Strateegilise juhtimise praktika (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä09KÕ
Nastasja Musienko
STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA
aruanne
õppejõud: Ain Suurkaev
Mõdriku
2012
SISUKORD
Sissejuhatus.
Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant . Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded.
Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõtte töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega..
1.Üldiselomustus
Paide Kultuurikeskuse kohvikusse asusid tööle neli praeguseni töötavat toitlustusala inimest, 3. jaanuaril 1994. aastal. Algselt kuulus kohvik Paide Kultuurikeskuse alla, seega olid ka töötajad kultuuritöötajate nimekirjas. Kuna kultuur ja toitlustus on oma aruandlusest nii erinevad, siis 1. aprillil 1995. aastal loodi eraldi asuv aktsiaselts „Treeger“ kahe aktsionäriga. Seoses sellega sõlmiti rendileping Paide Kultuurikeskusega. Ettevõtte kujundati ümber Treegeri Kohviku Osaühinguks seoses 19. novembril 1996. aastal äriregistrisse kandmisega.
1.1 Õiguslik vorm.
Kohvik kuulus 1994. aastani Paide Kultuurikeskuse alla. 1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus iseseisev aktsiaselts Treeger, kuhu kuulusid kaks aktsionäri, kes olid Paide kultuurikeskuse töötajad. Järgmisel aastal, 19. novembril kanti ettevõte äriregistrisse, õiguslik vorm muudeti osaühinguks ning ettevõtte ametlikuks nimeks sai Treegeri Kohviku OÜ. Tänaseks on kohvik tegutsenud juba 18 aastat ning asub aadresil Pärnu 18, Paide 72712.
26. oktoobril 2010. aastal avas Treegeri kohviku OÜ Sõõrikukohviku, mis asub Paide jaamahoones. Sõõrikukohviku asukoht on äri jaoks üpriski soodne, kuna jaamahoones asub ka Paide bussijaam ning tänu sellele väisab kohvikut päeva jooksul palju inimesi. Vaatamata sellele, ei ole käive aga nii hea kui loodetud . Sõõrikukohviku sortimenti kuuluvad nii tavalised , kui ka glasuuritud sõõrikud, lisaks sellele pakutakse ka sooja toitu ja muid suupisteid.
1.2 Tegevusvaldkond ja tegevuskoht.
Treegeri Kohviku OÜ asub Paide Kultuurikeskuse hoone ühes osas, eraldi sissepääsuga, mis annab küll võimaluse igat klienti teenindada, kuid arvestades rendilepingu tingimustega, tuleb arvestada kõigis majas toimuvate ürituste teenindamisega. Selle põhjusena ei saa kohvik ennast reklaamida, sest kui ürituse puhul on uksel silt reserveeritud, ei saa külastajaid kutsuda sööma ja aega veetma. Reklaamida tuleks rohkem uudset toodangut, kas piltide, seletuste, näidistega, mis annaksid täieliku ülevaate ja külastajad julgeksid uudistoodangut rohkem tellida .
Treegeri Kohviku OÜ on väga mitmekülgne ettevõte, kus peamine on vastu tulla kliendi soovidele. Kohviku tegevusvaldkondadeks on toitlustamine , meelelahutusürituste organiseerimine ning kondiitritoodete tootmine, teenindamine ja catering teenus. Kohviku tarbijaskond on väga erinev ning seega tuleb teenindada nii sees kui väljaspool ettevõtet. Pakutakse toitlustust ja teenindust väga erinevate sündmuste puhul: pulmad , peied, sünnipäevad, seminarid , konverentsid, kongressid, laagrid , suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali.
Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg . Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile hinnapakkumise ning kui jõutakse kokkuleppele, jäävad täpsustada veel pisidetailid, teatud tellimused antakse ka telefoniteel.
Hetkel on kohvik toitlustajaks ka Paide Hemodialüüsikabinetis, kus ravitakse inimesi. Toit tuleb kohvikul sinna kohale toimetada esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, kell 10.00. Sellest hoolimata, tuleb iga kord küsida, mis kellaks, mitmele inimesele ja mis päeval järgmine kord tulla tuleb.
Kohviku kondiitritsehh valmistab peale igapäevase sortimendi eritellimusena torte, kringleid, kooke ja küpsiseid. Eritellimus tähendab eelkõige kliendi soovi kohaselt pagaritoote erikujulisust, kaunistusena pilti või kirja. Ka igapäevaselt on võimalik kliendil tellida oma tähtpäeva jaoks torte, kooke ning kringleid, mis ei eelda tähtpäeva pidamist ning selle toitlustamist kohvikus .
Treegeri Kohvik asub Eesti südames, ehk kesk Eestis Paide linnas. Täpne kohviku aadress on Pärnu 18, Paide.
1.3. Põhitegevused ja protsessid.
Treegeri kohviku põhitegevuseks on toitlustamine ja teenindamine. Igapäevaselt peavad tooted olema valmis kindlaks kellaajaks ja ruumid puhtad ning korras. Vastavalt sellele on koostatud töögraafik, millal vastava lõigu töötaja peab tööd alustama. Väljaspool kohvikut toimuvate ürituste puhul koostatakse lisatööjõu graafik vastavalt ürituse toimumise kellaajale, kestvusele, klientide arvule. Ettevalmistused väljasõiduks, lisatööks planeeritakse ette.
Tellimused võetakse vastu meili , telefoni teel, suusõnaliselt. Vastavasse üksusesse antakse tellimus edasi. Kui toimuvad suured üritused (200-500 inimest), siis tuleb põhjalikumalt ettevalmistada, kes millal tööle tuleb, kes kus kultuurikeskuse korrusel vastutab toitlustamise ja teenindamise eest. Need üritused on tavaliselt ettetellitud, seega on konkreetselt teada tellitavad kogused . Tööd on hea ette planeerida ning lisatööjõudu kutsuda. Nii teatriõhtutel kui ka näiteks aastalõpu ballil tuleb müügiks organiseerida lisaletid. Tihti on majas saja inimese ringis , kellel on seminar, õppepäev, mis kestab terve päev. Toitlustamist, teenindamist tellitud ei ole, lõuna ajal soovivad osavõtjad kohvikut külastada oma raha eest. Igal kliendil on omad soovid, teenindamine võtab kaua aega ( kui iga inimese teenindamine võtab 30s või isegi rohkem, siis kulub selleks juba tund). Kohvik on sel puhul töö organiseerinud nii, et valmistab ette kolmest praest koos joogiga koosneva komplektlõuna ühe hinnaga. Praed tuuakse järjest baariletile, ning teenindamine läheb sujuvalt ja kiirelt. Arvlemine toimub koheselt sularaha, kaardimakse või arve esitamise teel ülekandega. Suurema hulga inimeste teenindamiseks kasutatakse ka rootsilauda, mis kiirendab tööprotsessi.
Töötajatel on ettenähtud sanitaarriietus. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolituse, sanitaarkontrolli, ettevõtte poolt korraldatakse täiendkoolitusi, võimaldatakse osa võtta toidumessidest.
Ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Treegeri Kohviku OÜ on organisatsiooniturg — ettevõte, kes ostab tooteid ja teenuseid edasiseks töötlemiseks, kasutamiseks või müümiseks. Pidevalt tuleb jälgida sooduspakkumisi nii hulgiladudes kui ka kauplustes. Arvestades kohalike inimeste ostuvõimet, ei ole võimalik tõsta toodete hindu, seega soodsama tooraine hankimine kompenseerib, mis ei ole äritegevusele kõige parem variant. Kui seda tehakse kasu saamise eesmärgil, siis on tegemist ärituruga. Treegeri kohvik oli varem klientidele avatud 11.00 – 21.00, vastavalt vajadusele avatakse kohvik juba 2 aastat kella 9.30st. Et tööjõudu efektiivsemalt ja paremini ära kasutada, siis turuuuringut tehes nähti, et kohvikut on kasulikum avada varem. Selleks ajaks on valminud ka omavalmistatud kondiitritooted , mida tahaks pakkuda kohe ahjusoojalt. Iga päev kindlaks kellaajaks peavad valmima pirukad ja saiad autolafkale.
Sõõrikukohviku töö on organiseeritud nii, et ainult sõõrikud valmistatakse kohapeal täisautomaatse seadmega, teised toidud ja tooted saabuvad kõik Treegeri kohvikust valmis kujul. Kogemuste põhjal on näha, et tööprotsesse tuleb muuta mingil ajamomendil.
Igapäevases teenindamises pakutakse kohvi oamasinast, kust saab valida kohvi sortimendis, vaatamata sellele tuli teha kulutus kahe kannuga kohvimasina soetamiseks, et suurema hulga klientide puhul korraga suuremas koguses kohvi valmistada. Antud kohvimasina soetamine parandas oluliselt kohvi valmistamiskiirust, kvaliteeti ja kiirendas tööprotsessi. Sama võib öelda ka peale SCC ahju muretsemist. Toodete küpsetamisel ahjus kasutatakse väga väheses koguses õli, tooted küpsevad ühtlaselt, saab valida öise programmi (säästlik), suures koguses toodete küpsetamine on väga oluliselt tööprotsessi kiirendanud. Oluliselt on töökiirust suurendanud sügavkülmutatud toodete kasutuselevõtt ja kooritud kartuli tellimine . Sellegi poolest omatoodangu osatähtsus on väga suur.
Toodete sortiment on väga lai ja ka klientide soovid on erinevad, siis tuleb pidevalt juurutada uusi tooteid, et arvestada iga kliendi sooviga, ka väga kummaliste, keerukate, eriliste tellimuste puhul ei saa öelda „ei“. Viimasel minutil antud tootesoov tuleb tellijale täita. Sünnipäeva-, pulma-, matuselauad nõuavad kliendi ärakuulamist, ning alati omapoolsete soovituste andmist. Omavalmistatud mahlad, ning kasvatatud köögivili, muudab toodete sortimendi rikkalikumaks. Ühe kohviku eesmärgiks on müüa võimalikult värsket kvaliteetset kaupa ja kiirelt ning meeldivalt teenindada, see õnnestub igapäevaselt, kui töö on hästi organiseeritud ja korraldatud ning töötajad peavad olema teadlikud, kohusetundlikud ja näitama enesealgatusvõimet.
Ettevõttes tööprotsessi juhib ja otsused langetab kohviku juhataja. Igapäevatöös: menüükoostamine, toodete valmistamine ( kringlid , tordid , koogid , saiakesed , pirukad, soojad ja külmad road ), mis turunduse seisukohalt tagab kindla turundustegevuse korralduse kohvikus ja sellele lisandub kogemuste najal igapäevaste klientide teenindamine ja seoses sellega toodete valmistamine. Turunduse seisukohalt on ettetellitud toodete ja ürituste teenindamine ettevõttele kasulik (kringlid, koogid, üritused, laudade katmine , tellimuste täitmine). Igapäevaste toodete valmistamise kogused ja kellajad on välja kujunenud kogemustega. Ettetellitud tooted pannakse kondiitrisse või köögi teadete tahvlile, see on sobivaim tellimuse täitmise viis (arvutist vaadata ei ole ettevõtte tööiseloomu juures sobiv). Tellimusi võetakse vastu telefoni-, meiliteel ja suusõnaliselt, paigutatakse koheselt vastavale tahvlile. Tööpäeva alustades iga valdkonna töötaja vaatab üle oma päeva kui ka terve vahetuse ürituste kava ja plaanib vastavalt sellele oma tööprotsessi.
Kohviku tööprotsessi õnnestumiste olulisteks tunnusjooneteks on:

