Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides (0)

Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides
Uurimistöö
Alar Järvelaid
11.a
Juhendaja : õp Eve Karp
Tallinn 2015

Sisukor
Sissejuhatus 4
1. Filmimuusika olemus 6
1.1. Filmimuusika ajalugu 7
1.2. Muusika funktsioonid filmis 9
1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega 9
1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu 10
1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju 10
1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited 10
1.2.5. Tegevuse iseloomustamine 11
1.2.6. Liikumise illustreerimine 11
1.2.7. Stseenide ja montaažide ühendamine 11
1.2.8. Vaataja ajataju muutmine 11
1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine 11
1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine 12
1.2.11. Vastuolude tekitamine 12
1.2.12. Paroodia 12
1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas 12
1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine 13
1.2.15. Publiku liitmine 13
1.2.16. Vaataja „õigesse suunda“ juhtimine 13
1.3. Filmimuusika loojad 14
1.3.1. Alfred Newman (1901 - 1970) 14
1.3.2. John Towner Williams (1932) 15
1.3.3. Howard Leslie Shore (1946) 16
1.3.4. James Roy Horner (1953) 16
1.3.5. Hans Florian Zimmer (1957) 17
2. Uurimuslik osa 20
2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused 20
2.1.1. Filmivaatamise sagedus 20
2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai 21
2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima 22
2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited 22
2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine 23
2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine 25
2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine 26
2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates 27
2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad 27
2.1.10. Filmimuusika olulisim roll 28
2.1.11. Õpilaste hinnangud oma teadmistele filmimuusikast 29
3. Analüüs ja järeldused 31
Kokkuvõte 34
Kasutatud materjalid 35
Lisa 1 Küsitlus 131. lennule 37
Resümee 39
Abstract 40
Sissejuhatus 4
1. Filmimuusika olemus 6
1.1. Filmimuusika ajalugu 7
1.2. Muusika funktsioonid filmis 9
1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega 9
1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu 9
1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju 9
1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited 10
1.2.5. Tegevuse iseloomustamine 10
1.2.6. Liikumise illustreerimine 11
1.2.7. Stseenide ja montaažide ühendamine 11
1.2.8. Vaataja ajataju muutmine 11
1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine 11
1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine 11
1.2.11. Vastuolude tekitamine 12
1.2.12. Paroodia 12
1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas 12
1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine 12
1.2.15. Publiku liitmine 13
1.2.16. Vaataja „õigesse suunda“ juhtimine 13
1.3. Filmimuusika loojad 13
1.3.1. Alfred Newman (1901 - 1970) 13
1.3.2. John Towner Williams (1932) 14
1.3.3. Howard Leslie Shore (1946) 16
1.3.4. James Roy Horner (1953) 16
1.3.5. Hans Florian Zimmer (1957) 17
2. Uurimuslik osa 20
2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused 20
2.1.1. Filmivaatamise sagedus 20
2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai 21
2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima 22
2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited 22
2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine 23
2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine 25
2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine 26
2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates 26
2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad 27
2.1.10. Filmimuusika olulisim roll 28
2.1.11. Õpilaste hinnangud oma teadmistele filmimuusikast 28
3. Analüüs ja järeldused 30
Kokkuvõte 33
Kasutatud materjalid 34
Lisa 1 Küsitlus 131. lennule 36
Resümee 39
Abstract 40

Sissejuhatus

Uurimistöö teema õpilaste teadlikkusest filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides sai valitud tänu selle aktuaalsusele sõpruskonnas ja autori isiklikule huvile nii valitud teema kui ka filmimuusika enda vastu. Autor on täheldanud, et noored kuulavad tänapäeval väga palju muusikat ja on sellega ka küllaltki hästi kursis ning vaadatakse ka palju filme. Sellest tulenevalt tekkis küsimus, kui teadlikud ollakse filmimuusikast ja kui palju sellele filmi vaadates tähelepanu pööratakse.
Töö eesmärkideks on välja selgitada 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja kuidas see on korrelatsioonis filmide vaatamise sagedusega, samuti õpilaste teadlikkus filmimuusika funktsioonidest filmides. Lisaks huvitab autorit , milliseid funktsioone peetakse kõige tähtsamateks filmi vaatamise seisukohalt ning kuidas see erineb poiste ja tüdrukute seas, kui palju muusikale filmi vaadates üleüldse tähelepanu pööratakse, milliseid Eesti ja välismaa filmimuusika loojaid tuntakse ja kas neid tuntakse rohkem poiste või tüdrukute seas ning milline neist on õpilaste seas kõige hinnatum .
Antud tööl on mitu hüpoteesi. Esiteks on 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast väike ja see on korrelatsioonis vähese filmide vaatamisega. Teiseks, teadlikkus filmimuusika funktsioonidest on küll suurem, aga mitte märkimisväärne ning lisaks leitakse kindel filmimuusika funktsioon, mis on õpilaste jaoks kõige olulisem, ja see funktsioon on samasugune nii poiste kui tüdrukute seas. Kolmandaks , muusikale pööravad õpilased filmi vaadates palju tähelepanu, välismaa filmimuusika loojaid tuntakse peale nende, keda küsitluses mainitakse, vähem kui Eesti heliloojaid (poiste seas paremini kui tüdrukute) ja õpilaste seas on kõige populaarsem filmimuusika kirjutaja Hans Zimmer, kuna ta on tänapäeva üks tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid.
Uurimistöö on ainulaadne, kuna valitud teema varasem käsitlus puudub.
Seoses selle uurimistööga korraldatakse küsitlus, mis hõlmab tervet 131. lendu. Küsitluses uuritakse õpilaste faktiteadmisi filmimuusikast, uuritakse õpilaste teadmisi filmimuusika funktsioonidest ja filmimuusika kirjutajatest. Küsitakse, kui sageli õpilane filme vaatab, milliseid Eesti ja välismaa filmimuusika kirjutajaid ta tunneb, kes on tema lemmik filmimuusika kirjutaja ja milline on filmimuusika olulisim funktsioon filmis. Küsitluse lõpus palutakse kokkuvõtlikult hinnata oma teadmisi filmimuusikast.
Olgu mainitud, et poiste ja tüdrukute teadmiste erinevusi võrreldakse vaid nende filmimuusika loojate tundmises, keda küsitluses ei mainita.
Uurimistöö esimeses peatükis uuritakse erinevate veebilehtede abil filmimuusika olemust, ajalugu, funktsioone filmis ja selle loojaid. Teises peatükis käsitletakse tervet 131. lendu hõlmava küsitluse tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldus, mis toetub esimeses peatükis välja toodud faktidel.
Autor tänab oma juhendajat, õpetaja Eve Karpi , hea koostöö eest ja kõiki küsitlusele vastanud õpilasi. Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest.

1. Filmimuusika olemus

Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music)
Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes režissööri nägemusest filmist . Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014)
Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi režissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirežissööri poolt. (Wikipedia 2003 s.v. film score )
Filmimuusika hõlmab väga suurt hulka erinevaid muusikastiile olenevalt filmitüübist ja filmi olemusest, mida see saadab . Tänapäeval on enamus loodud muusikast orkestritükid, mis baseeruvad lääne klassikalisel muusikal , kuid suur osa muusikast on mõjutatud ka jazzist, rockist, popist, bluesist ja etnilisest muusikast. Alates 1950. aastatest on filmimuusikasse hakatud kaasama ka elektroonilisi elemente. Tänu tehnoloogia arengule saab ka väikese-eelarvelistele filmidele lisada akustilistele instrumentidele sarnaseid helisid neid muusikaprogrammidega imiteerides. ( Ibid .)
Suuremal osal filmidest on neljakümne kuni saja kahekümne minuti jagu muusikat. Mõnedel filmidel on väga vähe muusikat või muusika puudub, teistel aga kõlab muusika kogu filmi vältel taustaks. Dogme 95 on žanr , milles kõlab vaid filmis leiduvatest allikatest, näiteks telekast ja raadiost kõlav muusika. Seda nimetatakse allika muusikaks (ingl „source music“), kuna see kõlab ekraanil olevast allikast, mida on võimalik näha ja sellesse ka sekkuda, näiteks raadiost tulev heli vaiksemaks keerata. (Wikipedia 2003 s.v. film score)

