süsteemi: 1) algkool 6 klassi, reaalkool 3 klassi ja gümnaasium 3 klassi (6+3+3) 2) algkool 4 klassi, progümnaasium 5 klassi ja gümnaasium 3 klassi (4+5+3). Gümnaasiumi võeti vastu eksamitega, seal oli 3 haru: humanitaarharu, reaalharu I ja reaalharu II. Tegutsesid ka kutsekoolid. 1924. a toimus Eesti matemaatika kongress, kus loodi Matemaatika Õpetamise Komisjon (MÕK). Seda komisjoni asus juhtima Gerhard Rägo. Komisjonis valmisid algkooli ja gümnaasiumi matemaatika õppekavad (vastavalt aastatel 1928 ja 1930), mis arvestasid igati sajandi alguse rahvusvahelise koolimatemaatika reformi ideid. See oligi matemaatika programmi kujunemise ajajärk. Olulisele kohale tõusis funktsiooniga seotud temaatika (ka tuletis ja integraal). Õpetati ka kombina- toorikat, tõenäosusteooriat ning analüütilise geomeetria algeid. Näiteks olid gümnaasiumi humanitaarharus ka kindlustusmatemaatika alged: suremustabel,
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
Raamatu "Õppekavad ja lasteaed" põhjal kirjutatud põhimõtete (mida pead arvestama, kui planeerid lasteaias õppetegevust) hulgast vali 10 Sinu jaoks olulisimat põhimõtet ning põhjenda kirjalikult nende põhimõtete järgimise olulisust. Põhjendusi kirjutades lähtu küsimustest: Miks pead antud põhimõtet õppetegevust planeerides oluliseks järgida? Kuidas aitab antud põhimõte kaasa Sinu õppetegevuse õnnestumisele? 1. PÕHIMÕTE: Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Põhjendus: See aitab plaanida tegevusi ja hinnata lapse arengut. Aitab mul orienteeruda ja teemas püsida. 2. PÕHIMÕTE: Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Põhjendus: See aitab tagada seda, et tegevus oleks lapse jaoks huvitav ja ka hariv. Teeb läbiviimise kergemaks. 3. PÕHIMÕTE: Füüsilise keskkonna vastavus. Põhjendus: See määrab, kuidas tegevus õnnestub...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman KAALB-2 1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987.a ) hõlmab kõik vanused eraldi ja punktid, millele lapsed erinevas vanuses peavad vastama. Õppekavas (1999) on iga vanuse kohta püstitatud eesmärgid, mis on konkreetsemad, kui esimeses õppekavas (1987) ning on olemas erinevate valdkondade (muusika, matemaatika jne.) tegevuskordi nädalas i...
väikese katekismuse tundmist palveid kirikulaulu oskust Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: „Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maakoolides“ - neil oli juba õppekava sarnane struktuur, kus sätestati: hariduse üldeesmärgid aineõpetuse eesmärgid ainesisu loendid õppetöö korraldamise juhised õpetajatele Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis 1919 – Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad. 1928 – Algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad; seletuskirjad õppekavadele. 1937 – Algkooli õppekavad; algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad 1938 – Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad 1940 – Algkooli õppekavad Nõukogude Eesti programmid: Aineprogrammid ka lasteaedadele Tunnijaotusplaanid Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s
nad selgesti loevad ja katekismust oskavad. Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: "Liivimaa Lutheri usu maakoolide seadus" koos selle juurde kuuluvate "Maakoolide õpetuse plaanidega" 1874 ja "Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maa-koolidele" 1878, kus sätestati: · hariduse üldeesmärgid · aineõpetuse eesmärgid · ainesisu loendid · õppetöö korraldamise juhatused õpetajale Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis · 1919- Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad (kokku 28 lk) Nt:kodulugu Siga- tuhnija ja kõige sööja... Kana- siblijalg. Part- elav lootsik veel. Tui- teraotsija · 1928- Algkooli õppekavad - algkooli sihis ja ülesanded - õppekavad(õppesisu) - seletuskirjad õppekavadele(õppeviis, metoodika) · 1937- Algkooli õppekavad(algkooli sihid ja ülesanded, õppekavad)