• keskendutakse visioonile ja missioonile ning keskkonna analüüsile, strateegiliste turuvõimaluste otsimisele ja kasutamisele (klendi isikupära arvestades, tuleks keskendada vastavale menüüle ja lauakattele);
  
• peetakse silmas laiendamise perspektiivi (Sõõriku kohvik);
  
• luuakse uusi strateegilisi äriüksusi (Sõõriku kohvik);
  
• integreeritakse ja koordineeritakse kõik turundustegevused (catering teenus ja muud üritused);
  
• ühendatakse lühi-, keskmised ja pikaajalised eesmärgid (igapäevases tööprotsessis ettevalmistus pikemas perspektiivis toimuvatele üritustele);
  
• toetutakse turunduse detailsele infosüsteemile (meili peale tuleb info üritusest, siis ettevalmistus hakkab kohe, mitte viimasel minutil);
  
• antakse töötajatele nägemuse tulevikust (töötajad kaasatakse seadmete, lauainventari, kauba ostmisele);
  
• näidatakse, kust firma tuleb, kus asub, kuhu läheb (pika aja jooksul on kohvik oma tööprotsessi kiirendanud tunduvalt, soetanud uusi seadmeid, laiendanud ettevõtet, juurutanud väga palju uusi tooteid, kuid vaatamata sellele uute toodete katsetamine jätkub, mis nõuab reklaami, mõelda välja uusi teenindamisvorme);
  
• soositakse nappide ressursside täpsemat kasutamist standardite ja eelarve kaudu (muretseda sooduskaupa pidevalt, töötada väiksemate kadudega, hoida kokku elektrit, küttet, vett).
  

