Turvise välimises osas on tavaliselt suuremad klotsid, mis parandavad stabiilsust kurvides. Väiksemad sisemised klotsid aitavad vett ära juhtida. Kindlasuunaline turvisemuster Rehv võib pöörelda ainult ühes suunas; kindlasuunalised rehvid parandavad sirgjoonelist kiirendusvõimet, vähendades rehvi veeretakistust. See muster aitab vähendada ka pidurdusmaad. Kindlasuunalised rehvid on mõeldud kindlale autoküljele. Rehvide ümbertõstmisel tuleb jälgida, et rehvimuster jääks ettenähtud suunda. Sümmeetriline turvisemuster Turvisemustri vasak ja parem pool on ühesugused. Rehvikonstruktsioon ja märg tee
terasest nurkraud,mille külge hiljem keevitatakse laadimissilla hinged. Elektrilised virnastajad 14 TX SEERIA TX Seeria virnastajaid toodetakse mitmeid erinevaid mudeleid. Virnastajad on elektri jõul tõstvad ja käsitsi liigutatavad. Seda tüüpi tõstukid on väga stabiilsed ja kompaktsed. TX 12 versioon omab standardvarustuses polüuretaanist rattaid. See vähendab veeretakistust suurte koormuste liigutamisel. Laadimistihendid Laadimisavade tihendite abil saab veoki ja ehitise vahelise vahe muuta minimaalseks, vältides seega välistemperatuuri ning tolmu sattumise siseruumidesse. Laadimisavad väldivad ka ilma loata sissepääsu laohoonesse või autosse. Firma Kopron (Itaalia) pakub uudse lahendusena ka pehmeid ning soojustatud laadimistihendeid, millele ka väga oskamatu autojuht ei saa viga teha.
..40% Auto liikumistakistus Mootori võimsus ja seega kütus kulutatakse põhiliselt liikumistakistuse ületamiseks, mille moodustavad: * veeretakistus * õhutakistus * tõusutakistus * kiirendustakistus (inertsjõud) Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad mõju auto mass, rehvide ja teepinna vaheline hõõrdetakistus ja auto liikumisel pöörlevate osade hõõrdetakistus. Veeretakistust on võimalik vähendada: * kasutades radiaalrehve * hoides rehvirõhu normis * vältides asjatult jämedat rehvi turvisemustrit * hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: *auto massist, *rehvide deformatsioonist, *pöörlevate osade hõõrdetakistusest Madal rehvirõhk: alarõhk kuni 1 bar põhjustab kütusekulu kasvu 1 l /100 km Mitterööpsed teljed: kütusekulu kasvab 1l/100km kohta
..3 3) ummistunud küttefilter <1 4) ummistunud õhufilter <1 5) Rikkis pihustid <1 6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi.
1 s Variant 15. 16 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 , kaksikplokist 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 ning rattast 4 massiga m4 , mis veereb kaldpinnal kaldenurgaga . Ratta 4 puhul arvestada ka veeretakistust, veeretakistustegur = 0,1r . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 3m ; m3 = 4m ; m4 = 4m ; r3 = 0,5 R3 = 0,5 R2 = 0,7 r2 = r ; r4 = 2r ; i3 = 0,8 i2 = 1,5r , = 45 0 , = 0,1r ; s = 40 cm. 3 4 2 C
3 = 0,2 _________________________________________________________________________________ Variant 34. Süsteem koosneb kaksikplokist 1 massiga m1, mille trumlite raadiused on R ning r, ühtlasest kettast 2 massiga m2 raadiusega r2, ning klotsist 3 massiga m3, see asub kaldpinnal kaldenurgaga . Süsteemi paneb liikuma antud moment M, mis on rakendatatud kaksikplokile 1. Ketta 2 veeremisel arvestada ka veeretakistust, veeretakistustegur on (kapa), keha 3 liikumisel arvestada ka hõõrdumist, hõõrdetegur on . Kaksikploki 1 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i. Leida: mõlemas nööris mõjuvad jõud ja liigendi O reaktsioonkomponendid. 1 2 m1 = 10 kg O C
Takistatud on siiski ainult liikumine risti pinnaga pinna sisse. Sellest tulenebki aluspinna reaktsiooni põhireegel: Sileda toetuspinna reaktsioon on alati risti pinnaga kuhu keha toetub . Seega on pinna reaktsioonjõud suunatud mööda toetuspinna normaali. Sellest siis ka nimi: selliseid reaktsioonjõudusid nimetatakse normaalreaktsioonideks, ning tähistatakse sageli N . Aga, veelkord tähelepanu: selline on pinnareaktsioon ainult sileda pinna puhul, kui hõõrdumist (ega ka veeretakistust) ei arvestata. Kui suvalise kujuga keha toetub suvalise kujuga pinnale, siis on toereaktsioon rakendatud vaadeldavale kehale, ning seejuures kokkupuutepunkti, ja see toereaktsioon on suunatud risti kehade ühise puutujatasapinnaga. 2. Juhtum, kui üks kokkupuutuvatest pindadest osutub punktiks. Reaktsiooonjõu suuna reegel on sel juhul väga lihtne: Kui üks kokkupuutuvatest pindadest osutub punktiks, siis reaktsioonjõu suund on risti teise pinnaga
Millist kasu on võimalik saada gigalainerite kasutamisest? 54 3 Maanteetransport 4 RAUDTEETRANSPORT 4.1. Raudteetranspordi ajaloost Ajaloost on teada, et raudtee põhimõte – vähendada vankrirataste veeretakistust ja juhtida nende liikumist tee kivikattesse uuristatud süvendite abil – sai alguse juba antiikajal. Keskajal lükati- tõmmati soolakaevandustes soolaga täidetud vankreid puidust rööbasteel. Pehme puit osutus aga Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