.........................................5 TURUNDUSMEETMESTIK....................................................................6 1 1 Turundusplaani kokkuvõte Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikooli koosseisus olev õppeasutus, kus saab omandada televisiooni-, filmi- ja meedia- alast kõrgharidust. Õpetamine toimub inglise keeles. BFM’i õppekavad annavad erialase ettevalmistuse selleks, et töötada erinevates ametites, mis on seotud meedia, televisiooni või filmi tootmisega. Tudengitel on võimalus saavutada bakalauruse- ja magistritasemel haridust. BFM’is on 5 õppekava: audiovisuaalne media, ristmeedia produktsioon, filmikunst, teatri- ja filmilavastamine, muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad. Kõik õppekavad koosevad praktikast ja
koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele Koolides kehtestati riiklikud õppekavad Lubas koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele Kasutatud materjal ENE 4. Köide http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_II_ %28SaksaRooma_keiser%29 http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_II,_Holy_Ro man_Emperor http://www.nndb.com/people/636/000101333/ ,,Võimsad valitsejad. Suurejoonelise kuningavõimu ajalugu." W.Hyvel (lk. 214215)
jooksul omanäoline kool, millest sai kooliuuenduse keskus Eestis, seda tänu oma juhatajale, kellel tuli luua nii uut süsteemi kui ka kooli, kasvatada kaastöötajaid-õpetajaid ja kujundada ühiskondlikku arvamust. Direktori esmaseks ülesandeks oli kindlustada õppeasutus pädeva kaadriga ja luua tööks vajalikud tingimused. Ning alates 1922. aastast asusidki Võru Õpetajate Seminari tööle põhikohaga õppejõud. Algul puudusid seminaridel üldkohustuslikud õppekavad. Kuid 1923. kehtestati seadus, mille kohaselt võis iga seminar endale ise õppekava koostada. Kavva kohandati ka keskkooli programm, sest seminaridesse võeti algkooli põhjal ning tulevastele õpetajatele anti ka keskharidus. Võru seminari õppekavad paistsid silma uudse lähenemise poolest." Nende ainete kasvatuslikuks eesmärgiks on arendada pedagoogilist mõtlemist, äratada armastust lapse vastu, kasvatada lugupidamist ja huvi õpetajatöö vastu, süvendada kohuse- ning vastutustunnet
Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid,kujundati rahvusliku õpetajaskond. Kutseharidus ja kõrgharidus Loodi ja pandi tugev alus kutseharidusele Suurt tähelepanu põõrati eestikeelsele kõrgharidusele,ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Tartu ülikool 1920 aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsme aastaseks. Koolikohustus kestab põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Selle mittetäitmisel karistatakse lapsevanemaid rahatrahviga. Koolikohustuse üle peavad arvestust kohalikud omavalitsused. Iga järgmise õppeaasta materjal peab tuginema eelmisele, et oleks võimalik tõrgeteta minna ühest koolist teise. Selle nn ühtluskooli põhimõtte tagamiseks kehtestatakse üldhariduskoolides ühtsed riiklikud õppekavad. Seal on kirjas kohustuslik õppeainete loetelu koos nende ajalise kestuse ja ainekavadega ning valikainete valiku kord ja maht, nõuded klassi ja kooli lõpetamise kohta (need on nn raamnõuded). Vabariigi Valitsuse kehtestatud riikliku õppekava alusel saab iga kool koostada oma õppekava. Hariduse kvaliteedi tagamiseks kehtestab riik ühtsed nõuded, mis nimetatakse riiklikuks haridusstandardiks. Avalikud koolid - Üldhariduskoolid on kas munitsipaalsed (st kohaliku omavalitsuse
juhatajaks Jakob Westholm. Sihiks seati ühtluskooli rajamine: igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 3 2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9.septembri Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.Neli klassi said esialgu alama astme ning 5.-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta
tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele, kuueklassiline koolikohustus, 1934 ja 1937 haridusreform
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...
