Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Teooriaküsimused ja vastused (10)

Tallinna Tehnikaülikool - Mehaanika - Insenerimehaanika
5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamisküsimused
Staatika, kinemaatika ja dünaamika
  • Mida nimetatakse jõuks?
    Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon . Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul .
  • Mis on jõu mõjusirge?
    Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb.
  • Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?
    Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks.
  • Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?’
    Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu.
  • Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks, ja millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed?
    Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu.
  • Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks?
    Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist.
  • Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks, ja millistel tingimustel on suvaline ruumiline jõusüsteem tasakaalus?
    Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist.
    Suvaline ruumiline jõusüsteem on tasakaalus, kui kõigil telgedel on jõudude projektsioonide summa võrdne nulliga.
  • Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks?
    Jõudude geomeetrilist summat saab nimetada resultandiks, kui see üksikjõud on ekvivalentne antud jõusüsteemiga.
  • Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel?
    Üksikjõud on rakendatud süsteemi ühte punkti, aga jaotatud jõud mõjub mingi pinna või joone kõigile punktidele.
    Jaotatud jõud tuleb asendada resultantjõuga, mis on rakendatud pinna või joone keskmesse ja mis on ekvivalentne jaotatud jõuga.
  • Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel?
    Sisejõud on jõud, millega vaadeldava keha osakesed mõjutavad üksteist.
    Välisjõud on jõud, millega vaadeldavale kehale mõjuvad teised jõud.
    Kõik sisejõud moodustavad tasakaalus oleva jõusüsteemi, mille jäiga keha uurimisel võib välja jätta.
  • Kirjutada jäiga keha sisejõudude omadused.
    Jäiga keha sisejõudude rakenduspunktide omavaheline asend jääb alati muutumatuks.
  • Mida tuleb teha jaotatud jõuga kui koostatakse tasakaaluvõrrandeid absoluutselt jäiga keha korral?
    Jaotatud jõud tuleb asendada resultantjõuga, mis on rakendatud pinna või joone keskmesse ja mis on ekvivalentne jaotatud jõuga.
  • Mida nimetatakse sidemeks ?
    Sidemeks nimetatakse teist keha või tingimust, mis takistab vaadeldava keha liikumist.
  • Mis on sideme reaktsioon ?
    Sideme reaktsioon on jõud, millega vaadeldavale kehale mõjub jõud, mis moodustab sideme.
  • Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjõud?
    Sideme reaktsioonjõu suund on alati vastupidine sellele suunale, kuhu liikumine on takistatud.
  • Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud?
    Kui tala on sisse müüritud, tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonidena jõud, mis on koordinaattelgede suunalised ja üks jõupaar M, mis mõjub tala ja seina lõikepunktis.
  • Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis?
    Sfäärilise liigendi korral tuleb märkida 3 jõudu, mis lähtuvad liigendist ja on koordinaattelgede suunalised.
  • Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis?
    Sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis tuleb märkida 2 jõudu koordinaattelgede suunas nii, et need oleks risti silindrilise liigendi pikiteljega.
  • Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
    Jäigale kehale rakendatud 2 jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jõud on moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised ja nende mõjusirged ühtivad.
  • Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom).
    Jäigale kehale võib lisada või ära võtta tasakaalus oleva jõusüsteemi, sellega mõju kehale ei muutu.
  • Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist?
    Jäigale kehale rakendatud jõudu võib nihutada mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Sellega mõju kehale ei muutu.
  • Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor ?
    Jäigale kehale rakendatud jõudu võib nihutada mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Sellega mõju kehale ei muutu.
  • Kas jõud on libisev vektor või vabavektor ? Kumb ? Selgitada ka, mida see tähendab.
    Jõud on libisev vektor. See tähendab, et Jäigale kehale rakendatud jõudu võib nihutada mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Sellega mõju kehale ei muutu.
  • Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom).
    Keha ühte punkti rakendatud kahe jõu resultant on jõud, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaal.
  • Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom).
    Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget.
  • Millise järelduse võib teha staatika neljandast aksioomist süsteemi sisejõudude kohta?
    Kõik sisejõud moodustavad tasakaalus oleva jõusüsteemi, mille jäiga keha uurimisel võib välja jätta.
  • Sõnastada staatika V aksioom (jäigastumise aksioom).
    Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu, kui keha lugeda deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks.
  • Sõnastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom).
    Iga seotud keha võib vaadata vabana, kui eemaldada kõik sidemed ja nende mõju asendada ekvivalentsete jõududega.
  • Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant?
  • Kuidas liita kolme mitte ühes tasapinnas asetsevat jõudu, mille mõjusirged on kiivsirged ?
  • Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse?
  • Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks?
    Koonduvaks jõusüsteemiks nimetatakse sellist jõu süsteemi, mille puhul kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.
  • Kas koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant?
    Koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant, mis rakendub jõudude mõjusirgete lõikepunktis ja on kõigi jõudude summa.
  • Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti?
    Koonduva jõusüsteemi resultant leitakse rakendades jõudude liitmist ja jõurööpküliku aksioomi niipalju kordi kui vaja.
  • Sõnastada koonduva jõusüsteemi tasakaalu geomeetriline ja analüütiline tingimus.
    Geomeetriline tingimus: Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et neile jõududele ehitatud jõuhulknurk oleks kinnine.
    Analüütiline tingimus: Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõudude projektsioonide summa igal kolmel koordinaatteljel võrduks nulliga.
  • Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel ? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Millal on see võrdne lihtsalt jõu mooduliga?
    Jõu projektsiooniks teljel nimetatakse skalaarset suurust, mis on võrdne jõu algus- ja lõpppunktide projeksioonide vahelise lõigu pikkusega sellel teljel võetud vastava märgiga. Jõu projektsioon on null, kui jõud on teljega risti. Jõu projektsioon on võrdne lihtsalt jõu mooduliga, kui jõud on teljega paralleelne.
  • Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal ? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null?
    Jõu projektsioon tasandil on vektor, mis jääb selle jõu algus ja lõpppunktide projektsioonide vahele antud tasapinnal. See on vektoriaalne suurus. See on null, kui jõud on tasandiga risti.
  • Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel?
    Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele võetud projektsioonide algebralise summaga .
  • Sõnastada teoreem kolme jõu kohta.
    Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme jõu mõjul, milest kahe mõjusirged lõikuvad, siis need jõud on ühes tasapinnas ja nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis.
  • Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem.
    Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse sellesse punkti rakendatud vektorit , mis võrdub punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega.
  • Mida nimetatakse jõu õlaks punkti O suhtes?
    Jõu
    õlaks punkti O suhtes nimetatakse punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku.
  • Mida nimetatakse jõu õlaks punkti O suhtes üldjuhul ja millal on see null?
    Jõu
    õlaks punkti O suhtes nimetatakse punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku.
    See on null, kui jõu mõjusirge läbib punkti.
  • Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu moment punkti O suhtes. Teha ka joonis.
    Momendi vektor on suunatud risti pöördetasapinnaga sinnapoole, kust jõu pööre on näha.
  • Kuidas leida jõu momendi moodulit punkti O suhtes?
    Jõu F momendi moodul võrdub jõu mooduli ja õla korrutisega.
  • Millistel juhtumitel on jõu moment punkti O suhtes võrdne nulliga?
    1. Kui jõu mõjusirge läbib punkti O ehk õlg on null.
    2. Kui jõud on null
    3. Kui jõuvektor on paralleelne kaugusvektoriga.
  • Kirjutada jõu moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil.
  • Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem.
    Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooni sellel teljel.
  • Defineerida jõu moment telje suhtes kasutades jõu projekteerimist teljega ristuvale tasapinnale.
    Jõu moment telje suhtes võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes võetuna vastava märgiga.
  • Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni.
    Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooni sellel teljel.
    Jõu moment telje suhtes võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes võetuna vastava märgiga.
  • Mida nimetatakse jõu momendiks mingi telje suhtes. Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kirjutada ka valem.
    Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooni sellel teljel. See on skalaarne suurus.
  • Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga?
  • Kui d = 0, ehk kui jõu mõjusirge lõikub teljega.
  • Kui F = 0, ehk kui jõudu ei mõju.
  • Kui F on teljega paralleelne.
  • Kirjutada valemid jõu momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada.
  • Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit.
  • Resultant on liidetavatega paralleelne ja samasuunaline.
  • Resultandi moodul on võrdne liidetavate jõudude moodulite summaga.
  • Resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal.
  • Resultandi rakenduspunkti asukoha määrame ära võrrandiga
  • Sõnastada vastassuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit.
  • Resultant on liidetavate jõududega paralleelne ja suunatud suurema jõuga samas suunas.
  • Resultandi moodul on võrdne liidetavate jõudude moodulite vahega.
  • Resultandi mõjusirge asub väljaspool liidetavate jõudude mõjusirgete vahelist ala, asudes suurema jõu poolel.
  • Resultandi rakenduspunkti C asukoha määrame ära valemiga
  • Mida nimetatakse jõupaariks?
    Jõupaariks nimetatakse kahest antiparalleelsest ja moodulilt võrdsest jõust jõusüsteemi.
  • Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg?
    Tasapinda, mis läbib paari jõudude mõjusirgeid, nimetatakse jõupaari mõjutasapinnaks.
    Paari jõudude mõjusirgete vahelist kaugust nimetatakse jõupaari õlaks.
  • Mida võite öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta?
    Jõupaaril pole resultanti ja jõupaari moodustavad jõud pole ka tasakaalus.
  • Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne või vektoriaalne suurus?
    Jõupaari momendiks nimetatakse vabavektorit, mis võrdub paari ühe jõu momendiga teise jõu rakenduspunkti suhtes. See on vektoriaalne suurus.
  • Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem.
    Jõupaari momentvektor on vabavektor, mille moodul on võrdne ühe jõu mooduli ja õla korrutisega ja mis on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub pöörlemine vastupäeva.
  • Kuhu on täpselt suunatud jõupaari momentvektor? Milline on selle moodul?
    Jõupaari momentvektor on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub pöörlemine vastupäeva.
    Jõupaari moodul on võrdne ühe jõu mooduli ja õla korrutisega.
  • Kuidas asetsevad teineteise suhtes tasapinnalise jõusüsteemi peavektor ja peamoment ?
  • Kirjutada vektorvõrrandi jõupaari momendi arvutamiseks.
  • Millega võrdub jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes?
    Jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes ei olene selle punkti valikust ja on alati võrdne jõupaari momendiga.
  • Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Selle mõju jäigale kehale.
    Võib küll. Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõupaar üle kanda suvalisse kohta tema mõjutasapinnal.
  • Kas jõupaari võib üle kanda teistele tasapindadele võrreldes esialgse mõjutasapinnnaga? Selle mõju jäigale kehale.
    Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui jõupaari üle kanda tema mõjutasapinnast suvalisele teisele tasapinnale, mis on esialgsega paralleelne.
  • Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed?
    Jõupaarid, millel on võrdsed momentvektorid, on ekvivalentsed.
  • Millal on kaks jõupaari ekvivalentsed?
    Kaks jõupaari on ekvivalentsed, kui neil on võrdsed momentvektorid.
  • Kuidas liidetakse jõupaare?
    Jäigale kehale mõjuvate jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub liidetavate jõupaaride momentide geomeetrilise summaga.
  • Ruumiliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus.
    Ruumiline jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment on võrdne liidetavate jõupaaride momentide geomeetrilise summaga.
  • Tasapinnaliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus.
    Tasapinnaline jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment on võrdne liidetavate jõupaaride momentide algebralise summaga.
  • Kuidas näevad välja tasakaalutingimused juhul kui jäigale kehale mõjuvad ainult jõupaarid?
  • Sõnastada lemma jõu paralleellükkest.
    Jäigale kehale rakendatud jõudu võib ilma selle mõju muutmata kanda paralleelselt iseendaga keha mis tahes punkti, kui seejuures lisada jõupaar, mille moment võrdub ülekantava jõu momendiga uue rakenduspunkti suhtes.
  • Sõnastada staatika põhiteoreem.
    Jäigale kehale mõjuv mistahes jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt võetud tsentrisse ühe jõuga, mis võrdub süsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ning ühe jõupaariga, mille moment võrdub süsteemi peamomendiga taandamistsentri suhtes.
  • Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor?
    Jõusüsteemi peavektor on vektoriaalne suurus, mis on võrdne kõigi süsteemi jõudude vektorsummaga.
  • Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes?
    Jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes on võrdne süsteemi jõudude geomeetrilise summaga selle punkti suhtes.
  • Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)?
    Kaks jõusüsteemi on ekvivalentsed, kui neil on ühesugune peavektor ja ühe ja sama tsentri suhtes sama peamoment.
  • Sõnastada Varignoni teoreem.
    Kui jõusüsteemil on resultant, siis resultandi moment mis tahes punkti suhtes võrdub liidetavate jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga.
  • Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul.
  • Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused üldkujul.
  • Sõnastada Coulomb ’i seadused hõõrdejõu kohta.
  • Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutvate pindade suurusest , vaid ainult materjalist ja füüsikalisest seisundist.
  • Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur μ.
  • Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud?
    Hõõrdejõu maksimaalväärtus võrdub normaalreaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega. See on suunatud võimalikule libisemisele vastupidises suunas.
  • Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul?
    Paigalseisu hõõrdejõud jääb nulli ja maksimaalse hõõrdejõu vahele Tmax= μ N
  • Millega võrdub veeretakistusmoment?
    Veeretakistusmoment võrdub veeretakistusteguri ja normaalreaktsiooni korrutisega.
  • Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul?
    Paigalseisu veeretakistusmoment jääb nulli ja maksimaalse veeretakistusmomendi vahele.
  • Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioo-nide kohta?
    Libisemishõõrdetegur on dimensioonita suurus.
    Veeretakistuskoefitsendi dimensiooniks on meeter.
  • Mis on paralleeljõudude tsenter ?
    Paralleeljõudude tsentriks nimetatakse punkti, mida läbib paralleeljõudude süsteemi resultandi mõjusirge nende jõudude mis tahes pöörete puhul ümber rakenduspunktide ühele poole sama nurga võrra.
  • Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks?
    Keha raskuskeskmeks nimetatakse sellist kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant keha mis tahes asendi puhul ruumis.
  • Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense ruumilise keha korral.
  • Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense tasapinnalise keha korral.
  • Kirjutada valemid raskuskeskme leidmiseks homogeense varraskonstruktsiooni korral.
  • Kus asub homogeense kolmnurga raskuskese?
    Kolmnurga raskuskese asub mediaanide lõikepunktis, mis jaotab mediaanid osadeks vahekorras 1/3 ja 2/3.
  • Mis on punkti trajektoor ?
    Trajektoor on pidev joon, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes.
  • Mis on punkti liikumise trajektoor ja kuidas seda leida juhul, kui liikumise seadus on antud Descartes ’i ristkoordinaatides?
    Punkti liikumise trajektoor on pidev joon, mille liikuv punkt joonistab antud taustsüsteemi suhtes.
    Descartes’i ristkoordinaatide korral:
  • Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul?
  • Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril?
    Loomulik koordinaat punkti liikumisel on kõverjooneline koordinaat s.
  • Mis vahe on Descartes’i ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas?
    Loomulikel koordinaatidel on trajektoori kujuline kõverjooneline koordinaattelg.
    Neid seob valem:
  • Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu.
  • Kirjutada punkti liikumise seadus polaarkoordinaatides tasapinnalisel juhtumil.
  • Kirjutada punkti liikumise seadus Descartes’i ristkoordinaatides.
  • Defineerida punkti liikumise kiirus. Kirjutada ka valem.
    Punkti liikumise kiirus on selle punkti kohavektori tuletis aja järgi.
  • Milline on punkti kiirusvektori moodul, siht ja suund? Kirjutada ka kiirusvektori vektorvalem.
    Punkti kiirusvektori moodul on võrdne kaarepikkuse tuletisega aja järgi. Kiirusvektor on trajektoori sihis ja on suunatud mööda trajektoori puutujat liikumise suunas.
  • Defineerida punkti liikumise kiirus ja kiirendus. Kirjutada ka valemid.
    Punkti liikumise kiirus on selle punkti kohavektori tuletis aja järgi.
    Punkti kiirendus on selle punkti kiiruse tuletis aja järgi.
  • Anda punkti kiiruse täpne definitsioon. Kirjutada ka valem.
    Punkti liikumise kiirus on selle punkti kohavektori tuletis aja järgi.
  • Mida nimetatakse punkti liikumise kiirenduseks? Kirjutada ka valem.
    Punkti kiirendus on selle punkti kiiruse tuletis aja järgi.
  • Mis vahe on avaldistel ja ?
    Üks on punkti kiirendus vektorkujul, teine annab punkti kiirenduse mooduli.
  • Kas punkti normaalkiirendus võib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev?
    Võib vaid sirgjoonelise liikumise korral. Pöörlemise ja kõverjoonelise liikumise korral mitte, sest
  • Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartes’i koordinaattelgedel, kui punkti liikumise seadus on antud Descartes’i rist -koordinaatides?
  • Kirjutada valemid punkti kiiruse suuna ja kiiruse mooduli määramiseks.
  • Kirjutada valemid punkti kiirenduse suuna ja kiirenduse mooduli määramiseks.
  • Kirjutada valemid punkti kiirenduse suunanurkade ja kiirenduse mooduli määramiseks.
  • Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril?
    Loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga.
  • Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel?
    Loomulik teljestik järgib punkti liikumise trajektoori ja oleneb trajektoori kujust , kuid Descartesi teljestik seda ei pruugi teha, ning on kogu aeg ühesugune.
  • Mis on loomulik teljestik ja tavaline Descartesi koordinaatteljestik punkti kinemaatikas?
    Loomulik teljestik järgib punkti liikumise trajektoori ja oleneb trajektoori kujust, kuid Descartesi teljestik seda ei pruugi teha, ning on kogu aeg ühesugune.
  • Anda kooldumistasapinna definitsioon kolme punkti kaudu.
  • Anda kooldumistasapinna definitsioon kahe puutuja kaudu.
  • Anda kooldumistasapinna mõlemad definitsioonid.
  • Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele.
  • Kirjutada kiirus- ja kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele.
  • Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid telgedele t, n ja b. Mis teljed need on?
    Need on loomulikud teljed.
  • Kuidas asetseb punkti kiirendusvektor loomuliku teljestiku koordinaattasapindade suhtes?
    Kiirendusvektor asetseb t-n tasandil.
  • Milline telg on alati risti kooldumistasapinnaga?
    Kooldumistasapinnaga on alati risti b-telg ehk binormaaltelg.
  • Millise liikumise korral on punkti tangensiaalkiirendus alati võrdne nulliga?
    Punkti tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui punkti kiirus ajas ei muutu ehk kiirus on konstantne .
  • Millise liikumise korral on punkti normaalkiirendus alati võrdne nulliga?
    Punkti normaalkiirendus on alati võrdne nulliga sirgjoonelise liikumise korral.
  • Millisele loomuliku koordinaadistiku teljele ei anna ühegi punkti kiirendusvektor iialgi projektsiooni?
    Binormaalteljestikule ei anna ühegi punkti kiirusvektor kunagi projektsiooni.
  • Millistele loomuliku koordinaadistiku telgedele ei anna punkti kiirusvektor iialgi projektsiooni?
    Punkti kiirusvektor ei anna iialgi projektsiooni loomuliku koordinaadistiku normaal - ja binormaaltelgedele.
  • Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori?
    Loomulik teljestik koosneb tangensiaalteljest, mis on trajektoori puutujaks, normaalteljest, mis on tangensiaalteljega risti ja on suunatud mööda kõverusraadiust kõveruse tsentrisse ja binormaalteljest, mis on nii normaal- kui tangensiaalteljega risti.
  • Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori ja millised on punkti kiirusvektori projektsioonid nendele telgedele?
    Loomulik teljestik koosneb tangensiaalteljest, mis on trajektoori puutujaks, normaalteljest, mis on tangensiaalteljega risti ja on suunatud mööda kõverusraadiust kõveruse tsentrisse ja binormaalteljest, mis on nii normaal- kui tangensiaalteljega risti.
  • Kuhu on suunatud punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse vektorid ?
    Punkti normaalkiirenduse vektor on suunatud mööda kõverusraadiust kujuteldava ringjoone tsentrisse. Tangensiaalkiirenduse vektor on suunatud mööda trajektoori puutujat kiireneva liikumise korral kiirusvektoriga samas suunas ja aeglustuva liikumise korral kiirusvektorile vastupidises suunas.
  • Kirjutada valemid punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse arvutamiseks.
  • Kirjutada valem punkti tangensiaalkiirenduse arvutamiseks selle punkti koordinaatide x, y ja z ajatuletiste kaudu.
  • Millal on punkti normaalkiirendus võrdne nulliga? Millal on punkti tangensiaalkiirendus võrdne nulliga?
    Punkti normaalkiirendus on alati võrdne nulliga sirgjoonelise liikumise korral.
    Punkti tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui punkti kiirus ajas ei muutu ehk kiirus on konstantne.
  • Millega on võrdsed normaal- ja tangensiaalkiirendused punkti sirgjoonelisel ebaühtlasel liikumisel?
    Punkti normaalkiirendus on võrdne nulliga ja tangensiaalkiirendus
  • Millega on võrdsed normaal- ja tangensiaalkiirendused punkti kõverjoonelisel kuid ühtlasel liikumisel?
    Punkti normaalkiirendus
    Tangensiaalkiirendus võrdub nulliga.
  • Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti kiireneva ringliikumise korral?
  • Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva ringliikumise korral?
  • Millega on võrdne nurk kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral? Aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral?
    Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral on nurk kiirus- ja kiirendusvektori vahel 180 kraadi.
    Aeglustuva kõverjoonelise llikumise korral on see nurk
  • Kuidas leida nurka kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral?
  • Punkt liigub mööda mingit kõverjoonelist trajektoori. Kuidas määrata kiirus- ja kiirendusvektori asendi põhjal, kas on tegemist kiireneva või aeglustuva liikumisega?
    Kui kiirus ja tangensiaalkiirendusvektor on samasuunalised on tegu kiireneva liikumisega. Kui kiirus- ja tangensiaalkiirendusvektor on vastassuunalised, on tegu aeglustuva liikumisega.
  • Millega on võrdne nurk kiirusvektori ja kiirendusvektori vahel punkti kiireneva sirgjoonelise liikumise korral? Kiireneva kõverjoonelise liikumise korral?
    Kiireneva sirgjoonelise liikumise korral on nurk kiirus- ja kiirendusvektori vahel 0 kraadi.
    Kiireneva kõverjoonelise liikumise korral on see nurk
  • Kuidas arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt kiireneva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures ?
  • Milliste valemitega arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures ?
  • Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks?
    Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga.
  • Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel.
    Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide punktide kiirused ja kiirendused ning ka kõigi punktide trajektoorid ühesugused.
  • Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje?
    Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nimetatakse sellist liikumist, mille puhul mingid 2 kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise vältel paigale.
  • Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje ja millisel kujul esitatakse sellisel juhul jäiga keha liikumise võrrand?
    Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nimetatakse sellist liikumist, mille puhul mingid 2 kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise vältel paigale.
  • Kuidas antakse liikumise seadus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje?
  • Defineerida täpselt nurkkiirus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje.
    Jäiga keha nurkkiiruseks nimetatakse pöördenurga vektori tuletist aja järgi.
  • Defineerida nurkkiirendus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje.
    Jäiga keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiirusvektori tuletist aja järgi.
  • Defineerida täpselt nurkkiirus ja nurkkiirendus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje.
    Jäiga keha nurkkiiruseks nimetatakse pöördenurga vektori tuletist aja järgi.
    Jäiga keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiirusvektori tuletist aja järgi.
  • Mis on nurkkiiruse ja nurkkiirenduse mõõtühikuteks SI-süsteemis?
    Nurkkiiruse ühik
    Nurkkiirenuse ühik
  • Kuidas teisendada nurkkiiruse mõõtühikut pööret minutis SI-süsteemis vajalikuks mõõtühikuks radiaani sekundis?
  • Nurkkiirus ja nurkkiirendus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje. Siht? Suund? Moodul?
    Jäiga keha nurkkiiruse moodul võrdub pöördenurga vektori tuletisega aja järgi. Sihiks on pöörlemistelg ja suunatud on ta sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub pöörlemine vastupäeva.
    Jäiga keha nurkkiirenduse moodul on võrdne nurkkiirusvektori tuletisega aja järgi. Sihiks on pöörlemistelg ja suunatud on ta kiireneva liikumise puhul nurkkiirusega samas suunas ja aeglustuva liikumise korral nurkkiirusega vastassuunas .
  • Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud?
    Jäiga keha pöörlemisel ümber kiinistelje:
    Punkti kiirus on suunatud liikumise suunas trajektoori puutujat pidi.
    r – punkti kaugus pöörlemisteljest
    Normaalkiirendus on suunatud mööda raadiust kinnistelje poole.
    Tangensiaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori puutujat kiireneval liikumisel kiirusvektori suunas ja aeglustuval liikumisel kiirusvektorile vastupidises suunas.
    Kogukiirendus on suunatud mööda tangensiaal- ja normaalkiirenduse vektoritest moodustatud ristküliku diagonaali tangensiaalkiirenduse ja normaalkiirenduse mõjumise suundi arvestades.
  • Kuidas on suunatud nurkkiirus ja nurkkiirendusvektorid jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje?
    Nurkkiirusvektor on alati suunatud sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub pöörlemine vastupäeva.
    Nurkkiirendusvektor on kiireneva pöörlemise korra suunatud nurkkiirusega samas suunas ja aeglustuva liikumise korral nurkkiirusvektoriga vastassuunas.
  • Kirjutada valemid nurkkiiruse ja pöördenurga arvutamiseks jäiga keha ühtlaselt kiireneval pöörlemisel ümber kinnistelje.
  • Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus?
  • Kirjutada vektorvalem mis seob jäiga keha pöörlemise nurkkiirust, keha mingi punkti liikumise kiirust ja selle punkti kohavektorit.
  • Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus.
  • Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused.
  • Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus.
  • Mida nimetatakse jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks?
    Jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks nimetatakse jäiga keha sellist liikumist, mille puhul kõik jäiga keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed antud liikumatu tasapinnaga.
  • Kirjutada jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid.
  • Mis on poolus jäiga keha tasapinnalise liikumise korral?
    Jäiga keha asendi määramiseks valitud punkti nimetatakse pooluseks.
  • Millisteks lihtsamateks liikumisteks võib jaotada jäiga keha tasapinnalise liikumise?
    Jäiga keha tasapinnalise liikumise võib jaotada tasapinnaliseks rööpliikumiseks koos vabalt valitud poolusega ja teine on pöörlemine ümber selle pooluse .
  • Kuidas sõltub nurkkiirus ja nurkkiirendus pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel?
    Pöörlemine ei sõltu pooluse valikust. Nurkkiirus ja nurkkiirendus arvutatakse nagu pöörlemisel ümber kinnistelje.
  • Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirusest pooluse kiiruse kaudu. Kirjutada ka valem.
    Tasapinnaliselt liikuva kujundi mis tahes punkti kiirus saadakse, kui geomeetriliselt liita mingi pooluseks võetud punkti kiirus tema liikumisel koos kujundiga ümber selle pooluse kui kinnispunkti.
  • Mis on vektor jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Selgitada selle tähendust, anda mooduli arvutamise valem, selgitada kuhu on see vektor suunatud.
    Vektor
    on punkti B kiirus kujundi pöörlemisel ümber pooluse A teljestiku Ax´y´suhtes. See vektor on suunatud punkti liikumise sihis ümber pooluse A.
    Moodul arvutatakse valemiga
  • Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonidest.
    Tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonid neid punkte läbival teljel on võrdsed.
  • Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida?
    Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on tasapinnalise kujundiga muutumatult seotud punkt, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. See leitakse tõmmates kahest punktist kiiruste ristsirged. Nende ristsirgete lõikepunktis asub kiiruste hetkeline tsenter ja selle punkti kiirus võrdub nulliga.
  • Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Kas see on alati olemas?
    Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on tasapinnalise kujundiga muutumatult seotud punkt, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. See leitakse tõmmates kahest punktist kiiruste ristsirged. Nende ristsirgete lõikepunktis asub kiiruste hetkeline tsenter ja selle punkti kiirus võrdub nulliga. See puudub juhul, kui keha kõigi punktide kiirused on omavahel paralleelesed.
  • Millal puudub kiiruste hetkeline tsenter jäiga keha tasapinnalisel liikumisel (võib selgitada joonise abil)?
    See puudub juhul, kui keha kõigi punktide kiirused on omavahel paralleelesed.
  • Kirjutada võrdsete suhete rida kiiruste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral.
  • Millises sõltuvuses on tasapinnaliselt liikuva kujundi punktide kiiruste moodulid kiiruste hetkelise tsentri asukohast?
    Punktide kiirused on võrdelised punkti kaugusega kiiruste hetkelisest tsentrist. Võrdeteguriks on pöörlemise nurkkiirus ümber kiiruste hetkelise tsentri.
  • Mis on tsentroid mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral.
  • Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirendusest pooluse kiirenduse kaudu. Kirjutada ka valem.
    Tasapinnaliselt liikuva kujundi mis tahes punkti kiirendus saadakse, kui geomeetriliselt liita mingi pooluseks võetud punkti kiirendus ja antud punkti kiirendus tema liikumisel koos kujundiga ümber selle pooluse kui kinnispunkti.
  • Mis on jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, komponentide moodulid ja suunad.
    on jäiga keha tasapinnalisel liikumisel punkti B kiirendus ümber pooluseks võetud punkti A. See koosneb tangensiaal ja normaalkiirendusest. Tangensiaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori puutujat kiireneval liikumisel liikumise suunas ja aeglustuval liikumisel liikumisele vastassuunas.
  • Mis on ja jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, suunad ja moodulite valemid.
    Tangensiaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori puutujat kiireneval liikumisel liikumise suunas ja aeglustuval liikumisel liikumisele vastassuunas.
  • Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiirenduste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida?
    Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiirenduste hetkeline tsenter on tasapinnalise kujundiga muutumatult seotud punkt, mille kiirendus antud hetkel võrdub nulliga.
    Mõõtes vektorist
    nurkkiirusega määratud suunas nurga μ all tuleb tõmmata sirge. Sarnaset tuleb toimida ka vektoriga
    Nende sirgete lõikumiskohas asubki kiirenduste hetkeline tsenter.
  • Kirjutada võrdsete suhete rida kiirenduste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral.
  • Ratas veereb ilma libisemata horisontaalsel pinnal mööda sirgjoonelist trajektoori. Kus asuvad sel juhul kiiruste ja kiirenduste hetkelised tsentrid , kui ratta keskpunkt liigub seejuures ühtlase kiirusega.
    Kiiruste hetkeline tsenter asub pinna ja ratta kokkupuutepunktis. Kui keha liigub ühtlaselt kiirenduseta, siis kiirenduste hetkelist tsentrit pole.
  • Millal nimetatakse punkti liikumist liitliikumiseks?
    Punkti liikumist nimetatakse liitliikumiseks, kui punkt liigub taustsüsteemi suhtes, mis omakorda liigub teise liikumatu taustsüsteemi suhtes.
  • Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, kaasaliikumiseks ja absoluutseks liikumiseks?
    Punkti relatiivseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikuva taustsüsteemi suhtes.
    Punkti kaasaliikumiseks nimetatakse liikuva taustsüsteemi liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes.
    Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes.
  • Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks?
    Punkti relatiivseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikuva taustsüsteemi suhtes.
    Punkti relatiivseks kiiruseks nimetatakse punkti kiirust liikuva taustsüsteemi suhtes.
    Punkti relatiivseks kiirenduseks nimetatakse punkti kiirendust liikuva taustsüsteemi suhtes.
  • Mida nimetatakse punkti jaoks kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks?
    Punkti kaasaliikumiseks nimetatakse liikuva taustsüsteemi liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes.
    Punkti kaasaliikumise kiiruseks nimetatakse liikuva taustsüsteemiga muutumatult seotud punkti, mis antud hetkel ühtib liikuva punktiga kiirust liikumatu taustsüsteemi suhtes.
    Punkti kaasaliikumise kiirenduseks nimetatakse liikuva taustsüsteemiga muutumatult seotud punkti, mis antud hetkel ühtib liikuva punktiga kiirendust liikumatu taustsüsteemi suhtes.
  • Mida nimetatakse punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks?
    Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes.
    Punkti absoluutseks kiiruseks nimetatakse punkti kiirust liikumatu taustsüsteemi suhtes.
    Punkti absoluutseks kiirenduseks nimetatakse punkti kiirendust liikumatu taustsüsteemi suhtes.
  • Mis on punkti relatiivne liikumine, kaasaliikumine ja absoluutne liikumine?
    Punkti relatiivseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikuva taustsüsteemi suhtes.
    Punkti kaasaliikumiseks nimetatakse liikuva taustsüsteemi liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes.
    Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes.
  • Sõnastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid.
    Kiiruste liitmise teoreem:
    Punkti liitliikumisel absoluutne kiirus võrdub kaasaliikumise kiiruse ja relatiivse kiiruse geomeetrilise summaga.
    Coriolise teoreem:
    Punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga.
  • Mida iseloomustab Coriolise kiirendus?
    Coriolise kiirendus iseloomustab kaasaliikumise kiiruse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumisel.
  • Kirjutada Coriolise kiirenduse arvutamise vektorvalem ja selgitada kuidas leida selle kiirenduse suunda. Millega võrdub Coriolise kiirenduse moodul?
    Coriolise kiirenduse suund on alati risti tasapinnaga, mis on moodustatud vektoritest ωe ja vr. Coriolise kiirenduse vektori tipust vaadatuna peame nägema ωe pöörlemist vr suunas mööda liikumisteed vastassuunas.
    Coriolise kiirenduse moodul võrdub kahekordse kaasaliikumise nurkkiiruse ja punkti relatiivse kiiruse ja nende vektorite vahelise nurga siinusega.
  • Millal on Coriolise kiirendus võrdne nulliga?
  • Kui ωe = 0
  • Kui vr = 0
  • Kui ωe ja vr vektorid on paralleelsed.
  • Milline on punkti liikumise seadus harmoonilise võnkumise korral? Selgitada lühidalt seal esinevate parameetrite tähendust.
    A – võnkeamplituud. kt + ε – võnkefaas. ε – algfaas . t – aeg
  • Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda : 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu projektsioon tasapinnale; 4) jõu moodul; 5) jaotatud jõud; 6) jõu moment punkti suhtes; 7) jõu moment telje suhtes; 8) sideme reaktsioonjõud; 9) jõusüsteemi peavektor; 10) jõusüsteemi peamoment; 11) hõõrdejõud; 12) hõõrdetegur; 13) jõudude mingi telje suhtes võetud momentide summa; 14) jõupaari moment; 15) veeretakistustegur; 16) jõudude mingil teljel võetud projektsioonide summa; 17) jõusüsteemi resultant; 18) punkti loomulik koordinaat; 19) punkti Descartes’i koordinaadid; 20) punkti liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon teljele; 30) punkti kiirenduse projektsioon tasapinnale; 31) trajektoori kõverusraadius; 32) pöörlemiskiirendus; 33) punkti kaasaliikumise kiirus; 34) punkti relatiivne kiirus; 35) punkti kaasaliikumise kiirendus; 36) punkti relatiivne kiirendus; 37) punkti kaugus pöörlemisteljest; 38) Coriolise kiirendus; 39) keha raskuskeskme koordinaadid; 40) punkti poolt läbitud kaare pikkus;
  • Sõnastada dünaamika I aksioom.
    Punktmass , millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise
    liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma .
  • Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem.
    Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde- teguriks on
    punkti mass.
  • Sõnastada dünaamika III aksioom.
    Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt
    vastupidised, nende mõjusirged kattuvad.
  • Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom kannab?
    Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne
    geomeetrilise summaga kiirendustest, mille punkt saab iga üksiku jõu mõjul eraldi. lagrange
  • Mida nimetatakse punkti dünaamika esimeseks ja teiseks põhiülesandeks?
    1. põhiülesanne: antud on punkti liikumine, leida tuleb punktile mõjuv jõud.
    2. põhiülesanne: antud on kõik punktile mõjuvad jõud, määrata tuleb punkti
    liikumine (tavaliselt tema liikumise seadus).
  • Kuidas leitakse integreerimiskonstandid punkti dünaamika teise põhiülesande lahendamisel sirgjoonelise liikumise korral?
    Vaadatakse punkti liikumist alghetkel . t = 0 ja ülejäänud parameetrid võetakse alghetkele vastavad. Nii saab avaldada integreerimiskonstandi C.
  • Kuidas leitakse integreerimiskonstandid punkti dünaamika teise põhiülesande lahendamisel tasapinnalise liikumise korral?
    Vaadatakse punkti liikumist alghetkel. t = 0 ja ülejäänud parameetrid võetakse alghetkele vastavad. Nii saab avaldada integreerimiskonstandi C.
  • Mida nimetatakse masspunktide mehaanikaliseks süsteemiks?
    Mehaanikaliseks süsteemiks nimetatakse masspunktide kogumit, kus iga masspunkti asukoht ja liikumine sõltub kõigi teiste masspunktide asukohtadest ja liikumistest.
  • Panna kirja süsteemi sisejõudude 2 omadust.
    1. Süsteemi kõikide sisejõudude geomeetriline summa võrdub nulliga.
    2. Süsteemi kõikide sisejõudude momentide geomeetriline summa mistahes punkti või telje suhtes võrdub nulliga.
  • Millist masspunktide kogumit võib nimetada mehaanikaliseks süsteemiks ja millist ei tohi nimetada mehaanikaliseks süsteemiks?
  • Panna kirja valem süsteemi masskeskme kohavektori arvutamiseks?

