tingitud võimeks teha tööd. *Potentsiaalse energia tasapind - DEF: Sellsit pinda, kus 3 muutuja funktsioonid U(x,y,z)= const., nimetatakse potentsiaalse energia tasapinnaks (nivoopind, ekvipotentsiaalpind) 38. Kineetiline energia. Kineetilise energia muutumise teoreem (energiateoreem). * DEF: suurust T=1/2*mv2 nimetame kineetiliseks energiaks *Teoreem: Masspunkti kineetilise energia muutus võrdub sellele punktile rakendatud jõu tööga. 39. Mehaanikaline energia. Mehaanikalise energia jäävuse seadus (Teoreem: konservatiivsete jõudude mõju all oleva masspunktide süsteemi mehaanikaline energia on konstantne.) *Mehaanikaline energia: E= T+U; süsteemi kogu kineetiline energia+ süsteemi kogu potentsiaale energia. * Mehaanikalise energia jäävuse seadus (Teoreem: konservatiivsete jõudude mõju all oleva masspunktide süsteemi mehaanikaline energia on konstantne.) T+U= const. KEHTIB, kui kõik jõud on konservatiivsed.
b. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. c. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. d. Katkevenivus on tugevusnäitaja Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks: a. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda b. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu. c. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks: a
Student Response Feedback A. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad B. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu C. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Score: 6/6 12. Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response Feedback A. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral B. Survetugevust C
Score: 6/6 Küsimus 11 (6 points) Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad b. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda c. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu Score: 6/6 Küsimus 12 (6 points) Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid:
Score: 6/6 Küsimus 11 (6 points) Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad b. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda c. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu Score: 6/6 Küsimus 12 (6 points) Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid:
4. Katkevenivus on sitkusnäitaja Küsimus 7 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks või enam: 1. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu. 2. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 3. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks või enam: 1. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 2. Materjali omadust taluda staatilist koormust 3. Materjali omadust vastu pidada kulumisele 4. Materjali omadust plastselt deformeeruda Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1
konstruktsioonides 3. Materjali tugevuse hindamisel 4. Materjali survetöödeldavuse hindamisel Score: 3/3 11. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitaja Student Response A. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad B. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda C. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu Score: 3/3 12. Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response Student Response B
Score: 3/3 10 . Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response 1. Materjali tugevuse hindamisel 2. Materjali survetöödeldavuse hindamisel 3. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides 4. Materjali keevitatavuse hindamisel Score: 3/3 11 . Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response A. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Student Response B. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu C. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad Score: 3/3 12 . Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid:
Panna kirja kõik järeldused süsteemi kineetilise energia teoreemist. 1. Kineetilise energia teoreem on esimene süsteemi üldteoreem, kus tuleb arvestada ka süsteemi __sisejõudusid. 2. Süsteemi sisejõudude töö muutumatu süsteemi korral on null. 3. Ideaalsete sidemetega süsteemi puhul on reaktsioonijõudude tööde summa võrdne nulliga __ja seetõttu on kineetilise energia teoreemis vaja leida ainult aktiivsete jõudude tööd. 4. Konservatiivsete jõudude mõju all oleva süsteemi mehaanikaline energia on konstantne. 5. Kineetilise energia teoreem süsteemi relatiivsel liikumisel Königi telgede suhtes koostatakse samuti nagu absoluutsel liikumisel. 125. Sisejõudude osa süsteemi kineetilise energia teoreemis üldjuhul. Teoreetiline mehaanika deformeeruvate kehadega ei tegele, st sisejõudude töö on üldjuhul null. 126. Mis on nn muutumatu süsteem ja millega on võrdne süsteemi sisejõudude töö sel juhul
Panna kirja järeldused süsteemi kineetilise energia teoreemist. 1. Kineetilise energia teoreem on esimene, kus tuleb arvestada ka süsteemi sisejõudusid 2. Süsteemi sisejõudude töö muutumatu süsteemi korral on 0. 3. Ideaalsete sidemetega süsteemi korral on reaktsioonijõudude tööde summa võrdne nulliga ja seetõttu on kineetilise energia teoreemis vaja leida ainult aktiivsete jõudude tööd. 4. Konservatiivsete jõudude mõju all oleva süsteemi mehaanikaline energia on konstantne. 41 5. Kineetilise energia teoreem süsteemi relatiivsel liikumisel Königi telgede suhtes koostatakse samuti nagu absoluutsel liikumisel. 320. Sisejõudude osa süsteemi kineetilise energia teoreemis üldjuhul. Sisejõudude tööd tuleb üldjuhul kineetilise energia teoreemis arvestada. 321
meil maast madalast aprioorselt mingi ettekujutus juba olemas. Kuna aga teoreetiline mehaanika on täppisteadus, siis püütakse siin kõik mõisted defineerida. Seetõttu antakse ka jõu definitsioon. Kõige levinum ja ka täpsem jõu definitsioon on järgmine: Jõuks nimetatakse vektoriaalset suurust, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). See mehaanikaline toime võib esineda kas kehade vahetu kokkupuute tulemusena või teatud vahemaa tagant, s.t. välja kaudu (näiteks gravitatasiooonijõud). Nagu jõu definitsioonis öeldud, jõud on vektoriaalne suurus ja seetõttu läheb tema iseloomustamiseks vaja kolme suurust: 1) rakenduspunkti, 2) suunda, 3) arvväärtust (moodulit). Jõu dimensioon SI-süsteemis on njuuton, lühendatult N. 1 njuuton on selline jõud, mis annab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
