· Haridus ja Teadusministeerium Hariduse andmine on riigi järelevalve all (alus: PS § 37). Haridusja teadusministeerium või haridusja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (PGS § 48 lg 1) teostab järelevalvet kooli õppeja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Järelevalve läbiviija õigused on sätestatud kõigi haridusasutuste liike (Eesti Vabariigi Haridusseadus § 3 lg 2) reguleerivates eriseadustes: http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Riiklik-jarelvalve
Eesti Vabariigi Haridusseadus Agnes Kaasik PtS121 Paikuse 2013 Mis on haridus? · Teadmised · Oskused · Vilumused · Väärtused · Käitumisnormid Mis on hariduse eesmärk? · Areneda ja luua soodsaid tingimusi · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk Tagada õiguslikult haridussüsteemi: ·Kujunemine ·Toimimine ·Areng Haridusasutuste alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. Haridusasutuste juhtimine · Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor · Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti Huvitava...
EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete koh...
Õigus ja kohustus võimekohasele arengule On olemas mitmeid seadusi, mida tuleb järgida. Minu jaoks kõige tähtsamad on lasteseadus ja haridusseadus. Lasteseadus sätestab laste õigused ja kohustused. Haridusseadus tagab õiguslikult haridussüsteemi kujunemise, kohustab käima koolis 9 aastat ning omandama põhiharidust. Ühiskonnas on erinevaid lapsi: on probleemideta perekondade lapsed, majanduslike raskustega perekondade lapsed, käitumishäirega lapsed, vaimse hälbega lapsed, käitumis- ja vaimse hälbega lapsed, rehabilitatsiooni vajavad lapsed, puudega lapsed ja andekad lapsed. Inimene saab oma elukvaliteeti parendada ise, see oleneb tema isiklikust seisundist, tema
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 1...
Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln Jaoskond jsk
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Haridusinvesteeringute väärtus Eesti Vabariigi 2012. aasta eelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Hariduse valdkonnale suunatakse riigieelarvest 2012. aastal 700,8 mln eurot, mis moodustab eelarve kogukuludest 10,7%. Hariduse kuludest on suuremad kõrghariduse valdkonna kulud summas 153,8 mln eurot, kutsehariduse kulud 110 mln eurot, haridustoetused kohalikele omavalitsustele (munitsipaalkoolide kulud) 200,8 mln eurot, riigi üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist (sh on mahult suuremad kulud planeeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonete renoveerimiseks), RKASi kaudu ehitatakse ja renoveeritakse viit riigikooli, s...
koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine. Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestavad Eesti Vabariigi haridusseadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Kohalikel omavalitsustel lasub põhivastutus üldhariduse kättesaadavuse (alusharidusest gümnaasiumihariduseni), koolikohustuse täitmise ning koolieelsete lasteasutuste ja koolide ülalpidamise eest. Halduspiirkonna hariduse arengukavade koostamiseks ja elluviimiseks moodustatakse kohaliku omavalitsuse haridusosakond või määratakse ametisse vastav ametnik. Tegutsevad kohaliku omavalitsuse, riigi või eraisiku õppeasutused.
väärtustamisele eestlaste poolt. Olulised muudatused on aset leidnud ka haridussüsteemis. Laulva revolutsiooni käigus tekkis haridussüsteem; osalt isevooluline, osalt seadusandlikult tagatud areng on hariduselu demokratiseerinud ja detsentraliseerinud; hariduse sisu on muutunud oluliselt inimesekesksemaks; suurenenud on pluralism ja valikuvõimalused nii haridusasutusi kui hariduse sisu puudutavalt. 1992. a vastu võetud haridusseadus ja sellel tuginevad teised seadused on loonud uue haridusõigusliku keskkonna. Käesolevaks hetkeks on radikaalsete sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste faas asendumas tasakaalustatuma, evolutsioonilise arengufaasiga, kus määravaks muutub erinevate toimemehhanismide efektiivsus, samuti innovaatiline tegevus. See omakorda sõltub eelkõige ja põhiliselt inimkapitali kvaliteedist ja motivatsioonist, mille kujundamisel on haridussüsteemil oluline osa
or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes 6-12 Primary school põhiharidus, kõrgemharidus ja täiskasvanu haridus. Kohustuslik haridusseadus on ette määranud et iga laps peab saamavähemalt 9 aastat haridust. Põhiharidus Hiina põhiharidus hõlmab eelkooli haridust, esmast ja teist haridust. Eelkool, lasteaed võib kesta kuni 3 aastat, kus juures lapsed lähevad sinna juba kolme aastaselt, kuni kuue aastaseks saamiseni siis nad tavaliselt lähevad alkooli. Nende akadeemiline aasta on jagatud kaheks semestriks. Teiseastme haridus on jagatud akadeemiliseks teise astme hariduseks ja erialane/kutse/tehniline teiseastme haridus