  • Sõnastada süsteemi masskeskme liikumise teoreem. Kirjutada ka valem.
    Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud.
  • Kas ja kuidas mõjutavad sisejõud süsteemi masskeskme liikumist? Iga üksiku punkti liikumist?
    Süsteemis (seega ka jäigas kehas) mõjuvad sisejõud süsteemi masskeskme liikumist mõjutada ei saa.
  • Kas välisjõud mõjutavad süsteemi masskeskme liikumist?
    Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetriline summa on null, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. Kui jõudude summa pole null, siis välisjõud mõjutavad süsteemi masskeskme liikumist.
  • Panna kirja esimene järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sisejõudude mõjust süsteemi masskeskme liikumisele.
    Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mõju ei avalda.
  • Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi masskeskme liikumise teoreemist.
  • Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mõju ei avalda.
  • Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on null, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal.
  • Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu.
  • Iga liikumise saab jagada translatoorseks ja pöörlemiseks ümber masskeskme. Masskeskme teoreem annab infot vaid translatoorse liikumise kohta.
  • Panna kirja teine järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, mis on süsteemi masskeskme liikumise jäävuse seadus.
    Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on null, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal.
  • Panna kirja kolmas järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu süsteemi masskeskme liikumise jäävusest vaid mingi ühe telje sihis. Milline praktiline valem sellest järeldub?
    Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude projektsioonide summa mingile teljele on null, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu.
  • Panna kirja neljas järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sellest, et iga süsteemi liikumise võib jaotada kahte ossa . Millised need osad on? Mille kohta nendest annab masskeskme liikumise teoreem informatsiooni ja mille kohta ei anna?
    Iga liikumise saab jagada translatoorseks (mille puhul keha liigub kui poolus) ja pöörlemiseks ümber masskeskme. Masskeskme teoreem annab infot vaid translatoorse liikumise kohta. Pöörlemise kohta ei saa masskeskme teoreemist midagi teada.
  • Mis on punktmassi liikumishulk ? Mis on süsteemi liikumishulk? Kas need on skalaarsed või vektoriaalsed suurused?
    Punktmassi kiiruse ja massi korrutist nimetatakse punktmassi liikumishulgaks . See tähistatakse tähega K ja see on alati vektoriaalne suurus. Punktmassi liikumishulga vektori suund ühtib alati tema kiirusvektori suunaga. Mehaanikalise süsteemi liikumishulk on võrdne kõikide selle punktide liikumishulkade geomeetrilise summaga ehk liikumishulkade peavektoriga.
  • Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund?
    Puktmassi liikumishulk on punktmassi kiiruse ja massi korrutis. Liikumishulga vektori suund ühtib alati kiirusvektori suunaga. Moodul on võrdne kiiruse ja massi korrutisega.
  • Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi liikumishulka?
    Mehaanikalise süsteemi liikumishulk arvutatakse korrutades süsteemi mass ja masskeskme kiirus.
  • Mida nimetatakse jõu impulsiks ? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
    Jõu elementaarimpulsiks nimetatakse vektoriaalset suurust, mis võrdub jõu ja elementaarajavahemiku korrutisega.
  • Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem.
    Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetrilise summaga ehk välisjõudude peavektoriga.
  • Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem.
    Süsteemi liikumishulga muutus mingis ajavahemikus võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude impulsside geomeetrilise summaga samas ajavahemikus.
  • Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi liikumishulga teoreemist.
  • Süsteemis mõjuvad sisejõud ei saa mõjutada süsteemi summaarset liikumishulka.
  • Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null, siis süsteemi liikumishulk jääb konstantseks.
  • Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on null, siis süsteemi liikumishulga projektsioon sellel teljel ei muutu.
  • Liikumishulga teoreem annab infot vaid translatoorse liikumise kohta.
  • Süsteemi masskeskme liikumise teoreem ja liikumishulga teoreem on ühe ja sama sisu 2 eri vormi.
  • Panna kirja esimene järeldus süsteemi liikumishulga teoreemist sisejõudude kohta.
    Süsteemis mõjuvad sisejõud ei saa mõjutada süsteemi summaarset liikumishulka.
  • Panna kirja teine järeldus süsteemi liikumishulga teoreemist, milleks on süsteemi liikumishulga jäävuse seadus.
    Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null, siis süsteemi liikumishulk jääb konstantseks.
  • Panna kirja kolmas järeldus süsteemi liikumishulga teoreemist süsteemi liikumishulga jäävuse kohta mingi ühe telje sihis.
    Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on null, siis süsteemi liikumishulga projektsioon sellel teljel ei muutu.
  • Panna kirja neljas järeldus süsteemi liikumishulga teoreemist, milles on juttu sellest, et iga süsteemi liikumise võib jaotada kahte ossa. Millised need osad on? Mille kohta nendest annab liikumishulga teoreem informatsiooni ja mille kohta ei anna?
    Iga liikumise saab jagada translatoorseks (mille puhul keha liigub kui poolus) ja pöörlemiseks ümber masskeskme. Liikumishulga teoreem annab infot vaid translatoorse liikumise kohta. Pöörlemise kohta ei anna see mingit infot.
  • Panna kirja viies järeldus süsteemi liikumishulga teoreemist, milles võrreldakse süsteemi masskeskme liikumise teoreemi ja liikumishulga teoreemi.
    Süsteemi masskeskme liikumise teoreem ja liikumishulga teoreem on ühe ja sama sisu 2 eri vormi.
  • Millega võrdub süsteemi liikumishulga muutumise kiirus?
    Süsteemi liikumishulga muutumise kiirus sõltub süsteemile mõjuvate välisjõudude summast .
  • Mis määrab ära süsteemi liikumishulga muutumise kiiruse?
    Süsteemi liikumishulga muutumise kiiruse määrab ära süsteemile mõjuvate välisjõudude summa.
  • Millal on süsteemi liikumishulk võrdne nulliga?
    Süstemi liikumishulk on võrdne nulliga kui süsteemi kiirus on null.
  • Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil?
    Need on ühe ja sama sisu 2 eri vormi.
  • Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne?
    Keha inertsimoment mingi telje suhtes on skalaarne korrutis mis on võrdne keha kõigi punktide massi ja nende teljest arvatuna kauguste ruutude korrutiste summaga. See iseloomustab keha massijaotust telje suhtes ja on inertsi mõõduks pöörlemisel. Ei saa olla negatiivne, sest mass ei saa olla negatiivne ning kaugus teljest on valemis ruutu võetuna.
  • Milleks on vaja üldse inertsmomente?
    Inertsimomente on vaja pöörlemise uurimiseks, kuna inertsimoment iseloomustab keha massi jaotust telje suhtes, mis on pöörlemisel väga oluline.
  • Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem.
    Süsteemi inertsimoment mingi telje suhtes on skalaarne korrutis mis on võrdne keha kõigi punktide massi ja nende teljest arvatuna kauguste ruutude korrutiste summaga.
  • Kirjutada inertsmomendi () neli iseloomulikku omadust (internetiõpiku põhjal).
  • Inertsimoment on skalaarne suurus
  • Keha inertsimoment mingi telje suhtes iseloomustab keha massijaotust selle telje suhtes.
  • Inertsimoment mingi telje suhtes on alati mittenegatiivne suurus.
  • Keha inertsimoment antud telje suhtes on inertsi mõõduks pöörlemisel ümber antud telje.
  • Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes?
  • Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline.
  • Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu?
    Keha inertsiraadiuseks antud telje suhtes nimetatakse sellise punkti kaugust teljest, millesse tuleks koondada kogu keha mass, et selle punktmassi inertsmoment võrduks keha inertsmomendiga antud telje suhtes. See on vektoriaalne suurus. Keha inertsimoment telje suhtes on võrdne meha massi ja inertsiraadiuse ruudu korrutisega.
  • Kirjutada vähemalt viie keha inertsmomendid.
    Ühtlane rõngas
    R – rõnga sisemise serva kaugus teljest.
    Ühtlane ketas
    Ühtlane toru
    Ühtlane silinder
    Ühtlane peenike varras
  • Sõnastada Huygensi teoreem. Valem.
    Keha inertsmoment mingi telje suhtes võrdub summaga, milles üks liige on inertsmoment antud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes ning teine liige on keha massi ja telgedevahelise kauguse ruudu korrutis.
  • Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed?
    Kui keha (süsteemi) kõik kolm tsentrifugaalinertsmomenti võrduvad nulliga, siis tema telgi nimetatakse peainertstelgedeks koordinaatide alguspunktis. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainertstelgedeks.
  • Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase ümarplaadi korral, kui see pöörleb ümber z-telje, mis läbib küll plaadi keskpunkti , kuid on kinnitatud plaadiga viltu (mitte risti)?
    Peainertsteljed peavad lähtuma plaadi keskpuktist ükskõik mis suunas.
  • Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti?
    Peainertsteljed lähtuvad varda keskpunktist.
  • Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral?
    Peainertstelg ühtib sümmeetriateljega.
  • Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind?
    Igas sümmeetriatasapinna punktis on tasapinnaga risti üks peainertstelg.
  • Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid?
    Tsentraalpeainertsteljed on keha masskeskmest lähtuvad peainertsteljed. Tsentraalpeainertsmomendid on inertsimomendid nende telgede suhtes.
  • Mis on tsentrifugaalinertsmomendid?
    Tsentrifugaalinertsimomendid iseloomustavad mittesümmeetriat keha massijaotuses.
  • Loetleda tsentrifugaalinertsmomentide 6 omadust (internetiõpiku põhjal).
  • Kuna korrutis ei olene tegurite järjekorrast, siis
  • Tsentrifugaalinertsmomendid on muutuvad suurused.
  • Tsentrifugaalinertsimomendid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed suurused ja erijuhtumil, xyz telgede sobival valikul võivad saada võrdseks nulliga.
  • Tsentrifugaalinertsimomendid muudavad pöörleva süsteemi uurimise väga tülikaks ettevõtmiseks.
  • Tsentrifugaalinertsimomendid on skalaarsed suurused, mis iseloomustavad keha massijaotust
  • Tsentrifugaalinertsimomendid iseloomustavad mittesümmeetriat keha massijaotuses.
  • Millised tsentrifugaalinertsmomendid on nullid juhul, kui kehal on sümmeetriatelg?
    Kui z-telg on sümmeetriateljeks, siis on
  • Millised tsentrifugaalinertsmomendid on nullid juhul, kui kehal on sümmeetriatasand?
    Kui kehal on sümmeetriatasand, siis võttes ühe koordinaattelje risti selle tasandiga ja alguspunktiga selle tasapinnal, on kaks tsentrifugaalinertsmomenti võrdsed nulliga.
  • Mitu tsentrifugaalinertsmomenti ja millist võrduvad nulliga juhul, kui kehal on x- ja y-teljed sümmeetriatelgedeks?
    Kui kehal on kaks sümmeetriatelge, on kõik kolm tsentrifugaalinertsimomenti võrdsed nulliga
  • Mitu tsentrifugaalinertsmomenti ja millist võrduvad nulliga juhul, kui kehal on xy- koordinaattasapind sümmeetriatasandiks?
    Kui sümmeetriatasapinnaks on xy-koordinaattasapind, siis sellega ristub z-telg ja seetõttu ongi 2 tsentrifugaalinertsmomenti võrdsed nulliga. Ixz = 0 ja Iyz = 0.
  • Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid üldse vaja läheb?
    Tsentrifugaalinertsmomendid iseloomustavad mittesümmeetriat keha massijaotuses ja neid läheb vaja pöörlemise uurimiseks mittesümmeetrilisel juhtumil.
  • Mis on ja kirjutada selle valem?
  • Mis on ja kirjutada selle valem?
  • Mis on ja kirjutada selle valem?
  • Mis on ja kirjutada selle valem?
    Punkti või keha inertsimoment x-telje suhtes
  • Mis on ja kirjutada selle valem?
    Punkti või keha inertsimoment y-telje suhtes
  • Mis on ja kirjutada selle valem?
    Punkti või keha inertsimoment z-telje suhtes
  • Kas tsentrifugaalinertsmomendid võivad olla nullid? Negatiivsed?
    Tsentrifugaalinertsimomendid võivad olla erijuhtumil telgede xyz sobival valikul võrdsed nulliga. Samuti võivad need olla negatiivsed.
  • Mis on inertsellipsoid (selgitada oma sõnadega)?
    Inertsellipsoid on punktis O pind, mis on määratud võrrandiga
    Sellega saab kergesti kindlaks määrata inertsmomendi suvalise punkti suhtes, mis lähtub punktist O. Selle abil saab leida ka peainertsteljed.
  • Millega võrduvad tsentrifugaalinertsmomendid juhul, kui telgedeks on võetud peainertsteljed?
    Tsentrifugaalinertsmomendid võrduvad nulliga, kui telgedeks on peainertsteljed.
  • Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks tsentri O suhtes?
    Masspunkti liikumishulga momendiks mingi tsentri suhtes nimetatakse sellesse tsentrisse rakendatud vektorit, mis võrdub sellest tsentrist punktmassini tõmmatud kohavektori ja punktmassi liikumishulga vektorkorrutisega. Seega on masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes suurus, mis iseloomustab masspunkti tiirlemist tsentri O ümber.
  • Kuhu on suunatud antud tsentri O suhtes võetud punktmassi liikumishulga momendi vektor? Milline on selle moodul?
    Liikumishulga momendi vektor on suunatud risti vektorite r ja mv poolt moodustatud tasapinda sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub vektori r pööre vektori mv poole mööda lühimat teed vastupäeva.
    Moodul Lo = r m v sin λ = m v d , kus d - punktist O liikumise sihile tõmmatud ristlõigu pikkus. λ – nurk vektorite r ja mv vahel
  • Kirjutada punktmassi liikumishulga moment tsentri O suhtes kolmerealise determinandi abil.
  • Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks telje suhtes? Valem.
    Punktmassi liikumishulga momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud liikumishulga momendi projeksiooni sellel teljel.
  • Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri O suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
    Süsteemi kineetiline moment tsentri O suhtes on süsteemi masspunktide liikumishulga momentide vektoriaalne summa ehk liikumishulga peamoment. See on alati vektoriaalne suurus.
  • Mis on süsteemi kineetiline moment telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
    Süsteemi kineetiline moment telje suhtes on süsteemi kõigi masspunktide liikumishulkade momentide skalaarne summa selle telje suhtes. See on skalaarne suurus.
  • Milliste valemitega saab arvutada jäiga keha kineetilist momenti x-, y- ja z-telje suhtes juhul, kui keha pöörleb ümber z-telje kui ümber kinnistelje?
  • Millal on punktmassi liikumishulga moment tsentri suhtes null?
  • Kui r = 0
  • Kui v = 0
  • Kui r ja v on samasuunalised.
  • Millal on punktmassi liikumishulga moment telje suhtes null?
  • Kui v = 0
  • Kui õlg h = 0
  • Kui kiirusvektor v on paralleelne teljega.
  • Kirjutada punktmassi liikumishulga ja antud tsentri O suhtes võetud liikumishulga momendi avaldised. Kui suur on nurk nende vektorite vahel?
    Lo = r m v sin λ K = m v Nurk nende vektorite vahel on 90 kraadi.
  • Kuidas sõltub antud tsentri suhtes võetud masspunkti liikumishulga moment liikumise sihist ja suunast? Kuidas sõltub kineetiline energia liikumise suunast?
  • Sõnastada Königi I teoreem. Valem.
    Süsteemi ehk jäiga keha kineetiline moment punkti suhtes on võrdne vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendi selle punkti suhtes kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass ja süsteemi kineetiline moment pöörlemisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti.
  • Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks?
    Königi telgedeks nimetatakse selliseid koordinaattelgi, mille alguspunkt on alati süsteemi masskeskmes ja mis liiguvad translatoorselt koos kogu süsteemiga.
  • Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes?
    Süsteemi kineetiline moment tsentri O suhtes on süsteemi masspunktide liikumishulga momentide vektoriaalne summa ehk liikumishulga peamoment.
  • Sõnastada süsteemi kineetilise momendi teoreem. Valem.
    Mingi liikumatu punkti suhtes võetud süsteemi kineetilise momendi tuletis aja järgi võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga.
  • Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi kineetilise momendi teoreemist.
  • Sisejõud süsteemi summaarset kineetilist momenti muuta ei saa.
  • Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide geomeetriline summa mingi punkti suhtes on 0 siis süsteemi kineetiline moment selle punkti suhtes ei muutu kogu liikumise vältel.
  • Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa mingi telje suhtes on null siis süsteemi kineetiline moment selle telje suhtes ei muutu kogu liikumise vältel.
  • Süsteemi kineetilise momendi teoreem masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel, ümber masskeskme Königi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt.
  • Kui süsteemi pöörlemisel ümber kinnistelje on kõikide välisjõudude momentide summa selle telje suhtes null, siis on nurkkiirus pöördvõrdeline selle telje suhtes võetud süsteemi inertsmomendiga.
  • Jäiga keha pöörlemise differentsiaalvõrrand

  • Panna kirja esimene järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist sisejõudude kohta.
    Sisejõud süsteemi summaarset kineetilist momenti muuta ei saa.
  • Panna kirja teine järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on süsteemi kineetilise momendi jäävuse seadus.
    Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide geomeetriline summa mingi punkti suhtes on null, siis süsteemi kineetiline moment selle punkti suhtes ei muutu kogu liikumise vältel.
  • Panna kirja kolmas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist kineetilise momendi jäävuse kohta ainult ühe telje suhtes.
    Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa mingi telje suhtes on null siis süsteemi kineetiline moment selle telje suhtes ei muutu kogu liikumise vältel.
  • Panna kirja neljas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreem relatiivsel liikumisel.
    Süsteemi kineetilise momendi teoreem masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel, ümber masskeskme Königi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt.
  • Panna kirja viies järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreemi erikuju süsteemi pöörlemisel ümber kinnistelje.
    Kui süsteemi pöörlemisel ümber kinnistelje on kõikide välisjõudude momentide summa selle telje suhtes null, siis on nurkkiirus pöördvõrdeline selle telje suhtes võetud süsteemi inertsmomendiga.
  • Panna kirja kuues järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist – jäiga keha pöörlemise diferentsiaalvõrrand.
  • Mis määrab ära süsteemi kineetilise momendi muutumise kiiruse?
    Süsteemi kineetilise momendi muutumise kiiruse määrab ära kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa.
  • Kirjutada jäiga keha pöörlemise diferentsiaalvõrrand. Milline on selle lahend juhul, kui parem pool on konstantne?
  • Mis on jõu elementaartöö? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
    Jõu elementaartööks nimetatakse skalaarset suurust, mis võrdub jõu ja selle rakenduspunkti elementaarsiirde skalaarkorrutisega.
  • Panna kirja 3 üldist valemit jõu töö arvutamiseks.
  • Kuidas arvutada jõu tööd üldjuhul, kui jõud on muutuv suurus ja ta rakenduspunkt läbib kõverjoonelise trajektoori?
    Kui jõu rakenduspunkt läbib kõverjoonelise trajektoori , siis võetakse lõpmata väikesele kaare osale ds kõõl dr. Kuna need on lõpmata väikesed suurused, siis ds ≈ dr ja kasutatakse valemit
  • Kuidas arvutada momendi tööd?
    Momendi töö saab arvutada korrutades momendi ja pöördenurga.
  • Millal on jõu töö võrdne nulliga?
  • Kui F = 0 ehk kui jõudu ei mõju
  • Kui s = 0 ehk kui nihet ei toimu
  • Kui jõud mõjub nihkega risti ehk λ = 90˚
  • Mida kujutab endast avaldis ?
    See avaldis kujutab endast jõu elementaartööd dW.
  • Mida kujutab endast avaldis ?
    See avaldis kujutab endast jõu tööd W.
  • Mida kujutab endast avaldis ?
    See avaldis kujutab endast jõu tööd W.
  • Sõnastada teoreem resultantjõu tööst mingil teeosal.
    Mingile punktile mõjuvate jõudude resultandi töö suvalisel teekonnal võrdub komponentjõudude tööde summaga samal teekonnal.
  • Kui suur on libisemishõõrdejõu () töö juhul, kui ratas veereb libisemata? Veeretakistusmomendi töö?
    Libisemishõõrdejõu H töö on libisemiseta veeremisel võrdne nulliga. Veeretakistusmomendi töö
    on alati negatiivne.
  • Millise valemiga arvutatakse momendi tööd juhul, kui see on muutuv suurus? Kui see on konstantne suurus?
    Kui moment on muutuv suurus
    Kui moment on konstantne suurus
  • Millega võrdub vedru elastsusjõud?
    c – vedru jäikustegur Δl -vedru pikenemine
  • Mis on vedru jäikustegur?
    Vedru jäikustegur näitab millist jõudu on vaja rakendada, et muuta vedru piikust ühe pikkusühiku võrra.
  • Mida nimetatakse jõu võimsuseks? Valem. Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
    Jõu võimsuseks nimetatakse jõu töö muutumise kiirust antud ajahetkel. Jõu võimsus võrdub jõu ja tema rakenduspunkti kiirusvektori skalaarkorrutisega. Võimsus on skalaarne suurus.
  • Kuidas arvutada jõu võimsust?
  • Mida nimetatakse konservatiivseks jõuks?
    Konservatiivseks jõuks nimetatakse jõudu, mille töö ei sõltu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ja pikkusest, vaid ainult alg- ja lõppasendist.
  • Mida nimetatakse konservatiivseks jõuks ja mida dissipatiivseks jõuks?
    Konservatiivseks jõuks nimetatakse jõudu, mille töö ei sõltu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ja pikkusest, vaid ainult alg- ja lõppasendist.
    Dissipatiivseks jõuks nimetatakse sellist jõudu, mille töö oleneb rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ja pikkusest.
  • Mida nimetatakse dissipatiivseks jõuks?
    Dissipatiivseks jõuks nimetatakse sellist jõudu, mille töö oleneb rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ja pikkusest.
  • Milliseid konservatiivseid jõudusid te teate?
    Raskusjõud, elastsusjõud, mistahes suunalt ja suuruselt konstantne jõud.
  • Milliseid dissipatiivseid jõudusid te teate?
    Hõõrdejõud, veeretakistusjõud, keskkonna takistusjõud.
  • Mille poolest erinevad konservatiivsed jõud teistest jõududest?
    Nende jõudude töö ei sõltu jõu rakenduspunkti trajektoori kujust ja pikkusest.
  • Mis on ekvipotentsiaalpind?
    Ekvipotentsiaalpinnaks ehk potentsiaalse energia tasemepinnaks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on potentsiaalsel energial ühesugune väärtus.
  • Mis on potentsiaalne energia (selgitada oma sõnadega)?
    Potentsiaalne energia on töö varu, mida keha omab oma asendi tõttu ruumis.
  • Kuidas on seotud elementaartöö ja elementaar-potentsiaalne energia?
    Masspunktile mõjuva jõu elementaartöö on võrdne miinusmärgiga selle masspunkti
    elementaarpotentsiaalenergiaga. dW = -dV
  • Kuidas asetseb konservatiivne jõud ekvipotentsiaalpinna suhtes?
    Konservatiivne jõud peab olema risti ekvipotentsiaalpinnaga ja on suunatud potentsiaalse energia kahanemise suunas.
  • Millega võrdub konservatiivse jõu töö üle kinnise kontuuri? Üle lahtise kontuuri punktist A punkti B?
    Konservatiivse jõu töö üle kinnise trajektoori on alati null. Konservatiise jõu töö üle avatud trajektoori punktist A punkti B on WAB = VA - VB
  • Millise skalaarfunktsiooni gradiendiks on potentsiaalne energia?
    Konservatiivne jõud on skalaarfunktsiooni −V(x, y, z) gradiendiks F = − grad V
  • Kuidas avaldub tehtud töö potentsiaalsete energiate kaudu? Kineetiliste energiate kaudu?
    Tehtud töö avaldub potentsiaalsete energiate kaudu W = V1 – V2
    Tehtud töö avaldub kineetiliste energiate kaudu W = T1 – T0
  • Millega on võrdne antud jõuvälja punktis asetseva punktmassi potentsiaalne energia? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
    Punktmassi potentsiaalne energia antud jõuvälja punktis on võrdne tööga, mida teevad
    punktmassile mõjuvad välja jõud punktmassi liikumisel antud punktist tagasi ”nullpunktini”. See on skalaarne suurus.
  • Millega on võrdne punktmasside süsteemi potentsiaalne energia?
    Punktmasside süsteemi potentsiaalne energia antud asendis on võrdne tööde summaga, mida teevad süsteemile mõjuvad potentsiaalsed jõud süsteemi liikumisel antud asendist tagasi ”nullasendini”.
  • Millega võrdub punktmassi kineetine energia? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kuidas see sõltub punkti liikumise suunast?
    Punktmassi kineetiline energia võrdub ½ massi ja kiiruse ruudu korrutisega. See on skalaarne suurus. See ei sõltu liikumise suunast.
  • Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi kineetilist energiat?
    Punktmasside süsteemi kineetiliseks energiaks nimetatakse skalaarset suurust, mis võrdub süsteemi kõikide punktide kineetiliste energiate summaga.
  • Kuidas arvutada jäiga keha kineetilist energiat kolmel peamisel erijuhul (mida meil vaja läheb)?
    Kui keha liigub translatoorselt
    Kui keha pöörleb ümber kinnistelje
    Kui keha liigub tasapinnaliselt
  • Sõnastada Königi II teoreem. Valem.
    Süsteemi (jäiga keha) kineetiline energia võrdub summaga masskeskme kineetilisest energiast, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass, ja süsteemi kineetilisest energiast relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti Königi telgede suhtes.
  • Milliste valemitega saab arvutada jäiga keha kineetilist energiat sfäärilise liikumise korral?
  • Sõnastada süsteemi kineetilise energia teoreem. Valem.
    Süsteemi kineetilise energia muutus tema liikumisel ühest asendist teise võrdub kõigi
    süsteemis mõjuvate välis- ja sisejõudude tööde summaga sellel liikumisel.
    T1 – T0 = We + Wi
  • Panna kirja järeldused süsteemi kineetilise energia teoreemist.
  • Kineetilise energia teoreem on esimene, kus tuleb arvestada ka süsteemi sisejõudusid
  • Süsteemi sisejõudude töö muutumatu süsteemi korral on 0.
  • Ideaalsete sidemetega süsteemi korral on reaktsioonijõudude tööde summa võrdne nulliga ja seetõttu on kineetilise energia teoreemis vaja leida ainult aktiivsete jõudude tööd.
  • Konservatiivsete jõudude mõju all oleva süsteemi mehaanikaline energia on konstantne.
  • Kineetilise energia teoreem süsteemi relatiivsel liikumisel Königi telgede suhtes koostatakse samuti nagu absoluutsel liikumisel.
  • Sisejõudude osa süsteemi kineetilise energia teoreemis üldjuhul.
    Sisejõudude tööd tuleb üldjuhul kineetilise energia teoreemis arvestada.
  • Mis on nn muutumatu süsteem ja millega on võrdne süsteemi sisejõudude töö sel juhul (süsteemi kineetilise energia teoreemi järelduse põhjal)?
    Muutumatuks süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi, milles sisejõudude rakenduspunktide vahelised kaugused ei muutu. Muutumatu süsteemi korral on sisejõudude töö võrdne 0-ga.
  • Millised sidemed on nn ideaalsed sidemed?
    Ideaalsed sidemed ei avalda süsteemi liikumisele mingit takistust ja reaktsioonjõud tööd ei tee.
  • Millega on võrdne süsteemi reaktsioonjõudude töö juhul, kui kõik sidemed on ideaalsed?
    Süsteemi reaktsioonjõudude töö on võrdne 0-ga, kui kõik sidemed on ideaalsed.
  • Panna kirja järeldus kineetilise energia teoreemist energia jäävuse kohta.
    Konservatiivsete jõudude mõju all oleva süsteemi mehaanikaline energia on konstantne.
  • Panna kirja järeldus kineetilise energia teoreemist süsteemi relatiivsel liikumisel Königi telgede suhtes.
    Kineetilise energia teoreem süsteemi relatiivsel liikumisel Königi telgede suhtes koostatakse samuti nagu absoluutsel liikumisel.
  • Panna kirja süsteemi kineetilise energia teoreem diferentsiaalkujul.
    Süsteemi kineetilise energia tuletis aja järgi võrdub kõikide süsteemile rakendatud välis- ja sisejõudude võimsuste summaga.
  • Millist osa mängivad sisejõud süsteemi kineetilise energia ja kineetilise momendi teoreemis?
    Kineetilise energia teoreemis tuleb ka sisejõude arvestada, kuid kineetilise momendi teoreemis sisejõude ei arvestata.
  • Mis on d’ Alembert ’i inertsjõud ja kuhu on see suunatud?
    D’Alembert’i inertsjõud tasakaalustavad masspunktile tegelikult rakendatud jõudu. Masspunkti inertsjõud tuleb alati suunata sellele punktile mõjuva kiirendusega vastupidiselt.
  • Sõnastada d’Alembert’i printsiip mehaanikalise süsteemi korral.
    Süsteemi liikumisel on igal ajahetkel süsteemile tegelikult rakendatud jõud tasakaalustatud inertsjõududega.
  • Mida kujutab endast kinetostaatika meetod?
    Kinetostaatika meetod kujutab endast dünaamika ülesannete lahendamise meetodit inertsjõudude kasutamisega.
  • Mida te võite öelda süsteemi tegeliku tasakaalu kohta d’Alembert’i printsiibi kasutamise korral?
    Tegelikult tasakaalu pole, sest punkt liigub kiirendusega. Tasakaalus süsteem peab aga olema kas paigal või liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Me vaid kujutame seda tasakaalu ette.
  • Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et inertsjõud on fiktiivsed jõud?
    Inertsjõud on fiktiivsed jõud, mis tähendab, et need pole tegelikult masspunktile rakendatud ja need ei vasta jõu definitsioonile.
  • Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d’Alembert’i printsiip on formaalne printsiip?
    See pole sisuline, vaid formaalne printsiip, seda kasutatakse vaid selleks et saaks dünaamika ülesandeid lahendada staatika võrrandite ja teoreemidega.
  • Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine).
    Translatoosel liikumise korral
    Pöörlemisel ümber kinnistelje, mis läbib masskeset
    Tasapinnalisel liikumisel
  • Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem.
    Inertsjõudude peavektor on moodulilt võrdne süsteemi kogumassi ja masskeskme kiirenduse korrutisega, suunatud vastupidiselt masskeskme kiirendusele.
  • Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem.
    Süsteemi inertsjõudude peamoment võrdub Süsteemi kineetilise momendi tuletisega aja järgi.
  • Millega võrduvad süsteemi inertsjõudude peavektor ja peamoment?
    Inertsjõudude peavektor on moodulilt võrdne süsteemi kogumassi ja masskeskme kiirenduse korrutisega, suunatud vastupidiselt masskeskme kiirendusele.
    Süsteemi inertsjõudude peamoment võrdub Süsteemi kineetilise momendi tuletisega aja järgi.
  • Kuidas asetsevad teineteise suhtes d’Alembert’i inertsjõud ja kiirusvektor kiireneva sirgjoonelise liikumise korral? Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral?
    Kiireneva sirgjoonelise liikumise korral on d’Alembeti inertsjõud ja kiirusvektor suunatud vastupidistesse suundadesse.
    Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral on d’Alembeti inertsjõud ja kiirusvektor suunatud samase suunda.
  • Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) virtuaalsiire; 2) jõu töö; 3) jõu võimsus; 4) jõu impulss ; 5) mass; 6) mass keskme Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17) d’Alembert’i inertsjõud; 18) normaalkiirendusele vastav inertsjõud; 19) tangensiaalkiirendusele vastav inertsjõud; 20) jõu elementaartöö; 21) punktmassi kineetiline energia; 22) jäiga keha kineetiline energia; 23) potentsiaalne energia; 24) inertsjõudude peamoment masskeskme C suhtes; 25) inertsjõudude peamoment z-telje suhtes; 26) peainertsmoment; 27) virtuaaltöö; 28) veereva ratta liikumishulk; 29) pöörleva keha kineetiline energia; 30) inertsjõudude peavektor; 31) punkti absoluutse siirde projektsioon x-teljele; 30) kineetiline energia jäiga keha translatoorsel liikumisel; 31) dissipatiivne jõud; 32) konservatiivne jõud; 33) üldistatud koordinaadid; 34) üldistatud kiirused; 35) üldistatud jõud;
  • Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu projektsioon tasapinnale; 4) jõu moodul; 5) jaotatud jõud; 6) jõu moment punkti suhtes; 7) jõu moment telje suhtes; 8) sideme reaktsioonjõud; 9) jõusüsteemi peavektor; 10) jõusüsteemi peamoment; 11) hõõrdejõud; 12) hõõrdetegur; 13) jõudude mingi telje suhtes võetud momentide summa; 14) jõupaari moment; 15) veeretakistustegur; 16) jõudude mingil teljel võetud projektsioonide summa; 17) jõusüsteemi resultant; 18) punkti loomulik koordinaat; 19) punkti Descartes’i koordinaadid; 20) punkti liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon teljele; 30) punkti kiirenduse projektsioon tasapinnale; 31) trajektoori kõverusraadius; 32) pöörlemiskiirendus; 33) punkti kaasaliikumise kiirus; 34) punkti relatiivne kiirus; 35) punkti kaasaliikumise kiirendus; 36) punkti relatiivne kiirendus; 37) punkti kaugus pöörlemisteljest; 38) Coriolise kiirendus; 39) keha raskuskeskme koordinaadid; 40) punkti poolt läbitud kaare pikkus;
    45
    • .DOC Laadi alla originaalfail 45 lk · .doc · 362 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Teooriaküsimused ja vastused #1 Teooriaküsimused ja vastused #2 Teooriaküsimused ja vastused #3 Teooriaküsimused ja vastused #4 Teooriaküsimused ja vastused #5 Teooriaküsimused ja vastused #6 Teooriaküsimused ja vastused #7 Teooriaküsimused ja vastused #8 Teooriaküsimused ja vastused #9 Teooriaküsimused ja vastused #10 Teooriaküsimused ja vastused #11 Teooriaküsimused ja vastused #12 Teooriaküsimused ja vastused #13 Teooriaküsimused ja vastused #14 Teooriaküsimused ja vastused #15 Teooriaküsimused ja vastused #16 Teooriaküsimused ja vastused #17 Teooriaküsimused ja vastused #18 Teooriaküsimused ja vastused #19 Teooriaküsimused ja vastused #20 Teooriaküsimused ja vastused #21 Teooriaküsimused ja vastused #22 Teooriaküsimused ja vastused #23 Teooriaküsimused ja vastused #24 Teooriaküsimused ja vastused #25 Teooriaküsimused ja vastused #26 Teooriaküsimused ja vastused #27 Teooriaküsimused ja vastused #28 Teooriaküsimused ja vastused #29 Teooriaküsimused ja vastused #30 Teooriaküsimused ja vastused #31 Teooriaküsimused ja vastused #32 Teooriaküsimused ja vastused #33 Teooriaküsimused ja vastused #34 Teooriaküsimused ja vastused #35 Teooriaküsimused ja vastused #36 Teooriaküsimused ja vastused #37 Teooriaküsimused ja vastused #38 Teooriaküsimused ja vastused #39 Teooriaküsimused ja vastused #40 Teooriaküsimused ja vastused #41 Teooriaküsimused ja vastused #42 Teooriaküsimused ja vastused #43 Teooriaküsimused ja vastused #44 Teooriaküsimused ja vastused #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 362 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mannawaht Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    1.Mida nimetatakse jõuks? kuni 337. Millega võrduvad süsteemi inertsjõudude peavektor ja peamoment?
    insenerimehaanika teooria

    Sarnased õppematerjalid

    Eksamiküsimused
    22
    doc

    Eksamiküsimused

    Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvival

    Insenerimehaanika
    Staatika-kinemaatika ja dünaamika
    22
    doc

    Staatika, kinemaatika ja dünaamika

    Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvival

    Insenerigraafika
    Dünaamika eksamiküsimuste vastused
    14
    doc

    Dünaamika eksamiküsimuste vastused

    Kordamisküsimused Dünaamika eksamiks 1. Sõnastada dünaamika I aksioom. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom

    Dünaamika
    Kordamisküsimused-Staatika ja Kinemaatika
    8
    doc

    Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

    Kordamisküsimused Staatika + Kinemaatika · Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon) · Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda jõud mõjub nimetatakse jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse kui pikendatakse jõuvektorit mõlemas suunas. · Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. · Millal nimetatakse kahte jõusüsteemi ekvivalentseteks? Kahte jõusüsteemi nimetatakse ekvivalentseteks kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega ilma, et keha liikumises või tasakaalus midagi muutuks. · Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? Jõusüsteemi, mis rakendatu

    Staatika kinemaatika
    Mehaanika eksam-
    11
    docx

    Mehaanika eksam

    Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui lugeda

    Füüsika ii
    Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused
    9
    docx

    Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

    1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutamist teoreetilises m

    Insenerimehaanika
    Eksamiküsimuste staatika-vastused
    9
    doc

    Eksamiküsimuste(staatika) vastused

    Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge ­ on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks ­ nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? tasakaalus (o

    Insenerimehaanika
    Kordamisküsimused - kinemaatika
    14
    docx

    Kordamisküsimused - kinemaatika

     Mis on punkti trajektoor? Trajektoor - pidev joon, mille joonistab punkt oma liikumisel.  Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul? r = r(t)  Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? Loomulik koordinaat punkti liikumisel on kõverjooneline koordinaat s. s = f (t )  Mis vahe on ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? Loomulikel koordinaatidel on trajektoori kujuline kõverjooneline koordinaattelg. t s   x 2  y 2  z 2 dt 0 Neid seob valem:  Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. s  f (t )  Kirjutada punkti liikumise seadus ristkoordinaatides. x  f1 (t ) y  f 2 (t ) z  f 3 (t )  Defineerida punkti liikumise kiirus. Kirjutada ka valem. Punkti liikumise kiirus on selle punkti kohavektori tuletis aja järgi. ds v  s

    Matemaatika


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (10)

    torumees profiilipilt
    Karl Toomingas: Väga kasulik, sisaldab nii staatika-kinemaatika kui ka dünaamika küsimusi/vastuseid. Piisab, et eksami teooriaosa 5-le teha. Ning kes joonised tahab näha, siis vaadaku J.Kirsi netiraamatust.
    20:51 30-04-2012
    raiuja profiilipilt
    raiuja: hea ja selge, kuid puuduvad üksikud vastused ning jooniseid ei ole
    23:43 09-12-2009
    pres profiilipilt
    pres: Väga hea materjal. 49lk kokku ;)
    15:07 07-12-2009



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun