Kutseharidus Eestis ja Euroopas (0)

TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS
Arvutid ja arvutivõrgud
KUTSEHARIDUS
Koostanud :
Juhendaja :
ASUKOHT 2010

SISUKORD

Mis on kutseharidus? 3
Kutsekoolid ja kutseõppevõimalused Eestis 5
Õppeasutused 5
Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad 5
Kutseõpe välismaal 6
Õppimine kutsekoolis 6
Kasutatud allikad: 7

Mis on kutseharidus?

Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet.
Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist.
Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat.
Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenädalat, sh vähemalt 40 õppenädala mahus üldharidusaineid.
Kutseõpe keskhariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud keskharidus . Õppe maht on 20-120 õppenädalat. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse õppima asumiseks. Haridus - ja Teadusministeeriumi struktuuri kuulub kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond , mille põhiülesandeks on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks koordineerib kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond Haridus - ja Teadusministeeriumi poolset osalemist kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel.
Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus on ministeeriumi allasutus. Keskuse missioon on anda õpilastele, õpetajatele, koolidele, haridusjuhtidele ja avalikkusele teavet õppimise ja õpetamise taseme kohta koolides ning aidata kaasa kooliõppekavade rakendumisele ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamisele. Keskus tegeleb hariduse sisulise poolega läbi riiklike õppekavade koostamise, koolide nõustamise õppekavade väljatöötamise küsimustes, õpitulemuste hindamise läbiviimise ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamise.
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove missioon on pakkuda toetust, kogemust ja nõuannet elukestvat õpet ning kutseharidust edendavatele organisatsioonidele ja õppivatele ühiskonnaliikmetele.
Innove eesmärk on edendada elukestva õppe algatusi ning tegevusi Eesti ja Euroopa Liidu programmide kaudu.
Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda loodi 2001. aasta augustis jätkamaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 1997. aastal alustatud kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomist. Kutsekoja tegevuse eesmärkideks on ühtse ja korrastatud kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamine ning Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine. (1)

Kutsekoolid ja kutseõppevõimalused Eestis

Õppeasutused

Eestis on üle 50 õppeasutuse, kustkohast on võimalik saada erinevat liiki kutseharidust. Alltoodud on 53 kooli mis pakuvad kutseharidust. Neist 31 on riigikutseasutused, 3 munitsipaalkutseõppeasutused, 11 erakutseõppeasutused ja 8 kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid.

G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool

H. Elleri nim. Tartu Muusikakool

Haapsalu Kutsehariduskeskus

Hiiumaa Ametikool

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Kaitseväe Võru Lahingukool (Kaitseministeeriumi haldusalas)

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Kuressaare Ametikool

Luua Metsanduskool

Narva Kutseõppekeskus

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Põltsamaa Ametikool

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Rakvere Ametikool

Räpina Aianduskool

Sillamäe Kutsekool

Tallinna Balletikool

Tallinna Ehituskool

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool

Tallinna Majanduskool

Tallinna Polütehnikum

Tallinna Teeninduskool

Tallinna Transpordikool

Tallinna Tööstushariduskeskus

Tartu Kunstikool

Valgamaa Kutseõppekeskus

Vana-Antsla Kutsekeskkool

Vana- Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Tallinna Kopli Ametikool

Tartu Kutsehariduskeskus

Väike-Maarja Õppekeskus

Arvutikutsekool INTER

Eesti Esimene Erakosmeetikakool

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool

Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss

Iluravi Rahvusvaheline Erakool

Informaatika ja Arvutustehnika Kool

Juuksurite Erakool "Maridel"

M. I. Massaažikool

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool

Rakenduskunsti Erakool

Tallinna Erateeninduskool

Eesti Mereakadeemia Merekool

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž

Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledž

Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekool

Tallinna Pedagoogiline Seminar

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
(1)(2)

Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad

• Tehnikaalad
  
• Arvutiteadused
  
• Ärindus ja haldus
  
• Kunstid
  
• Tootmine ja töötlemine
  
• Arhitektuur ja ehitus
  
• Põllumajandus,
  
• Metsandus ja kalandus
  
• Tervis
  
• Sotsiaalteenused
  
• Teenindus
  
• Transporditeenused
  
• Keskkonnakaitse
  
• Turvamine
  

• (3)
  

• Kutseõpe välismaal

• 
  

• Õppimine kutsekoolis

• 
  
• Välismaal kutsehariduse omandamiseks on kaks võimalust: kas läbida välisriigis terve kursus või ainult osa sellest. Mõlemal juhul tekib teatud raskusi, sest Euroopa kutseharidussüsteemid erinevad üksteisest oluliselt. Mõnes riigis peavad noored enne kutseõppe alustamist saama kohustusliku keskhariduse, teisel maal võib aga kutsehariduse saada keskhariduse osana . Erineb ka kutseoskuste omandamise viis — see võib toimuda täies ulatuses töökohal või osaliselt ka õppeasutuses. Näiteks Taanis ja Saksamaal on kutseharidus üles ehitatud nõnda, et koolitus toimub nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas. Oluline on teada, et kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega . Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile. Reeglina toimub kutsehariduse omandamine kohaliku maa keeles, mõnikord leidub seal ka võimalusi keelekursuste läbimiseks. Kui soovid, et sinu välismaal läbitud koolitust tunnustataks ka kodumaiste õpingute osana, tuleb selles eelnevalt oma õppeasutuses kokku leppida. Eeldus on, et õpe välisriigis toimub samal haridustasemel mis Eestis. Paljudes Euroopa riikides saab koos kutsekooli lõputunnistusega ka kutsetunnistuse. Sellisel juhul uuri kindlasti ka Europassi kutsetunnistuse lisa kohta. See ei asenda kutse kohta väljastatud originaaldokumenti, vaid teeb kutsetunnistuse kergemini mõistetavaks. Europassi kutsetunnistuse lisa ei ole personaalne dokument ja paljudes Euroopa riikides on kutsetunnistuse lisad vabalt Internetis kättesaadavad. Kutsetunnistuse lisa on oluline ka juhul, kui sul on juba Eestis väljastatud kutsetunnistus ja sa soovid välismaal tööd leida. Pea meeles, et välismaal omandatud ühe- või kaheaastane kutseharidus ei pruugi meie haridussüsteemis ja ka tööandja silmis olla iga kord piisavalt aktsepteeritav. Hoopis rohkem hinnatakse välismaal saadud praktikakogemust. Rotary noorsoovahetuse raames on võimalik osaleda aasta-, suve- ja laagrivahetuses. Rotary Noorsoovahetuses saavad osaleda KÕIK ÕPPIVAD noored sõltumata õppevormist (sh kutsehariduse õppurid). Programmi osalustasu on aastavahetuse puhul 250 €, suve- ja laagrivahetuse puhul 100 €. Lisaks tuleb ise maksta sõidupiletid ja kindlustus .
  
• (4)
  

• Kasutatud allikad:

http://www.kool.ee/?9818

http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/HARIDUS_JA_KULTUUR/Haridus/Kutsekoolid/

http://www.rajaleidja.ee/kutsekoolid/

http://www.rajaleidja.ee/oppimine-kutsekoolis-3/