Paljud noored ei mõtle sellele ja tahavad saada koolist läbi lihtsalt. Kooli minnes kohtud paljude inimestega ja leida palju uusi sõpru, mis on eriti tähtis algklassides. Koolis on mitu põhjust miks on see kohati raske. Üks oleks stress, mida tekitavad õpetajad, su vanemad ja teised õpilased. Koolitööd on vahel ülekoormavad ja need võivad viia magamatuseni. Koolikiusamine on samuti suur probleem, mida esineb kõige enam põhikoolis. Koolide suur miinus on ka see, et õppekavad ei liigu ajaga edasi ja ei õpeta palju uusi asju. Kui käia pikemat aega koolis, hakkavad kõik tunnid kokku sulanduma j akõik mida sa tahaksid oleks natuke vaheldust. Mida enam aeg edasi läheb, seda enam hakatakse väärtustama hinnet, mitte teadmisi, mis on suur probleem. Töö pärast on suurem mure hinde pärast kui peaks olema. Neid probleeme saab lahendada vaid ühise töö abil ja seda näeb harva. Õpilased
Hind (Price) omab väga suurt tähtsust just erakoolide puhul, kuna õppetegevuse aluseks on õppemaksude laekumised. Samas on ka riiklike õppeasutuste jaoks see väga oluline, kuna lisaks tasuta õppele pakutakse ka tasulisi haridusteenuseid. Kõrgkool peaks ennast positsioneerima ennekõike üldkättesaadavana ja pakkuma optimaalset hinna-kvaliteedi suhet. Haridusteenuste ostja on nõus maksma kõrgemat hinda, kui kool suudab pakkuda nn. lisaväärtust: täiendavad teenused, silmatorkavad õppekavad, mis erinevad teiste koolide poolt pakutavatest, teeninduse kvaliteet vms. Kõrgkooli lõpetajate kaudu on võimalik hinnata kooli pool pakutava teenuse kvaliteeti. Ettevalmistuse taseme ja omandatud teadmiste ning oskuste järgi paneb tööturg paika töötasu ligikaudse vahemiku. Antud aspekt omakorda mõjutab kõrgkooli õppemaksu suurust. Müügikoht (Place) turustuskanaleid kasutatakse teenuste pakkumiseks ja toodete müügiks ning nende kaudu toimub toodete liikumine tootjalt tarbijale
- Kontoritarvete säästlik kasutamine - Ladustatavate jäätmete vähendamine - Taaskasutatavate või ümbertöödeldud materjalide kasutamine õppetöös - Tervislike eluviiside propageerimine 4. Keskkonnaülesanded: - Kõrgetasemelise õppetöö ja arendustöö läbiviimine keskkonnakorralduse ja planeerimise alal ning sellel põhinevate ühiskonnale vajalike teenuste osutamine. Selle täitmiseks kolledz: o Koostab õppekavad ja viib nende alusel läbi õppetööd o Viib läbi täiendusõpet keskkonnateaduse erialal o Viib läbi erialast nõude-ja konsultatsioonitegevust o Edendab kolledzi infrastruktuuri - Teisejärguliste keskkonnaeesmärkide täitmine: o Kontorimasinate välja lülitamine töövälisel ajal; trükkimine paberilehtede mõlemale poolele o Jäätmete sorteerimine: papp-paber; pakend; orgaaniliste jäätmete
Betti Alver, Bernard Kangro. Kunstielu:Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Viiralt. Teadus: Oskar Öpik(astronoomia), Ludvig Puusepp(arst), Paul Kogerman(keemia), keeleteadlased: johannes aavik, johannes-voldemar veski, soome-ugri: Andrus Sääriste, Julius Mägiste, Hans Kruus(ajalugu). TeaterjaMuusika: Aino Tamm,Mart Saar, Hugo Laur, Karl Menning, Paul Pinnat. Muutused hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele.
kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga,kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas.Estonia muutus rahvusteatriks. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,töötati välja uued õppekavad,võeti kasutusele uued õpikud,ehitati hulk moodsaid koolimaju.Kehtestat kuueklassiline koolikohustus.
rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klas...
