·° Korrapärane hulknurk: sisenurk on Kolmnurk: On määratud, kui ; , . Sisenurkade summa on 180°, välisnurkade summa on 360°. Mediaanide lõikepunkt raskuskese, jaotab mediaanid lõikudeks suhtes : . Nurgapoolitajate lõikepunkt siseringjoone keskpunkt, .
Huvitavad punktid kolmnurgas Huvitavad punktid kolmnurgas I seeria • Külgede keskristsirgete lõikepunkt • Nurgapoolitajate lõikepunkt • Mediaanide lõikepunkt • Kolmnurga kõrguste või nende pikenduste lõikepunkt Neid huvitavaid punkte käsitletakse koolis Kolmnurga külje keskristsirge Keskristsirge (ehk mediatriss) – antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Külgede keskristsirgete lõikepunkt - R Kolmnurga keskristsirgete lõikepunkt võib asetseda ka väljaspool kolmnurka või kolmnurga küljel.
¤Paralleelsed sirged- Kahte tasandil asuvat sirget nim. paralleelseteks kui neil ei ole ühiseid punkte ¤Kaasnurgad- Kahte nurka mis asuvad ühel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad ühtepidi nim. kaasnurkadeks. ¤Lähisnurgad- Kahte nurka, mis asuvad ühel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad vastamisi nim. lähisnurkadeks. ¤Põiknurgad- Kahte nurka, mis asuvad üks ühel ja teine teisel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad vastamisi nim. põiknurkadeks. ¤Kolmnurga välisnurk- kolmnurga välisnurgaks nim. kolmnurga sisenurga kõrvunurka. ¤Kolmnurga välisnurga teoreem- kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. ¤Kolmnurga kesklõik- Lõiku, mis ühendab kahe külje keskpunkte, nim. selle kolmnurga kesklõiguks. ¤Kolmnurga kesklõigu teoreem- Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest. ¤Trapetsi kesklõik- Leitud haarade keskpunktid ja n...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut jeje Kodutöö S-13 Jäiga keha toereaktsioonide leidmine ruumilise jõusüsteemi korral Tallinn 2011 Variant 11. Horisontaalne kolmnurgakujuline plaat ABD kaaluga 240 N on kinnitatud sfäärilise liigendiga A, silindrilise liigendiga B ja jäiga kerge vardaga KE. Punkti D on rakendatud sihis DB mõjuv jõud F, mille moodul on 150 N. Leida sidemete reaktsioonid punktides A, B ja E, kui AL = LB = l , AD = DB = 2l , KL = l 2 , AE = ED. Sirge KL on vertikaalne. Nurk = 26,565° 1)Märgin jõud ja teljestikud joonisele. Kuna kolmnurksel plaadil on kaal, siis leian raskuskeskme. Tegemist on võrdkülgse kolmnurgaga, seetõttu on raskuskese mediaanide lõikepunktis. Sxy=S* cos () nurk AE-Sx= 90°- 60°=30° nurk Sxy ja Sy vahel on 90°-30°=60° Projektsioonid telgedele Fx =0 Xa-Sx-Fx=0 Fy =0 Ya+Yb-Sy-Fy=0 Fz =0 Za+Zb-G+Sz=0 Mx...
k=4,4dm=44cm S=1584cm 2 S=kh h=S:k h=1584cm :44cm=36cm 34.Kolmnurga mediaanid - lõik, mis Vaata joonist siin ühendab kolmnurga tippu vastaskülje Ül.850 keskpunktiga; võrdhaarse kolmnurga Võrdhaarne kolmnurk ABC; punkt O alusele tõmmatud mediaan on ühtlasi mediaanide lõikepunkt; teada on alusele tõmmatud kõrguseks ja tipunurga kolmnurga alus AB ja kõrgus CD; arvutada poolitajaks; võrdkülgse kolmnurga väikse kolmnurga ABO ja nelinurga ACBO mediaanid on ühtlasi kõrgusteks ja pindala nurgapoolitajateks 1)väike kolmnurk alus AB=a=8cm NB kasutatakse kolmnurga raskuskestme kõrgus OD=h=12cm:3=4cm
24.Kolmnurga välisnurkade omadus - Välisnurkade summa võrdub täispöördega 25.Kolmnurga kesklõigu omadus - Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest 26.Trapetsi kesklõigu omadus - Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alusega ja võrdub asluste aritmeetlise keskmisega (poolsummaga) 27.Kolmnurga mediaanide omadus - Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipupoolne osa on kaks koeda pikem küljepoolsest osast
X klassi matemaatika V perioodi arvestuse näidisküsimused ja -ülesanded Teemad: Valemid: 1. Vektor tasandil d= ( x2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 - Kahe punkti vaheline kaugus - Mis on vektor? Vektorite liigitus? a1 a 2 - Kollineaarsed vektorid a b , kui = b1 b2 AB = ( x 2 - x1 ; y 2 - y1 ) a = a12 + a 22 - Vektori koordinaadid ja pikkus - Nullvektor ja vastandvektor - Vektorite liitmine - Vektorite lahutamine ...
