1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad. Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga). Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) li muusika Veljo Tormis. Eesti tuntud animafilmide helilooja on Olav Ehala. Tema on kirjutanud ka muusika mngufilmile "Nukitsamees" (reissr Helle Murdmaa). Sven Grnberg esindab Eesti filmimuusikas selle elektroonilist poolust.
"The Jazz Singer" esimene helifilm, mis sisaldas mõningaid muusikakatkendeid Muusika ei kõlanud algusest lõpuni Muusikat kasutati läbimõeldult ja valikuliselt Muusika osatähtsus ei langenud Muusika kui reklaam CHARLIE CHAPLIN Tummfilmi rezissöör Tummfilmi näitleja Oma filmide muusika helilooja("Moodsad ajad"-SMILE) TÄNAPÄEVANE FILMIMUUSIKA Kasutatakse elektrooniliseid võtteid Ameerika filmimuusika- muusika on iseseisev menulaul Euroopa filmimuusikas on tähtsad niivõrd üksikud populaarsust taotlevad laulud EESTI FILMIMUUSIKA "Viimne reliikvia"-Uno Naissoo "Kevade" ja "Suvi"-Veljo Tormis, lähtub eesti rahvalauludest, mis aitab rezisööril vaatajat viia pisut nostalgiliselt kujutatud Paunvere maile EESTI FILMIMUUSIKA HELILOOJAD o Olav Ehala "Nukitsamees","Kallis härra", multifilmid"Eine murul", "Kapsapea", "Ramsese vembud" o Erkki-Sven Tüür-"Tants aurkatla ümber", "Vernanda" o Lepo Sumera-"Kõrboja", "Vaatleja",
osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima. Juhtmotiiv - Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks. Juhtmotiivide kasutamine on iseloomulik näiteks Richard Wagneri ooperitele.
vahel ka spetsiaalselt luua. ( Paterson 1999) Sajandi vahetusel hakkas muusika filmis aina suuremat rolli omama. Filmitootjad hakkasid väljastama juhiseid selle kohta, millist muusikat konkreetsele stseenile mängida. Samuti hakkasid ilmuma muusikakogumikud filme saatvatele muusikutele, mille sisu oli organiseeritud meeleolu tüübi järgi. 1910. aastatel tegi kinoorel, mis oli spetsiaalselt tummfilmide saatmiseks välja töötatud, oma debüüdi filmimuusikas. Kinoorelit kasutati 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil. Suuremates kinodes hakati juba ka instrumentaalansambleid ja koore kaasama. (A Brief History...: 2012) 1920. aastate algul hakati muusikat filmide jaoks salvestama, seetõttu vähendati filmile vahetut muusika taustaks mängimist. 1920ndate lõpuks tegi filmiga sünkroniseeritud muusika oma debüüdi. Filmile peale lindistatud muusika kõrvaldas varsti lõplikult vajaduse filmi muusikalisele saatjale. 1920
üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca'). Konkreetne muusika kasutatakse peamiselt teatri- ja filmimuusikas. Magnetofonilindile salvestatud mittemuusikaliste helide ja mürade ümbertöötlemine. Esindajad: Pierre Schaeffer, Pierre Boulez. Elektronmuusika elektrooniline aparatuur.Algmaterjaliks tavaliste instrumentide helid ja inimhääl,mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Esindajad: Edgar Varése. Eestist: Sven Grünberg, Jaan Rääts(`Elektroonilised marginaalid'). Live-elektroonika - ühendatud interpreetide mäng kontserdilaval ja elektroonika võimalused.
Filmid: üleüldse esimene 1895 prantsalaste vennad Lumiere poolt tehtudoli tummfilm Eestis 1910 esimene tummfilm. 1913 I mängufilm ,,Karujaht" autor Pääsuke Kroonikafilmid mida näha saab ka praegu Fono Eddisson 18 saj.: Tähtsam raadio. 1930ndatel jõudis raadio Eestis oli oluline info, II maailmasõja ajal tõusis raadio tähtsus: Ameerika Hääl, et olla kursis uudistega maailmas. 50ndate aastate keskel jõuab televiisor Eestisse. EESTI FILMIMUUSIKAS populaarsem "Viimne reliikvia" (1969). Eesti vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest Filmistuudio Tallinnfilm ja 1961.a. praegu ettevõte Tallinnfilm. Stenogrammidriigikogus tähtsad protokollid, jääb alles tähtis ja täpne allikas. Seal näeb mis teid jõuti seaduseni. Telekommunikatsioon hõlmab telefon,mobiiltelef, andmeside ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist
Filmid: üleüldse esimene 1895 prantsalaste vennad Lumiere poolt tehtudoli tummfilm Eestis 1910 esimene tummfilm. 1913 I mängufilm ,,Karujaht" autor Pääsuke Kroonikafilmid mida näha saab ka praegu Fono Eddisson 18 saj.: Tähtsam raadio. 1930ndatel jõudis raadio Eestis oli oluline info, II maailmasõja ajal tõusis raadio tähtsus: Ameerika Hääl, et olla kursis uudistega maailmas. 50ndate aastate keskel jõuab televiisor Eestisse. EESTI FILMIMUUSIKAS populaarsem "Viimne reliikvia" (1969). Eesti vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest Filmistuudio Tallinnfilm ja 1961.a. praegu ettevõte Tallinnfilm. Stenogrammidriigikogus tähtsad protokollid, jääb alles tähtis ja täpne allikas. Seal näeb mis teid jõuti seaduseni. Telekommunikatsioon hõlmab telefon,mobiiltelef, andmeside ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist
annaabi.ee 
