Mehaanika eksam (0)

Q: Kuidas on seotud momentvektori projektsioon teljele ja jõu moment telje suhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Mehaanika eksam

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Füüsika ii

3 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas on seotud momentvektori projektsioon teljele ja jõu moment telje suhtes?

Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks.

Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised

Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti.

Jõurööpküliku aksioom . Правило параллелограмма. Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga . Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul.

Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge.

Jäigastamise aksioom. Принцип отвердевания. Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui lugeda ta deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks

Jõu projektsioonid tasandil:
Fx ja Fy on jõuprojektsioonid - skaalarid. Fx =Fcos a Fy =Fcos b
Jõu ristkomponendid on vektorid : Fi =Fx i ja Fj =Fy j, kus i ja j on telgede ühikvektorid,
Ristkomponentide kaudu jõud avaldub kujul: F= Fi+Fj = Fxi+Fyj
ja jõu moodul F =

Jõu komponendid ja projektsioonid ruumis

Fx =Fcos a Fy =Fcos b Fz =Fcos g
Jõu ristkomponendid: Fi =Fx i, Fj =Fy j, Fk =Fz k.
Siin i, j, k on telgede ühikvektorid.
Jõud avaldub kujul: F= Fi+Fj+ Fk = Fxi+Fyj+ Fzk
ja jõu moodul F =

Koonduvaks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis

Teoreem : resultandi projektsioon koordinaatteljel võrdub liidetavate vektorite projektsioonide algebralise summaga

Fres ,x= F1x+F2x + ...=SFx ; Fres,y= F1y+F2y + ...=SFy ; Fres,z= F1z+F2z + ...=SFz

Resultandi moodul

resultandi suunakoosinused

cos a = cos(x, Fres)= Fres,x / Fres; cos b = cos(y, Fres)= Fres,y / Fres;
cos g = cos(z, Fres)= Fres,z / Fres.
Kolme mitteparalleelse jõu teoreem: kolm mitteparalleelset jõudu saavad olla tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad paiknevad ühes tasandis ja nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis.

Jõu moment telje suhtes

Jõu pöördevõime sõltub jõu suurusest F ja õlast h. Jõu pöördevõimet iseloomustavat skalaarset korrutist Fh nimetatakse jõu momendiks telje suhtes. Mt(F)=±Fh

Jõu moment punkti suhtes

Jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit Mo(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh (kus h on jõuvektori mõjusirge kaugus punktist). See on vektorkorrutis : Mo(F)= r ´ F, kus r on kohavektor .

Kuidas on seotud momentvektori projektsioon teljele ja jõu moment telje suhtes? Leiame jõu F momendi telje z suhtes Mz(F)=MOz.

. Mz(F)=xFy – yFx
Seega momentvektori projektsioon teljele võrdub jõu momendiga selle telje suhtes.

Kahe paralleelse jõu liitmine Fres= F1’ + F2’ = F1 + F2

Resultandi asukoht
Kahe samasuunalise paralleelse jõu resultandi rakenduspunkti kaugused kummastki jõust on jõududega pöördvõrdelised

Kahe vastassuunalise paralleelse jõu resultant (F1 > F2)

Kahe vastassuunalise paralleelse jõu resultant on jõududega paralleelne, suunatud suurema jõu poole ja võrdne jõudude moodulite vahega
Kui kahe vastassuunalise paralleelse jõu puhul F1= -F2, siis jõusüsteemi resultant on null, kuigi süsteem ei ole tasakaalus!
Sellist jõusüsteemi nimetame jõupaariks. See on – staatika põhielement, nagu jõudki

Jõupaari moment ja tema omadused Mo(F,F’)
Jõupaari moment on vabavektor , mille moodul M=Fh, kus h on jõupaari õlg.

Jõupaari omadusi

Jäiga keha seisund ei muutu, kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga, mille momendil on sama moodul
Jäiga keha seisund ei muutu, kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse.
Jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga Mres= SMi

Staatika põhiteoreem
Iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmesse rakendatud jõust - peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga

Varignoni teoreem
Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga

Jõusüsteemi taandamise erijuhtumid
FO=0; MO ¹ 0 Jõusüsteem taandub jõupaariks. Jõuresultant puudub
FO ¹ 0; MO = 0 Jõusüsteem taandub peavektoriks. Jõusüsteemi resultandiks on peavektor
FO ¹ 0; MO ¹0. Mõlemad vektorid on omavahel risti
FO ¹ 0; MO ¹0. Mõlemad vektorid on paralleelsed
FO ¹ 0; MO ¹0. Mõlemad vektorid paiknevad suvalise nurga all
FO = 0; MO =0. Peavektor ja peamoment on nullid -- süsteem on tasakaalus.

Raskuskeskme asukoha leidmine

on olemas üks süsteemiga muutumatult seotud punkt, mida süsteemi raskusjõu mõjusirge läbib süsteemi mis tahes pöörde korral – see ongi raskuskese

Raskuskeskme koordinaadid on kohavektori projektsioonid:

Massikese

Kui iga punktmassi vabalangemiskiirendus on sama, siis G=mg ja Gi=mig

Need on massikeskme koordinaadid. Tehnika rakendustes ühtlase raskusvälja puhul raskuskese ühtib massikeskmega

Keha raskuskese

Vaatleme raskusväljas paiknevat homogeenset (ühtlast) keha, mille tihedus on r ja ruumala V. Siis keha mass on m=rV ja kaal G=mg=rVg.

Keha saab koordinaatpindadega jagada lõpmata väikesteks ruumelementideks dV, mille mass on dm=r dV ja kaal dG=r dV g. Neid elemente võib lugeda punktmasside süsteemiks, mille raskuskese on varem leitud

On olemas üks kehaga seotud punkt C, mida keha raskusjõu mõjusirge läbib keha mis tahes pöörde korral. See punkt on keha raskuskese.

Ruumelementidele piiramatule vähenemisele vastavas protsessis tuleb summad valemis asendada integraalidega

kust peale gr taandamist leiame :

Raskuskeskme leidmise erijuhtumid

Ühtlase paksusega plaat, mida plaanis esitab kujund pindalaga A. Kui plaadi paksus on h, siis tema ruumala V=hA ja elemendi ruumala dV=hdA.

Peenike tasandilise teljega varras, konstantse ristlõikepindalaga A ja pikkusega l. Siis on ruumala V=Al ja elemendi ruumala dV=Adl.

Raskuskeskme leidmise võtteid

Kui kehal on sümmeetriatasand, siis paikneb raskuskese selles tasandis. Kahel pool tasandit võib alati leida kaks ruumelementi millede xdV on vastasmärgilised, mistõttu integraal ò xdV=0

Kui kehal on sümmeetriatelg, siis paikneb raskuskese sellel teljel . Kahel pool telge võib alati leida kaks ruumelementi millede xdV, ydV ja zdV on vastasmärgilised.

Tükeldamine

Keha või kujundit tükeldatakse osadeks , mille raskuskeskme asukoht on teada. Siis arvutustes asendatakse keha või kujundi osad nende raskuskeskmetes olevate punktmassidega, ning lahendatakse punktmassidest süsteemide jaoks tuletatud valemite abil. Tasandilise kujundi korral võib raskuskeskme leidmiseks opereerida mitte massidega , vaid pindaladega

Tühemi arvestamine xC koordinaadi leidmisel

Tühem mõjub nii, nagu teisel pool telge asuv kujund, mille x koordinaat on negatiivne

Kõverjoonelise liikumisvõrrand

Rusikareegel (Правило большого пальца)

Kui objekt on aeglustumas, suund kiirendus on vastupidises suunas objekti liikumise

Punkti mitteühtlane kõverjooneline liikumine

See on kõige üldisem juhtum. Siin on on muutuv suurus ja seetõttu kogukiirendus a leitakse üldisest valemist

Punkti kõverjooneline liikumine.

Pöördenurk, nurkkiirendus ja nurkkiirus

Jäiga keha tasapinnaline liikumine

poolus – punkt, ümber mille kujund pöörleb mingi nurkkiirusega

nurkkiirus ei sõltu pooluse valikust

kiiruste hetkeline tsenter – punkt, mille kiirus võrdub nulliga.... teisisõnu vist, et ümber selle punkti toimubki pöörlemine. Teoreem: kui tasapinnalise kujundi nurkkiirus ei võrdu nulliga, siis on kiiruste

hetkeline tsenter olemas.

Liitliikumine

indeks e – punkti kaasaliikumine. Kirs ütleb, et „lööme punkti keha külge(liikuv taustsüsteem) kinni ja vaatame siis selle punkti liikumist
Indeks r- relatiivne liikumine, vaadeldakse punkti liikumist taustsüsteemi suhtes.
Indeks c- Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist.
Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas.

Jäiga keha translatoorne liikumine

Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga

Teoreem -Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide tema punktide kiirused igal hetkel omavahel võrdsed nii suuruselt kui suunalt, kõikide punktide kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt, ning kõik punktid joonistavad ühesuguseid ja paralleelseid trajektoore.

Kiirendused

Nendega on asi lihtne, tarvitseb vaid võtta võrrandi (kiiruste kohta) mõlemast poolest tuletise aja järgi
Mingi punkti kiirusvektori tuletis aja järgi on selle punkti täiskiirendusvektor.

Trajektooride asi

Punkti B trajektoor saadakse punkti A trajektoorist paralleellükke tulemusena
See paralleellüke on seal teostatud vektoritega ja

Impulssmoment

Keha korral lihtsalt summeeritakse ainepunktide impulssmomendid

Enamasti on

Pöördliikumise dünaamika põhiseadus

Impulssmomendi jäävuse seadus

Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null

Olgu n ainepunktist koosnev isoleritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid

Jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid

Defineerime nüüd nurga φ nii, et me loeme seda x-telje positiivsest suunast lähtudes vastupäeva (vt eelmisest joonist).
Antud kujundi asendi lõplikuks määramiseks igal ajahetkel oleks seega vaja ette anda veel funktsiooni .
Kokkuvõtteks saime järgmise süsteemi kolmest võrrandist

Jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid:
Kujundi asendi määramiseks valitud punkti A nimetatakse pooluseks.
Pooluseks võib valida kujundi mistahes punkti.

Jäiga keha tasapinnalise liikumise võib lahutada kaheks liikumiseks, millest üks on tasapinnaline translatoorne liikumine koos vabalt valitud poolusega, ja teine on pöörlemine ümber selle pooluse kui ümber paigaloleva punkti.
Tasapinnaliselt liikuva kujundi mistahes punkti kiirus võrdub geomeetrilise summaga mingi, pooluseks võetud punkti kiirusest, ja antud punkti kiirusest tema liikumisel koos kujundiga ümber selle pooluse kui ümber paigaloleva punkti.

Kiiruste hetkeline tsenter

Kiiruste hetkeliseks tsentriks nimetatakse tasapinnalise kujundi sellist punkti, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga.
Olgu meil antud vaadeldava kujundi kahe punkti, A ja B, kiirused nii suuruselt kui ka suunalt
Tõmbame kujundile kaks abisirget.
Punktist A sirgjoone , mis on täpselt risti kiirusvektoriga Tõmbame punkist B sirgjoone, mis on risti kiirusvektoriga.
Nende kahe abisirge lõikepunktis ongi kujundi kiiruste hetkeline tsenter, mis tavaliselt märgitakse tähega .

Absoluutne kiirendus

Coriolise teoreemi alusel -

Kiirenduste arvutamine

Punkti dünaamika: Dünaamika aksioomid

I aksioom. Inertsiseadus

kus on liikumine, seal peab olema ka mingi jõud

II aksioom. Dünaamika põhiseadus

Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrdeteguriks on punkti mass.

Erijuhtum. Kõikidele maapinna läheduses asetsevatele kehadele mõjub raskusjõud , mille moodul on võrdne keha kaaluga

Newtoni I seadus.

ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga

Newtoni II seadus. Vaba keha diagramm

See on eksperimentaalne fakt ja klassikalise mehanika alus.Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu massi korral :

Newtoni III seadus.

Vastatikus mõjus olevad kaks keha mõjutavad teine teist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega, mis on rakendatud kummalegi teisele kehale. Tähendab, et jõu järgi saab keha otsida. Kui on keha siis on ka jõud.

III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus

Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad.