pakkumiseks, teisalt teevad riigikontrolli hinnangul asutused ühtse juhtimise puudumise tõttu koolitusvajaduse väljaselgitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes niimoodi täiskasvanuhariduse süsteemi ebaotstarbekaks ja kohati dubleerivaks. Nagu näitab statistika, on tööandjad nõus paljudel juhtudel ka oma inimeste õppimise kinni maksma. (Täiskasvanud õppija koolipingis 2013) Eesti haridusseadus reguleerib täiskasvanu haridust puudutavat järgnevalt: Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele õppeks kogu eluea jooksul. 240 Täiskasvanu koolitusseadususes on defineeritud eri liigid tasemekoolitus, tööalane koolitus ja vabahariduslik koolitus. Asutuse juhi jaoks on olulisim tööalane koolitus. See võimaldab ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses, samuti ameti- või erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
kombed, looduslähedus. kõrghariduses domineerib saksa klassikaline majanduslangus, paindlik tööaeg, filosoofia haridusekspansiooni pidurdumine, 18 sajandi teisel poolel tehti esimesed 1980-90ndad infoajastu. 1992 – EV Kogemused ja teadmised pärandati katsed üldise koolikohustuse kehtestamiseks haridusseadus: kohustuslikuks vaid suuliselt läbi eelnevate põlvkondade Eesti aladel põhiharidus Tasulise kõrghariduse kogemuse kehtestamine, arvukad kõrgkoolid. 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek palgatööühiskonda 21.sajand - Haridus kui majanduskasvu
erivajadustegainimesteesmaseks kutseõppeks"). Toimetulekuõpet kasutatakse ka koolieelses õppes (nt Põlva Roosi kool-lasteaias). Kuid sellega kaasneb kaks probleemi: esiteks, seda oleks vaja rohkem, teiseks, see ei oleametlikult sätestatud. (Nende kooliastmete jaoks puudub vastav õppekava, kuid mõned entsuastlikud õpetajad rakendavad sedaka neil tasemetel. Sama kehtib ka hoolusõppe kohta). Allikad Õigusaktid: EV Haridusseadus, tsiteeritud Täht (2009) järgi. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 09.06.2010) Sotsiaalhoolekandeseadus, tsiteeritud Täht (2009) järgi Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 TOIMETULEKUÕPE, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa2.pdf 09.04.2011 Artiklid: Haavistu, Hinna (2009). Kõik lapsed on õpetatavad. Eripedagoogika nr.33, lk 51-55
arvutikeskus; puutöökeskus; kodumängukeskus jne kõik keskused ei mahu korraga rühma ja see ei olegi eesmärk. Lapsed saavad kogemusi erinevatest keskustest ja tegevustest. Keskused on rühmaruumis kesksel kohal, kuna nad võimaldavad lastel mängida, õppida, uurida ja suhelda väiksemates gruppides. Keskused aitavad lastel ruumi jagada ning ise jaguneda. * Mis on lasteaia juhtimist toetavad organid? Hoolekogu ja pedagoogiline nõukogu * Eesti Vabariigi Haridusseadus Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng. H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib * Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37 -Igaühel on õigus haridusele -Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste
suhelda väiksemates gruppides. Keskused aitavad lastel ruumi jagada ning ise jaguneda. Struktueeritus loob lapsele kindlustunde ja arusaama, kuidas toimida. Lihtne ja selge struktuur jaotab rühma keskusteks. Lastel on oluline omada keskkonna üle teatud kontrolli, näha kus on õpetaja, sõber ja teised lapsed ning mis toimub mujal ruumis. · Mis on lasteaia juhtimist toetavad organid? Hoolekogu ja pedagoogiline nõukogu · Eesti Vabariigi Haridusseadus Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng. H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib · Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37 Igaühel on õigus haridusele Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike
Hakkab kehtima järgmisest aastast. RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK (Riiklik Õppekava) koosneb: üldosast (lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekorraldus, üldpädevused) ainekavadest (valdkondlikud) läbivatest teemadest Ainekavade struktuur RÕK-is sissejuhatus õpetuse eesmärgid õppesisu õpitulemused õppetegevused Regulatsiooni tasand Eesti Vabariigi Haridusseadus (1992) Eesti Riiklik- ja Gümnaasiumiseadus (1993) Eesti Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava (2002) HTM ministri määrused Koolide õppekavad ja arengukava Haridust reguleerivad dokumendid Riigikogu --> EV Haridusseadus HTM, REKK --> RÕK Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad Koolikohustuslik iga, koolikohustuse sisu, vastutajad (riik, vanemad, kool) Kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained
Planeerimisseadus, Ranna ja kalda kaitse seadus, Säästva arengu seadus, 9 Mahepõllumajanduse seadus, Metsaseadus, Veeseadus, Keskonnamõju hindamise ja keskonna-auditeerimise seadus, Keskonnaseire seadus, Geneeetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv. Lisaks Rio konventsioonidele on Eesti osaline paljudes teisteski keskkkona- ja looduskaitsealastes rahvusvahelistes lepetes, mis käsitlevad natuke kitsamaid valdkondi, kuid aitavad lõppkokkuvõttes kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse konventsooni eesmärkide saavutamisele
Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli tagada riiklik toetus matemaatikaõpinguteks ja teadusuuringute arendamiseks. 1958. a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a. septembris toimus Hrustsovi visiit USAsse, kus ta teatas, et on valmis nõustuma USA ``rahuliku kooseksisteerimise doktriini`` põhimõtetega. Oli lootust läbimurdeks kahe maa suhetes ja külma sõja lõpuks. Ent siis 1960. a. 1. mail tulistati alla USA luurelennuk U-2, mille piloot Powers jäi ellu
Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli tagada riiklik toetus matemaatikaõpinguteks ja teadusuuringute arendamiseks. 1958. a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a. septembris toimus Hrustsovi visiit USAsse, kus ta teatas, et on valmis nõustuma USA ``rahuliku kooseksisteerimise doktriini`` põhimõtetega. Oli lootust läbimurdeks kahe maa suhetes ja külma sõja lõpuks. Ent siis 1960. a. 1. mail tulistati alla USA luurelennuk U-2, mille piloot Powers jäi ellu
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks3. Õpilane on koolikohutuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustuslikud on ka keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning eriabi või kasvatuse eritingimusi vajavad lapsed. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse ja kutsehariduse omandamiseks . 2 Eesti Vabariigi haridusseadus (RT 1992,12,192) 3 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993,63,892) 2.1.6 Lapse kohustus hoida oma tervist Laps peab hoidma ja vastutama oma tervise eest, et olla kunagi ise täisväärtuslik elujätkaja. Selleks peab ta saama vajalikku ja eakohast informatsiooni ja teavet koolist ning kodust. Laps vastutab ise oma isikliku hügieeni eest, laps peab toituma tervislikult, peab arendama oma kehalist võimekust ning laps peab olema puhanud ning laps peab viibima värskes õhus. 1.2
15 5) edasikaebamise õigus (uk_kool) 5.3. Hariduse kontroll 5.3.1. Väliskontroll Her Majesty's Inspectors of Schools HMI on esimest korda mainitud 1836. a., et raporteerida hariduse kvaliteedist koolides. Nende ülesanne oli inspekteerida ja aidata valitsusel paremini teostada oma hariduspoliitikat, parandamaks selle kvaliteeti ja arengut. 1992. a. haridusseadus lõi kaks üksteisest sõltumatut, ministritele mittealluvat valitsusosakonda: Office for Standards in Education (Ofsted), mida juhtis Inglismaa HMI juhataja ning Office of Her Majesty's Chief Inspector of Schools in Wales (OHMCI), mida juhtis HMI Walesi osakonna juhataja. 2005. a. nõuti, et Ofsted ja OHMCI informeeriksid pidevalt: - pakutava hariduse kvaliteedist - kui palju pakutav haridus vastab koolis õppivate laste vajadustele - haridusstandardite täitmise üle koolides
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
väheneb. Autor kasutab töös EHTE väliskeskkonna parimaks kirjelduseks PEST (political, economical, social, technological) analüüsi metoodikat. Väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju OÜ EHTE-le analüüsitakse poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes. Analüüsis on arvestatud kolme tasandit, milleks on Eesti riigi, Euroopa Liidu ja globaalsed tasandid. Poliitiline mõju Eesti Vabariigi tasandil mõjutavad EHTE erakooli haridusseadus, erakooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus ja kutseõppeasutuse seadus. Praktikandi praktikal oleku ajahetkel on kõrgharidusreform riigikogus lugemisel. Eelnõu, mille kohaselt jõustuvad muudatused 1. septembril 2013. aastal, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal saadeti riigikokku juba detsembris 2012. Hetkel on eelmise valitsuse ajal ministeeriumis koostatud seaduseuuendustest (kutseõppeasutuse,
• võime langetada pedagoogilisi otsuseid 5) Milliseid võimalusi pakub selleks pedagoogiline psühholoogia? Pedagoogiline psühholoogia annab meile vahendid hüpoteeside püstitamiseks, millele rajame oma otsused ja probleemide lahendused. Ped. psüh. annab meile teoreetilise baasi igati põhjendatud pedagoogiliste otsuste tegemiseks. II Õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine 1) Õppe- ja kasvatuseesmärkide püstitamise tasandid (hierarhia). • Rahvuslik kasvatusideaal (EV haridusseadus, 1992/2006) • Üldhariduse eesmärgid (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad, 2010) • Kooli õppe-ja kasvatuseesmärgid (kooli õppekava) • Õpetaja õppe-ja kasvatuseesmärgid (kooli õppe- ja ainekavast lähtuvalt) • Aine teema/kursuse õppe-(kasvatus) eesmärgid • Õppetunni õppe-(kasvatus) eesmärgid (deklareeritud, realiseeritud ja saavutatud) 2) Konkreetsete eesmärkide tuletamine üldisematest.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