1.4. Tooted ja teenused.
Valmistatavate toodete sortiment kohvikus on väga suur, lihtsatest toitudest kuni peente suupisteteni välja. Pidevalt tuleb uusi tooteid katsetada ja klientidele pakkuda. Paide sümbol on süda, täiesti loomulik, et selleks puhuks kohvik juurutas südameküpsise retsepti. Südamekujulisi küpsiseid on kaubandusvõrgus kõikjal müügil, kuid Paide linna sümbolina peab ta teistest toodetest erinema. Paide linna ettevõtted on teadlikud selle toote olemasolust, mis tingib küpsise pidevat müügi nõudlust.
Taignatoodetest valmistatakse kõige rohkem pärmitaigna tooteid, sellega seoses otsustati täiendada sortimenti sõõrikute näol. Kuigi paljudes kauplustes pakutakse sõõrikuid, annab see võimaluse osta värskelt valmistatud tooteid, aasta tagasi avatud jaamahoone kohvikus. Pakutakse ka külmi ja kuumi roogi. Kokkuvõtet äratasuvusest on natuke vara teha, selle ajaga on tõusnud kõik toorainehinnad, elekter jne. Sõõriku hinda tõsta ei ole võimalik, sest kohvik peab arvestama Järvamaa elanike ostuvõimega. Inimestel on valiku võimalus väga suur ja tihti peale ajapuudusest või lihtsalt mugavusest on nõus ostma säilitusainega või eelmisel päeval valmistatud tooteid kauplustest, selleks, et tulla kohvikusse värskeid sõõrikuid või saiu ostma.
Kohvik pakub järgmisi teenuseid: toitlustamine, meelelahutusürituste organiseerimine ning kondiitritoodete tootmine, teenindamine ja catering teenus.
1.5. Tuumikkompetentsid .
Tuumikkompetentsid on organisatsiooni peamised väärtust loovad oskused, võimed ja ressursid , mis kindlustavad organisatsioonile relva konkurentsivõitluses. Kohviku meeskonnal on kaasaegsed teadmised toitlustusest, suhtlemisest, meeskonnatööst, klienditeenindusest ja müügist. Töötajad on asjatundlikud ja suure kogemusega. Kohvik suudab puudutada inimese hinge oma toodetega. Treegeri kohviku relvaks on värskete kondiitritoodete valmistamine tsehhis, mis annab eelise tehases valmistatud toodete ees: toodete valmistamine on loomingulisem, toorainete kasutamine vabam, müük toimub otse üle leti. Köögivilja kasvatamine ja mahlade valmistamine on selles kohvikus prioriteediks. Pika aja jooksul on väga palju kliente külastanud erinevaid üritusi ja kui neile on meeldinud, siis on alati tagasi tuldud. Pikaajalise töötulemusena on saavutatud stabiilsus. Paide Kultuurikeskus annab oma üritustega keskeltläbi kohvikule käivet 25% ringis, ülejäänud käibe otsib kohvik endale ise, seega maja kindlustab kohvikule mingi osa klientidest.
1.6.. Ressursid ja kompetentsid , nende arendamine
Turundus on juhtimisfunktsioon – protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbijate vajadused. Kultuurikeskuses võib külastajate arv ulatuda ka 500-ni, harvad ei ole need juhud, kus neid on 100 - 200. See on tinginud vajaduse muretseda suuremas hulgas inventari, mis kiirendab ja parandab kvaliteeti ning annab ühe võimalusena neid ka laenutada. Vastavalt vajadusele on muretsetud ka kaasaegseid seadmeid, et kvaliteeti ja töötegemise kiirust suurendada.
Kohvikus on ainukesena töötav kondiitritsehh, kus tarbijate soovidele vastu tulles, saab tellimuse nii kondiitritoodetele kui ka külmadele, kuumadele roogadele anda ühest kohast. Tooted valmistatakse ainult kliendi soovidele vastu tulles.Torte ei valmistata mitte masstoodanguna,vaid eritellimusel.
Kohviku kondiitrid, kokad , teenindajad on pikaajalise töökogemusega, mis näitab nende kompetentsi ürituste organiseerimisel ja roogade soovitusel.
Kohvik kasutab tihti praktikantide tööjõudu, mis hoiab kokku palgakulu ja kiiretel tööpäevadel vähendab lisatööjõu kutsumist.
1.7. Olemasolevad strateegilised dokumendid .
10.11.1999 aastal Tartu Linnakohtu kohtunikuabi Kersti Lutsoja , vaadanud Tallinna Linnakohtu registriosakonnas läbi Treegeri Kohviku OÜ registreasja dokumendid ja tegi kindlaks, et 01.09.1999 aastal esitatud kandevalduses taotletakse Treegeri Kohviku OÜ äriregistri kande muutmist osakapitali suuruse ja põhikirja kinnitamise aja osas.
Esinesid järgmised kande tegimist takistavad puudused: äriseadustiku §192 punkt 6 kohaselt tuleb fondiemissiooni korras osakapitali suurendamisel näidata osakapitali suurendamise otsuses mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse.
12.07.1999 aastal osanike otsuses puuduvad viited omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse.
1998 aastal majandusaasta aruandele lisatud kasumi jaotamise otsusest selgub , et fondiemissiooni läbiviimiseks on eraldatud 12 000 krooni ehk 766.94€.
Majandusaasta aruandes oli osakapitali suuruseks näidatud 40 000 krooni ehk 2556.47€.
Äriseadustiku §196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse.
Registri andmetel oli Treegeri Kohviku OÜ osakapitaliks 14 000 krooni ehk 766.94€. Esitatud põhikirja on lisatud uus tegevusala väljaõpe toitlustustöötajatele (kuni 6 kuu), samas pole taotletud tegevusalade osas kande muudatuse tegemist.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Äriseadustiku §-st 54, kohtunikuabi määrus oli järgmine: anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 15.03.2000a. Nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral kohus avalduse rahuldamata ( Kersti Lutsoja – kohtunikuabi).
2. Kohviku väliskeskkond.
Strateegilise juhtimise eelised seisnevad süsteemses mõtlemises ja tegutsemises, püüdluste paremas koordineerimises, eesmärkide selgemas piiritlemises ning tulemuste täpsemas mõõtmises.
Efektiivse turundusmeetmestiku koostamiseks kohviku juhataja arvestab nii sisekeskkonnast tulenevate piirangutega, millest peamised on eesmärgid, ressursid, kogemused, kulud, ettevõtte nõrgad kohad, kui ka väliskeskkonnast tulenevate piirangutega, millest peamised on demograafilised, majanduslikud, poliitilised ja seadusandlikud tegurid ning konkurents .