Keskharidus. Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus. Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on
võimaldaks Eesti makromajanduslik siseturg.Vabaturumajandus võimaldab mul alustada oma ettevõtet ning kas siis ausa konkurentsi raames konkureerida teiste omasugustega või hõivata täiesti uue majandussektori,mistahes see siis ka ei oleks. Kuid demokraatlik riigikord ei aita kaasa ainult vabaturumajanduse ,sellest võidab ka haridus ja kultuur,mis tänu sõnavabadusele on vaba dogmadest ja eelarvamustest.Samuti puuduvad plaanimajandusele sarnanevad õppekavad ,ning kõrkoolidesse astujatele ei seata muid kriteeriume ,kui piisavad teadmised.Tänu meie demokraatlikule riigikorraldusele on saanud võimalikuks ,et Eesti teadlased ja kõrgkoolid on kogunud tunnustust kogu maailmast ning minu ja kõigi eestlaste õppimisvõimalused palneedi kõige kõrgemalt tunnustatud ülikoolides,nagu seda on Oxford ja Cambridge, üha avarduvad.On selge ,et autoritaarses riigis
a. (Eesti Lasteaednike Seminar). Nõukogude Eestis avati rohkesti lasteaedu, sest vanemad pidid palju tööd tegema. Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis laste kasvatamist selleks loodud asutustes. Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust. Lasteasutustes olid väga range puhtusenõuded, kollektivistlik kasvatus. Väärtustati mängu kui õppimise viisi. Üleliidulised detailsete ettekirjutustega õppekavad. 1845-1918 leidsid aset vaimuhaigete, sh vaimselt alaarenenute, epileptikute, kurtide ja pimedate loendused. Arengupuuetega inimeste hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist. 1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased
Kunstis ja kirj:sürrealism muusikas ja tantsus:muusikal, dzäss, fokstrott, tsarlston, tango, modern e.vabatants. Mood: naistel: poisilik stiil-pikad püksid, sviitrid, trikootooted. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf
kõrgkoolini. 2) Suurenes kultuuritegelaste arv järsult 3) Saksa ja vene mõjudest vabanemine 4) Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus 5) 4. Tooge esile mõni väljapaistev kultuurisaavutus Eesti Vabariigi perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest: *haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud jne. *rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. *kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. *muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *sport - 5. Millised probleemid kerkisid esile Eesti hariduselus 1930 aastatel? Millest olid need tingitud? Mida võeti ette nende lahendamiseks?
õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal koolides oli kolmepalliline süsteem- 4, 3, 2- hea, rahuldav, nõrk. Järgmisel aastal koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool, kuhu võis astuda juba pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kui õpilane lõpetas 6. algkooli klassi, siis tal oli võimalus minna kohe kolmeklassilise reaalkooli. 1937. aastal viidi tunniplaani üks tasuline klassijuhatatund, mille ülesanne oli õpilaste ja ühiskonna vahekordade selgitamine, õpilase käitumise juhtimine, tema eksimuste ja väärsammude parandamine, iseloomu arengu suunamine, kutsevaliku küsimuste arutamine ja õpilasorganisatsioonide tegevusele kaasaaitamine. Õpetajad pidid andma lastele tööd mõistusele,
AINE NIMETUS (inglise k.) Introduction to State and Public Administration AINE MAHT (EAP) 3,0 EAP s.h. kontakttunnid päevaõppes 36 kaugõppes 24 iseseisva töö tunnid 42 54 ÕPPEKAVA Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksunduse ja tolli, päästeteenistuse ning politseiteenistuse eriala rakenduskõrgharidusõppe õppekavad ÕIGUSE JA SOTSIAALTEADUSTE Anne Valk KESKUSE JUHATAJA: EELDUSAINED: puuduvad AINE EESMÄRK: kujundada teadmised riikluse olemusest ja selle kujunemise põhietappidest, avaliku halduse organisatsioonilisest ülesehitusest ja toimimispõhimõtetest ning Eesti poliitilisest süsteemist ja välispoliitilistest prioriteetidest. SISU: · Riik ja riikluse kontseptsioonid
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA)
seadusest tulenevaid kohustusi. Esmakordselt on riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted lülitatud seadusesse, nii on eelnõus esitatud seni vaid õppekavas eneses kirjeldatud põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted. Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppe osana õppekavavälist õppimist ning kasutada rahvusvahelist IB õppekava. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohaselt tuleb kooli pidajal kindlustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psühholoogiline ning sotsiaalpedagoogiline teenus, teha vajalikud muudatused õppe sisus, õppeprotsessis või
Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia
õppimine. Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena. Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni. Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus. Kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine on alushariduse tähtsaimad mõjud lapsele. Õpetaja peab mõtlema, millised ülesanded ja mängud kutsuvad ühisele uurimisele. Eelõpetuse õppekavad koostatakse Soomes kolmel tasandil. Riikliku õppekavana toimib Koolivalitsuse poolt heaks kiidetud Eelõpetuse õppekava alused. Õppekava suunab omakorda parlamendi ja valitsuse poolt kinnitatud üldharidusseadus ja -määrus. Loodetakse, et alused toimivad ,,õppekava koostamisel rahvusliku raamina". Kohaliku õppekavana toimivad Eelõpetuse õppekava alustele toetuvad valla või lasteaia ja kooli õppekavad.
Kujutavad kunstid Edendajateks: Tartus ühing Pallas Tallinnas Eesti Kunstimuuseum Kunstihoone Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall
osa, osalemist ja mõjutamist ning positsiooni ühiskonna jõuvarude jagamisel. 3. 1990. aastatel süvenes lasteaia argipäevas lapsepõlve sotsioloogia tähendus ja mõju. Lisaks sai tuntuks Reggio Emilia töökogemus, mida ala asjatundjad huviga peegelduma hakkasid aruteludes, kirjutistes ja täiendkoolitustel. Poolehoidjaid leidis kiiresti ka Reggio Emilia lapsest lähtuv projektitöö. Laste loodud lood, individuaalsed õppekavad ja portfooliod tõid pedagoogika areenile lapse hääle arvestamise ja tema osalemise.1980. aastatest mõjutatuna määratleti kultuuri vorm - kasvatuse ja hoiu ühenduseks – EDUCARE, mis lükkas lõplikult kõrvale Fröbeli pedagoogika ja lasteaia-metoodika. Teoreetiliselt aga ei eristatud seda terminit arengu ja õpetuse mõistetest ja praktilistes tegevustes unustati, et väiksed lapsed õpivad ka näiteks söömise ja riietumise kaudu. 1990
Anna Popova HT13-KE Kodutöö Küsimustele vastused Õppeaine: Hotelli Majanduse Alused Õpetaja: Kris Leinatamm Tallinn 2013 Ülesanne 2.10 EHRL stipendiumile võivad kandideerida hotelli- või toitlustuseriala õpetavate EHRL-i kaasliikmete kutseõppeasutuste õpilased, mille õppekavad ja õppebaas on läbi vaadatud EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjoni või Kutsekomisjoni poolt. EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjon valib välja iga aasta kutseõppeasutused, mille õpilased võivad EHRL stipendiumile kandideerida. 2013.a. kutseõppeasutused on: 1. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE 2. Haapsalu Kutsehariduskeskus 3. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 4. Kuressaare Ametikool 5. Narva Kutseõppekeskus 6. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 7. Tallinna Teeninduskool 8
(hotelliteenindus ja toitlustusteenindus). Kuna EHTE asub peTallinnas, annab valdkonna ettevõtete suur kontsentratsioon Tallinnas lähedus potentsiaalsete taseme-, täiendus- ning ümberõppe sihtrühmadele ning valdkonna ettevõtete suur kontsentratsioon Tallinnas EHTE-le tugeva konkurentsieelise. Samuti on selgeks konkurentsieeliseks eelpoolnimetatud koolitusvaldkondades EHTE-s rakendatud hotellimajanduse, reisikorralduse ja toitlusteenuste korralduse kõrghariduse õppekavad, mis on ainulaadsed just oma väga tuntava praktilis-rakendusliku osa poolest. Sealhulgas toitlusteenuste korralduse rakenduskõrghariduse õppekava on ainuke selle taseme õppekava toitlustuse valdkonnas. 9 1.3 Organisatsiooni tegevus ja töökorraldus EHTE põhitegevus on tasemeõppe õppekavadele vastava õppeteenuse osutamine.
koolitamine ja aktiivne osalemine regionaalses arendustegevuses. Nende kahe kooli missioonid on väga sarnased, mõlemad tahavad koolitada inimesi, kes on parimad omal alal. Erinevuseks on see, et Kuressaare Ametikoolil ei ole seda, et nende koolil on ka kaasaegsed kutseoskused. Mina arvan, et koolil siiski on, õpetatakse ju kõike seda, mis on sellel erialal tähtis. Eks iga ametikool tahab, et nende õpilased oleksid head töötajad tulevikus. Selleks ongi koolil parimad töötajad ja parimad õppekavad. Kuressaare Ametikooli üheks väärtuseks on seame endale eesmärke ja tunneme rõõmu nende täitmisest, samal ajal Pärnumaa Kutsehariduskeskuse väärtuseks on selged eesmärgid ja planeeritud tegevused. Võib öelda, et need on sarnased, kõik peavad ju endale eesmärke seadma ja neid ka täitma. Ülejäänud väärtused on kõik erinevad, näiteks Kuressaare Ametikooli väärtusteks on veel : tunnustame ennast ja teisi, oleme suhetes ausad, hoolivad ja abivalmid
nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine. Haridus- juba vabadus sõja ajal asendati seni vene keelne õppetöö eesti keelsega . varasema seisusliku haridus süsteemi asemele loodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, ühtlustati õppekavad. Haridus taseme tõstmiseks kehtestati 6. Klassiline koolikohustus. Laiendati koolivõrku, ehitati moodsaid koolimaju trükiti eesti keelseid kooliõpikuid ning pandi tugev alus kutseharidusele. 1. Detsember 1919 a. avas uksed eesti vabariigi Tartu ülikool. Teadus- peamiseks teadus keskuseks kujunes tartu ülikool. 1938 a. autati eesti teaduste akateemia mille ül. oli teaduste edendamine saavutuste tutvustamine ja rahvusvahelisete sidemete avardamine
kõige edukamad arvutite, transpordi, tehnika, riigi- ja isikukaitsega seotud erialade lõpetajad. Uuringust selgus, et nendel erialadel, mida kõrgem on haridustase, seda kõrgem on ka sissetulek. Kõige enam töötuid on 29. juulil Postimehes avaldatud Töötukassa andmete põhjal aga naissoost finantsistide hulgas ning naissoost ülikoolilõpetajate hulgas on kakskorda rohkem töötuid kui meessoost lõpetajate hulgas. Siinkohal tuleks värskel gümnaasiumi lõpetajal mõelda ja vaadata üle õppekavad, mida pakutakse. Mõnda eriala õpetatakse nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ja võib olla veel mõnes erakõrgkoolis. Selge on see, et siis on selle erialal lõpetajaid rohkem, kui pakutavaid töökohti. Teiseks on levinud ka arusaam, et olulised on tutvused, et leida hea töökoht. Kindlasti on see mõningal juhul õige, aga kui noor on aktiivne ja tegeleb juba ülikooli kõrvalt erinevate asjadega
Samuti riigistati tööstus- ja transpordiettevõtteid, kaubandusfirmasid ja ka pangandust. Tulemuseks oli majanduslangus, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. Kultuuri hakati piirama, tekkis tsensuur, mis keelas ebasobivad etendused, kirjutised, teosed. Ebasobivad kultuuriväärtused hävitati. Mõni alistus, kuid mõni ka kirjutas endale sahtlisse( Betti Alver). Kunstis olid lubatud ainult pealikute portreed ja propagandaplakatid. Samuti muutusid ka kooli õppekavad venemeelseteks. Loodeti 1918. veebruarisündmuste kordumist, kus võimuvahetuse ajal on võimalus Eesti taas iseseisvaks kuulutada. 18.sept 1944 aastal nimetas Eesti viimane peaminister J. Uluots ametisse O. Tiefi, kelle eestvedamisel üritati saada Eesti iseseisvuse tunnustamist rahvusvahelisel tasandil. Kahjuks uus valitus ei suutnud Tallinna enda alla võtta, kuna sakslasi oli veel linnas, kuid heisati sini-must-valge lipp. 22.sept tungisid Nõukogude väed linna, mis
2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis? Käimas oli hiilgel majandustõus
hariduselu ning noorte- ja spordiliikumus küsimusi - Tegeldi emakeelsete koolide ja rahvuslike kultuuriasustusi ERM: - ERM loodi 1909. a Tartus - Eesti esemelise ja vaimse kultuuri säilitamiseks, eksplodeerimiseks ja uurimiseks - 1923. a avati endise Raadi mõisa peahoones ERM-i esimene püsinäitus Hariduse reformid: - Mindi üle emakeelsele õppele - Kehtestati 6-klassiline koolikohustus - Kaasajastati õppekavad ja õpikud - Avati koole ja parandati õpitingimusi - Paranes kutsekoolide maine - Tartu Ülikool kujunes välja teadustöö keskuseks Kõrgkultuur: - Asutati kutselisi orkestreid, koore ja teatreid - Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, seal tegutses korraga kolm teatrit - Eesti muusikat rikastasid ooperid, oratooriumid ning koori- ja soololaulud - Kunstielu mõjukamad edendajad: Tartus kunstiühing Pallas,
Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust. Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja toimetulekut ki...
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
(2009) Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Eesti. Maaülikool. [2010, veebruar 22] http://tehnika.eau.ee/Pages/oppeteated/Juhend%202009.pdf 2. Leidke Tallinna Tehnikaülikooli saidilt ainekaarte. Esitage ühe aine kood ja nimetus. Kuidas otsingu läbi viite? On mitut varianti, kuidas otsing läbi viia. Mina isiklikult kasutaksin varianti, et paneksin Google'i otsingusse Tallinna Tehnikaülikool ning klõpsaksin lingile, mis mind sinna lehele viib. Siis paneksin otsingusse õppekavad ning teeksin ühe õppekavadest lahti. Aga kuna loengust jäi ka meelde, et Google'i liitotsing võimaldab panna kriteeriumi, et otsing sooritatakse vastava lehe piires, pean arvatavasti kasutama seda varianti. Panen täpsustatud Google otsingusse sõnad ,,ttu ainekaart" ja domeeniks valin ttu.ee Objektorienteeritud programmeerimine lektor Kaaterl Allik, teadurid Rain IDK0020: keeles Java Öpik, Tarvo Treier jt. 3
olemasolevas süsteemis probleeme lahendada ning kuidas seda praeguse rahastamise juures paremini teha. Uuritavate hulgas olid üliõpilased, kõrghariduse katkestajad, lõpetajad, tööandjad, õppejõud ja ülikooli tugipersonal. Uuringutes olid esindatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, lisaks ka eraülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, seega on tegemist laialdase ja üle-eestilise projektiga. Artiklis on välja toodud nelja valdkonna üliõpilased, õppejõud, õppekavad ja tugiteenused kriitilisemad aspektid, mis kas uuringutes korduvalt ilmnesid või mille lahendamine oleks võtmetähtsusega kogu kõrgharidusele. Et uurimus ja selle kajastamine antud artiklis on aktuaalne, pole kahtlustki. Uuringu läbimviimisest on möödas lühike periood ja selle aja jooksul pole kõrghariduses suuri muutusi olnud. Seega on esitatud küsimused ja probleemid praegugi aktuaalsed. Uuringut võib pidada ka originaalseks, sest lähenemisnurk probleemile oli uudne uuringu
4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Valisin uurimiseks Tallinna Asunduse Lasteaia (http://www.tallinn.ee/est/asunduselasteaed/Tallinna- Asunduse-Lasteaia-oppekava ) ning Tallinna Luha Lasteaia (http://www.tallinn.ee/est/luha- lasteaed/Oppekava-4 ) õppekavad. Tallinna Asunduse Lasteaia õppekava on väga mahukas, kuid samas põhjalik. Õppekavas on esitatud kõik seitse punkti, mis on seadusega ette nähtud. Õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad arengu tulemused õppekava läbimisel on lisaks vanuselisele jaotusele jaotatud ka valdkonniti andes eesmärkidest ja põhimõtetest väga hea ülevaate. Tallina Luha Lasteaia õppekava ei anna nii head ülevaadet kui Tallinna Asunduse Lasteaia oma.
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika . Portreed Eesti ha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