1.1. Filmimuusika ajalugu

Filmimuusika sai alguse vajadusest summutada filmiprojektorite poolt tekitatav müra , mis häiris vaatajaid, kuna sellel ajal ei eraldanud projektorit ja auditooriumi helikindel sein. Filmimuusikat mängiti esimest korda taustaks 1890. aastate algul tummfilmile, kus muusikaline saatja mängis jooksvalt filmile taustamuusikat. Selleks kasutati enamasti pianisti või organisti abi. Algselt oli muusiku valik, millist muusikat ta mängib või improviseerib, kuid üsna pea hakkasid filmitegijad seda ise täpsustama ja lasid selle vahel ka spetsiaalselt luua. ( Paterson 1999)
Sajandi vahetusel hakkas muusika filmis aina suuremat rolli omama. Filmitootjad hakkasid väljastama juhiseid selle kohta, millist muusikat konkreetsele stseenile mängida. Samuti hakkasid ilmuma muusikakogumikud filme saatvatele muusikutele, mille sisu oli organiseeritud meeleolu tüübi järgi. 1910 . aastatel tegi kinoorel, mis oli spetsiaalselt tummfilmide saatmiseks välja töötatud, oma debüüdi filmimuusikas . Kinoorelit kasutati 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil. Suuremates kinodes hakati juba ka instrumentaalansambleid ja koore kaasama. (A Brief History...: 2012)
1920. aastate algul hakati muusikat filmide jaoks salvestama, seetõttu vähendati filmile vahetut muusika taustaks mängimist. 1920ndate lõpuks tegi filmiga sünkroniseeritud muusika oma debüüdi. Filmile peale lindistatud muusika kõrvaldas varsti lõplikult vajaduse filmi muusikalisele saatjale. 1920. aastatel rajati Hollywoodi tippstuudiod, see aeg sai ajaloos tuntuks kui filminduse kuldajastu. Hollywoodi voolas sisse talente nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Euroopast, nende seas oli ka hulgaliselt klassikaliselt treenitud heliloojaid. Sellega kaasnesid 19. sajandi romantismi stiilis korraldus filmimuusikas ja filmimuusika ühed kõige meeldejäävamad teosed. Filmimuusika arenguga tuli esile idee muusikat rohkem jutustava elemendina kasutada. Selle idee juured asusid eeskätt Richar Wagneri ooperites . Wagner käsitles oma töid kui kunstiteoseid , mis hõlmasid muusikat, luulet, draamat ja visuaalset külge ja sulatas need elemendid kokku üheks žanriks. Wagneri idee „lõputust meloodiast“ oli juhend pidevaks muusika mängimiseks ekraanil toimuva saatmiseks. Selline stiil, kus muusika pidevalt taustaks mängis, oli kasutusel pea kakskümmend aastat. (Ibid.)
Mängufilmistiili film noir (see kajastab peamiselt korrumpeerunud, kriminaalset ja vägivaldset maailma) populaarsuse kasvuga 1950. aastatel tekkis vajadus karmimale ja jäigemale muusikale. Heliloojad hakkasid katsetama jazzi , dissonantside, atonaalsuse ja elektrooniliste helidega, et uue žanriga anda vaatajale edasi müstiline, kahtlev ja ebaselge tunne. 1956. aastal kirjutasid Louis ja Bebe Barron, mõlemad klassikalise koolitusega muusikud , esimese täielikult elektroonilistest elementidest koosneva partituuri filmile „Keelatud planeet“ ( 1959 ), kasutades transistoreid ja lüliteid, et tekitada „elektroonilisi tonaalsusi“. Sümfoonilist muusikat kirjutati vaid suure eelarvega filmidele ja paljudel oli hea meel selle populaarsuse languse üle. Aaron Copland, tuntud USA helilooja ja dirigent , arvas , et sümfooniline muusika filmides on liiga piirav ja ettearvatav. Igor Stravinski , kes lükkas pidevalt tagasi pakkumisi filmidele muusikat kirjutada, kahtles filmimuusika olemasolu üle, öeldes, et selle ainus eesmärk on „toita“ heliloojaid. (A Brief History...: 2012)
Teise maailmasõja tagajärjel algas võimsa Hollywoodi stuudio süsteemi lagunemine . Kinopiletite müügiarvud vähenesid, kui televiisorid inimeste kodudesse aina suuremates numbrites saabuma hakkasid. Stuudiotel tekkis vajadus otsida lisaallikaid, kust tulu saada. Selleks allikaks sai filmi „tunnuslaul“. Filmimuusika, mis oli varem hoolikalt omavahel ühendatud paladest koosnev tervik, hakkas muutuma rohkem laululaadseks, millele sai hiljem sõnad lisada. Tulemusena tekkis eraldiseisev teema, millega plaatide ja nootide müüki suurendada. Selline muutus tegi vanakooli heliloojate töö raskeks. Popmuusika , eriti uue žanri Rock & Rolli ilmumine filmimuusikasse hakkas tekitama pingeid uute ja vanade stiilide pooldajate vahel. (Ibid.)
Viimase neljakümne aasta jooksul on filmimuusikast saanud popurrii erinevatest stiilidest, ühendades originaalsed teosed olemasolevate teostega, olgu selleks klassikaline, jazz - või popmuusika. Filmitööstuses nii nagu ka igas teiseski tööstuses, on oluline kasum. Seetõttu müüakse filmidele loodud muusikateoseid allalaaditava sisuna või CD peal. Sageli palgatakse tuntud artist, et salvestada filmi tunnuslaul, kuna artisti populaarsus mõjutab tugevasti ka laulu populaarseks saamist. Klassika ajastu teosed on saanud osaks filmide taustamuusikast, millest mõnesid on hakatud seostama rohkem filmi teemamuusikana kui iseseisvate teostena. Arvuti on avanud uue maailma varem kättesaadamatutele elektroonilise kompositsiooni meetoditele. Klassikaline sümfooniline muusika tegi tagasituleku 1970. aastatel kassahittide ja filmisaagade seas ning tänapäeval on see stiil, mida kunagi peeti vanamoodsaks, tänu sellistele heliloojatele nagu John Williams, James Horner, Danny Elfman, Howard Shore ja Hans Zimmer, taas kasutusele tulnud ja filmide (eriti suure eelarvega filmide) seas edukaks saanud. (A Brief History...: 2012)

1.2. Muusika funktsioonid filmis

Muusikal on filmides väga palju erinevaid funktsioone. See võib omada erinevaid ülesandeid, mis on tähtsad kas filmi emotsionaalse poole või loo jutustamise suhtes. Filmitegijale ei ole muusikaga arvestamine filmi planeerides/filmides mitte ainult kasulik, vaid hädavajalik. Filmi osad ei pruugi näida esialgu üldse õnnestunud, kuid õige muusikaga võivad need anda vaatajale fantastilise efekti. (Redman 2014)

1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega

Muusika üks kõige selgemaid rolle filmis on vaatajale soovitud emotsioonide tekitamine ja emotsioonidega manipuleerimine . Erinevad helid tekitavad erinevaid emotsioone: rõõmu, hirmu, paanikat, meeleheidet, kurbust jpt. Näiliselt neutraalne nägu on võimalik muusikaga emotsionaalseks muuta ja selle kaudu ka vaatajas emotsioone tekitada. teaduskirjanik Philip Ball, „Muusika instinkti“ autor, ütleb, et inimese aju on programmeeritud reageerima emotsionaalselt: „ Meie reageerimine teatud tüüpi helile on midagi nii sügavalt kinnistunut, et me ei saa seda reaktsiooni välja lülitada.“ Filmimuusika heliloojad teavad seda ja kasutavad seda teadmist, et leida otsetee emotsioonideni ilma, et me loogilist mõtlemist enne kasutaksime. (Ibid.)

1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu

See on muusika üks tugevamaid funktsioone filmides. Muusika võib seada filmi meeleolu juba esimesel esitamise hetkel, mis võib anda vaatajale teada, mis žanri filmiga on tegu ja kui dramaatiline see on. Seda funktsiooni saab kasutada ka ootamatute sündmuste loomiseks. (Ibid.)

1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju

Muusika aitab vaatajal filmi süžeest aru saada, see on trikk , mille filmitegijad Richard Wagneri juhtmotiivi kasutamisest ooperites üle võtsid. Filmimuusika heliloojad loovad iseloomulikke muusikalisi tunnuseid või teemamuusikat tegelastele, situatsioonidele ja kohtadele. Näite võib tuua „Sõrmuste isanda“ triloogiast, kus optimistlikku, kiiret muusikat mängitakse kääbikutele, kuid vennaskonnale mängitakse romantiliselt kangelaslikku muusikat. Nii nagu erinevatele tegelastele luuakse iseloomulik tunnusmuusika, tehakse seda ka erinevatele kohtadele ja asjadele. On olemas teaduslikke tõestusi sellisest muusikaga mõjutamise toimimisest, teatab Matthew V. Skelton veebilehel Film Score Monthly, põhinedes Claudia Bullerjahni ja Markus Guldenringi avastustele, kes uurisid filmimuusika mõju kasutades sisuanalüüsi ja leidsid , et filmimuusika polariseerib emotsionaalset atmosfääri ja mõjutab arusaama süžeest. ( Hoffmann 2011)

1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited

Muusikat võib kasutada selgitamaks tegelaste või tegelaste grupi sotsiaalset päritolu või kultuurilist tausta ja filmid toetuvad sageli muusikale, et aidata sätestada ajaperiood või määrata asukoht . Kui kasutada barokkstiilis muusikat, seab see stseeni 18 sajandisse näiteks filmis „Tagasi tulevikku“ (1985) kasutati „tänapäevaste“ stseenide jaoks futuristlikku muusikat ja nostalgilist 80ndate muusikat, et viidata minevikus toimuvatele stseenidele. Sageli mängitakse toimuva stseeni geograafilise asukohale omast muusikat. Niimoodi võib seda tegevuse näiteks Venemaale ilma, et inimene peaks teadma, kus stseen täpsemalt aset leiab. Muusika ei pea olema autentne, et olla efektiivne. Sageli kasutatakse nii öelda pseudo -autentsust, kus teatud asukohale mängitav iseloomulik muusika ei pruugi tegelikkuses selline olla. (Ibid.)

1.2.5. Tegevuse iseloomustamine

Muusika saab anda hinnangu stseenile, mis avaldab näiteks sõjastseeni kangelaslikkuse, dialoogi kurbuse jne. Selle funktsiooniga ei tohiks liialdada, kuna nii tekib oht tüütavaks ja korduvaks muutuda. Filmimuusika algusaegadel oli muusika funktsioon peamiselt piltide kommenteerimine. Tänapäeval tajutakse sellist võtet ülearusena, kuid kavalalt kasutades võib see vaatajale positiivselt mõjuda. (Ibid.)

1.2.6. Liikumise illustreerimine

See on muusika funktsioon, mis on pigem vanamoodne ja komöödiates kasutatav. Iga liigutust muusikaga rõhutades kasutati väga sageli Miki Hiire joonisfilmides, näiteks ksülofonilööke, kui keegi kulme tõstab või tegelase aeglase või kohmaka käimise rõhutamine käimise tempos tuuba mängimisega. See funktsioon võib ka dramaatilistel hetkedel omapärast efekti anda. (Hoffmann 2011)

1.2.7. Stseenide ja montaažide ühendamine

Muusikaga saab väga edukalt stseene kokku siduda. Rohmaka stseeni muutuse saab teha sujuvaks sellele muusikat lisades. Sellise funktsiooni üks äärmusi on montaažid, mis toimivad väga hästi muusikaga. Isegi kui montaažis on suured erinevused ajaperioodide või kohtade vahel, on muusika suuteline montaaži ühtseks tervikuks ja paremini arusaadavaks muutma . (Ibid.)

1.2.8. Vaataja ajataju muutmine

Vaataja ajataju on muusikale fantastiline mänguväljak. Isegi ainult muusika tempo vaheldumine saab anda tõuke stseeni kiirusele või panna selle venima. Stseeni, kus inimene ootab 30 sekundit, võib aeglase ja igavana tunduva muusikaga muuta vaatajale palju pikemaks, kui see tegelikult on ja kellelegi tagaajamise muuta kiiremaks ja põnevamaks, lisades tempokat ning erutavat muusikat. (Ibid.)

1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine

Muusikaga ei saa mitte ainult ajataju mõjutada, vaid ka ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumist. Väga intiimset viiuli – klaveri duetti ulmefilmi teemana kasutada tunduks sama vale, kui terve sümfooniaorkestri võimas ja vali kõla vaiksele kahe tegelasega filmile, mis leiab aset väikeses korteris. Ka heliregister võib anda aimu ruumi suurusest ja toimuva tegevuse mõõtmetest aimu anda. (Ibid.)

1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine

Muusika abil saab ideaalselt iseloomustada luupainajaid ja olukordi , kus ollakse šokeeritud või halvatud . Kõike, mis tekitab tunde ebareaalsusest, saab märgatavalt suurendada muusikaga. Tegelase õudusunenäo saab muusikaga teha vaatajale palju tugevamini mõjuvaks ja õudsemaks. (Hoffmann 2011)

1.2.11. Vastuolude tekitamine

Muusika, mis kõlab stseenis ootamatult või nii nagu see ei peaks kõlama, tekitab tunde, et „miski ei ole õigesti“. See töötab hästi dialoogidega, mis on tegelikult jutu sisult neutraalsed, kuid sünge ja pahaendelise muusikaga koos jääb mulje nagu midagi hakkaks juhtuma või midagi on valesti. (Ibid.)

1.2.12. Paroodia

Muusika võib tugevasti mõjutada ka seda, kas vaataja näeb stseeni tõsise või naljakana. Säärast muusika funktsiooni saab kasutada loomaks suurepäraseid paroodiad tegelastest või situatsioonidest filmis. Lihtsa näitena võib tuua tegelase, kes tahab olla õel ja üritab ka vastavalt käituda, kuid muusika annab talle pentsiku ja ohutu ilme. (Ibid.)

1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas

Muusika saab mõjutada ja stimuleerida meie põhilisi emotsioone, näiteks hirmu ja seeläbi kogetava emotsiooni füsioloogilisi tagajärgi esile kutsuda, milleks on hirmu korral kiirenenud südamerütm, higised käed jne. Neid efekte kasutatakse eriti sageli õudusfilmide ja trillerite korral. Väga tugeva ja valju heli korral on vaataja kehal ja teadvusel peaaegu et võimatu emotsioonidest ja nendega seotud füsioloogilistest tagajärgedest eemalduda. Äkilised efektid muusikas ja filmis, samuti ka hirmuäratavad pingete üleskerimised on väga sagedased ja töötavad hästi, kuid võivad liiga sageli kasutades tunduda labase trikina. On võimalik ka pehmemaid ja vähem märgatavaid muutusi vaataja füsioloogias tekitada, mis ei pea olema sama nähtavad kui hirmu tundmise korral. (Ibid.)

1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine

Väike poiss uitamas üksinda mööda suurlinna oleks stseen, millele sobiks väga hästi muusika kasutamine, kus muusikaga luuakse objektidele mittevisuaalne suurus. Sellisel juhul saab muusika suurendada visuaalseid erinevusi poisi ja linna vahel, andes poisile näiteks süütu flöödimotiivi madala ja kihava muusika kõrval, mis sümboleerib suurlinna. Nii tehes saab asjad, mida ekraanil nii ei näe, seada suhtesse. Kui süütu poiss on aga tegelikult vapper ja julge isik, kes on juba hakanud või hakkab suuri tegusid korda saatma , saab muusika selle poisi seada teise „suurusesse“, isegi, kui pildid seda veel ei avalda. (Hoffmann 2011)

1.2.15. Publiku liitmine

Sellise funktsiooni üks selgeid näiteid on hümnid , mille funktsioon on sarnane: liita rahvas. Sama toimib ka filmimuusikas. Eufoorilised ja kangelaslikud kooskõlad on väga efektiivsed loomaks kollektiivset emotsiooni. Sageli kasutatakse selleks tuntud laule või muusikat, kuna nendega on lihtsam siduda kogu publikut kui kasutades uut originaalset muusikat, mis on kuulajale võõras. Originaalse muusika kasutamine ei ole aga välistatud. Väga hästi kirjutatud ja vaatajates võidutunnet tekitav muusika võib samamoodi publikut ühendada. Kui filmi esimesel osal oli selle jaoks meeldejääv originaalne muusika, kasutatakse sageli sama muusikat ka tulevastes osades. See annab filmisaagale äratuntavuse seoses filmis aset leidvate võiduhetkedega. (Ibid.)