Demograafiline keskkond (elanike arv, vanuseline struktuur, paiknemine , sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase – praegune olukord ja muutumistendentsid) väga oluliselt mõjutab ettevõtte tegemist. Paljud elanikud töötavad väljaspool Paidet, väga suur protsent elanikonnast on pensionieas ja noored, Paide linn asub suurest magistraalist nelja kilomeetri kaugusel, mistõttu külastavad toitlustusettevõtteid vähe, puuduvad suured tööstusettevõtted.
Majanduslik ebastabiilsus (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase , väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord – nt meie potentsiaalsed tellijad). Kohvikutöö sõltub majanduse tõusudest ja mõõnadest, sest neid on raske otseselt kontrolli all hoida. Toon ühe ürituse näite. 27.aprillil kell 12.00 pidi olema KOHVIPAUS. Üritus oli väljaspool kohvikut, Paide Kultuurikeskuses – kooriklassis. Kohvipaus oli arvestatud sajale inimesele. Inimeste arv oli suur ja sellepärast oli kutsutud tööle ka lisatööjõud – kaks töötajat. Poolteist tundi enne kohvipausi algust, saime teada, et tuleb ainult 50 inimest, kaks korda vähem kui oli planeeritud. Sellisel juhul kaks lisatööjõudu on palju, aga töötajaid ei ole võimalik kohe koju saata. Järelikult see toob kohvikule vähem kasumit. Kui üritus on majast väljas,siis lisandub teenustasu 20%. Tihti on summa piiratud, siis protsenti lisada ei ole võimalik, kuigi bensiinikulu jääb ikkagi. Antud näide on turunduskeskkonna majanduslik välismõjur, mis mõnel juhul võib olla ka vastupidine , kui tuleb rohkem inimesi, kui oli planeeritud. Suur Kultuurikeskus on ehitatud nii. et kohvik jääb majas toimuvast eemale, mis kindlasti vähendab külastajate arvu.
Palju on räägitud, et euro hinda ei tõsta, üks aasta näitab, et hinnad on väga oluliselt tõusnud, kuid arvestades Paide linna inimeste ostuvõimega, ei ole võimalik kohvikul hinnatõusuga täielikult kaasas käia. Kohvikutöö parandamiseks on tehtud suured investeeringud , mis nõuavad igakuiseid väljaminekuid, kaasaarvatud rent, mis ei ole väike ja muud maksud . Kohviku töötajad on pidanud tegema lisatööd mahlade valmistamisel, köögiviljade kasvatamisel , mis on toonud küll tulu, kuid see on saavutatud mitte igapäevastes töötingimustes, vaid nõuab lisapingutust, et maksu -koormusega toime tulla. Kahjuks kohalik Omavalitsus näeb asja nii, et eraettevõtja peabki maksma. Teistes maakondades tundub, et esmatähtis on inimestele töökoha loomine, et nad oma eluga toime tuleksid ja elamisväärselt suudaksid oma elu elada.
Sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused võivad mõnikord oluliselt suurendada või vähendada turu atraktiivsust. Paide Kultuurikeskuses on selliseid üritusi, kus külastajate arv on 500-700inimest (teatri etendus) Milline oleks käive, kui kõik teatrikülastajad, külastaksid kohvikut! Kuid pikaajaline töökogemus näitab, et külastajate arv on väike. Pere ostis kalli teatripileti ja kohviku külastamiseks enam raha ei jätku. Teatri saali juures avab kohvik lisaleti, et müük klientidele lähemale tuua, mis nii mõnegi ostja juurde toob. Väga hea näide: tegevuskeskkonna sotsiaalsest välismõjust. .
Poliitilised ja õiguslikud tegurid. Juriidilised piirangud, valitsuse eeskirjad ja otsused, avaldavad otsest mõju ettevõtte tegevusvaba­dusele eesmärkide saavutamisel. Kuna Treegeri kohvik on rendi ettevõtte, siis kõik remonti puudutavad kulutused, peaks katma rendile andja. Volikogu võttis vastu otsuse, et Treegeri Kohvik 10 aastase rendiloleku ajal peab tegema väga mahukaid investeeringud: interjööri muutus, elektri süsteemi uuendamine, kõik, mis puudutab ehitustegevust, põhjendades seda sellega, et rendileping on 10 aastat pikk. See näitab ühe omavalitsuse suhtumist ettevõttesse. Ettevõtjad on huvitatud omainvesteeringutest, mitte linnale tehtavatest suurtest ehitustest.
2.1. Seadusandlus .
Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlusest, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
2.2. Erinevad valdkonda puudutavad normdokumendid .
Iga ettevõte peab endale kinnitama oma eripärale ja tööiseloomule vastavad eeskirjad, ei ole standardeeskirju, mida võiks kasutada. Ka kõigil toitlustusettevõtetel ei ole võimalik kasutada ühesuguseid eeskirju.
Treegeri Kohviku OÜ lähtus eeskirjade koostamsel Paide Kuultuurikeskuses toimuvatest üritustest ja igapäevasest lahtioleku ajast ning teenindamisest väljaspool ettevõtet. Teades ja tundes teisi Paide linna toitlustusettevõtteid, võib öelda, et kohviku koostatud eeskirjad ja juhendid neile 100% kindlasti ei sobi.
Treegeri Kohviku OÜ koka ametijuhendit analüüsides, selgub, et kokal peab olema keskharidus ja erialane väljaõpe, teadmised roogade serveerimisaluste kohta, praktilise töö kogemus, ausus, kohusetunne, hoidma ärisaladusi, tundma sanitaareeskirju, seadmete kasutamise oskus, tuletõrje ja ohutustehnikast kinnipidamine.