kolmanda küljega. Teoreem: Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest. 1Mis on trapetsi kesklõik? Tee selgitav joonis. Sõnasta teoreem trapetsi kesklõigust. Trapetsi kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab haarade keskpunkte ning on paralleelne alustega ja võrdub nende aritmeetilise keskmisega. 1Mis on kolmnurga mediaan? Tee selgitav joonis. Sõnasta teoreem mediaanide lõikepunkti kohta. Kolmnurga mediaaniks nimetatakse lõiku, mis ühendab tipu vastaskülje keskpunktiga. Igal kolmnurgal on kolm mediaani. Teoreem: Kolmnurga mediaanid lõikuvad ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipu poolne osa on kaks korda pikem, kui küljepoolne osa. 1 Mis on kõõl? Tee selgitav joonis. Kõõluks nimetatakse ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku. Pikim kõõl on ringjoone diameeter. 1Mis on kesknurk? Tee selgitav joonis.
Diagonaalid poolitavad teineteist Ruut on võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk. Ruudu nurgad on täisnurgad. Ruudul on kõik rombi ja ristküliku omadused. 20. Trapetsi kesklõik, selle omadused. Lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte, nimetatakse trapetsi kesklõiguks. Trapetsi kesklõik on paralleelne alustega ja võrdub aluste aritmeetilise keskmisega. Trapetsi pindala on võrdne kesklõigu ja kõrguse korrutisega. 21. Kolmnurga mediaan. Mediaanide lõikepunkti omadus. Kolmnurga kõrgus. Lõiku, mis ühendab kolmnurga tipu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik mediaanid lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Kolmnurga kõrguseks nimetatakse kolmnurga tipust selle tipu vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõiku ja samuti selle ristlõigu pikkust. 22. Ringjoon, ring.
vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipupoolne osa on kaks korda pikem küljepoolsest osast. Ülesann Kui pikkadeks lõikudeks jaotab mediaanide e: lõikepunkt mediaanid, mille pikkused on 1215cm,
x + y b 4 b2 - 4 12. - 2 : 2 b + 3 b + 3b b + 8b + 15 x + 6x + 5 2 16 13. + x - 5 x +5 x +3 2 2y + 6 y +1 14. - 2 : 2 y - 4 y - 16 y - 3 y - 4 15. Kolmnurga tippudeks on punktid (-6; 3); (2; -3) ja (4; 6). Joonesta antud kolmnurk koordinaatteljestikus. Joonesta mediaanid ja leia jooniselt mediaanide lõikepunkti koordinaadid. 16. Joonesta funktsioon y = -2x + 4 graafik. Kirjuta välja graafiku ning koordinaattelgede lõikepunktide koordinaadid. Leia punkt, mille ordinaat on 6. 17. Joonesta funktsiooni y = x 2 -1 graafik. Leia lõikepunktid koordinaattelgedega ja punk, mille abstsiss on -2. 18. Joonesta ühes ja samas teljestikus lineaarfunktsiooni y = x + 2 ja ruutfunktsiooni y = -x 2 + 4 graafikud. Tähista lõikepunktid tähtedega ning leia jooniselt nende punktide
1. Teoreemid ja mõisted kolmnurgast 2. Mediaanlõik - Kolmnurga mediaaniks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik nad lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Jaotab tipupoolse osa suhtes alumise osaga 2:1. 3. Kesklõik - Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest.Nende ristumiskoht on kolmnurga ümberringjoone 4. Nurgapoolitaja – nurgapoolitajaks nimetatakse tipust lähtuvat kiirt, mis poolitab nurga kaheks võrdseks nurgaks. Nende ristumiskoht on siseringjoone keskpunkt. 5
45. Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega. 46. Trapetsi kesklõigu pikkus võrdub aluste poolsummaga. 47. Trapetsi ümbermõõt P= a+b+c+d 48. Trapetsi pindala S= a+b : 2 x h või S= k x h 49. Trapetsi paralleelsed külgi nimetatakse trapetsi alusteks. 50. Trapetsi kõrguseks nimetatakse trapetsi aluste vahelist kaugust. 51. Kolmnurga mediaaniks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga tipu selle vastaskülje keskpunktiga. 52. Mediaanide lõikepunkt jaotab iga mediaani suhtes 2:1 . 53. Iga mediaan jaotab kolmnurga kaheks pindalalt võrdseks ehk pindvõrdseks kolmnurgaks. 54. Kesknurgaks nimetatakse ringi kahe raadiuse vahelist nurka. 55. Piirdenurgaks nimetatakse ringoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka. 56. Piirdenurk võrdub poolega temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. 57. Kõik samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. 58. (Thalese teoreem)Poolringjoonele toetuv piirdenurk on täisnurk. 59
Trapetsi kesklõiguks nim lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte. Omadus 1: trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega. Omadus 2: trapetsi kesklõigu pikkus võrdub poolega aluste poolsummaga. Trapetsi P= a+b+c+d Trapetsi S= a+b/2*h S= k*h Traaketsi kesklõik k= a+b/2 · Kolmnurga mediaanid Def: kolmnurga mediaaniks nim lõiku, mis ühendab kolmnurga tipu selle vastasküle keskpunktiga. Omadused: mediaanide lõikepunkt jaotab iga mediaani suhtes 2:1, iga mediaan jaotab kolmnurga kaheks pindalalt võrdseks ehk pindvõrdseks kolmnurgaks. · Kolmnurga sise- ja ümberringjoon Kolmnurga siseringjooneks nimetatakse ringjoont, mis puutub ringjoone külgi. Tema keskpunkt asub külgedest ühekaugusel, see tähendab et ristlõigud keskpunktist iga küljeni on võrdsed. Kolmnurga ümberringjooneks nimetatakse ringjoont, mille keskpunkt on tippudest ühekaugusel
Nurgapoolitaja iga punkt on nurga mõlemast haarast ühel ja samal kaugusel. Kolmnurga kõrguseks nimetatakse kolmnurga tipust selle tipu vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõiku ja samuti selle ristlõigu pikkust. Kolmnurga mediaaniks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga tipust vastaskülje ke skpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik nad lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. 34.Kõrvunurgad(Näide31) Tippnurgad-võrdsed(Näide32) Lähisnurgad-asuvad kõrvuti ühel ja samal sirgel(Näide 33) Põiknurgad-asuvad ühel ja samal sirgel aga mitte kõrvuti(Näide34) 35.Kesknurk on ringjoone kahe raadiuse vaheline nurk. Ringjoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka nim.piirdenurgaks.(Näide 35) Kõik ühele ja samale kaarele ulatatavad piirdenurgad on võrdsed Piirdenurk on pool temaga samale kaarele toetavast kesknurgast 36
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k ...
1. Teoreemid ja mõisted kolmnurgast 2. Mediaanlõik - Kolmnurga mediaaniks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik nad lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Jaotab tipupoolse osa suhtes alumise osaga 2:1. 3. Kesklõik - Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest.Nende ristumiskoht on kolmnurga ümberringjoone 4. Nurgapoolitaja – nurgapoolitajaks nimetatakse tipust lähtuvat kiirt, mis poolitab nurga kaheks võrdseks nurgaks. Nende ristumiskoht on siseringjoone keskpunkt. 5
Pärnu Niidupargi Gümnaasium Koostas: KAJA ORAV Töölehed VIII klassile 2002/2003 õppeaasta Antud elektroonilised töölehed on mõeldud VIII klassi matemaatika mõistete, geomeetria ülesannete ning tehete kohta üks-ja hulkliikmetega kursuste iseseisvaks kordamiseks või teadmiste kontrollimiseks. Iga küsimuse lõpus oleva rohelise kastikese täitmine õige vastuse ees oleva tähega annab järgmisele reale liikumise korral tulemuseks ÕIGE. Kui Te ei leidnud esimesel korral õiget vastust, siis võite uuesti proovida. JÕUDU TÖÖLE! Küsimused ja kommentaarid on oodatud aadressil [email protected] Mõisteid, mida ei defineerita nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) tundmatuteks; e) eeldusteks. Lauseid, mida pole keegi tõestanud, aga mille tõesuses pole põhjust kahelda nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) eeldusteks; e) Thaleese teoreemideks. Kolmnurga mediaan on kolmnurga a) nurg...
taandub jõukruviks ehk dünaamiks) või suvalise nurga all; 4) Fo=0 ja Mo=0, jõusüsteem on tasakaalus. Kaal- raskusjõu moodul Gi=mig, kõikide elementide G kokku liites saame süsteemi kaalu, vektor G=G i on süsteemi raskusjõud. Raskuskese(pinnakese)- süsteemiga muutumatult seotud punkt , mida süsteemi raskusjõu mõjusirge läbib süsteemi mi s tahes pöörde korral. Kui kehal on sümmeetriatelg(tasand), siis paikneb raskuskese selle(s) teljel (tasandis) . Kolmnurga raskuskese asub mediaanide lõikepunktis. Poolringi raskuskeskme leidmiseks on eraldi valem 2d/3. Lihtsustamise mõttes kasutatakse ka tükeldamist , st. tükeldan kujundi sellisteks kujunditeks, mille raskuskeskmeid ma leida oskan ja pärast leian ühe üldise. Kasutatakse ka katselisi võtteid nt, niidi otsa riputamine. Massikese- sinna võib kujutletavalt koondada süsteemi kogu massi. Homogeene keha- ühtlane keha. 1
Suurema kolmnurga küljed on 5,76 m, 4,5 m ja 8,28 m. Kui pikad on väiksema kolmnurga küljed? 32. Kolmnurga kaks külge on a ja b, pindala 0,4ab. Leida kolmas külg. 33. Kolmnurga kaks külge on 4 cm ja 6 cm. Nende vahelise nurga poolitaja pikkus 3 cm. Leida kolmnurga pindala. 34. Kolmnurga alus on 60 cm ja kõrgus 12 cm, alusele tõmmatud mediaan 13 cm. Leida kolmnurga küljed. 35. Kolmnurga kaks külge on a ja b ning nurk nende vahel 120°. Leida selle nurga poolitaja. 36. Kolmnurga mediaanide lõikepunkti ja tippe ühendavad lõgud suhtuvad nagu 1:2:3 ning nende lõikude pikkuste summa on 36 cm. Leida mediaanid. 37. Arvutada kolmnurga küljed, kui suuruse poolest keskmine külg erineb kummastki ülejäänud küljest ühe ühiku võrra ning suurema külje projektsioon keskmisel küljel on 9 ühikut. 38.Kolmnurga kõrgus on 4 cm ja see jagab aluse suhtes 1:8. Leida kõrgusega paralleelse lõigu pikkus, kui lõik jagab kolmnurga kaheks pindvõrdseks osaks. 39
osakeste raskusjõudude resultant keha mistahes asendi puhul ruumis. 82.Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense ruumilise keha korral. 83.Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense tasapinnalise keha korral. 84.Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense varraskonstruktsiooni korral. 85.Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese? Homogeense kolmnurga raskuskese asetseb mediaanide lõikepunktis, mis jaotab mediaanid osadeks vahekorras vastavalt ja . Tema leidmise valemid on:
(r näitab, palju normaalreaktsioon tsentrist nihutatud on. · Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Vahemikus nullist kuni maksimaalse veeretakistusmomendini. · Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks? Jäiga keha raskuskesemeks nimetatakse selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant mis tahes keha asendi puhul ruumis. · Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese? Tema mediaanide lõikepunktis. ______________________________________________________________________________________ · Mis on punkti trajektoor? Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel. · Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul üldiselt? Punkti liikumisseaduseks nimetatakse niisugust võrrandit (või võrrandisüsteemi) mille puhul on võimalik üheselt määrata punkti asukoht ükskõik mis ajahetkel antud taustsüsteemi suhtes.
) Identsed haplotüübid ühendatakse ja leitakse haplotüüpide sagedused. 2. Mediaanvõrgu konstrueerimine – iga tunnus jaotab järjestused kaheks teinetest välistavaks hulgaks, kokkusobimatud tunnused tekitavad võrgu. 3. Taandamine – kui tunnuse 1 kaal on oluliselt väiksem kui tunnuse 2 kaal, siis asendatakse tunnus 1 kahe eraldi tunnusega 1a ja 1b. 51. Kuidas konstrueeritakse ühendatud mediaanide võrk (median-joining network)? Arvutatakse kauguste maatriks. Konstrueeritakse minimaalkauguste võrk (MSN) – tehakse minimaalkauguste puu, mis ühendab kõik antud järjestused nii, et ei tuletata lisasõlmi, ei teki tsükleid ja puu kogupikkus on minimaalne. Kõik minimaalkauguste puud, mis antud andmestiku põhjal saab konstrueerida, ühendab minimaalkauguste võrku (MSN). Farrise algoritm lisab minimaalkauguste puu kogupikkuse vähendamiseks puuduvaid mediaanvektoreid
kohaselt, mida antud juhul võib nimetada ka kolmnurkseaduseks. Kuna meil on tegemist absoluutselt jäiga vardaga, siis võib ja tulebki ka siin selle jaotatud jõu asendada üksikjõuga Q . See tuleb rakendada jaotuskolmnurga raskuskeskmesse. Kolmnurga raskuskeskme leidmist õpime küll alles staatika lõpuparagrahvides, aga olgu siinkohal etterutates öeldud, et kolmurga raskuskese asub mediaanide lõikepunktis. Seda on täisnurkse kolmnurga puhul väga lihtne leida ja seda õppisime juba keskkoolis. Ka siin me resultanti Q otseselt jaotuskolmnurga raskus- keskmesse ei rakenda, vaid nihutame jõudu Q sealt oma mõjusirge sihis nii, et tema rakendus- punkt asuks siiski varda peal
raskusjõudude resultant keha mistahes asendi puhul ruumis. 83. Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense ruumilise keha korral. 84. Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense tasapinnalise keha korral. 85. Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense varraskonstruktsiooni korral. 86. Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese? Kolmnurga pindala raskuskese asub tema mediaanide lõikepunktis. --------------------------------- 87. Mis on punkti trajektoor? Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel. 88. Mis on punkti liikumise trajektoor ja kuidas seda leida juhul, kui liikumise seadus on antud Descartes'i ristkoordinaatides? Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel. Descartes'i ristkoordinaadid x =f1(t) ; y =f2(t) ; z = f3(t)
raskusjõudude resultant keha mistahes asendi puhul ruumis. 83. Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense ruumilise keha korral. 84. Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense tasapinnalise keha korral. 85. Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense varraskonstruktsiooni korral. 86. Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese? Kolmnurga pindala raskuskese asub tema mediaanide lõikepunktis. --------------------------------- 87. Mis on punkti trajektoor? Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel. 88. Mis on punkti liikumise trajektoor ja kuidas seda leida juhul, kui liikumise seadus on antud Descartes'i ristkoordinaatides? Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel. Descartes'i ristkoordinaadid x =f1(t) ; y =f2(t) ; z = f3(t)
korral. xc = A x A yc = A y A 90.Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense varraskonstruktsiooni korral. 10 xc = l x l yc = l y l zc = l z l 91.Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese? Kolmnurga raskuskese asub mediaanide lõikepunktis, mis jaotab mediaanid osadeks vahekorras 1/3 ja 2/3. 92.Mis on punkti trajektoor? Trajektoor on pidev joon, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes. 93. Mis on punkti liikumise trajektoor ja kuidas seda leida juhul, kui liikumise seadus on antud Descartes'i ristkoordinaatides? Punkti liikumise trajektoor on pidev joon, mille liikuv punkt joonistab antud taustsüsteemi suhtes. Descartes'i ristkoordinaatide korral: x = f 1 (t ) y = f 2 (t )
Viimane on vajalik ja, nagu näitest 45 vastaskülje juures näha, isegi mitte piisav, kuna üllatavalt sageli osutub märksõna olevaks sõnastikus mingi teise tähendusega. (45) kolmnurga mediaan GEOMEETRIA *lõik (või selle *lõigu pikkus), mis ühendab *kolmnurga tippu ja *vastaskülje *keskpunkti; *kolmnurga 108 Terminoloogia kolm *mediaani lõikuvad ühes *punktis. Vt ka *kolmnurga mediaanide lõikepunkt • медиана треугольника vastasküljed GEOMEETRIA *nelinurga kaks *külge, millel puudub ühine *tipp. Vt ka *lähisküljed • противолежащие стороны Sarnaste mõistete kooskõlalist esitamist saab täielikult tagada ainult süstemaatilise terminitöö abil, kus näiteks aine olekud või ettevõtlusvormid on mõistesüsteemi pildi peal kõrvuti ja koostajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