Jõudude mõju sõltumatuse seadus

IV aksioom

Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne geomeetrilise summaga kiirendustest, mille punkt saab iga üksiku jõu mõjul eraldi.

See on aksioom, mille lisas Newtoni kolmele seadusele (aksioomile) hiljem Lagrange ja kannab seetõttu Lagrange’i nime.

Konservatiivsed jõud

Konservatiivne jõud-töö on null. Dissipatiivne jõud-töö on nullist erinev. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas.

Dissipatiivsed jõud

Siin on ainsaks esindajaks takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on seega muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis ei jälgi keha liikumist.

Hõõrdejõud

Kuivhõõrdumisel: Fh –hõõrdejõud, µ-hõõrdetegur, N- Normaaljõud pinnale, mis liugub, i-liuguvate pindade arv, mis esinevad keha ümber ja milledele mõjub N. (auto sidur, greifer printeri paberi etteande mehhanismis )

NB! Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest vaid pinna omadustest

Punkti dünaamika I ja II põhiülesanne

1. põhiülesanne: antud on punkti liikumine, leida tuleb punktile mõjuva jõu.

2. põhiülesanne: antud on kõik punktile mõjuvad jõud, määrata tuleb punkti liikumine (tavaliselt tema liikumise seadus).

Jõu moodul

Jõu suuna määravad suunakoosinused

Süsteemi dünaamika üldteoreemide üldiseloomustus

Niisiis tuleb uurida masspunkti liikumist mitteinertsiaalse taustsüsteemi suhtes, mis omakorda liigub mingi teise, paigaloleva inertsiaalsüsteemi suhtes

Punktmassi relatiivse liikumise dünaamika põhivõrrand

Selleks, et koostada punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand mitteinertsiaalses koordinaadistikus Newtoni teise seaduse kujul, tuleb punktile mõjuvatele aktiivsetele jõududele ja sidemereaktsioonidele lisada veel kaasaliikumise inertsjõud ja Coriolise inertsjõud

Süsteemi masskeskme liikumise teoreem

Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud

Liikumishulga teoreem

korrutist nimetatakse punktmassi liikumishulgaks.

Impulss , jõuimpulss

Impulsi jäävuse seadus

Isoleeritud süsteem-puuduvad välisjõud või nad on kompenseeritud. Olgu kahest kehast koosnev süstem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad nad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Need on süsteemi sisejõud. Jõud on võrdne impulsi muuduga.

Impulsside summa on antud juhul süsteemi impulss. Kehade arvu suurendamine toob juurde paarisarvu sisejõudusid, mis alluvad jälle Newtoni III seadusele ja annavad summeerimisel nulli.

Töö ja võimsus

Jõu mõjumisel muutub keha kiirus st. ta kiirendub ja deformeerub st muudab kuju. Jõu mõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse töö mõistet. Muutumatu jõu korral.

Võimsus

Võimsus = töö tegemise kiirus

Потенциальный барьер

Модель области пространства, где две «низкие» области разделены «барьером».

Потенциальная энергия частицы в районе «барьера» выше, чем ее полная энергия по обе стороны барьера

Inertsmoment telje suhtes

Keha inertsmomendiks telje suhtes nimetatakse skalaarset suurust, mis võrdub keha kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga

Inertsmoment on skalaarne suurus
Keha inertsmoment mingi telje suhtes iseloomustab keha massijaotust selle telje suhtes
Inertsmoment mingi telje suhtes on alati mittenegatiivne suurus

Keha inertsmoment punkti suhtes

Inertsmomentide arvutamise näited

Liikumishulga moment

Kineetiline moment teoreem: Punktmassi liikumishulga moment tsentri ja telje suhtes.

Süsteemi kineetiline moment punkti ja telje suhtes. Süsteemi kineetilise momendi teoreem

Jäiga keha kineetiline moment mitmesugustel liikumise erijuhtudel

D’ Alembert ’i printsiip

Olgu meil tegemist osakesega 1, mille mass on m. Seda mõjutagu jõuvälja kaudu keha 2 massiga M ja teisi mõjutavaid kehasid ärgu olgu

Punkti dünaamika põhivõrrand

Keha 2 mõju osakesele 1 avaldub jõuna ja selle tagajärjel hakkab osake liikuma kiirendusega , mis mõjub jõuga ühes ja samas suunas

Liikmete dimensioon

Esimene liidetav on jõud

Nüüd teine liidetav

Teisel liikmel sisuliselt ka jõu dimensioon

Masspunkti m inertsjõu

Kui niisugune jõud mõjuks vaadeldavale masspunktile 1, siis sellele osakesele rakendatud jõud oleksid tasakaalus

Tähistame vektori tähega

Masspunktile tegelikult rakendatud jõud on alati tasakaalustatud inertsjõuga
See ongi d’Alembert’i printsiip ühe masspunkti korral
Kaks masspunkti mõjuvad alati teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad
D’Alembert’i printsiibi sisu seisneb selles, et võetakse see vastumõju ja meelevaldselt rakendatakse masspunktile 1

Tegelikkuses on see vastumõju rakendatud ju kehale 2 ja masspunktile 1 ta tegelikult rakendatud pole. Osakese 1 suhtes on see inertsjõud tõepoolest fiktiivne jõud.

D’Alembert’i printsiip ei ole sisuline , vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult sellepärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetoditega (formaalselt on ju jõud tasakaalus ja seega on tegemist tõepoolest staatika ülesandega)

Kehade koosmõju

Nende kehade koosmõju tulemusena hakkab masspunkt 1 liikuma kiirendusega kus on masspunktile 1 mõjuvate jõudude resultant

Jõudude mõju sõltumatuse seadus

Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne geomeetrilise summaga kiirendustest, mille punkt saab iga üksiku jõu mõjul eraldi

Inertsjõudude peavektor

Järgides d’Alembert’i printsiipi peaksime sellel juhtumil masspunktile rakendama ka mitu inertsjõudu (antud juhul kolm)

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elina00 Õppematerjali autor

eksami küsimuste vastused

mehaanika füüsika ristkomponendid vektorid resultandi moodul kohavektor

Sarnased õppematerjalid

docx

INSENERIFÜÜSIKA I KT kordamine

INSENERIFÜÜSIKA/INSENERIMEHAANIKA TEOREETILISE OSA KORDAMISKÜSIMUSED TEEMA 1. STAATIKA PÕHIMÕISTED. JÕUD. JÕU PROJEKTSIOON, JÕUDUDE LIITMINE. SIDEMED JA SIDEMETE REAKTSIOONID 1. Defineeri jõud ja jõu mõõtühik- Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõud on vektor, mida tähistame F.Jõu mõõtühik on njuuton (N). 2. Defineeri  koonduv jõusüsteem- koonduvasse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.  paralleeljõudude süsteem- paralleeljõudude süsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged on paralleelsed.  üldine jõusüsteem- jõusüsteemi, mis pole ei koonduv jõusüsteem ega paralleeljõudude süsteem, nimetatakse üldiseks jõusüsteemiks  tasapinnaline jõusüsteem- tasapinnalisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged asuvad ühel ja samal tasandil  ruumiline jõusüsteem- ruumilisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjus

Kategoriseerimata

doc

Teooriaküsimused ja vastused

Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks, ja millisel tingi

Insenerimehaanika

doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvival

Insenerigraafika

doc

Eksamiküsimused

Insenerimehaanika

docx

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on

Insenerimehaanika

docx

Tehniline mehaanika I

Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jäika keha nimetatakse vabaks , kui tema liikumine pole millegagi takistatud. Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mõjusirgel võrdvastupidised F2=-F1. Nt

Tehniline mehaanika

doc

Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

Kordamisküsimused Staatika + Kinemaatika · Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon) · Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda jõud mõjub nimetatakse jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse kui pikendatakse jõuvektorit mõlemas suunas. · Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. · Millal nimetatakse kahte jõusüsteemi ekvivalentseteks? Kahte jõusüsteemi nimetatakse ekvivalentseteks kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega ilma, et keha liikumises või tasakaalus midagi muutuks. · Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? Jõusüsteemi, mis rakendatu

Staatika kinemaatika

doc

Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? tasakaalus (o

Insenerimehaanika

Rohkem sarnaseid