Treegeri Kohviku OÜ koka ja ka teiste töötajate ametijuhendisse on väljatoodud märge, kus töötaja peab andma nõusoleku töötama ka väljaspool tööaega. Kultuurikeskuses toimuvad tihti üritused, mis ei mahu töötajate tööaja sisse (teatri-, tantsu-, peoõhtud, kontserdid, pulma ja sünnipäevalauad). Töölepingu järgi on töötajatel kuupalk ja kui tekivadki ületunnid, siis antakse need kohe tagasi, kas järgmisel hommikul hiljem tööle tulles, või õhtul varem tööd lõpetades. Töölõigud on omavahel põimunud, see tähendab seda, et vastava lõigu töötajad ei saa rangelt kinni pidada oma tööspetsiifikast, vaid tööprotsess koosneb koostööst. Ka kauba tellimisel tuleb arvestada toimuvate üritustega, seega saab juttu olla ainult koostööst. Kultuurikeskuses toimub väga erinevale klientuurile üritusi, seoses sellega Treegeri kohviku kokad peavad oskama valmistada lihtsatest toitudest kuni peente suupisteteni välja, uute roogade juurutamine on kohustuslik. Kokkadele pakub lausa huvi katsetada ja proovida. Kokk peab olema suuteline pakkuma tooteid kliendile vastavalt nende soovile. Kokk peab vastutama väljastatavate toodete arvele võtmise ja hea ning efektse väljanägemise eest.
Tänapäeva kiirelt muutuvas, nii tööandjatele kui ka töötajatele pidevalt uusi ülesandeid püstitavas majanduses, omab üha suuremat tähtsust töökeskkond, kus inimesed töötavad. Töötingimustest sõltub mitte ainult töötajate tervis, vaid ka nende töö tulemus., s.h. toodangu või teenuse maht ja kvaliteet. Parandades töötingimusi, vähendame töötajate haigestumistest ja tööõnnetustest põhjustatud tööajakadusid ning hoiame kokku vahendeid haigushüvitisteks. Ettevõtte töökeskkonna seisund sõltub suures osas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamise tasemest ettevõttes, s.t. äriühingu juhatuse või asutuse juhi tegevust ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel. Oluline on koostöö arendamine töötajate esindajatega, s.h. seaduses sätestatud töökeskkonnastruktuuride moodustamine ja töölerakendamine.
Treegeri kohviku OÜ-s on töökeskkonnaspetsialist ja volinik määratud, nad on läbinud vastava koolituse. Eesmaabi korraldus toimub vastavalt sotsiaalministri määrusele, juhatuse otsusega on määratud esmaabiandja . Eesmaabiandja koos töökeskkonnaspetsialistiga vastutavad eesmaabi vahendite olemusolu ja korrasoleku eest. Kõiki töötajaid on informeeritud eesmaabikapi asukoha ja eesmaabi osutaja kohta. Töötajate välja- ja täiendõppe korraldus toimub vastavalt sotsiaalministri määrusele. Sisekorraeeskirjadega tutvustamise viib läbi juhataja töötajate töölevõtmisel. Sissejuhatava ja esmase juhandamise viib läbi töökeskkonnaspetsialistist. Kõik juhendamised, täiendjuhendamised, väljaõpe ja iseseisvale tööle lubamine dokumenteeritakse töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse kaardil. Kaardid vormistab ja täitmise eest vastutab töökeskkonnaspetsialist. Koolitusasutustesse välja- ja täiendõppele suunamine toimub vastavalt kehtivale korrale juhataja poolt, kes informeerib sellest töötajat.
Tervisetõendi olemasolu ja kehtivuse kohta peab arvestust ja suunab töötajaid õigeaegselt tervisekontrolli töökeskkonnaspetsialist (iga kahe aasta tagant). Probleemide tekkimisel lähendavad need juhatuse liikmed töötaja osavõtul. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimine ja uurimine viiakse läbi vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele.
Protseduurireeglid tegutsemiseks tulekahju ja muude hädaolukorrale puhul on kehtestatud tuleohutus - ja sissejuhatava ohutusjuhendiga, mille alusel on juhendatud kõiki töötajaid. Töötajad on kaasatud töökohtade kaardistamisele, kõik töötajad on tutvunud riskianalüüsi tulemustega ja kavandatud meetmetega. Töötajad on kohustatud teavitama juhatajat töökeskkonna ohuolukordadest. Kui tekkinud probleemile lahendust ei leia, siis on töötajal õigus pöörduda abi saamiseks Tööinspektsiooni.
Töökeskkonna sisekontrolli viib läbi üks kord aastas komisjoni kooseisus juhatuse liige Tiia Paosalu ja baaridaam Merle Nigula . Sisekontrolli tulemuste kohta vormistab protokolli Tiia Paosalu.
2.3. Maksud ja tegevusload konkreetsele ettevõttele.
Kuna 2011aasta majandusaasta aruanne ei onud lõplikult valmis, võtsin 2010aasta andmeid. Treegeri Kohviku OÜ põhitegevusalaks on toitlustamine. 2010.aastal jätkus traditsiooniline äritegevus ja ja eelmistel aastatel saavutatud turuosa kindlustamine. Aruandeaastal avas ettevõte rendipinnal sõõrikubaari.
2010.aastal moodustas Treegeri Kohviku OÜ müügitulu 1 662 152 krooni, mis on 15 % suurem kui eelmisel aastal (2009.a. 1 440 183 krooni). Mitmesugused tegevuskulud olid 292 135 krooni, suurenedes eelmise perioodiga 13 % ( 2009.a. 258 301 krooni) ja põhivara kulumi moodustas 93 708 krooni, mis eelmise majandusperioodiga võrreldes kasvas 21 % ( 2009.aastal 77 176 krooni). Käesoleval perioodil saadi majandustegevuse tulemusena 47 685 krooni kasumit. Kasum kasvas eelmise aastaga võrreldes 282 % ( 2009.a. 12 458 krooni ).
Aruandeperioodil investeeriti materiaalsesse põhivarasse 83 623 krooni. Soetati seadmed sõõrikubaari.
Treegeri Kohviku OÜ keskmine töötajate arv majandusaastal oli kolmteist inimest. 2010.aastal moodustasid ettevõtte tööjõukulud 764 447 krooni.
Ettevõtte juhatus on kahe liikmeline. Juhatuse liikmetele maksti aruandeaastal juhatuse tasu 66 000 krooni. Juhatuse liikmetele nende lepingu lõpetamise korral hüvitist ei maksta.
Treegeri Kohviku OÜ põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal on käibe kasvu suurendada, selleks laiendatakse kaupade sortimenti ja mitmekesistatakse menüüd veelgi. Eesmärk on firma turupositsiooni säilitamine ja kindlustamine.
2.4. Konkurendid, kliendid ning nende positsioon.
Konkurentide arv ja konkurentsisituatsioon olenevad sellest, missuguses konkurentsis firma tegutseb. Teised Paide ettevõtted ei paku kohvikule konkurentsi, sest toodete arendus on erinev (kiirtoidud, pubid, restoranid ). Kohvikus on ainuke Paides tegutsev kondiitritsehh. Kui konkurentide edutegurid, strateegia ja tegevuspõhimõtted on kas või üldjoontes teada, on palju kergem ennetada nende tegevusi ja kasutada nende nõrkusi.
Kohviku turupositsioon sõltub:

• turuosast, käibest;
  
• tarbijate lojaalsusest;
  
• finantsvahenditest;
  
• tehnoloogiast ;
  
• innovatsioonist, toote kvaliteedist, valikust, kuludest;
  
• arengupotentsiaalist jm.
  

Kuna tegemist on Kultuurikeskusega, siis 25% käibest annavad majas toimuvad üritused, see näitab ka seda, et tuleb teha pingutusi ka väljaspool maja. Paide linn on väike linn ja paljud tunnevad üksteist ja eriti kui on jäädud rahule toodetega, siis külastatakse kohvikut ikka ja jälle.
Toitlustusettevõtted on asutused, millel toetuse saamine on raskendatud, kõik kulutused tuleb teha omavahenditest.
Toodete kvaliteedi ja töötingimuste parendamiseks tuleb teatud aja tagant tehnoloogiat uuendada .
Kohviku klientuur on väga erinev – lapsevankrites lapsed koos emadega kuni vanuriteni välja. Menüü on koostatud vastavalt sellele. Tuleb arvestada inimese maitse ja ostuvõimega.
2.5. Väliskeskkonnast tulenevad võimalused ja ohud ning nende kasutamine/vältimine.
Võimalused:
Klientuuri suurenemine - võetakse vastu kõik üritused, mida tellitakse.
Uute toodete juurutamine ja nende reklaamimine.
Ohud:
Klientide kaebused
Eelarves on kindel summa, mida ei tohi ületada, see tingib teatud ürituse puhul soodushinnaga müümise.
Kulude kasv (elekter ja muud kulud).
Tehtud hinnapakkumisega minnakse mujale.
Paide linna elanikkond võib väheneda.
Tihti üritustest võtab vähem inimesi osa, kui oli kohvikus planeeritud.
3. Ettevõtte struktuur ja juhtimine
Hetkel töötab Treegeri Kohviku OÜ all 14 töötajat, 12 neist kohvikus – juhataja, raamatupidaja , kolm kokka , kolm kondiitrit, kaks baaridaami ja kaks ettekandjat ning kaks sõõrikuküpsetajat Paide Jaamahoones asuvas Sõõrikukohvikus. Suuremate ürituste puhul kasutatakse ka lisatööjõudu. Kohvikus on tööl 13 naist ja üks ainuke meesterahvas – kokk. Töötajate keskmine vanus on 42 aastat. Erialane või kutseharidus on kokkadel, kondiitritel, raamatupidajal ja juhatajal . Personali tööstaaž on väga erinev. Kõige suurem tööstaaž on Nigula ,Merlel, kes töötab kohvikus juba 17 aastat baaridaamina ja kohviku juhatajal ja raamatupidajal, kes töötavad juba 18 aastat. Kõige väiksema tööstaažiga – 3aastat on ettekandja Triinu Reil.
Ettevõtte juhatusse kuuluvad juhataja ja raamatupidaja. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid, ettekandjad ning sõõrikuküpsetajad.
3.1. Organisatsioonikultuur
Kohvikus on tugev organisatsioonikultuur – kuna inimene veedab enamuse oma ajast töökohal, siis ettevõtted on asunud parandama tööelu kvaliteeti. Töö rikastamine, laiendamine, paindlik tööajagraafik. Töötajate ja meeskondade otsustusõiguse suurendamine . Sünnipäevadel peetakse töötajaid meeles, lühikest aega istutakse ka kohvilaua taga, ning alati degusteeritakse uusi tooteid.Tehakse ühiseid väljasõite.
3.2. Kvaliteedisüsteem
Standardite määratluse kohaselt on kvaliteedijuhtimine üldise juhtimise see osa, mis määratleb ja viib ellu kvaliteedipoliitika. Praktikas tähendab see teenuste kvaliteeditaseme suunamist. Käitise edukuse üheks aluseks on teatavasti inimestevaheline hea koostöö, mis aga eeldab ülevaadet kogu kohviku tegevusest. Kvaliteedipoliitika osa selles on ainult ühtse nägemuse kujundamine, millele peaks järgnema kõiki kvaliteeti mőjutavaid tegevusi hőlmava süsteemi ülesehitamine, selle pidev hindamine, aja kohustamine ja täiustamine. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimise tasandite kohustus, milles tippjuhtkond on eestvedav. Tavaliselt mőistetakse kvaliteedijuhtimise all ainult toodete lőppkontrolli ehk, kvaliteedi sõnavara kasutades, korrigeerivat tegevust. Tegelikult on kvaliteedijuhtimine seotud rohkem vältivate tegevustega ehk sellega, kuidas juhtida sisendit, et saada soovitud väljund.
Kohviku töö juhtimise eripäraks on kõigepealt ürituse olemuse selgekstegemine. Vastavalt sellele iga üksus teab, mida teeb, millal teeb, juhatajale jääb kontrolli ja koordineerimise roll. Kultuurikeskuses on tihti ürtusi, mis nõuavad teistmoodi lähenemist igapäevasele teenindamisele, sellepärast ongi vaja teenindajatel kujundada ühtne nägemus antud üritusest., et tooted oleks kvaliteetsed ja teenindamine kiire.
3.3. Finantsseisund, majandusarvestus
Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine , mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid.
Raamatupidamine – see on midagi hoopis väiksemat kui majandusarvestus. Kohviku igapäevases töös on loomulik andmete kogumine, töötlemine ja edastamine – see ongi majandusarvestus.
3.4. Sisemise toimimise reeglid.
Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
Protseduurireeglid tegutsemiseks tulekahju ja muude hädaolukorrale puhul on kehtestatud tuleohutus- ja sissejuhatava ohutusjuhendiga, mille alusel on juhendatud kõiki töötajaid.
Treegeri Kohviku OÜ lähtus eeskirjade koostamsel Paide Kuultuurikeskuses toimuvatest üritustest ja igapäevasest lahtioleku ajast ning teenindamisest väljaspool ettevõtet. Teades ja tundes teisi Paide linna toitlustusettevõtteid, võib öelda, et kohviku koostatud eeskirjad ja juhendid neile 100% kindlasti ei sobi.
4. Kohviku juhtimine, strateegilised tegevused.
JUHATUS = JUHATAJA JA RAAMATUPIDAJA
KOKAD_ KONDIITRID_ BAARIDAAMID_ ETTEKANDJAD_ SÕÕRIKUKÜPSETAJAD
Juhatajale alluvad otseselt töötajad, mis kohviku tööd juhtides, annavad ka alluvatele teatud otsustusvõimaluse tänu pikaajalisele töökogemusele ja iga ürituse läbiviimise otsusest osa saades . Väga tähtsate otsuste vastuvõtmisel jääb viimane sõna juhatajale.
Pika aja jooksul on välja kujunenud strateegiad, kuidas kõige paremini tööd sujuvalt organiseerida (millal tellida kaup, millal katta lauad, millal alustada suuremate ürituste ettevalmistamisega, millal kutsuda lisatööjõud). Töö juhtimist kergendab iga kuu alguses maja poolt toodav ürituste plaan. Kultuurikeskusega tuleb pidevalt pidada läbirääkimisi, et üritused õnnestuksid.
4.1. Strateegiate koostamine. Missioon . Visioon . Eesmärgid. Tegevusala.
Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu, põhjuseid ja suunda. Kohviku missioon on olla toitlustusteenust pakkuv väikeettevõte Paide kesklinnas, mille tegevus on suunatud klientide soovidele, vajadustele ja võimalustele. Eesmärk on pakkuda oma klientidele parimat toodet ja teenindust.
Visioon - kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Kohviku visiooniks on: saavutada oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja saada maksimaalse kasumi. Kohviku toodete sortiment peab olema lihtsatest toitudest kuni peente suupisteteni välja. Erinevate ürituste teenindamine nõuab rikkalikku sortimenti, (näiteks, ainult grilltoitude pakkumine ei õigusta menüü koostamisel), väga suur osatähtsus on kondiitri toodetel. Kasumi saavutamise eesmärgil tuleb teenindada kõiki tellitavaid üritusi ka väljaspool kohvikut, kuigi mõnikord suure töökoormuse tõttu kohvikus, tundub kõik võimatuna. Personali suure kogemuse ning hea organiseerimise tulemusel on võimalik kõik paika panna, kasutades ka lisatööjõudu. Kohviku töötajad on suutelised valdama mitut tegevusvaldkonda.
Kohviku põhiväärtusteks on:
Asjatundlikkus:

• olla oma töös kompetentne ning tunda põhjalikult oma töövaldkonda, arvestada klientide soovidega, võimalustega ja vajadustega;
  
• väärtustada teenistujate arengut; olla innovaatiline - edu tulevikus tagada uute tehnoloogiate ja toodetega; (töötajad käivad messidel ja tutvuvad uute toodete ja seadmetega, pidev uute toodete katsetamine ja juurutamine).
  
• tagada firma hea maine ja klientide rahuolu - pakkuda kvaliteetset toodet ja teenust.
  

Usaldusväärsus:

• olla klientide jaoks esimene valik;
  
• täita oma lubadusi ja kinni pidada kokkulepetest;
  
• olla valmis võtma vastutust.
  

Avatus :

• otsused on läbipaistvad ja põhinevad seadustel;
  
• vajalik informatsioon on kättesaadav klientidele;
  
• teha tulemuslikku koostööd kõikide kolleegidega, partneritega ja klientidega;
  
• olla avatud kaasaegsetele töömeetoditele ja -korraldustele.
  

4.2. Muudatuste juhtimine. Meeskonnatöö.
Muudatused kohviku elus on tavapärane asi, näiteks tellitud üritused võivad hilineda või algavad planeeritust varem, võib muutuda tellitavate roogade arv, sel juhul tuleb operatiivselt tegutseda).
Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid ning nendest ka kinni pidada, et tulemus oleks kõigile liikmetele võimalikult palju meelt mööda.
Toitude valmistamisel ja teenindamisel silmatorkavatele puudujääkidele püütakse koheselt tähelepanu juhtida. Ühiseid kohvijoomise hommikuid ei toimu, kuid töökäigus meelierutavad meedia sündmused ja põhiüritused jõutakse läbi arutada. Sünnipäevadel peetakse töötajaid meeles, lühikest aega istutakse ka kohvilaua taga, ning alati degusteeritakse uusi tooteid. Koos messidel käies, arendab see silmaringi, ning paneb töötajat mõtlema kohviku edasiarendamisele tulevikus. Sama kehtib ka näidisküpsetamiste, seadmete tutvustuste ja mõne koolituse kohta. Isegi suurt hulgiladu külastades on kohviku töötajatel kaasaraääkimisvõimalus kaupade valimisel. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline.
Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid ja annab igale töötajale võimaluse operatiivselt tegutseda.
4.3. Turundus – üldine strateegia sh hinnakujundus .
Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu.
Hinnakujundus: Mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida? - on väga oluline küsimus iga ettevõtja jaoks. Toodete hinnad Treegeri kohvikus kujunevad vastavalt Paide linna inimeste ostuvõimele. Osad hinnad tuleb kujundada vastavalt eelarvele. Mõni kord kujundatakse hind kokkuleppes klientidega. Tortide hinnad kujunevad vastavalt keerukuse astmele . Alkoholi hinnad peolaudadel on 50% soodsamad. Aastate lõikes kokkuvõtet tehes, tuleb päris tihti teeenindada soodsamate hindadega. Ettevõtte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks.
Sponsorlusega ettevõte ei tegele, aga kui on mõni lasteüritus, näiteks lauluvõistlus, siis tublidele lastele kringel auhinnaks on ikka valmistatud.
Kui on tegemist suurema grupi inimestega, siis strateegiliselt on mõtet mõnikord hinda alla lasta, et seegi summa kätte saada. Toitlustamises on palju operatsioone, mis nõuvad tööjõukulu ja muid kulusid, seega hinna allalaskmine ei ole kasulik, aga majanduslikku seisu arvestades, on see ainuõige otsus. Kahjuks ei rendis ega maksudes ettevõttele selles osas järeleandmisi ei tehta .
Kohvikus väljaspool teenindamisele lisandub 20% teenustasu.
4.4. Personali arendamine.
Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine , nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine.
Personali arendamisel kohvikus eksisteerib kaks suunda:

• tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete laiendamisega seotud täiendõpet;
  
• ametiväline arendamine, mis hõlmab töötajate väljaõpet väljaspool ametikohta uute tööülesannete täitmiseks.
  

Personali koolitamine on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja oskusi. Koolitamise eesmärgid on erinevad ja on suunatud organisatsiooni, ameti ja isiku arendamisele. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolitusi, täiendkoolitusi. Koolitusasutustesse välja- ja täiendõppele suunamine toimub vastavalt kehtivale korrale juhataja poolt, kes informeerib sellest töötajat. Sel aastal baaridaam käis kohvikoolitusel.
4.5. Finantsjuhtimine ja strateegiad.
Treegeri Kohviku juhataja tegeleb ettevõtte rahaasjade juhtimise ja korraldamisega. Ta vastutab kohviku finantsjuhtimise eest ja on võimeline langetama kvaliteetseid otsuseid, korraldama ettevõtte rahaasju, oskama vajadusel kasutada erinevaid finantsteenuseid ning hindama finantsturgudel (kommertspanganduses) toimuvate muutuste mõju oma ettevõttele.
Kohviku juhataja peab tegema otsuseid, millal on õige aeg investeerida, võtta pangalaenu, arendada välja uus toode jne. Selliste otsuste tegemisel on abiks ettevõtte finantsaruanded ( bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne), mille põhjal on võimalik hinnata ja planeerida kohviku tegevust. Finantsaruannetest saab infot kohviku tulude ja kulude, rahavoogude, müügimahu, investeeringute jt näitajate kohta. Aruannete põhjal saab hinnata, kui tõhus on olnud ettevõtte juhtimine, milline on ettevõtte hetkeseis (nt rahaline seis, võlad) ning kavandada tuleviku tegevusi. Finantsaruannete analüüsimisel on soovitav vaadelda vähemalt viimase kolme aasta aruandeid ning nende võrdlemisel kindlaks teha peamised trendid.
4.6. Töökeskkond. Tööohutus. Töötervishoid.
Tänapäeva kiirelt muutuvas, nii tööandjatele kui ka töötajatele pidevalt uusi ülesandeid püstitavas majanduses, omab üha suuremat tähtsust töökeskkond, kus inimesed töötavad. Töötingimustest sõltub mitte ainult töötajate tervis, vaid ka nende töö tulemus., s.h. toodangu või teenuse maht ja kvaliteet. Parandades töötingimusi, vähendame töötajate haigestumistest ja tööõnnetustest põhjustatud tööajakadusid ning hoiame kokku vahendeid haigushüvitisteks. Ettevõtte töökeskkonna seisund sõltub suures osas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamise tasemest ettevõttes, s.t. äriühingu juhatuse või asutuse juhi tegevust ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel. Oluline on koostöö arendamine töötajate esindajatega, s.h. seaduses sätestatud töökeskkonnastruktuuride moodustamine ja töölerakendamine.
Treegeri kohviku OÜ-s on töökeskkonnaspetsialist ja volinik määratud, nad on läbinud vastava koolituse
5. Tegevuskava.
Riskide vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks vajalike abinõude elluviimise tegevuskava.
Ohutegur
Riski tase
Meetmed riski vältimiseks või vähendamiseks
Täitmise tähtaeg
Vastutav isik
Maksumus
Täitmise kontroll
Libedus
2
Kulunud põrandakatet vahetada kohe
28.05.
2012
Juhataja
28.06.
2012
Valgustus laos
2
Juurde uusi tehis valgustusi
28.05.
2012
Juhataja
Vastavalt hinnakirjale
28.06.
2012
Kauba paigaldamine
3
Laost saabunud kaup paigaldada kohe ettenähtud kohta
28.05.
2012
juhataja
Füüsiline ja ajaline kulu.
28.06.
2012
Valgustus
2
Osta juurde uusi tehisvalgustusi
28.05.
2012
Juhataja
Vastavalt hindadele
28.06.
2012
Ajapuudus
2
Tuleb töötajatele varem ülessannetest ette teatada või olla paindlikum
28.05.
2012
Juhataja
Ajaline kulu
28.06.
2012
Kokkuvõtte
Ettevõtte praktika Treegeri kohviku OÜ-s andis mulle põhjaliku ülevaate, kuidas üks iseseisev ettevõte töötab. Praktika käigus õppisin erinevaid üritusi planeerima, seal hulgas tuli arvestada kliendi erisoovide ja eelarvega . Tutvusin ettevõttes kasutatavate strateegilise dokumentatsiooniga. Igapäevaselt vastasime e-kirjadele ning tegelesime broneeringutega, sobitades neid nii, et ühele päevale ei kuhjuks mitu suuremat üritust korraga. Enne broneeringu kinnitamist tuleb nõu pidada ka kultuurikeskuse töötajatega, kuna kohvik peab arvestama kultuurikeskuse üritustega. Analüüsisin organisatsiooni ülesehitust, tööjaotust, kultuuri ja meeskonnatööd.
Praktika lõpu poole koostasin tegevuskava, lähtuvalt ettevõtte eesmärkidest ja tegevusplaanidest. Lisaks sellele tutvusin ettevõtte kvaliteedisüsteemiga. Praktika viimasel nädalal tegelesime põhiliselt minu koostatud praktikaaruande lugemisega ning üheskoos juhendajaga tegime ka mõned parandused ja muudatused.
Erilist tähelepanu pöörasin strateegilisele juhtimisele antud ettevõttes. Kokkuvõtlikult võib öelda, et juhtimine oleneb ainult selle ettevõtte omapärast, kus kaasa räägivad väliskeskkonnamõjud, sisekliima ja kultuurikeskuses toimuvad üritused. Võin lisada, et jäin praktikaga rahule, sain hea pildi toimivast ettevõttest, kus kõik töötajad on võrdsed ning kõigil on välja kujunenud oma tööspetsiifika.