1.2.16. Vaataja „õigesse suunda“ juhtimine

Muusika üks sageli kasutatavaid funktsioone, kuigi mitte kõige üllam, on vaataja „õigesse suunda“ juhtimine tegelaste või sündmuste suhtes, milles vaataja kindel ei ole. Sarnast võtet on kasutatud ka propagandafilmides läbi aegade. Seda muusika funktsiooni saab väga kavalalt ära kasutada näiteks olukorras, kus tegelane, keda kujutatakse heana, on tegelikult halb. Sel juhul aga avaldatakse see fakt alles filmi lõpus. Kui vaataja hakkab arvama , et tegemist võib olla kurja tegelasega, saab muusika panna sellele kahtlusele vastu töötama. (Ibid.)

1.3. Filmimuusika loojad

1.3.1. Alfred Newman (1901 - 1970)

Alfred Newman sündis 17. märstil 1901. aastal New Havenis Connecticutis USAs. Newman oli kõrgelt hinnatud dirigent, helilooja ja üks esimesi originaalse filmimuusika kirjutajaid. Newman sündis vaesesse peresse ja oli kümnest lapsest vanim, kuid tema huvile muusika vastu suudeti sellele vaatamata rakendus leida ja viie aastaselt pandi ta klaverit õppima. Ta hakkas harjutama naabri klaveril Sigismund Stojowski käe all. Teismeeas hakkas ta muusikaga ka raha teenima ja sai väljaõppe kompositsioonis Rubin Goldmarki käe all. 1930. aastal saabus Newman Hollywoodi ja hakkas seal dirigendina tööle. Seal sai ta eratunde ekspressionismi rajaja Arnold Schönbergi käest. 1940. aastal algas Newmani 20 aasta pikkune kärjäär muusikalise juhina 20th Century Foxi Stuudios. Newman kirjutas tušši, mis saadab stuudio logo Foxi toodetud filmide alguses, mis on samal eesmärgil kasutusel ka tänapäeval. Foxi stuudiole töötades arendas ta välja Newmani Süsteemi, millega sai sünkroniseerida filmi tegevuse sellele loodud muusikaga. Newmani Süsteem on siiani kasutusel. Newmani üle neljakümne aasta kestnud karjääri jooksul jõudis ta komponeerida muusika enam kui kahesajale filmile. (Alfred Newman...: 2005)
Newman oli ka kõrgelt hinnatud dirigent. Ta orkestreeris ja dirigeeris nii enda kui ka paljude teiste heliloojate muusikat. Lisaks sellele dirigeeris ta muusikat paljudele Broadway filmiadaptsioonidest muusikalidele (enne Hollywoodi minemist oli ta kümme aastat Broadwayl töötanud), samuti mitmetele originaalsetele Hollywoody muusikalidele. (Wikipedia 2004 s.v. Alfred Newman)
Newman oli üks esimesi heliloojaid, kes hakkas originaalset filmimuusikat kirjutama. Erinevalt enamusest tema kolleegidest, kirjutas Newman muusikat vaid filmidele. Newman oli oma aja üks hinnatumaid filmimuusika loojaid, tänapäeval peetakse teda üheks parimaks muusikuks, kes kunagi filminduses töötanud on. (Ibid.)
Newmani rekordit üheksa võidetud Oscariga pole siiamaani ükski helilooja ületanud. Kokku on Newmani Oscarile nomineeritud neljakümne viiel korral, mis teeb temast kolmanda kõige nomineerituma isiku Walt Disney ja John Williamsi järel. (Ibid.)
Tema tuntumad teosed on seotud selliste filmidega nagu „ Zorro märk“ (1940), „Bernadette´i laul“ (1943), „Anastasia“ (1956), „Anne Franki päevik“ (1959), „Kuidas võideti lääs“ (1962) jpt. (Ibid.)

1.3.2. John Towner Williams (1932)

John Towner Williams sündis 8. veebruaril 1932. aastal New York Citys New Yorgis USAs. Ta on üks tänapäeva populaarsemaid, edukamaid ja rikkamaid heliloojaid. John Williams on võitnud viis Oscarit , kakskümmend üks Grammyt, neli Kuldgloobust ja kolm Emmyt. Kõige paremini on Williams tuntud filmimuusika loojana, kuid ta on ka kuulus kontsertteoste kirjutaja ja dirigent. (Wikipedia 2002 s.v. John Williams)
Williams on õppinud kompositsiooni California Ülikoolis. Pärast teenistust Õhuväes aastatel 1952 - 1955 naasis Williams oma kodukohta New Yorki ja läks õppima klaverit Julliardi kooli. New Yorgis elades töötas ta klubides jazzpianistina. Seejärel pöördus Williams tagasi Los Angelesse, kus ta oma karjääri filmitööstuses alustas, töötades selliste heliloojatega nagu Bernard Hermann, Alfred Newman ja Franz Waxman. 1960. aastatel kirjutas Williams muusikat paljudele telesaadetele, võites oma töö eest kaks Emmyt. (John Williams...: 2006)
1970ndate ajal oli Williams katastrooffilmide muusika kuningas selliste töödega nagu „Poseidoni seiklus “ (1972), „Maavärin“ (1974) ja „Leegitsev pilvelõhkuja“ (1974). tema psühholoogiline muusika filmile „Pildid“ (1972) püsib siiani ühe innovatiivsema tööna filmimuusikas. Peale mõningast koostööd režissööri Steven Spielbergiga ühinesid nad taas filmiga „Lõuad“ (1975), millega nad end „kassahiti meeskonnana“ tõestasid. Williams sai filmi „Lõuad“ eest oma esimese Oscari originaalse muusika eest ning lisaks sellele soovitas Spielberg teda George Lucasele. Williams tegi Erich W. Korngoldi, Franz Waxmani ja teiste Hollywoodi kuldajastu heliloojate eepilise muusika Lucase filmiga „Tähtede sõda: osa IV - Uus lootus“ (1977) taas populaarseks. Selle muusika sai ajaloo enim müünuks filmimuusika teoseks. Järgmise viie aasta jooksul kirjutas Williams palju eepilist muusikat suurtele ja eepilistele filmidele: „Superman“ (1978), „Indiana Jones kadunud laeka jälil“ (1981). Suur läbikukkumine esines aga filmiga „Südamelöögid“ (1981), mis sai kriitikutelt hävitavaid hinnanguid. (John Williams Biography ...: 2013)
Väga hästi tuntud filmid, milles kõlab Williamsi loodud muusika on „E.T. - sõber kaugelt“ (1982), „Juuraajastu park“ (1994), „Schindleri nimekiri“ (1995), „ Reamees Ryani päästmine“ (1999), „A.I. - tehisintellekt “ (2002), „ Harry Potter ja tarkade kivi“ (2003) jpt. (John Williams...: 2006)

1.3.3. Howard Leslie Shore (1946)

Howard Leslie Shore sündis 18. oktoobril Torontos Ontarios Kanadas. Shore on tänapäeva üks austatumaid ja hinnatumaid heliloojaid ja dirigente. Shore sai oma ametliku hariduse Berklee Muusikakoolist. Aastatel 1969 - 1972 oli ta rokkbändis Lighthouse altsaksofonimängija. Ta oli üks naljasaate Saturday Night Live loojaid ja oli selle muusikaline juht aastatel 1975 - 1980. Kui Howard Shore valiti „Sõrmuste isanda“ muusika kirjutajaks , oli see paljudele suur üllatus , kuna ta oli tavaliselt seotud süngemate filmidega ja ei olnud nii mastaapse projektiga veel töötanud. Kuid tema valik tasus end ära, sest töö Peter Jacksoni „Sõrmuste isanda“ triloogiaga püsib siiani tema kõige suurema saavutusena, olles üks edukamaid filmimuusika teoseid läbi aegade ja võites talle kolm Oscarit. „Sõrmuste isand : Kaks kantsi “ ( triloogia teisele osale) Shore´i poolt kirjutatud muusikat Oscarile esialgu ei nomineeritud, kuna reeglite järgi ei olnud varasemates töödes kasutatud muusika lubatud originaalse muusika Oscarile nomineerida, kuid see reegel muudeti kehtetuks. Teda on tunnustatud ka nelja Grammy ja kolme Kuldgloobusega. (Howard Shore Biography...: 2014)
Shore´i muusikat on esitatud kontsertidel üle maailma. 2003. aastal dirigeeris Shore Uus- Meremaal sümfooniaorkestrit ja koori „Sõrmuste isanda sümfoonia “ esietendusele. Nüüdseks on maailma kõige prestiižsemad orkestrid esitanud „Sõrmuste isanda“ muusikat kinolina taustal üle 285 korra. (Ibid.)
Howard Shore´i filmograafia tuntumad filmid on „Kärbes“ (1986), „ Voonakeste vaikimine “ (1991), „Meie issi – Mrs. Doubtfire“ (1993), „Philadelphia“ (1993), „ Seitse “ (1995), „Sõrmuste isanda“ triloogia (2001 – 2003), „Kahe tule vahel“ (2006), „Hugo“ (2011), „Kääbiku“ triloogia (2012 – 2014) jpt. (Ibid.)

1.3.4. James Roy Horner (1953)

James Roy Horner sündis 14. augustil 1953. aastal Los Angeleses. Horner alustas klaveri õppimist viie aastaselt ja sai koolituse Kuninglikus Muusikakolledžis Londonis. Peale lõpetamist kolis ta 1970. aastatel Californiasse. Kui Horner Lõuna-California Ülikoolis muusikas Bakalaurusekraadi sai, läks ta magistriõppesse California Ülikooli ja hakkas seal ka muusikateooriat õpetama. Ta pälvis doktorikraadi kompositsioonis ja muusikateoorias. 1970. aastate lõpus hakkas Horner Ameerika Filmi Instituudi jaoks tudengite filmidele muusikat looma, mis avas talle tee filmimuusikasse. Horneri esimene väga suur projekt oli „ Star Trek II : Khani raevule“ muusika kirjutamine 1982. aastal. Esialgu tahtis filmi režissöör Nicholas Meyer palgata Jerry Goldsmithi, kuid Goldsmith osutus liiga kulukaks, mis viis hoopis Horneri palkamiseni ja juhatas filmi suure edu järel Horneri arvukate pakkumisteni ja võimalusteni töötada maailmatasemel esinejatega ja režissööridega, näiteks Londoni Sümfooniaorekstriga ja James Cameroniga. ( Stevenson 2013)
Horneri loodud muusikast filmile „ Tulnukad “ (1986) on loo Bishop´s Countdown muusikaline haripunkt üks kõige sagedamini kasutatavaid teemasid filmitreilerite tegemisel. Kõige paremini on Horner tuntud muusika eest, mille ta režissöör James Cameroni „Titanicule“ kirjutas. See on filmimuusika seas läbi aegade kõige rohkem plaate müünud salvestis. Lisaks sellele võitis Shore „ Titanicu “ (1997) eest parima originaalse muusika ja parima originaalse laulu Oscarid. Tänu „Titanicu“ suurele edule tegi Horner Cameroniga koostööd ka „Avatarile“ (2009) muusika kirjutamisega. „ Avatar “ ja „ Titanic “ on kaks ajaloo suurimat kassahitti, teenides üle maailma vastavalt 2,7 miljardit ja 2,1 miljardit dollarit. (Wikipedia 2004 s.v. James Horner)
Teised tuntud filmid mille muusika on kirjutanud James Horner on „ Kartmatu “ (1995), „ Apollo 13“ (1995), „Jumanji“ (1995), „Kokkupõrge“ (1998), „Zorro mask “ (1998) jt. (Encyclopedia 2005 s.v. James Horner)

1.3.5. Hans Florian Zimmer (1957)

Hans Florian Zimmer sündis 18. septembril 1957. aastal Frankfurdis Saksamaal. Hans Zimmer on helilooja ja süntesaatori mängija ning on saanud tänapäeva üheks edukaimaks filmimuusika loojaks. (Stevenson 2014)
Zimmer kasvas üles ja sai enamuse oma haridusest Inglismaal. Zimmeril ei ole ametlikku muusikalist haridust; ta ütleb, et tema muusikaline haridus piirdub kahe nädala klaveritundidega. Sellele vaatamata hakkasid teda varakult huvitama elektroonilised süntesaatorid. Ta leidis tööd kirjutades meloodiaid ja tehes elektroonilist taustamuusikat telesaadetele ja reklaamidele. 1977. aastal ühines ta kahe briti muusikuga Trevor Horni ja Geoff Downesiga, et moodustada rokkansambel nimega The Buggles. Nad lõid ülemaailmse hiti „Video Killed the Radio Star“. (Ibid.)
Zimmeri tekkis huvi filmimuusika vastu tänu itaallasest heliloojale Ennio Morriconele ja Elmer Bernsteini poolt kirjutatud muusikale filmist „ Maagiline seitse“ (1960). Zimmeri sõnul on tema hilisemate tööde tugevad mõjutajad olnud John Barry „James Bondi “ filmide teema loojana, Bernard Herrmanni töö filmiga „Psühho“ (1960) ja Jerry Goldsmithi „Ennustaja“. Kohtumine filmimuusika kirjutaja Stanley Meyersiga oli aga see, mis Zimmeri filmimuusikasse tööle viis ning klassikalisi ja elektroonilisi tehnikaid enda kirjutatud filmimuusikas kasutama pani. (Stevenson 2014)
Algul hakkas Zimmer muusikat väikestele briti filmidele kirjutama. Suure edu saavutas ta 1985. aasta filmiga „Minu ilus Laundrette“, mis avas talle tee Hollywoodi. Varsti võeti ta appi Ryuichi Sakamotole ja David Byrne´le, et kirjutada muusika Bertolucci eepilisele filmile „Viimane keiser “ (1987). Film võitis üheksa Oscarit, sealhulgas parima originaalse muusika Oscari. Pärast veel mõningatele filmidele muusika kirjutamist telliti Zimmerilt muusika Lõuna-Aafrika Vabariigi rassiprobleemidest rääkivale filmile „Maailm omaette “ (1988). See töö juhtis Barry Levinsoni palkama Zimmeri muusika kirjutajaks draamale „Vihmamees“ (1989), mille eest Zimmer ka parima originaalse muusika Oscarile nomineeriti. Edu „Vihmamehega“ tõstis kõvasti Zimmeri tuntust ja reputatsiooni, tänu millele teda edaspidigi suurtesse filmidesse kaasati. (Ibid.)
Zimmeri üks tuntumaid töid on „Lõvikuningas“ (1994), mille eest ta oma esimese parima originaalse muusika Oscari sai. Selle muusikat on müüdud üle viieteist miljoni eksemplari, saades kõige paremini müünud filmimuusika teoseks Walt Disney Recordsi ajaloos. (Ibid.)
Tihedat koostööd on Zimmer teinud režissööri Christopher Nolaniga. Ta on kirjutanud muusika enamusele Nolani filmidele nagu „ Batman alustab“ (2005), „Pimeduse rüütel“ (2008), „Algus“ (2010) „Pimeduse rüütli tagasitulek “ (2012), „Terasmees“ (2013) ja „Tähtedevaheline“ (2014). Tänaseks on neist saanud peale kolleegide ka väga head sõbrad. Nolan on nendevahelistest vestlustest isegi Zimmer mõtteteri oma filmides kasutanud (Lubin 2014).
Zimmer on võitnud kaks Kuldgloobust, neli Grammyt ja ühe Oscari. Tema loodud muusika kõlab filmides „Punane oht“ (1995), „Peenike punane joon“ (1998), „Gladiaator“ (2001), „Võimatu missioon II“ (2000), „ Hannibal “ (2001), „ Pearl Harbor“ (2001), „Allatulistatud Black Hawk“ (2001), „Viimane samurai “ (2003), „Da Vinci kood“ (2006), „ Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst“ (2006), „ Sherlock Holmes“ (2010) jpt. (Stevenson 2014)

2. Uurimuslik osa

2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused

Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus 131. ennu seas, kokku vastas 58 õpilast (30 neidu ja 28 noormeest). Küsitluses (vt lisa 1) uuriti õpilaste teadmisi filmimuusika ajaloo ja funktsioonide kohta. Vastaja pidi ära tundma filmimuusika looja ja tema kirjutatud muusikaga seonduvad filmid ning nimetama teisi välismaa ning ka Eesti päritolu filmimuusika loojaid. Vastajalt küsiti, kui sageli ta filme vaatab, millist muusikat ta kuulab, milline on tema jaoks filmimuusika olulisim roll, kas tal on oma lemmik filmimuusika kirjutaja ja kui palju ta filmi vaadates muusikale tähelepanu pöörab. Küsitluse lõpus paluti õpilasel hinnata oma teadmisi filmimuusikas. Järgnevalt käsitletakse kõiki küsitluses olnud küsimusi eraldi alapeatükkidena.

2.1.1. Filmivaatamise sagedus

Küsitluse käigus selgus, et kõik õpilased vaatavad filme, kuid noormeeste ja neidude filmide vaatamise sagedus on küllaltki suure erinevusega. Suurem osa noormeestest vaatab filme korra nädalas ja pea 40% vaatab filme paar korda kuus. Väga palju, üle viie korra nädalas vaatavad filme umbes kümnendik noormeestest ja on väga vähe noormehi, kes vaatavad filme paar korda nädalas. Enamus neidudest vaatab filme vaid paar korda kuus või paar korda nädalas. Vähem vaadatakse filme korra nädalas ja väga sagedasi filmivaatajaid neidude seas oli vaid 7%. (vt joonis 1)
Joonis 1. Filmivaatamise sagedus võrreldes neidusid ja noormehi

2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai

Kõige rohkem pakuti filmimuusika alguseks 1910. aastate algust. Õige vastus oli aga 1890. aastate algus, mida pakkus vaid 23% vastanutest. Võrdselt pakuti 1930ndate lõppu ja 1921. aastat, mis moodustasid kokku 44% vastustest . (vt joonis 2)
Joonis 2. Filmimuusika algus

2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima

Enamus õpilasi vastas õigesti – filmiprojektorite poolt tekitatav müra häiris vaatajaid. Filmitegijad arvasid, et muusika aitaks filmi sisu jutustamisele kaasa pakuti 36% vastanute poolt ja 26% arvas, et publikul hakkas filmi vaadates sageli igav, kuna puudus heli. (vt joonis 3)
Joonis 3. Õpilaste vastuste jaotus küsimusele: „Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima?“

2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited

Antud küsimuse korral lasti õpilastel valida mitu vastust. Kõige rohkem arvati, et filmimuusika funktsiooniks on vaatajale meeleolu tekitamine ja emotsioonidega manipuleerimine, vastavalt 95% ja 93%. Väga paljud (76-79%) pakkusid ka filmimuusika funktsioonideks tegevuse iseloomustamist, liikumise illustreerimist, ebareaalsete sündmuste võimendamist ja iseloomustamist ning vaataja füsioloogilise seisundi muutmist . 60-64% vastanutest pakkusid filmimuusika funktsioonideks sotsiaalseid, kultuurilisi, geograafilisi ja ajalisi viiteid, stseenide ja montaažide ühendamist ning parodeerimist. 55% vastanutest pakkusid filmimuusika funktsiooniks publiku vaimselt ühendamist ja vähem kui pooled, kuid üle 40% vastanutest pakkusid vastuseks , et muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju; muusika mõjutab vaataja ajataju; muusika mõjutab vaataja ruumitaju ja tekitab vaatajas vastuolusid. Olgu märgitud, et kõik variandid olid õiged. (vt joonis 4)
Joonis 4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited

2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine

Kõige paremini tunti ära Hans Zimmeri looming, kus 71% vastanutest valisid Zimmeri tööks filmi „Tähtedevaheline“ ja 34% vastanutest filmi „Lõvikuningas“. Zimmerit pakuti ka kõigil teistel juhtudel vastuseks kõige rohkem.
Howard Shore´i loomingu tundsid ära 29% vastanutest „Sõrmuste isanda“ triloogia puhul, teda pakuti võrdselt Zimmeriga, ja 17% „Voonakeste vaikimise“ korral, kus Shore oli populaarsusest alles kolmandal kohal. Kõige rohkem seostati Howard Shore´i nende filmidega, millele ta muusika oli loonud.
James Horneri seost „Apollo 13“ ja „Titanicuga“ tabasid ära vastavalt 26% ja 17% vastanutest, kusjuures „Titanicuga“ seostati rohkem Zimmerit ja Howard Shore´i. Kõige rohkem seostati Hornerit filmidega „Voonakeste vaikimine“ ja „Apollo 13“.
John Williamsi muusika „Tähtede sõja“ esimesele triloogiale oli vastajate hulgas populaarsuselt kolmandal kohal (21%) ja 24% vastanutest seostasid õigesti John Williamsi filmiga „Lõuad“. Kõige rohkem seostati John Williamsit nende filmidega, millele ta muusika oli loonud.
Alfred Newmani seostati samuti kõige rohkem filmiga, millele ta muusika oli loonud. Selleks oli „Bernadette´i laul“ ja Newmani pakkus sellele muusika kirjutajaks 22% vastanutest. (vt joonis 5)
Joonis 5. Filmimuusikutega seotud filmide ära tundmine

2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine

Küsitluses mitte mainitud filmimuusika kirjutajaid tunti ära kolmeteistkümnel juhul viiekümne kaheksast. Heliloojaid tunti ära vähem neidude hulgas, kes suutsid välja tuua kolm erinevat filmimuusika loojat . Noormeeste hulgas tunti seitset erinevat filmimuusika loojat. Neidude ja noormeeste teadmised kattusid Ludovico Einaudi osas, kes kirjutas muusika filmile „1+1“ . (vt tabel 1)
Tabel 1. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine
Neiud
Ludovico Einaudi
John
Legend (2x)
Elton John (2x)
Noormehed
Ludovico Einaudi
Philip
Glass (2x)
Yann Tiersen
Nino Rota
Dmitri Šostakovitš
Ennio Morricone

2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine

Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate hulgast teadsid neiud kuut erinevat heliloojat ja noormehed kaheksat heliloojat. Neiud teadsid filmimuusika kirjutajaid kaheteistkümnel juhul ja poisid neljateistkümnel. Neidude ja noormeeste hulgas kattusid nende nimetatud heliloojatest Arvo Pärt, Olav Ehala, Veljo Tormis ja Sven Grünberg. (vt tabel 2)
Tabel 2. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate teadmine
Neiud
Arvo Pärt (3x)
Olav Ehala (4x)
Veljo Tormis
Sven
Grünberg (2x)
Sten Šeripov
Ülo Krigul
Noormehed
Arvo Pärt (4x)
Olav Ehala (3x)
Veljo Tormis (2x)
Sven
Grünberg
Alo Mattiisen
Ülo Vinter
Jaan Rääts
Lepo Sumera

2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates

Kaks kolmandikku vastanutest pööravad filmi vaadates muusikale palju või natuke tähelepanu. Ei leidunud õpilast, kes ei pööraks üldse muusikale tähelepanu ja oli vähe ka neid, kes seda väga vähe teeksid. Võimalikult palju tähelepanu pööravad filmimuusikale pea viiendik vastanutest. (vt joonis 6)
Joonis 6. Tähelepanu pööramine muusikale filmivaadates

2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad

Pea kolmveerand vastanutest ütlesid, et neil puudub lemmik filmimuusika looja. Kõige rohkem oli eelistatud Hans Zimmer ja teiste lemmikuks märgitud heliloojate hulka kuulusid John Williams, Ernio Morricone, Jim Jarmusch, Ludovico Einaudi, Ülo Krigul ja Howard Shore. (vt joonis 7)
Joonis 7. Õpilaste lemmikheliloojad

2.1.10. Filmimuusika olulisim roll

Üle poolte noormeestest näevad filmimimuusika oluliseimat rolli meeleolu loojana, nende jaoks on see tähtis ka emotsioonide tekitajana. Vaid mõned noormehed näevad filmimuusika tähtsaimat rolli filmi tervikuks sidujana. Neiud näevad filmimuusika oluliseimat rolli emotsioonide tekitajana, selle valisid üle poolte neidudest. Neljandiku tüdrukute jaoks on filmimuusika olulisim roll meeleolu loomine. Vähem nähakse filmimuusika oluliseima rollina filmi sidumist tervikuks ning loo jutustamisele kaasa aitamist ja vaatajate haaramist. (vt joonis 8)
Joonis 8. Filmimuusika oluliseimad rollid

2.1.11. Õpilaste hinnangud oma teadmistele filmimuusikast

Väga vähe õpilasi tunnevad end filmimuusikaga kursis olevat. 41% õpilastest tunneb, et ei ole eriti hästi filmimuusikaga kursis ja 36% pakkusid end absoluutselt mitte kursis olevat. (vt joonis 9)
Joonis 9. Vastajate hinnangud oma teadmistele filmimuusikas

