Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksamiküsimuste(staatika) vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse jõuks?
  • Mis on jõu mõjusirge?
  • Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?
  • Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?
  • Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
  • Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks?
  • Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul?
  • Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud?
  • Mida nimetatakse sidemeks?
  • Mis on sideme reaktsioon?
  • Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjõud?
  • Kuhu on suunatud reaktsioonjõud sfäärilise liigendi korral ruumis?
  • Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?
  • Kuidas liita kahte jõudu mille mõjusirged ei lõiku?
  • Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse?
  • Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks?
  • Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti?
  • Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel?
  • Millal on see null?
  • Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal?
  • Millal on see null?
  • Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel?
  • Millal on see null?
  • Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga?
  • Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga?
  • Mida nimetatakse jõupaariks?
  • Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg?
  • Mis on jõupaari momentvektor?
  • Kuhu on täpselt suunatud jõupaari momentvektor?
  • Kuidas liidetakse jõupaare?
  • Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor?
  • Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes?
  • Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud?
  • Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul?
  • Millega võrdub veeretakistusmoment?
  • Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul?
  • Mis on paralleeljõudude tsenter?
  • Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks?
  • Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese?

Lõik failist

Staatika
  • Mida nimetatakse jõuks?
    jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus( deformatsioon ).
  • Mis on jõu mõjusirge?
    jõu mõjusirge – on sirge, millel asub jõud.
  • Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?
    absoluutselt jäigaks kehaks – nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks.
  • Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?
    Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed.
    Nt. (1, 2, … , n) (1, 2, …, k)
  • Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
    tasakaalus (olevaks) jõusüsteemiks ehk nulliga ekvivalentseks - nim. jõusüsteemi, mis mõjudes paigalseisvale jäigale kehale ei kutsu esile selle liikumist.
    Nt. (1,
  • Vasakule Paremale
    Eksamiküsimuste staatika-vastused #1 Eksamiküsimuste staatika-vastused #2 Eksamiküsimuste staatika-vastused #3 Eksamiküsimuste staatika-vastused #4 Eksamiküsimuste staatika-vastused #5 Eksamiküsimuste staatika-vastused #6 Eksamiküsimuste staatika-vastused #7 Eksamiküsimuste staatika-vastused #8 Eksamiküsimuste staatika-vastused #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Evely Raudmets Õppematerjali autor
    Staatika

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Kordamisküsimused - staatika

    Näited: kerge varras, rullikute paar, liigend Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud (joonis!)? Xa, Ya, M ­ Kahe vektori ja momendiga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya, Za ­ kolme vektoriga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya ­ kahe vektoriga. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?

    Lineaaralgebra
    thumbnail
    8
    doc

    Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

    Punkti, kus tala seinast väljub, märgitakse x-ja y-telje sihilised komponendid ja moment, mis takistab tala pöörlemist. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Kõigi kolme koordinaattelje suunas. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sellised sideme reaktsioonid tuleb märkida risti liigendi teljega ja risti omavahel. · Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Kaks absoluutselt jäigale kehale mõjuvat jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nende mõjusirge ühtib, suund on täpselt vastupidine ja nende moodulid on võrdsed. F 1= ­F2 (vektorite puhul) F1=F2 (jõudude moodulite puhul) · Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem.

    Staatika kinemaatika
    thumbnail
    22
    doc

    Eksamiküsimused

    Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3

    Insenerimehaanika
    thumbnail
    22
    doc

    Staatika, kinemaatika ja dünaamika

    Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3

    Insenerigraafika
    thumbnail
    45
    doc

    Teooriaküsimused ja vastused

    Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?

    Insenerimehaanika
    thumbnail
    9
    docx

    Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

    *põhiühikud mehaanikas: a) Pikkus [L] =m b) Mass [M]= kg c) Aeg [T]= s d) Jõud [F]= kg*m/s2 , Njuuton on jõud, mis kehale massiga 1kg annab kiirenduse 1 m/s2. 3. Jõud (moodul, mõjusuund, rakenduspunkt). Jõud - DEF: Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõud on vektoriaalne suurus, tal on a) moodul b) mõjusuund c) rakenduspunkt * Kahte jõudu loeme samaväärseiks ainult siis, kui neil on sama tugevus (moodul), mõjusuund ja rakenduspunkt. 4. Staatika aksioomid: a) Tasakaalu aksioom - Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget. b) Superpositsiooni aksioom - Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. I ja II => Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõjusirget keha mistahes punkti.

    Insenerimehaanika
    thumbnail
    5
    docx

    Teoreetilise mehaanika eksamiküsimused

    jõudude mõjul sidemete puudumise korral. Seega, sideme mõju tagajärg on sama kui jõudude mõju oma, mistõttu võibki asendada sideme mõju vastavate jõududega- sideme reaktsioonid. Need on suunatud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reaktsioonijõud ilmnevad alles kehale tegelikult mõjuvate jõudude mõjul, nimetatakse neid ka passiivseteks jõududeks. Aktiivsed jõud on kõik need, mis pole reaktsioonijõud. Staatika üks põhiülesanne ongi sidemete reaktsioonide leidmine tasakaalus oleva keha jaoks, kui talle on rakendatud aktiivsed jõud. Iga mittevaba keha võib vaadelda kui vaba, jättes ära seosed, ning asendades nende mõju reaktsioonijõududega. 3. Jõu lahutamine komponentideks Iga jõud on lahutatav meile sobivas koordinaatteljestikus, selle telgedesuunalisteks komponentideks. Selleks viime teljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõuvektori

    Abimehanismid
    thumbnail
    3
    docx

    Tehniline mehaanika I

    Jõu moment punkti suhtes väljendub vektorkorrutisena. Jõu moment telje suhtes ja jõu moment punkti suhtes , nende vaheline seos- Skalaarne jõu moment telje suhtes on selle telje mis tahes punkti suhtes võetus momentvektori projektsioon teljele. Kahe paralleeljõu liitmine- Kahe samasuunalise paralleeljõu rakenduspunkti kaugused kummastki jõuas on jõududega pöördvõrdelised. Antiparalleelsed jõud- vastassuunalised paralleelsed jõud. Jõupaar- lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II põhielement.Jõupaar on kahe võrdse mooduliga jõu süsteem(F,-F). Jõupaari moment- jõupaari pöördevõime on ühesugune mistahes telje suhtes ,mis on ainult risti jõupaari tasandiga. M=Fh , kus h on jõupaari mõjusirgete vahekaugus ehk jõupaari õlg. Jõupaari omadused- 1) jäiga keha seisund ei muutu , kui asendada üks jõupaar samas tasandis sama pöördesuunaga teise jõupaariga, mille momendil on sama moodul; 2)jäiga keha seisund ei muutu , kui

    Tehniline mehaanika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun