Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Mida nimetatakse jõuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Mis on jõu mõjusirge?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Mida nimetatakse sidemeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Q: Mis on sideme reaktsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Raudmets, Evely

Eksamiküsimuste(staatika) vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Mehaanika - Insenerimehaanika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse jõuks?
Mis on jõu mõjusirge?
Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?
Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?
Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks?
Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul?
Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud?
Mida nimetatakse sidemeks?
Mis on sideme reaktsioon?
Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjõud?
Kuhu on suunatud reaktsioonjõud sfäärilise liigendi korral ruumis?
Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?
Kuidas liita kahte jõudu mille mõjusirged ei lõiku?
Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse?
Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks?
Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti?
Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel?
Millal on see null?
Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal?
Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel?
Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga?
Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga?
Mida nimetatakse jõupaariks?
Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg?
Mis on jõupaari momentvektor?
Kuhu on täpselt suunatud jõupaari momentvektor?
Kuidas liidetakse jõupaare?
Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor?
Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes?
Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud?
Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul?
Millega võrdub veeretakistusmoment?
Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul?
Mis on paralleeljõudude tsenter?
Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks?
Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese?

Staatika

Mida nimetatakse jõuks?
jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus( deformatsioon ).

Mis on jõu mõjusirge?
jõu mõjusirge – on sirge, millel asub jõud.

Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?
absoluutselt jäigaks kehaks – nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks.

Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?
Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed.
Nt. (1, 2, … , n) (1, 2, …, k)

Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
tasakaalus (olevaks) jõusüsteemiks ehk nulliga ekvivalentseks - nim. jõusüsteemi, mis mõjudes paigalseisvale jäigale kehale ei kutsu esile selle liikumist.
Nt. (1, 2, … , n) 0

Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks?
Kui antud jõusüsteem on ekvivalentne ühe jõuga, siis seda jõudu nim. antud jõusüsteemi resultandiks.
Nt. (1, 2, … , n) *

Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel?
üksikjõud - rakendatud kindlasse punkti
jaotatud jõud - mõjub mingi piirkonna igale punktile

Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel?
sisejõud – on jõud , millega antud keha osad mõjuvad üksteisele
välisjõud – on jõud , millega antud keha osadele mõjuvad teised jõud
* sisejõud on siis võrdsed nulliga ehk puuduvad

Kirjutada jäiga keha sisejõudude omadused.

Mida tuleb teha jaotatud jõuga kui koostatakse tasakaaluvõrrandeid absoluutselt jäiga keha korral?

Mida nimetatakse sidemeks ?
sidemeks – nim. tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist

Mis on sideme reaktsioon ?
sideme reaktsioon – on jõud, millega antud kehale mõjub teine keha, mis moodustab sideme. Suund on alati vastupidine sellele suunale, kus liikumine on takistatud.

Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjõud?
sideme reaktsiooni suund - on alati vastupidine sellele suunale, kuhu side ei luba kehal liikuda

Kuhu on suunatud reaktsioonjõud sfäärilise liigendi korral ruumis?
sfäärilise liigendi korral - on reaktsioonijõud ruumis mistahes suunaline

Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? joonis

Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget.

Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom).
Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist.

Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?
Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõjusirget keha mis tahes teise punkti.

Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor ?
B = −B´ = A

Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom).
Keha ühes punktis rakendatud kahel jõul on resultant , mis rakendub samas punktis ja kujutab antud jõududele (kui rööpküliku külgedele) ehitatud rööpküliku diagonaali.

Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom).
Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget.

Millise järelduse võib teha staatika neljandast aksioomist süsteemi sisejõudude kohta?
Kõik sisejõud moodustavad tasakaalus jõusüsteemi, mille võib jäiga keha tasakaalutingimuste uurimisel kõrvale jätta.

Sõnastada staatika V aksioom (jäigastumise aksioom).
Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu, kui lugeda keha deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks .

Sõnastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom).
Iga seotud keha võib vaadata vabana, kui jätta ära kõik sidemed ja asendada nende mõju reaktsioonijõududega.

Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant?
Rööpküliku ja kolmnurga reegli abil.
= 1 + 2
F = √( F1² + F2² + 2F1F2cosα)

Kuidas liita kolme mitte ühes tasapinnas asetsevat jõudu, mille mõjusirged on kiivsirged ?
Rööptahuka reegli abil.
1 + 2 + 3 = 12 + 3 =

Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse?
Hulknurga reegli abil.
1 + 2 + 3 + … + n =
= 12 + 3 + … + n = …=

Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks?
Koonduv jõusüsteem – on jõusüsteem, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.

Kas koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant?
Koonduval jõusüsteemil on resultant, mis võrdub nende jõudude geomeetrilise summaga ja läbib koondumispunkti. Kui süsteem on tasakaalus on resultant võrdne nulliga.

Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti?
Koonduval jõusüsteemil on resultant, mis võrdub nende jõudude geomeetrilise summaga ja läbib koondumispunkti.
Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõudude resultant võrduks nulliga.
= Σα

Sõnastada koonduva jõusüsteemi tasakaalu geomeetriline ja analüütiline tingimus.

Tasakaalu geomeetriline tingimus :

Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk oleks kinnine .

Tasakaalu analüütiline tingimus:

Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõudude projektsioonide summad igal kolmel koordinaatteljel võrduks nulliga.
Σ Fαx = 0, Σ Fαy = 0, Σ Fαz = 0

Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel ? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null?
Jõu projektsioon teljel – on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu pikkusega, võetuna vastava märgiga.
Fx = Fcosα Px = −Pcosμ = Pcosβ

Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal ? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null?
Jõu projektsioon tasapinnal – on vektoriaalne suurus, mis jääb vektorite alguse ja lõpu projektsioonide vahele sellel tasapinnal . See on võrdne nulliga kui jõud on tasapinnaga risti.

Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel?
Summavektori projektsioon mingil teljel võrdub - liidetavate vektorite samal teljel võetud projektsioonide algebralise summaga.
Kui
= Σα, siis Fx = Σ Fαx, Fy = Σ Fαy, Fz = Σ Fαz

Sõnastada teoreem kolme jõu kohta.
Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme jõu mõjul, millest kahe mõjusirged lõikuvad, siis kõik need jõud asuvad ühel ja samal tasapinnal ja nende mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.

Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem.
Jõu momendiks punkti suhtes – nim. sellesse punkti rakendatud vektorit vektoriaalne suurus, mis võrdub puntkist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. See on vektoriaalne suurus.
0() =

Mida nimetatakse jõu õlaks punkti O suhtes?
Jõu õlaks punkti O suhtes nim. punktist jõu mõjusirgele tõmmatud punkti..

Mida nimetatakse jõu õlaks punkti O suhtes ja millal on see null?
Jõu õlaks punkti O suhtes nim. punktist jõu mõjusirgele tõmmatud punkti..

Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu moment punkti O suhtes. Teha ka joonis.
Mox = yFz – zFy
Moy = zFz – xFz
Moz = xFz – yFx

Kuidas leida jõu momendi moodulit punkti O suhtes?
M0() = │
* │= r * F * sin λ = F * d 1N/m

Millistel juhtumitel on jõu moment punkti O suhtes võrdne nulliga?

r = 0
kui jõumoment tema rakenduspunkti suhtes on null
F = 0
r ≠ 0, F ≠ 0, aga vektorkorrutis on 0
kui α = 0 või kui α = 180º

Kirjutada jõu moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil.

Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem.
vt.punkt . 45 .

Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni.

Jõu moment telje suhtes – nimetatakse selle telje mis tahes punkti suhtes võetud jõu momendi projektsiooni teljel.
Jõu moment telje suhtes – võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes võetuna vastava märgiga.

Mz()=M0*cosγ=F*d*cosγ=±Fxy*d1
Mz()=±Fxy*d1

Mida nimetatakse jõu momendiks mingi telje suhtes. Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kirjutada ka valem.
Jõu moment telje suhtes - on selle telje, mis tahes punkti suhtes võetud jõu momendi projektsiooni teljel. See on skalaarne suurus.
Mx=Mox , My=Moy , Mz=Moz
Mz()=±Fxy*d1

Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga?
Jõu moment telje suhtes on võrdne nulliga , kui jõud ja telg on ühes tasapinnas, st. jõu mõjusirge kas lõikab telge (d1=0) või on teljega paralleelne (Fxy=0).