3. Analüüs ja järeldused

Uurimuslikus osas leidsid kinnitust järgnevad hüpoteesid : 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast on väike (aga see ei ole korrelatsioonis vähese filmide vaatamisega); teadlikkus filmimuusika funktsioonidest on küll suurem, aga sellegipoolest mitte märkimisväärne; muusikale pööratakse filmi vaadates tähelepanu küllaltki palju; õpilaste seas on kõige populaarsem filmimuusika kirjutaja Hans Zimmer, välismaa filmimuusika loojaid, keda küsitluses ei mainita, tuntakse vähem, kui Eesti heliloojaid ning poiste hulgas tuntakse heliloojaid paremini, kui tüdrukute hulgas.
Hüpotees , et leitakse kindel filmimuusika funktsioon, mis on õpilaste jaoks kõige olulisem, ja see funktsioon on samasugune nii poiste kui tüdrukute seas osutus valeks. Mõlema grupi puhul selgus küll kindel funktsioon, mis oli õpilaste jaoks olulisim, kuid poistel ja tüdrukutel osutus see erinevaks: noormeeste jaoks oli selleks funktsiooniks meeleolu loomine ja neidude jaoks emotsioonide tekitamine.
131. lennu õpilased on küllaltki sagedased filmivaatajad , kuid sellegipoolest on teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest väike. Küsimustele filmimuusika ajaloo kohta vastasid õpilased tugevas enamuses valesti ja kuna oli võimalus ka huupi õigesti pakkuda, saab kindlalt järeldada, et õpilaste teadlikkus filmimuusika ajaloost on väga väike. Ka filmimuusika funktsioone ei tuntud piisavalt hästi, et teadlikkust nendest suureks lugeda.
Filmimuusikute ja nendega seotud filmide ära tundmisel eksiti küll väga palju, kuid märkimisväärne on väga kõrge õigete vastuste hulk helilooja Hans Zimmeri seoses filmiga „Tähtedevaheline“. Siin esineb kaks tugevat mõjutegurit: esiteks on „Tähtedevaheline“ küsitluses kõige uuem film ja ka tohutu kassahitt, mida saatsid suured reklaamikampaaniad (seega on tõenäoliselt suur osa vastanutest seda filmi näinud) ja teiseks on peaaegu kõigil teistel küsimuse variantidel Hans Zimmer kõige enam pakutud helilooja, mis võib tuleneda sellest, et õpilane ei teadnud õigeid vastuseid ja pakkus igale filmile muusika loojaks sama helilooja Hans Zimmeri. Sellegipoolest on selge, et Hans Zimmerit ja „Tähtedevahelist“ osati kõige enam õigesti seostada , kuna õigete vastuste hulk on võrreldes teistega märgatavalt suurem. Hans Zimmeri seost „Lõvikuningaga“ tabati ka sageli ära, aga kuna seda pakuti ka huupi õigesti, ei saa öelda, et õpilased seda seost tegelikult nii hästi teavad.
Howard Shore´i ja „Sõrmuste isanda“ triloogia vahel tuleb välja sama asi, et suure kassatulu ja üleüldise filmi tuntusega kaasneb ka parem teadlikkus filmimuusika loojast, kes filmile muusika kirjutas (sellele aitab kaasa ka muusika äratuntavus ja meeldejäävus). Howard Shore´i analoogiaks on John Williams, kelle muusikat „Tähtede sõja“ esimesele triloogiale ja „Lõugadele“ tunti ka küllaltki hästi.
Üllatuseks osutus James Horneri ja „Titanicu“ vahelise seose vähene ära tundmine, kuna „Titanicu“ originaalne laul ja muusika on väga meeldejääv ja äratuntav. Alfred Newmani seostati aga „Bernadette´i lauluga“ üllatavalt hästi, vaatamata sellele, et film üle seitsmekümne aasta vana on.
Filmimuusika funktsioonide osas on teadlikkus suurem kui filmimuusika osas. Seda mõjutab tõsiasi, et faktiteadmisi küsimusele filmimuusika funktsioonide kohta vastates õpilastel otseselt vaja ei läinud, pigem sai õiged variandid loogilisel teel tuletada, kui mõelda enda filmivaatamiskogemustele. Teine mõjutegur oli see, et vastusele ei saanud valesti vastata, kuna kõik küsimuses esitatud variandid olid tõesed.
Õpilaste hinnangud oma teadlikkusele filmimuusikast langesid kokku küsitluse vastuste analüüsi tulemustel saadud hinnanguga õpilaste teadlikkuse kohta.
Tööst tuli välja ka huvitav asjaolu, et vaatamata vähesele teadlikkusele filmimuusikast pööravad õpilased sellele filmi vaadates palju tähelepanu, mis võib olla seotud sellega, et õpilased kuulavad ka niisama palju muusikat, mistõttu nad on ka filmi vaadates muusika osas tähelepanelikumad. Filmimuusikale tähelepanu pööramine ei pruugi aga tekitada selle vastu lähemat huvi.
Kuna üldine teadlikkus filmimuusika loojatest on väike, siis ei ole ime, et Hans Zimmer on õpilaste seas kõige populaarsem filmimuusik. Muidugi mõjutab seda ka Zimmeri üldine suur populaarsus ja see, et tema muusika kõlab taustaks väga populaarsetele filmidele ja on üks tunnustatumaid filminduses.
On kaks peamist põhjust, miks Eesti filmimuusika loojaid tunti rohkem, kui välismaiseid. Esiteks olid praeguse aja ühed kõige kuulsamad filmimuusikud juba küsitluses välja toodud, mis välistas nende nimetamise siis, kui küsiti, milliseid heliloojaid tuntakse, keda küsitluses mainitud ei ole. Teiseks põhjuseks on muusika tunnis saadud teadmised Eesti muusikute kohta. Välismaiseid muusikuid, kes filmimuusikat kirjutavad, käsitletakse seal harva. Noormeeste ja neidude hulgas tunti Eesti filmimuusikuid peaaegu võrdsel tasemel, seega pööravad mõlemad grupid tunniteemadele võrdselt palju tähelepanu. Välismaiseid filmimuusikuid tundsid noormehed küll natuke rohkem, kuid mitte märkimisväärselt. Neiud vaatavad filme sagedamini, aga ei tea filmimuusikute kohta rohkem, seega filmide vaatamise sagedus tõenäoliselt teadmisi filmimuusikute kohta tugevalt ei mõjuta. Neidudel võib filmimuusika kohta ka vähem huvi olla, samas kui poisid, kes filmimuusika loojaid paremini tunnevad, aga filme vähem vaatavad, tunnevad selle vastu tõenäoliselt rohkem huvi.
Mõlemal grupil , nii noormeestel kui ka neidudel on kindel filmimuusika funktsioon, mida nad filmi vaadates kõige olulisemaks peavad. Noormeestel oli selleks meeleolu loomine ja neidudel emotsioonide tekitamine. Erinevus võib tuleneda sellest, et tüdrukute jaoks on emotsioonid üleüldiselt tähtsamad.

Kokkuvõte

Käesolevas töös uuriti Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkust filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides. Uuriti filmimuusika ajalugu, funktsioone ja filmimuusikuid. Uurimistöö koostamiseks kasutati allikatena erinevaid interneti lehekülgi. Uurimusliku osa andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus Tallinna Reaalkooli 131. lennu seas. Uuringu abil selgitati välja õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest, toetudes teooriaosas välja toodud faktidele. Lisaks sellele selgitati välja, kui palju filmi vaadates muusikale tähelepanu pööratakse ja missugused erinevused esinevad poiste ja tüdrukute vahel selles, millist filmimuusika funktsiooni nad kõige olulisemaks peavad ning Eesti ja välismaa filmimuusika kirjutajate tundmises.
Selgus, et õpilaste teadlikkus filmimuusikast on väike ja teadlikkus filmimuusika funktsioonidest küll parem, kuid sellegipoolest mitte märkimisväärne. Vähene teadlikkus ei ole tingitud vähesest filmivaatamisest. Huvitav aspekt on aga see, et muusikale pööratakse filmi vaadates palju tähelepanu. Edasist uurimist väärikski küsimus, miks on õpilaste teadmised vähesed, kui muusikale pööratakse filmi vaadates palju tähelepanu ja filme vaadatakse sageli. Tütarlaste jaoks on filmimuusika funktsioonidest tähtsaim emotsioonide tekitamine, poistel aga meeleolu loomine – selle erinevuse põhjus väärib samuti edasist uurimist. Eesti filmimuusika loojaid tuntakse õpilaste hulgas paremini kui välismaiseid ja mõlemaid paremini poiste hulgas. Üldiseks lemmik filmimuusika loojaks õpilaste seas on Hans Zimmer.

Kasutatud materjalid

Alfred Newman (1901 – 1970) – head of a musical dynasty. Loetud: http://www.mfiles.co.uk/composers/Alfred-Newman.ht m, 11.03.2015
Encyclopedia. Loetud: http://www.encyclopedia.com/topic/James_Horner.aspx , 11.03.2015
Hans Zimmer Awards . Loetud: http://www.allmusic.com/artist/hans-zimmer-mn0000961427/awards , 15.03.2015
Hoffmann, R. (2011) What is the Function of Film Music? Loetud: http://www.robin-hoffmann.com/tutorials/guide-to-working-with-a-film-composer/12-what-is-the-function -of-film-music/, 27.12.2015
Howard Shore Biography. Loetud: http://www.howardshore.com/biography/ , 10.03.2015
John Williams Biography. Loetud: http://www.imdb.com/name/nm0002354/bio , 14.03.2015
Lubin G. (2014) The Story Of How Hans Zimmer Wrote The 'Interstellar' Theme Will Give You Chills. Loetud: http://www.businessinsider.com/how-hans-zimmer-wrote-the-interstellar-theme-2014-11 , 14.03.2015
Redman, B. (2014) Importance of Music in Movies . Loetud: http://www.ehow.com/facts_5780533_importance-music-movies.html , 25.12.2014
Reference : Biography. Loetud: http://www.johnwilliams.org/reference/biography.html , 14.03.2015
Stevenson, J. (2013) Artist Biography by Joseph Stevenson. Loetud: http://www.allmusic.com/artist/james-horner-mn0000150530/biography , 14.03.2015
Stevenson, J. (2014) Artist Biography by joseph Stevenson. Loetud: http://www.allmusic.com/artist/hans-zimmer-mn0000961427/discography , 14.03.2015
Wikipedia The Free Encyclopedia. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Newman_%28composer%29 , 11.03.2015
Wikipedia The Free Encyclopedia. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Film_score , 25.12.2015
Wikipedia The Free Encyclopedia. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/James_Horner , 13.03.2015
Wikipedia The Free Encyclopedia. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/John_Williams , 14.03.2015
Wikipedia The Free Encyclopedia. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/John_Williams , 14.03.2015
Wikipedia The Free Encyclopedia. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Film_score , 25.12.2015

Lisa 1 Küsitlus 131. lennule

Tere! Mina olen 11. A klassi õpilane Alar Järvelaid ja teen uurimistööd teemal Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja muusika funktsioonidest filmides. Loodan, et küsimustiku täitmine on väärt paari minutit Sinu ajast. Huvitavat täitmist!
Sugu
Noormees
Neiu
Kui sage filmivaataja Sa oled?
Ei vaata üldse
Paar korda kuus
Korra nädalas
2-3 korda nädalas
4-5 korda nädalas
Rohkem kui 5 korda nädalas
Millal sai filmimuusika alguse?
1890ndate algul
1910ndate algul
1930ndate lõpus
1921. aastal
Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima?
Publikul hakkas filmi vaadates sageli igav, kuna puudus heli
Filmitegijad arvasid, et muusika aitaks filmi sisu jutustamisele kaasa
Filmiprojektorite poolt tekitatav müra häiris vaatajaid
Millised järgnevatest väidetest iseloomustavad muusika funktsioone filmis?
Muusika manipuleerib emotsioonidega
Muusika manipuleerib emotsioonidega
Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju
Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited
Tegevuse iseloomustamine
Liikumise illustreerimine
Stseenide ja montaažide ühendamine
Vaataja ajataju mõjutamine
Vaataja ruumitaju mõjutamine
Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine
Vaatajas vastuolude tekitamine
Parodeerimine
Vaataja füsioloogilise seisundi muutmine (nt. kiirem südamerütm)
Objektide suuruste vahedele viitamine
Publiku vaimselt ühendamine
Seosta helilooja nimi ja film, millele ta muusika on kirjutanud
Hans Zimmer
Howard Shore
James Horner
John Williams
Alfred Newman
„Tähtedevaheline
"Tähtede sõda" esimene triloogia
"Sõrmuste isanda" triloogia
"Voonakeste vaikimine"
"Apollo 13"
"Lõuad"
"Bernadette´i laul"
"Titanic"
"Lõvikuningas"
Kas tunned ka teisi filmimuusika loojaid, keda antud küsitluses ei ole mainitud? Kui jah, siis keda?
Kui palju pöörad filmi vaadates muusikale tähelepanu?
Ei pööra üldse tähelepanu
Pööran väga vähe tähelepanu
Pööran natuke tähelepanu
Pööran palju tähelepanu
Pööran võimalikult palju tähelepanu
Mis on Sinu jaoks olulisim muusika roll filmis?
Kas Sul on kindlaid lemmikuid filmimuusika loojate seas? Kui jah, siis kes?
Kas sa tunned mõnd eesti heliloojat, kes on loonud ka filmimuusikat? Kui jah, siis keda?
Kui hästi Sa arvad ennast filmimuusikaga kursis olevat?
Pole absoluutselt kursis
Pole eriti kursis
Olen natuke kursis
Olen hästi kursis
Olen väga hästi kursis

Resümee

Käesolev uurimistöö uurib õpilaste teadlikkust filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides. Teema on aktuaalne , kuna filme vaadatakse väga sageli ja muusika on filmis oluline osa. Seetõttu oleks huvitav teada saada, kui suur on teadlikkust filmimuusikast. Peamiseks eesmärgiks on välja selgitada õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest ning kuidas see on korrelatsioonis filmide vaatamise sageduse ja muusikale tähelepanu pööramisega filmi vaadates.
Seoses uurimistööga korraldati uuring, mis hõlmas tervet Tallinna Reaalkooli 131. lendu. Uuriti õpilaste faktiteadmisi filmimuusikast, teadmisi filmimuusika funktsioonidest, kui palju nad filmi vaadates muusikale tähelepanu pööravad ja kui sageli nad filme vaatavad.
Töö tegemise käigus selgus, et teadmised filmimuusikast ja muusika funktsioonidest filmis on väikesed, kuid muusikale pööratakse filmi vaadates palju tähelepanu ja filme vaadatakse sageli. Muusikale võidakse tähelepanu pöörata, et luua meeleolu või emotsioon , aga seda vaid filmi vaatamise ajal, mistõttu huvi filmimuusika enda vastu tekkida ei pruugi. Selleks, et olla filmimuusikast paremini teadlik, peab aga ise selle vastu huvi tundma. Tütarlaste jaoks on filmimuusika funktsioonidest tähtsaim emotsioonide tekitamine, aga poistel meeleolu loomine, mille põhjuseks võib olla erinevus poiste ja tüdrukute mõtteviisi- ja maailma vahel.Üldiseks lemmik filmimuusika loojaks õpilaste seas on Hans Zimmer, tõenäoliselt tema kuulsuse ja väga edukatele filmidele muusika kirjutamise tõttu.
See, et teadlikkus filmimuusikast on väike, ei tähenda, et sellele tähelepanu ei pöörataks ega väärtustataks. Igaühel on oma arusaam sellest, mida muusika filmile juurde annab ja mis selle eesmärk on.

Abstract

The title of this research is „The awareness of film music and its functions in film among the students of year 2016 of Tallinn Secondary Science school“. People watch movies very often nowadays and music plays an important part in them . That is why it would be interesting to find out, how much people know about film music.
A survey was carried out among the students of Year 2016. They had to answer questions about film music, its functions, how much attention they turn to film music while watching a movie and how often they watch movies.
As a result the author found out that the awareness of film music and its functions among the students is small, however they turn alot of attention to music while watching movies and also watch movies quite often. Attention might be turned to music to create an emotion or a certain mood, but only while watching a movie. People see film music as a part of film, but they do not acknowledge it as a separate art form and therefore interest in film music will not emerge . For girls , the most important function of film music is to create emotions , while for boys it is creating an environment. The favorite film music composer among the students is Hans Zimmer, most likely due to his fame and parttaking in very successful movies.
The fact that the awareness of film music is small, does not mean , that it does not receive any attention or is not valued. Everyone has their own understanding of what music adds to a film and what its purpose is.
4