*Deformeerimise liigid : tõmbedeformatsioon, survedeformatsioon, paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon. *deltax on pikkedeformatsioon. Pike rakendatakse teljesihilisi jõudusid. Deformeeriv jõud on keha sümmetrjatelje sihiline jõud (ntks silla alla vajumine) *paine- deformeeriv jõud on keha sümmetrjateljega. Vääne deformeerivad koos telje suhtes risti oleva jõuga. k on võrdetegur nim. defor. Suurus ja ühik on N/m NEWTONI III SEADUS *Seadus sõn: iga aktsioon põhjustab reaktsiooni ehk kaks keha mõjutavad teiseteist ühe ja sama olemusega, absoluutväärtustelt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. *Newtoni kolmas seadus põhineb reaktiivliikumisel.
deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu C. Materjali võime purunemata taluda koormust. D
Reoloogilised omadused: Nihke jääkmoodul - väljendab viskoelastse materjali sitkust ja on proportsionaalne materjalis pingetsükli jooksul salvestunud energiaga. Nihke kaomoodul - väljendab materjali plastseid ehk viskoosseid omadusi. Voolavuspinge - pinget, mille juures deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta Reoloogilised omadused: Plastsus materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) defor-matsiooni pärast väliskoormuse lakkamistViskoelastsus Nihkeviskoosus väljendab vastupanu voolamisele (nihkepinge ühe nihkekiiruse ühiku kohta) Reoloogilised omadused: Voolavuspiir - tõmbekatse väikeste pingete piirkonnas alluvad materjalid hooke'i seadusele, st deformatsioon suureneb proportsionaalselt pinge suurenemisega; pinge tõusul üle teatud piiri (igale polümeerile iseloomuliku) proportsionaalne sõltuvus lõpeb,
N-pinnareaktsioon. Hõõrdumise liigid: a) seisuhõõrdumine- mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. b) liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrde põhjused: * pinna ebatasasus * kehade aineosakeste vaheline tõmbejõud. 7. Elastsusjõud: jõud, mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel. Liigid: tõmbedef., survedef., paindedef., väändedef., nihkedef. Fe= k* delta l, delta l- keha defor. Pikkus, k-jäikus Hookie seadus: deformatsioon, kus keha kuju taastub. Jäikus: füüsikaline suurus, mis näitab kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. 8. Impulss: ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.p= m*v . Impulss on vektoriaalne suurus. Impulsi jäädvuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Reaktiivliikumine: nim liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha.
..980 N (1...100 kgf) (antud töös 10 kgf) Kôvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral: HV = F/A = 2F* sin (/2) /d² = 0,189 F/d² F jôud kgf - püramiidi tahkudevaheline nurk =136° d - jälje diagonaal mm S-jälje pindala Nr. Ristlõig Ristlõik Suhteline Jõud Kõrgus Läbimõõt e e Kõrguse Pinge defor- muut muut matsioon F h d A A h kN mm mm mm² mm² mm N/mm² =A/A T E R A S M A L M Teimiku/soone Nurgad Purustustöö Purunemispinna tüüp KU või KV,J iseloom U-soonega V-soonega
ühest liigist teiseks. 12.Termodünaamika I: keha siseenergia muutus võrdub välisjõudude töö ja kehale antud soojushulga suurusega U=A+Q, kehale antud soojushulk läheb tema siseenergia muuduks ja keha paisumistööks Q=U+A' 13.Termodün.II: iseenesest läheb soojus soojemalt kehalt külmemale ja vastupidine protsess saab toimuda mingi keerulisema protsessi tulemusena. 14.Hooki: deformatsioonil tekkinud elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja vastupidine defor. suunale. Kehade deformeerumisel suhtel.defor. on võrdeline vahendatud pingega. Fex=-kx l/lo=F/ES 15.Mehaanilise energiajäävuss.:takistus jõudude puudumisel on keha potentsiaalse ja kineetilise energia summa jääv ja võrdne kogu energiga. Wk+Wp=Wkogu=const. 16.Eneriga jäävusseadus hõõrdejõu olemasolul: Hõõrdejõu olemasolul on keha mehaanilise energia ja siseenergia summajääv Wm+Ws=W=cons, Wm=Wk+Wp 17.Mehaanika kuldreegel:kehtib lihtmehhanismide kohta.
Selle seosega on võimalik keskmist kiirust kasutades leida soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset maailmas kindla kujuga asjad. Elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille keskmist võimsust ning hetkkiirust kasutades hetkvõimsust. aine temperatuur. korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju/mõõtmed taastuvad. Hooke`i seadus-kehas tekkiv elastsusj võrdeline defor-ga Fe=kl. Mehaaniline energia: See summa keha kulg-/pöördliikumise kineetilisest Soojusmasina kasutegur:kui palju muudab soojusmasin kasulikuks Entroopia:süsteemi korrastatust. Selle kasvades väheneb kinnise süsteemi energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisj väljas. Selle alla ei kuulu tööks. Selle arvutamiseks valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis
*külmakind *sobiv.väljas kasut.p:erili.lõhnaga*lahustipõhi.Hermeetikud:*Neutr. silik.kasut põhili.tundlik metalli.(teras)&klaasimiseks.*akrüülher>kasut.ülevärvi.vuuki*spetsiaalher-kokkupuutel joogiv. v.toiduga&akvaari. juures.*PU-her.kasut.paisum.vuuk.(ehitised)*lahustipõhi-kasut.kokkupuutel. bitu.&märgade mater.tihenda. 14-teema: 54.Soojaiso.mater:EPS>mullpolüstüreen(valge).Valmis.pentaani sisal.polüstüreengraanu. Tihedus 25kg/m3(paisut.)surve.tug.suure.tihed. Survepinge10%defor.30-500kPa.XPS-ekstruuder- mullpolüsüreen(sinine)>tih.35kg/m3,survep.10%150-700Pa.Kasut.koorm.all töötav.ehi.osades. PUR-mullpolüuretaan>kasut.eri.tih.&jäik.plaatide,aga ka vedela massina.Väike veeima.kem.&bio. püsiv.Kasut.soojus.paneel., tihen.`vahuna&niiskusiso.55.Org.ainest.soojaisolat.mater> Rooplaat- sooj.&heli isoleeriv jäik ehitusplaat,valmis.natur.pilliroost.Kasut.krohv.alusmater.siseruumis (laed)&väljas(seinad)>v.hea soojus-&heliisoleeri`võime.On mater.tervise-&keskkonnasõb
niiskuse mõju, vajumine jne., - koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormuskombinatsioonis, mis võtab ar- vesse üksteisest sõltumatute koormuste ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väike- se tõenäosuse; - koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvu- tamisel mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; - koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementidele, näit sisejõud, pinged, defor- matsioonid jne; - liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstrukt- siooni ulatuses; - muutuva koormuse tavaväärtus (tavaline väärtus): koormuse suurus, mis on määratud Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 4 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektro- vuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele metallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on eba- toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja harilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Defor- rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena meeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa vasesisaldusega 99,2...99,7%. messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) tempe- moodustub väga kõva ja habras faas. 2
Puhas Cu Cu-sulamid Messingid Pronksid (Cu-Zn sulamid (Cu-Sn-, Zn45%) Cu-Al-, Cu-Si- jt. sulamid) Defor- Valu- Defor- Valu- meeri- messingid meeri- pronksid tavad tavad messingid pronksid Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, Pb lisamine parandab aga lõiketöödeldavust. Tuntumad hea survetöödeldavusega messingid sisaldavad 10…20%
with the fact that the so-called "limit two diagrams are not absolutely porting, without detrimental permanent loads" will exist when we fly and that equal. There is nothing wrong with deformation, the limit loads, if the the air is much less forgiving than the that, unless we notice some very loads are properly distributed and sandbags. Of course, one can always striking differences. No two men or applied. In addition, temporary defor- try to locate the weakness, and try to women are absolutely equal, no two mations that occur before the limit rebuild the wing. Then proof-test it wings are absolutely equal and your load is reached should be such that again. But, defects at 60%? Hmmm. left hand is not absolutely equal to repeated occurrence would not As we gently progress towards your right hand. Major differences, weaken or damage the primary struc-
grad a. Järelikult on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. en. gradiendiga: f= - grad U. §25. Absoluutselt elastne ja mitteelastne põrge. Absoluutselt elastseks nim. põrget, mille korral ei esine kehade meh. en. muun-dumist teisteks, mittemehaanilisteks en. vormideks. Niisugusel põr-kel muundub kehade kin. en. kas osaliselt või täielikult elastse de-formatsiooni pot. en.-ks. Pärast seda kehade kuju taastub ning nad tõukuvad. Selle tulemusena muundub elastse defor. pot. en. uuesti kehade kin. en. ning kehad lendavad laiali kiirustega, mille väärtus ja suund on määratud kahe tingimusega süs. koguen. ja koguim-pulsi jäävusega. Absoluutselt mitteelastset põrget isel. see, et def. pot. en. ei teki; kehade kin. en. muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiiruse-ga või jäävad paigale. Abs. mitteelastse põrke puhul kehtib vaid im-pulsi jäävuse seadus, meh. en.
tunnustust. Eluajal m üüs vaid ühe töö! Elas tänu venna Theo toetusele. Loomingu iseloomustus Van G ogh maalis portreid, natüür morte, maastikke k õike, mida nägi. Te ma maalides valitseb rahutu m e eleolu. Vor mid on nurgelised, j õulised. Värvid on intensiivsed, heledad. Eriti ar mastas helekollast. Üks le m mik m otiive päevalilled. Maalide üld mulje kõik liigub, väriseb, voogab, tungleb. Rahutuid vor me ümbritseb siiski kindel kontuur. Van Gogh defor me erib, m o onutab loodust. Loodus on van Goghile ettekäändeks uue, pildireaalsuse loo misel. Paul Cèzanne (1839-1906) Elulugu Elu väliselt sünd mustevaene. Nooruses õppis õigusteadust, kuid 1860. aastate algul läks Pariisi kunsti õppi ma. Kunstikooli ei saanud sisse. Õppis palju vanadelt m eistritelt, nende töid Louvre `is kope erides. 1880. aastate algusest kuni sur mani elas ja töötas Lõuna Prantsus maal o ma sünnilinnas Aix`is
Üldrelatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Kõveras aeg- ruumis liiguvad kehad kiirendusega, mis on seda suurem, mida kõveram on ruum. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x
ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene- misega) x : Fe = - k x
ole olemas jõude vaatleja jaoks, kes tajub jõudu, on vaid aegruum lokaalselt kõver. Aegruumi juhtlause: Reaalsus (kõik olemasolev) ütleb aegruumile, kuidas kõverduda, kõver aegruum aga reaalsusele (ainele ja väljale), kuidas selles ruumis liikuda. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel defor- 12 matsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, kõverdus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikene-
1) Jõudu võib nihutada ainult mööda selle jõu mõjusirget. Jõudu ei tohi üle kanda paralleelselt iseendaga mingisse punkti väljaspool esialgset mõjusirget. 2) See järeldus kehtib ainult absoluutselt jäiga keha korral. Deformeeruva keha puhul see järeldus ei kehti. Deformeeruva keha puhul me ei tohi jõudu nihutada mööda oma mõjusirget! Et see nii on, seda võib selgitada ühe väga lihtsa näite varal. Olgu meil tegemist näiteks defor- meeruva vardaga AB. Vaatame seda varrast kolmes eri olukorras, mis on toodud joonistel 2.6. A B a) F2 F1 A F2 C F1 B b) A B c) F1 F2
annaabi.ee 