Kirjutada valemid jõu momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada.
Mx()=yFz-zFy
My()=zFx-xFz
Mz()=xFy-yFx

Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit.

paralleelsetel ja samasihilistel jõududel on alati resultant, mis on liidetavatega paralleelne ja samasuunaline;

resultandi moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite summaga;

resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal;

resultandi rakenduspuntki asukoht C määratakse valemist :
F1/BC = F2/AC = (F1+F2)/(BC+AC) = F/AB

Sõnastada vastassuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit.

alati on resultant, kui need jõud on erineva mooduliga;

resultandi moodul on võrdne liidetavate jõudude moodulite vahega;

resultandi mõjusirge asub alati väljaspool liidetavate jõudude mõjusirgete vahelist ala, asudes sealjuures suurema jõu poolel;

resultandi rakenduspunkti C asupaiga määrame valemiga:
BC/ F1 = AC/F2 = (BC+AC)/(F1+F2) = AB/F

Mida nimetatakse jõupaariks?
Jõupaariks – nim. jäigale kehale mõjuva kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi.
F = F1 – F1´= 0
BC/ F1´ = AC/F1 = AB/F
AC = (AB* F1´)/F = ∞ ja BC = (AB* F1)/F= ∞

Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg?

Tasapinda, mis läbib paari jõudude mõjusirgeid, nimetatakse jõupaari mõjutasapindadeks.
Paari jõudude mõjusirgete vahelist kaugust nimetatakse jõupaari õlaks.

Mida võite öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta?
Jõupaaril pole resultanti ja tema jõud pole tasakaalus.

Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne või vektoriaalne suurus?
Jõupaari momendiks – nim. vabavektorit, mis võrdub paari ühe jõu momendiga teise jõu rakenduspunkti suhtes. See on vektoriaalne suurus.
M = MA(´) = MB()
M = F * d

Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem.
Jõupaari momentvektor – M ja on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kust pööre on näha vastupäeva.
Jõupaari momendi moodul – võrdub paari ühe jõu mooduli ja õla korrutisega.
M0() + M0() = MA(´) = MB()
MA(´) = MB() = F * d

Kuhu on täpselt suunatud jõupaari momentvektor? Milline on selle moodul?
Jõupaari momentvektor on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kust pööre on näha vastupäeva ja tema moodul võrdub paari ühe jõu mooduli ja õla korrutisega.

Kuidas asetsevad teineteise suhtes tasapinnalise jõusüsteemi peavektor ja peamoment ? lk. 36. joonis

Kirjutada vektorvõrrandid jõupaari momendi arvutamiseks.

Millega võrdub jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes?

Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Selle mõju jäigale kehale.
vt.punkti.60.

Kas jõupaari võib üle kanda teistele tasapindadele võrreldes esialgse mõjutasapinnnaga? Selle mõju jäigale kehale.
Teoreemid :

Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui jõupaar kanda antud tasapinnast mis tahes teise, paralleelsesse tasapinda.
Ilma kehale avaldatavat mõju muutmata võib jäigale kehale mõjuvat jõupaari asendada mis tahes teise jõupaariga, mis asetseb samas tasapinnas ning omab antud jõupaariga sama pöördesuunda ja momendi moodulit.

0(1) = DC * 1 = DC * (2 +) = DC * 2 + DC* =
=0(2) + 0
ja moodulit F1d1=F2d2
Järeldus :
Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui ta viia samas tasapinnas või paralleelses tasapinnas ükskõik kuhu või muuta jõudude suurusi ja õla pikkust nii ,et nende korrutis ja pöördesuund jäävad muutumatuks.

Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed?
Ekvivalentseteks jõupaarideks – nim. jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune.
Teoreemid :

Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui jõupaar kanda antud tasapinnast mis tahes teise, paralleelsesse tasapinda.
Ilma kehale avaldatavat mõju muutmata võib jäigale kehale mõjuvat jõupaari asendada mis tahes teise jõupaariga, mis asetseb samas tasapinnas ning omab antud jõupaariga sama pöördesuuna ja momendi mooduli.

Need teoreemid võib kokku võtta järgmise sõnastusega:
Jõupaarid, millel on võrdsed momentvektorid, on ekvivalentsed.

Kuidas liidetakse jõupaare?
Jäigale kehale mõjuvate jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub liidetavate jõupaaride momentide geomeetrilise summaga.
M = Σ Mα
Mx = Σ Mαx , My = Σ Mαy , Mz = Σ Mαz
M = √(Mx² + My² + Mz²)

Ruumiliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus .

Tasapinnaliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus.

Kuidas näevad välja tasakaalutingimused juhul kui jäigale kehale mõjuvad ainult jõupaarid? lk.40-41.

Sõnastada Lemma jõu paralleellükkest.
Jäigale kehale rakendatud jõudu võib ilma selle mõju muutmata kanda paralleelselt iseendaga keha mis tahes punkti, kui seejuures lisada jõupaar, mille moment võrdub ülekantava jõu momendiga uue rakenduspunkti suhtes.

Sõnastada staatika põhiteoreem.
Jäigale kehale mõjuv mis tahes jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt võetud tsentrisse ühe jõuga, mis võrdub süsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentrisse, ning ühe jõupaariga, mille moment võrdub süsteemi peamomendiga taandamistsentri suhtes.
= Σ α 0 = Σ 0(α)

Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor?
Jõusüsteemi peavektor – on vektoriaalne suurus, mis võrdub mingi süsteemi jõudude geomeetrilise summaga.

Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes?
Jõusüsteemi peamoment mingi punkti ehk tsentri suhtes - on vektoriaalne suurus, mis võrdub süsteemi jõudude momentide geomeetrilise summaga mingi tsentri suhtes.

Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)?
Kõik jõusüsteemid, millel on sama peavektor ja mingi punkti suhtes peamoment on ekvivalentsed.

Sõnastada Varignoni teoreem.
Kui jõusüsteemil on resultant, siis resultandi moment mis tahes punkti suhtes võrdub liidetavate jõudude sama punkti suhtes võetud geomeetrilise summaga.
0 (*) = Σ 0 (α)
Kasutades projektsioone teljel, saame Varignon´i teoreemi telje suhtes:
z (*) = Σ z (α)

Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul.
Jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et süsteemi peavektor ja peamoment võrduksid nulliga.
= 0 , 0 = 0
millest järelduvad skalaarsed tasakaalutingimused:
Σ Fαx = 0 Σ Fαy = 0 Σ Fαz = 0
Σ Mx(α) = 0 Σ My(α) = 0 Σ Mz(α) = 0
Jõusüsteemi tasakaaluks vajalik ja piisav, et nende jõudude projektsioonide summad kolmel koordinaatteljel ja jõudude momentide summad nende telgede suhtes võrduksid nulliga.

Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul.

Paralleeljõudude süsteem

Σ Fαz = 0, Σ Mx(α) = 0, Σ My(α) = 0

Tasapinnaline jõusüsteem

Σ Fαx = 0, Σ Fαy = 0, Σ M0(α) = 0
või
Σ Fαx = 0, Σ MA(α) = 0, Σ MB(α) = 0
kus sirge AB pole risti x-teljega
või Σ MA(α) = 0, Σ MB(α) = 0, Σ MC(α) = 0
kus punktid A, B ja C ei asetse ühel sirgel

Tasapinnaline paralleeljõudude süsteem

Σ Fαy = 0, Σ M0(α) = 0
või Σ MA(α) = 0, Σ MB(α) = 0
kus sirge AB pole paralleelne jõududega.

Sõnastada Coulomb’i seadused hõõrdejõu kohta.

Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuutepindade suurusest , vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast (siledus, temperatuur, niiskus jne.)
Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga.

Tmax = μN
kus võrdetegurit μ nimetatakse hõõrdeteguriks.

Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud?
Maksimaalse hõõrdejõu puhul nim. pinna kogureaktsiooni kaldenurga normaalist hõõrdenurgaks.
tan φ = μ
Maksimaalse hõõrdejõu puhul on pinna kogureaktsiooni võimalikud asendid koonilisel pinnal. Hõõrdejõud omab maksimaalset väärtust libisemisel.

Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul?
Hõõrdejõud omab paigalseisu puhul suurust vahemikust:
0 ≤ T ≤ μN

Millega võrdub veeretakistusmoment?
Veerdetakistus momenti tähistatakse valemiga:
= æN
ja ta vastab piirjuhule,millal veeretakistus on maksimaalne.

Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul?
Paigalseisva keha puhul võib veeretakistusmoment omada väärtusi vahemikus:
0 ≤≤ æN

Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta?

Mis on paralleeljõudude tsenter ?
Punkti C, mida läbib paralleeljõudude süsteemi resoltandi mõjusirge nende jõudude mis tahes pöörete puhul ümber rakenduspunktide ühele poole sama nurga võrra, nimetatakse paraleeljõudude tsentriks.
Kasutades projektsioone telgedel , saame paralleeljõudude tsentri koordinaatide valemid:

Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks?
Keha raskuskeskmeks – nim. sellist kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant keha mistahes asendi puhul ruumis.

Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense ruumilise keha korral.

Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense tasapinnalise keha korral.

Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense varraskonstruktsiooni korral.

Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese?
Homogeense kolmnurga raskuskese asetseb mediaanide lõikepunktis, mis jaotab mediaanid osadeks vahekorras vastavalt ⅓ ja ⅔. Tema leidmise valemid on:

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 120 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Evely Raudmets Õppematerjali autor

Staatika

staatika

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused - staatika

Näited: kerge varras, rullikute paar, liigend Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud (joonis!)? Xa, Ya, M Kahe vektori ja momendiga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya, Za kolme vektoriga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya kahe vektoriga. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?

Lineaaralgebra

doc

Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

Punkti, kus tala seinast väljub, märgitakse x-ja y-telje sihilised komponendid ja moment, mis takistab tala pöörlemist. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Kõigi kolme koordinaattelje suunas. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sellised sideme reaktsioonid tuleb märkida risti liigendi teljega ja risti omavahel. · Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Kaks absoluutselt jäigale kehale mõjuvat jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nende mõjusirge ühtib, suund on täpselt vastupidine ja nende moodulid on võrdsed. F 1= F2 (vektorite puhul) F1=F2 (jõudude moodulite puhul) · Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem.

Staatika kinemaatika

doc

Eksamiküsimused

Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3

Insenerimehaanika

doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

Insenerigraafika

doc

Teooriaküsimused ja vastused

Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?

Insenerimehaanika

docx

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

*põhiühikud mehaanikas: a) Pikkus [L] =m b) Mass [M]= kg c) Aeg [T]= s d) Jõud [F]= kg*m/s2 , Njuuton on jõud, mis kehale massiga 1kg annab kiirenduse 1 m/s2. 3. Jõud (moodul, mõjusuund, rakenduspunkt). Jõud - DEF: Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõud on vektoriaalne suurus, tal on a) moodul b) mõjusuund c) rakenduspunkt * Kahte jõudu loeme samaväärseiks ainult siis, kui neil on sama tugevus (moodul), mõjusuund ja rakenduspunkt. 4. Staatika aksioomid: a) Tasakaalu aksioom - Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget. b) Superpositsiooni aksioom - Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. I ja II => Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõjusirget keha mistahes punkti.

Insenerimehaanika

docx

Teoreetilise mehaanika eksamiküsimused

jõudude mõjul sidemete puudumise korral. Seega, sideme mõju tagajärg on sama kui jõudude mõju oma, mistõttu võibki asendada sideme mõju vastavate jõududega- sideme reaktsioonid. Need on suunatud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reaktsioonijõud ilmnevad alles kehale tegelikult mõjuvate jõudude mõjul, nimetatakse neid ka passiivseteks jõududeks. Aktiivsed jõud on kõik need, mis pole reaktsioonijõud. Staatika üks põhiülesanne ongi sidemete reaktsioonide leidmine tasakaalus oleva keha jaoks, kui talle on rakendatud aktiivsed jõud. Iga mittevaba keha võib vaadelda kui vaba, jättes ära seosed, ning asendades nende mõju reaktsioonijõududega. 3. Jõu lahutamine komponentideks Iga jõud on lahutatav meile sobivas koordinaatteljestikus, selle telgedesuunalisteks komponentideks. Selleks viime teljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõuvektori

Abimehanismid

docx

Tehniline mehaanika I

Jõu moment punkti suhtes väljendub vektorkorrutisena. Jõu moment telje suhtes ja jõu moment punkti suhtes , nende vaheline seos- Skalaarne jõu moment telje suhtes on selle telje mis tahes punkti suhtes võetus momentvektori projektsioon teljele. Kahe paralleeljõu liitmine- Kahe samasuunalise paralleeljõu rakenduspunkti kaugused kummastki jõuas on jõududega pöördvõrdelised. Antiparalleelsed jõud- vastassuunalised paralleelsed jõud. Jõupaar- lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II põhielement.Jõupaar on kahe võrdse mooduliga jõu süsteem(F,-F). Jõupaari moment- jõupaari pöördevõime on ühesugune mistahes telje suhtes ,mis on ainult risti jõupaari tasandiga. M=Fh , kus h on jõupaari mõjusirgete vahekaugus ehk jõupaari õlg. Jõupaari omadused- 1) jäiga keha seisund ei muutu , kui asendada üks jõupaar samas tasandis sama pöördesuunaga teise jõupaariga, mille momendil on sama moodul; 2)jäiga keha seisund ei muutu , kui

Tehniline mehaanika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk