna Ülikooli Balti Filmi – ja Meediakooli turundamine

3.1 Teadlikkuse / tuntuse tekitamine

Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meediakool (edaspidi BFM) levitab ennast erinevate allikate kaudu. Näiteks kasutab ta enda reklaamimiseks televisiooni, raadiot , internetti, välireklaame ning ajalehti, ajakirju. Oma reklaamimise valiku teeb ta sõltuvalt vaatajaskonna hulgast. Efektiivsemad on alati sellised kanalid, millel on suur vaatajaskond.
Tuntuse tekitamise põhieesmärk on võimalikult palju õpilasi nii Eestist kui välismaalt BFM-i õppima meelitada. Mida rohkem ja erinevaid õpilasi, seda populaarsem kool ning seda ka välismaal, mis muudab kodumaa mainet populaarsemaks . See kõik on turunduses üheks oluliseks lüliks, sest mainest sõltub kliendibaasi ulatus ning sellest omakorda ettevõtte kasum. Selleks peab BFM väga täpselt välja tooma oma väärtused ja võimalused, mida ta pakub. Kliendile peab olema arusaadav, kuhu ta kandideerib või millise kooli kasuks otsustab. Erialad ja spetsialiseerumised peaksid samuti olema väga täpselt välja toodud, et huvilisel oleks lihtsam. Kui kool on läbi reklaami saavutanud hea maine siis levib see kiirelt erinevate „klientideni“. BFM-i kohta leiab väga palju infot koduleheküljelt aga inimesed ei hakka juhuslikult kodulehekülge vaatama. Selleks peab põhjus, huvi olema, nt klient nägi juhuslikult kuskil netileheküljel reklaami sellest koolist. Kui reklaam oli ligitõmbav siis ilmselt vaadatakse kodulehekülg ka üle. Sellepärast peaks tähelepanu pöörama, et reklaam oleks sellisel leheküljel, kus käib väga palju selliseid külastajaid, kellel on soov edasi õppima minna. Vahest on ka nii, et kuna koduleheküljel on informatsioon segane ja keeruliselt arusaadav siis loobutakse kergelt. Tänapäeva inimesed on mugavad ja tüdinevad kiirelt.
BFM-i esimesed kaks täistegevusaastat möödusid kiire rabelemise ja sama kiire rahvusvahelise tuntuse kasvu märgi all. Tänaseks on seal enamus õppejõud, kes juhendavad tudengeid, pärit välismaalt. Ja Baltimaadel BFMile kindlat konkurenti pakkuda pole.

3.2 Veenmine ja „ostusoovi“ tekitamine

Veenmaks kliente teenuse headuses, tuleb kasutada kanaleid , mis oleks suhteliselt spetsiifiliselt keskendunud kliendigrupile ja edastaks detailset ning usaldusväärset infot. Selleks võiks olla näiteks erialane ajakiri, veebileht , otsepostituse reklaam jne. Kindlasti peaks selles faasis olema informatsioon põhjalik. BFMil on koduleheküljel väga põhjalik ja loogiline iseloomustus koolist nii eesti kui ka inglise keeles, mis peaks arusaadav olema erinevatele sihtgruppidele.
BFMi lühitutvustus :
BFM-s on võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
Kooli oodatakse õppima kõiki aktiivseid ja loomingulisi inimesi, keda innustab soov ennast audiovisuaalkunstide ja meedia põnevas maailmas teostada. Õppekavad on koostatud nii, et paari aastaga omandatakse valitud erialal nii teoreetilised taustteadmised kui ka mitmekülgsed praktilised oskused. Kõikides õppekavades on tähtsal kohal praktikad ning erinevad koostööprojektid, mis võimaldavad aimu saada filmi-ja meediatööstuse toimimisest ning juba kooliajal Eestis ja välismaal kasulikke kontakte luua. BFM on varustatud kaasaegse video-ja helitehnikaga, meil on oma telestuudio, montaažikeskus ja filmipaviljon. Õpinguid võib soovi korral mitmekesistada erinevate kursustega Tallinna Ülikooli teistest teaduskondadest.
Õpinguperiood on pingeline ning nõuab pühendumist, lisaks õppetööle on kohustuslik osaleda meie rahvusvahelise üliõpilaskonna värvikas elus!
Lisaks kraadiõppele on BFM-l oma tootmis- ja täiendkoolitusüksus BFM Works , mis pakub mitmesuguseid koostöövõimalusi erinevate audiovisuaalsete projektide teostamiseks ning loominguliseks enesetäienduseks.
Väga lihtne ning samas informatiivne iseloomustus. Tegemist on usaldusväärse infoga , sest see pärineb kooli koduleheküljelt. Sobib kooli turundamiseks ja reklaamimiseks väga hästi, mis kindlasti mõjutab kliente positiivselt BFMi suhtes. [3]

3.3 Suhtlus

Avalikkusega peavad olema väga head suhted, et turumajanduses üldse midagi „müüa“. Sest avalikkus „paneb paika“ hinna, meeldivuse, vajalikkuse- see on nagu teatud mõttes reklaam. Heade suhete kaudu püüavad firmad end üldsusele meeldivaks muuta.
Et info BFMis oleks kliendile ehk avalikkusele kättesaadav on oluline suhtlus kooli ja kliendi vahel. Küsimuste korral peaks kliendil olema võimalik helistada kooli infotelefonile või saata e-kiri. BFMi ülesandeks on vastata võimalikult kiirelt ja põhjalikult klientide spetsiifilistele küsimustele. Selleks peaks koolil olema töötajad, kes on eelnevalt selleks treenitud . Põhirõhk langeb siiski üha enam oskusele luua ja hoida püsivat kliendisuhet.

3.4 Teenindamine / „müük“

Müük on klientide otsimine, reklaami abil nõudluse kujundamine ja suurendamine kui ka klientide edasine abistamine toote kasutamisel või edasi müümisel. Ettevõttel tuleb täpselt määratleda sihtgrupp, ehk kellele hakatakse teenust müüma. Seetõttu tuleb sihtgrupp osadeks jaotada tehtud kriteeriumide alusel. Turunduse põhimõtteks on müüa nii palju kui võimalik, nii kaua kui võimalik, nii paljudele kui võimalik ja nii kõrge hinnaga kui võimalik. Turunduses mängib suurt rolli kiire kohanemine vastavalt turu nõudlusele ja selles suunas ka tegutseda. Turundusel on ettevõttes täita kaks põhilist ülesannet: 1) Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut. 2) Oma toodang reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida.
Üldiselt on BFMi eesmärgiks müüa oma teenust kasumlikult. BFMi müügiargumendiks, mis meelitaks tudengeid ligi, pakutavat teenust ostma, laiemast areaalist kui Baltikum , on see, et õpet antakse inglise keeles. Nii öelda „müük“ ehk siis õppelepingute sõlmimine üliõpilastega on suurem siis kui teenindus ja reklaam on efektiivne nagu eelmainitud. Lepingu sõlmimine tuleb tudengile muuta võimalikult mugavaks ja lihtsaks, mis loob eelise konkurentide ees. Oluline on , et õpilane ei peaks edasi-tagasi kooli vahet jooksma, leping peaks saama ühe päevaga tehtud. Ettevõte peaks kindlasti arvestama kliendi vajadustega, et müük paremini toimiks. Kindlasti tuleks läbi mõelda, kas praegu juba saavad kliendid sellist teenust turul meie konkurentidelt, kas on veel kliente, kes võiksid meie teenust osta ja kui nad seda siiani teinud pole, siis miks?

4. Tallinna Ülikooli Balti Filmi – ja Meediakooli eripära

Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool on loodud kolme Balti riigi koostöös (Eesti, Läti, Leedu). Selleks on mitmeid põhjuseid. Sisuliselt võttes on need kolm riiki eraldi võttes liiga väikesed ja vaesed, et suudaksid anda heal tasemel filmiõpet autonoomselt. Kõikides nendes kolmes riigis on filmi- ja elektroonilise meedia alane haridus üsna ebakindlal järjel nii materiaalses kui inimressursi mõttes. Ja sellest tulenevalt ka kvaliteedi poole pealt. Ehk kui kolme Balti riigi suurus kokku on natuke väiksem kui Rootsi, siis on mõeldamatu, et kolm riiki üksikult suudaksid õpetada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel nii kallist eriala nagu film ja meedia. Vormiliselt sai kooli asutamise impulsiks rahasüst, mis tuli asutuselt nimega Nordic Baltic Film Fund. Nimetatud institutsioon loodi üheksakümnendatel aastatel, et aidata tollal väga raskes olukorras olevat Eesti, Läti ja Leedu filmitööstust. Nüüd, mil Eesti, Läti ja Leedu on Euroopa Liidu liikmed ning filmitootmine neis riikides on stabiliseerumas, leidis fond, et esmane kriisiülesanne on täidetud ja otsis ühte suurt projekti, mille nimel ennast finantsiliselt tühjaks tõsta ja seejärel tegevus lõpetada. Filmikooli projekt tundus neile täpselt see, mis täitis nende püstitatud eesmärgid. See, et filmikool otsustati teha kolme Balti riigi koostöös, ei tähenda, et ta oleks välismaalastele suletud. Tegu on rahvusvahelise filmikooliga ning oodatud on ka väljastpoolt tulijad. [4]
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on ainuke ülikool Põhja-Euroopas, kus saab inglise keeles õppida filmi, televisiooni, meediat ja kommunikatsioonijuhtimist. BFMi akrediteeritud bakalaureuse ja magistritaseme õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega seotud ametites. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. BFMil lasub enam-vähem ainsana Eestis (aga ka Lätis ja Leedus) ülesanne koolitada puuduvat tööjõudu. BFMi visioon on olla puhtalt digitaalne . Operaatorid teevad üht-teist ehk ka filmilindile , aga laias laastus tehnilist baasi filmilindile tegemise peale ei rajata.
Kooli tugevuseks on professionaalidele mõeldud tehniline baas ja töökeskkond. See tagab, et lõpetajad sisenevad kohe tööturule. Teiseks tugevuseks on rahvusvahelise konkursiga valitud õppejõud. Selge on see, et Eesti ei suuda praegu välja panna tugevaid õppejõude igas valdkonnas. Välismaised tudengid on samuti üks võimalusi, sest erineva kultuuritaustaga kooslused loovad oma erilise sünergia, mis võiks olla aluseks mingi uue koolkonna tekkele või teatava kvaliteedi eelduseks .

5. Sihtgrupp

5.1 Kes on Tallinna Ülikooli Balti-Filmi ja Meediakooli sihtgrupiks

Sihtgrupi moodustavad sarnaste vajadustega kliendid. BFMi pakutava teenuse turu paremaks määratlemiseks tuleb leida oma turusegment . Segmenteerimisel liigitatakse kliendid vastavalt nende vajadustele, tunnustele (sugu, vanus jne) ja ostukäitumisele. Turu segmenteerimine aitab oma sihtgrupi vajadusi paremini mõista ning turunduseesmärke püstitada. Nii on võimalik valida välja õiged kliendid ning mitte tegeleda nendega, kes ei kuulu sihtgruppi. 
Lähtudes BFMist, on sihtgrupp väga oluline mõlemale poolele, nii koolile kui tudengile. Üks pool pakub, teine vajab kuid mõlemad sõltuvad siiski üksteisest. Sihtgrupiks on kindel kliendiprofiil . Selleks, et teada saada, kes on konkreetselt BFMi kliendiprofiiliks, tuleb koguda andmeid inimeste kohta, keda huvitab BFMi kool. Andmete kogumist viiakse läbi küsitluste abil ning ka statistiliste andmete põhjal. Selle järgi paigutatakse inimesed gruppidesse ning moodustatakse pingerida. Nö potentsiaalsed kliendid (nt need, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi ja tahavad edasi õppima minna) paigutatakse ette poole ning ettevõte (BFM) saab tegutseda lähtuvalt sihtgrupi vajadustele. BFMi kooli peamiseks sihtgrupi omaduseks on siiski huvi filminduse ja meedia vastu ehk siis multimeedia. Tegemist on iskutega, kes on kokku puutunud multimeediaga, ning on mingil määral kursis kaasaaegse tehnoloogiaga multimeedias, sest tehnoloogia areneb tänapäeval metsikul kiirusel.
BFMi sihtgrupi peamiseks vanuseks on 20 – 30 aastased isikud. Kindlasti on ka erandeid aga põhirõhk jääb gümnaasiumilõpetajatele. Põhjuseks on see, et kooliprogramm toimib inglise keeles, mida paraku väga paljud vanemas eas inimesed ei pruugi kirjalikus keeles osata kuid mis on jällegi vajalik BFMi koolis.

5.2 Mida ja miks soovitakse sihtgrupile öelda

Tegemist on haruldase kooliga Põhja-Euroopas ning nii Euroopas kui ka Eestis erilist konkurentsi ei ole, mis tõstab selle kooli esikohale, spetsialiseerudes multimeediale. BFM tahab oma sihtgrupile öelda, et ootab õppima kõiki noori, kes tahavad oma tulevast elu pühendada filmikunstile. Filmikunsti õppetoolis toimuv bakalaureuseõpe valmistab ette spetsialiste, kes omavad baasteadmisi AV väljendusvahenditest. Õpetavad Eesti tunnustatumad filmiprofessionaalid ja teoreetikud ning külalisõppejõud ka Euroopa parimatest filmikoolidest. Kool lubab väga head praktikat, sest on koostöös väga paljude rahvusvaheliste ettevõtetega. Samuti pakub kool erialadele parimat õppekvaliteeti, mille eest vastutavad õppejõud, kes on hästi koolitatud ja kõrgelt haritud. Bakalaureuse kraadi omandanud peaksid olema küpsed (muidugi vastavate individuaalsete soodumuste omamisel) jätkama õpinguid filmi- ja videokunsti magistrantuuris süvendades oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Bakalaureusekraad ainuüksi annaks kvalifikatsiooni töötamiseks nn. filmitootmise teises lülis, st. režissööri, operaatori, helioperaatori, montaažirežissööri, produtsendi assistentidena. BFM-s on võimalus omandada eelkirjeldatud laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. See kõik on oluline info, mis on mõeldud sihtgrupile. Sihtgrupini jõuab see info erinevate allikate kaudu. Nt televisioon , raadio, internet , välireklaam ning ajalehed ja ajakirjad . BFMi ülesandeks on reklaamida ennast nii, et köidaks sihtgruppide tähelepanu. Nt jagada infolehti gümnaasiumites, reklaamida kooli erinevatel veebilehtedel, televiisoris. Nii peaks info jõudma inimesteni, kellele see konkreetselt mõeldud on. [5]

5.3 Sihtgruppide eristuvus

Mida paremini BFM oma sihtgrupi paika paneb, seda lihtsam on tal müüa pakutavat teenust. BFMi sihtgrupid on erinevad ning grupeeritud vastavalt omadustele. On gümnaasiumilõpetajad, täiskasvanud õppijad, kes osalevad täiendkursustel (nt õpetajad, kooli töötajad). Teisesteks sihtgruppideks jäävad tudengite tulevased tööandjad, vahetusõpilased teistest riikidest, partnerid.

6. Kasutatud allikad

1.      Anu- Mall Naarits, 2011. Hariduse turundamine võiks päästa koole sulgemisest. [Online]  http://www.e24.ee/546514/hariduse-turundamine-voiks-paasta-koole-sulgemisest/ [04.01.2012 ].
2.      Pankrukhin A. P., 1995. Маркетинг образовательных услуг.  Moskva : Интерпракс.
3.      Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, 2011. Koolist. [Online]  http://www.bfm.ee/et/kool [04.01.2012 ].
4.       Karol Ansip, 2006. Balti Filmi- ja Meediakool – kas uus Eesti Nokia. Teater.Muusika. Kino , 6. 122-126.
5.      Kool.ee, 2007. Tallinna Ülikooli Balti Filmi-ja Meediakool (BFM) [Online]  http://www.kool.ee/?7895 [04.01.2012 ].
14