Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Laboritöö nr. 1 Üliõpilane: Matriklinumber: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 28.02.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt 1. Kõrgpaar ehk hammasrataspaar J on IV astme kinemaatiline paar, ülejäänud paarid (A;B;C;D;E;G;H;I) on V
docstxt/1319635185134110.txt
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 2 Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 3 Mitme-astmeline hammasmehhanism ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed: Mehhanismi ülekande suhe u = 205 Mootori pöördemoment M = 19,8 Nm ja pöörlemissagedus n = 1455 min-1 Ülekantav võimsus P = 3,0 kW. Arvutada mehhanismi vajalik ülekandeastmete arv ning väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 1 Sõltuvuse ,,Jõud deformatsioon" visualiseerimine ÜLIÕPILANE : KOOD : Töö esitatud : 25.02.2016 Arvestatud : Parandada : TALLINN 2016 Lähteandmed:
Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. S...
Süsteemi redutseerimine
docstxt/127083487917354.txt
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 1 Üliõpilane: Matriklinumber: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 20.03.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Ülesande püstitus Risthöövelpink (ingl. k. shaping machine) on ehitatud nii, et liuguritera hoidikusse kinnitatud Hööveltera saab liikuda edasi-tagasi: lõikefaasis aeglaselt, tagasiliikumisfaasis kiiresti. Liugur pannakse liikuma kulissmehhanismi abil. Järgnevalt on esitatud risthöövelpingi kinemaatikaskeem:
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Matriklinumber: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 08.05.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Ülesanne 1 r = OA = 250mm = AC = 900mm ja a) Punkti A koordinaadid , sõltuvus funktsiooni pöördenurgast b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC funktsioonina pöördenurgast c) Matlab-i kood r = 0.25; l = 0.9; xB = 0.4 yB = 0.3; phi = linspace (0, 2*pi, 361); xC = zeros(1, 361); yC = zeros(1, 361); %Tsükkel
1) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ning kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastastikmõju korral jääv. Suletud süsteem on süsteem, mis ei ole vastastikkuses mõjus süsteemiväliste kehadega. 2) Staatiline hõõre - (keha seisab paigal) Dünaamiline hõõre - (keha liigub ühtlase kiirusega) 3) Kineetiline energia on liikuva keha energia, mis on võrdne poole ()antud keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisega. . Kineetilise energia tuletis aja järgi on keha võimsus 4) Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 1 2 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivsete jõudude alla kuuluvad nt potentsiaalne energia (gravitatsiooni jõud ja vedru jõud ) 5) Energia jäävuse seadus on üks olulisimaid jäävusseaduseid ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Rühm: MATB Kuupäev: 15. mai 2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Leo Teder Ülesanne 1 r = 250 mm l = 900 mm xB = 400 mm yB = 300 mm a) Määrata punkti A koordinaadid xA , yA funktsioonina pöördenurgast . xA = r * cos yA = r * sin
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 1 Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Rühm: MATB Kuupäev: 26. märts 2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Leo Teder Antud andmed: B r = 500 mm a = 700 mm h =1600 mm = 60 min-1 1) Määrata vedava lüli punkti A kordinaadid
tektseditor mate LaTeX r = 0.1; l = 0.2; rpm = 2000; omega = rpm*pi/30; phi = linspace(0, 2*pi, 361); v_B = zeros(1, 361); om_AB = zeros (1, 361); for ind = 1:361, r_sin_phi = r*sin(phi(ind)); r_cos_phi = r*cos(phi(ind)); sq = sqrt(l^2-r_sin_phi^2); v_B = -r_sin_phi*(1+r_cos_phi/sq)*omega; om_AB = -r_cos_phi/sq*omega; end figure (1) hold off plot(phi, v_B, 'linewidth', 2) hold on plot([0 2*pi], [0 0], 'color', 'black') title ('liuguri kiirus') xlabel('varphi [rad]') ylabel('v_B [m/s]')
Masinamehaanika kordamisküsimused 2010 1. Tuua näiteid kinemaatilistest paaridest ja nende sidemetest. Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks. 1) Kerapaar on kolm sõltumatut rotatsioni ümber kolme telje. Vabadusastmeid on 3, sidemeid 3. 2) Silinderpaar translatsioon piki ühte telge ja sellest sõltumatu rotatsioon ümber sama telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 3) Sõrmega kerapaar kaks sõltumatut rotatsiooni ümber kahe ristuva telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 4) Transaltsioonipaar Translatsioon piki telge. Vabadusasmeid 1, sidemeid 5. 5) Rotatsioonipaar rotatsioon ümber ühe telje. Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 6) Kruv...
Kõigele sellele toetudes võib öelda, et teoreetiline mehaanika kuulub baasteaduste hulka ja selle teadmine on hädavajalik paljude teiste teaduste õppimiseks. Mehaanika, nii nagu geomeetriagi, on kõige vanem teadus ühiskonna ajaloos. Tema tekkimine ja areng on vahetult seotud praktilise elu vajadustega, ning tootlike jõudude arengu ja tehnika tasemega igal selle arengu etapil. *Insenerimehaanika - aines õpitu aluseks kõigi insener-tehniliste distsipliinide (tugevusõpetus, masinamehaanika, masinate konstrueerimise alused, ehitusmehaanika jne) käsitlemisel ja omandamisel. Insenerimehaanikas käsitleme teoreetilist mehaanikat. *Mehaanika tuleb vanakreeka keelest ja tähendab" masinate ehitamise kunsti". *Insener ((prants. k., ladina k.) tähendab kujutlusvõime, leidlikkus ) on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende
Teoreetiline mehaanika on üks osa mehaanikast. Mehaanika jaotatakse uuritava objekti omaduste järgi järgmisteks osadeks: 1) masspunkti mehaanika, 2) masspunktide diskreetse süsteemi mehaanika, 3) jäiga keha mehaanika, 4) muutuva massiga keha mehaanika (raketimehaanika), 5) deformeeruva keha mehaanika (elastsus- ja plastsusteooria), 6) masinamehaanika, 7) vedelike mehaanika (hüdromehaanika), 8) gaaside mehaanika (aeromehaanika). Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, milles uuritakse neist ainult kolme esimest: masspunkti mehaanikat, masspunktide diskreetse süsteemi mehaanikat ja jäiga keha mehaanikat. Kehadest uuritakse teoreetilises mehaanikas niisiis ainult absoluutselt jäikasid kehi. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille kahe mistahes punkti vaheline
annaabi.ee 
