Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas (0)

Paide Gümnaasium
Kaasaegsed pop- ja rokkmuusika stiilid ja nende eelistused põhikoolinoorte seas
Uurimistöö
Siim Pening 11. h
Anne Toomistu
Paide 2010
Sisukord
1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused 5
1.1 Rokkmuusika defineerimine 5
1.2 Popmuusika defineerimine 6
1.2.1 Popmuusika tunnused on: 6
2. Stiilide kirjeldused 7
2.1 Kantri 7
2.1Rythm and blues 8
2.2 Klassikaline rock ehk rock’n’roll 9
2.3 Folkmuusika 9
2.3 Jazz fusion 10
2.4 Heavy Rock 11
2.5 Punk Rock 11
2.6 Grunge 12
2.7 Soul 13
2.8 Funk 13
2.9 Reggae 14
2.10 Disko 15
2.11 Hiphop 15
2.12 Elektroonilisest popmuusikast 16
2.12.1 House 16
2.12.2 Techno 17
2.12.3 Ambient 17
2.12.4 Trance 18
2.12.5 Drum ’n’ Bass (DnB) 18
3. Noorte kuulamiseelistused 19
3.1 Stiilide eelistuse jagunemine 19
Eelistuste jagunemine 19
3.2 Lemmikartisti esinemised 20
3.3 Esmane kokkupuude lemmikstiiliga 21
3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad 22
3.4 Suhtumine teiste muusikastiilide kuulajaskonda 23
3.5 Kuulamiseelistused 24
3.6 Helikvaliteet ja selle tähtsus 25
3.7 Helilooming noorte seas 26
Kokkuvõte 27
Kasutatud kirjandus 28
Kasutatud kirjandus 28

Sissejuhatus

Käesoleva uurimistöö teema sai valitud, kuna tegelen ise muusikaga ja olen sellest huvitatud. Teine põhjus oli see, et olen tihti ise tähele pannud , et rokkmuusika eelistajad ei salli klubimuusika armastajad ja vastupidi.

Muusika areneb pidevalt, tekivad uued suunad ja voolud ning seega tekkis soov teada saada, mis liiki muusikat tänased noored kõige rohkem kuulavad ning mis neid on valikutel mõjutanud.

Teema on aktuaalne , kuna mõlema muusikastiili pooldajaid leidub palju ning konflikte esineb tihti – vastatikused arveteklaarimised ja teineteise mittemõistmised on igapäevased. Samas on valitud teemat väga vähe uuritud – eelkõige pole üritatud selgeks teha, kas, ning missugune vahe kahel kaasaegsel muusikaliigil on ning millest need tulenevad.

Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse , teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu.

Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees see, et klubimuusika on hetkel eelistatuim muusikaliik teiste seas. Nende hüpoteeside tõesuse kontrollimiseks viin läbi uurimuse 6. – 9. klassi õpilaste seas kahes koolis.

1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused

1.1 Rokkmuusika defineerimine
Rock-muusika defineerimine on problemaatiline, sest terminil on erinevad kasutusulatused – Ameerika definitisoon on tunduvalt laialdasem kui briti oma. Kanada valitus defineeris rokkmuusikat järgmiselt: „ Rokki iseloomustab tugeva rütmi (beat), bluusivormide ning rock-instrumentide kasutamine, nagu näiteks elektrikitarr , - basskitarr , - orel või - klaver .” Praktika näitab, et erinevused, mis mängivad rolli rock-muusikutele ja fännidele on ideoloogilised . Rock arenes väljendiks, mis eraldab kindlad muusikatoomise ja –kuulamise meetodeid ja nende kasutajaid nendest , keda seostatakse popmuusikaga. Sellel oli aga heliga vähem pistmist kui suhtumisega. Aastal 1990 defineerisid briti õigusorganid popmuusika kui „kogu muusika, millele on iseloomulikud tugev rütm (beat) ja esinemisel toetumine elektriliselt võimendatud tehnikale”. See aga tõi kaasa laialdased vastuväiteid muusikatööstuselt, kuna selline defineerimine ei austanud selgeid sotsioloogilisi erinevusi popmuusika (singlipõhine muusika, mis on suunatud teismelistele) ja rock-muusika albumipõhine muusika täiskasvanutele) vahel. (TNEB vol 26 2003 lk 830, 831)
Rokkmuusika on 1960. aastail tekkinud levimuusika liik ( EKSS 2009), mille tunnused on:

• Tüüpkooseis, kuhu kuulvad lauljad , elektrikitarrid (soolokitarri, rütmikitarr), basskitarr, löökpillid (trummikomplekt) ning klahvpillid (klaver, elektriklaver või süntesaator)
  
• Kõlale annavad iseloomuliku värvingu elektriliselt võimendatud heli ja elektripillide heliefektid
  
• Enamik rock-muusikast on kirjutatud paarisosalises taktimõõdus, rõhutatakse 2. ja 4. lööki (joonis 1)
  
• Muusika iseloom on tihti jõuline, ulatudes mõnes stiilis isegi agressivsuseni
  
• Rock-muusika harmoonia on lihtne, toetudes 3-4 põhiakordile
  

Osa rock-muusikast kuulub popmuusika alla. (Skuin jt 2007 lk 135)
Joonis 1 „Stairway to heaven ” intro noodinäide

1.2 Popmuusika defineerimine

Popmuusika on moes olev levimuusika, eeskätt lööklaulud ja tantsumuusika (EKSS 2009). Termin „popmuusika” tuleneb sõna „ populaarne ” lühendist ja on harilikult tõlgendatud kommertsmuusikana, mis on suunatud noortele. Peamiselt on tegemist lühikeste ja lihtsate armastuslauludega, kus kasutatakse innovatiivseid tehnoloogilisi võtteid ja toodetakse eksisteerivate stiilide uusi variatsioone. (Wikipedia)
1.2.1 Popmuusika tunnused on:

• Keskendutakse üksikutele muusikateostele või singlitele, selmet välja töötada albumeid või laiendatud teoseid
  
• Muusika on suunatud laialdasele publikule, mitte kindlale ideoloogiale või subkultuurile
  
• Rõhk on viimistletusel ja meisterlikusel mitte kunstilisel kvaliteedil
  
• Salvestamine, tootmine ja tehnoloogia on tähtsamal kohal kui live esitused
  
• Tendents on peegeldada olemasolevaid trende, mitte progresiivset arengut
  
• Popmuusika põhieesmärk on õhutada kuulajat tantsima; Kasutatakse tantsule orienteeritud taktimõõte ja rütme. (Warner 2003 lk 3)
  

2. Stiilide kirjeldused

2.1 Kantri

Country and western on USA lõunaosariikides tänaseni üks armatatumaid popmuusika stiile. Sõna Country tähistab siin peamiselt Tennessee osariigi rahvusliku muusikat, western aga viitab Lääne-Texase ja California kauboilauludele.
Kantrimuusika on lihtne, meloodiline ja maalähedane, ka esitluslaad on vaba ja rahvalik. Sageli lauldakse lauldakse nasaalse tämbriga. Lood on tavaliselt mažoorsed ja sarnaselt rock’n’rolliga põhineb harmoonia I, IV ja V astme akordidel. Rütm on kergelt kiikuv , tihti kasutatakse sünkopeeritud rütme. Traditsioonilised saatepillid on bandžo, kitarr , mandoliin , viiul , klaver, basskitarr, suupill ja havai kitarr. Hiljem on lisandunud trummid ja ka elektrilised pillid.
Laulud võivad olla lüürilised ja kõnelda armastusest, esineb ka religiooseid teemasid ning ballaadilikke jutustusi.
Kantri tuntumad alaliigid on bluegrass, honky tonk, country rock. Kantrit mängitakse ka tantsude – square dance , line dance - saateks.
Tuntuimad esindajad: Jimmie Rogers, Hank Williams, Johnny Cash, Willie Nelson, Kennedy Rogers, Dolly Parton. (Skuin jt 2007 lk 137)

2.1 Rythm and blues

Rythm and blues (tihti lühendatult R&B, R’n’B) on populaarne arfoameerika muusikastiil, mis tekkis 1940. aastatel. Terminit kasutati algselt plaadifirmade poolt, kirjeldamaks teoseid, mis olid turustatud peamiselt afroameeriklastele.

Stiili iseloomustati tollal kui „Urbanistlik, õõtsuv ja džässil põhinev muusika raske ja pideva rütmiga (beat).”

Termini tähendus on korduvalt muutunud. 1950. aastate alguses kasutati terminit „rythm and blues” tihti bluusiteoste kohta. Alates 1960. aastatest , kui RnB oli kaastatud rokkmuusika arengusse , hakati seda terminit kasutama electric blues-i, gospeli ja soul-i kohta. 1970-datel kasutati mõistet juba ühtse ja kõikehõlmava terminina soul-i ja funk-i kohta. Alates 2000. aastatest kasutakse väljendit rythm and blues asemel peaaegu alati lühendit R&B. Peamiselt kannab seda nime kaasaegne R&B, mis on klassikalse rythm and blues­i ja hip- hopi segu. Eelnimetatud stiil tekkis diskomuusika võidukäigu lõppemisel 1980. aastatel. Terminit on kasutatud ka rythm and bass (ingl k rütm ja bass) muusikale viitamiseks.
Klassikalises Rythm and Blues stiili viljelevas bändis oli tavaliselt klaver, üks või kaks kitarri, basskitarri, trummid ja saksofon . Lugusid harjutati, kuni neid on võimalik laval täiesti pingutusteta ette kanda. Vahel kasutatati taustalauljaid. Lihtsad korduvad osad lõimusid, luues liikuvuse ja rütmilisuse, mille koosmõjul tekkis mahe ja tihti hüpnootiline tekstuur . Samal ajal ei rõhutatud mitte ühtegi heli. Solist laulis hingeliselt, kuid püsis laval rahulik ja kontrollitud. Bändid kandsid laval ülikondasid või isegi mundreid. (Wikipedia)

Kaasaegne R&B-l on täpsuseni lihvitud stuudiomuusika, mille rütmi annab trummimasin ning millel on ühtlane ja mahlane vokaalpartii. Viimasel ajal on sagenenud hip-hopi rütmide ja elektroonika kasutamine muusika loomiseks.

Tuntuimad klassikalise rythm and blues-i esitajad : Bo Diddely, Frank Sinatra , Bill Black .
Tuntuimad kaasaegse R&B esitajad: Beyoncé, Usher, Jennifer Lopez, Alicia Keys jpt. (Wikipedia)

2.2 Klassikaline rock ehk rock’n’roll

Rock’n’roll sündis 1950. aastate keskel Ameerika Ühendriikides. Selle eelkäijad on country and western ja mustanahaliste kultuurist pärit rhythm and blues. Väljend rock’n’roll tuli kasutusele juba 1920. aastatel mustanahaliste slängis ja sellel oli seksuaalne alatoon.
Rock’n’rolli tunnusteks on rütmi rõhutamine ( pulss kahe peale) ja elektriliselt võimendatud heli. Bändid on väikesed, sinna kuuluvad soolo-, rütmi- ja basskitarr, trummid ja vahel ka klaver. Harmoonia on lihtne, põhinedes I, IV ja V astme akordidele.
Rock’n’rolli adressaadiks olid teismelised, laulud on noortele omaselt mässumeelsed, sagedased teemad on armastus ja seksuaalsus, aga ka lihtsalt lõbutsemine. Artistidest kujunesid iidolid , kelle ellusuhtumine ja riietumisstiil said jäljendamisobjektiks.
Tuntuimad esindajad: Elvis Presley, Chuck Berry, Bill Haley & The Comets, Jerry Lee Lewis , Bo Diddley. (Skuin jt 2007 lk 142)

2.3 Folkmuusika

Folkmuusika (inglise keeles folkmusic – rahvamuusika) kujutab endast niihästi rahvalaulu kui ja rahvamuusikale lähedast laulu, mida saadetakse rahvalikel pillidel (kitarr, bandžo, suupill). Laulja saadab end tavaliselt ise. Tänapäeva folkmuusika isaks peetakse Pete Seegrit, kes 1948. aastal moodustas ansambli The Weavers. Folklaulude teemad on sotsiaalsed ja ühiskondlik – poliitilised. Noored olid šokeeritud maailmas valitsevast ebaõiglusest ja nägid muusikas vahendit selle vastu võitlemiseks.
Folk Rock sündis 1960. aastatel USA-s kolme teguri koosmõjul:

• Tegutsesid üliõpilaste vokaalgrupid
  
• Poeedid- muusikud hakkasid oma loomingut ise esitama
  
• Pärast Briti rokkmuusika invansiooni Ameerikasse taaselustus seal rock’n’roll.
  

Üks folk rocki teerajajaid ja esimesi poeete oli Bob Dylan . Tuntuimad esitajad on veel ansambel The Byrds, duo Simon & Garfunkel ja solist Neil Young. (Skuin jt 2007 lk 151)

2.3 Jazz fusion

Jazz fusion oli 1960. – 1970. aastate jazzi enamlevinud uus suund. Jazz-muusika hakkas tänu rock’n’roll-i võidukäigule viimasega ühte sulanduma – ühelt poolt üritasid seda noored rokkmuusikud, kes olid jazzist vaimustunud, teisalt aga uuendusmeelsed jazz-muusikud. Niisugustes tingimustes tekkiski kahe stiili ühtesulandumine (ingl k fusion – ühtesulamine). Esimesse sellisesse gruppi – „Dreams” - kuulusid trompetist Randy Brecker, Mike Brecker ja Billi Coham. Nimekatest jazz-muusikutest hakkas esimesena jazzrock-i viljelema Miles Davis .
Käsikäes rock-elementide ülekandumisega jazzi hakati üha rohkem kasutama ka elektroonilisi pille, nagu näiteks elektrikitarrid, -klaverid ning süntesaatorid.
Jazzrocki iseloomulik element on off-beat rütmi puudumine. Seetõttu öeldakse sageli, et tegemist pole otseselt džässmuusikaga traditsioonilises mõttes, vaid et vaba jazzi võib vaadelda avangardse süvamuusikana, jazzrocki aga tänapäevase popmuusika erikujuna.
Silmapaistvamad esitajad: Wynton Marsalis, Branford Marsalis, Lyle Mays, Pat Metheny, Kevin Eubanks, Ray Anderson , Roy Hargrove ja Joshua Redman. ( Sepp jt 1996 lk 51)

2.4 Heavy Rock

Hevirokk on jõuline muusikastiil, mis hakkas arenema 1960. aastate lõpul ja on oma populaarsuse säilitanud tänaseni. Kasutatakse ka paraleelnimetust heavy metal . Stiili juured ulatuvad bluusi , kantri ja psühedeelilise rokini.
Heavy tähtsaim tunnusjoon on tugevasti võimendatud kitarride kõla, mida töödeldakse iseloomulike helimuundurite abil. Jõulisi korduvaid otiive esitavad soolo- ja basskitarr sünkroonis. Trummipartii on lihtne ja ühtlane, rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Lõpliku ilme annavad sellele stiilile jõuline, kohati agresiivsuseni küündiv laulustiil ning virtuoossed kitarrisoolod, mille aluseks on bluusi helirida .
Lauluteksid on sageli seksuaalse alatooniga, vahel pajatavad ka mõnda müstilist seikluste ja tegelastega fantaasialugu.
Hevirokist on arenenud mitmed rokkmuusika suunad, nagu näiteks trash metal, black metal, death metal, nu metal jpt.
Tuntuimad esitajad: Deep Purple, AC/DC, Iron Maiden, Black Sabbath, Metallica ja Led Zeppelin . (Skuin jt 2007 lk 163)

2.5 Punk Rock

Punkroki sünniajaks võib pidada 70. aastate esimest poolt. Rokkmuusika menu tõi muusika juurde järjst rohkem inimesi, nende hulgas ka selliseid, kellel polnud muusikaannet. Suurlinnade ängistusest tüdinenud noored nägid muusikas väljundit, mis võimaldas kõneleda oma probleemidest ja avaldada protesti ühiskonnas toimuva vastu. Punkmuusikut vastandasid ennast 70. aastate algul moodi läinud imala ja tantsulise diskomuusikale. Tõeline pungibuum algas inglise bändi Sex Pistols 1976. aastal saavutatud ootamatu eduga muusikaturul.
Punkarite ühisteks välisteks tunnusteks said kirevat värvi turris harjasoeng, nahkpüksid, koolipoisipintsak, katkised särgid ja teksad, lõdvalt rippuv lips , pandlad, needid , haaknõelad jpm. Iseloomulikuks värvikombinatsiooniks oli roosa ja roheline.
Pungile kui muusikale on iseloomulikud teravad , tihti poliitilised ja sotsiaalsed protestivaimus kantud tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo ja 4/4 taktimõõt. Ansamblisse kuuluvad peale laulja tavaliselt 1-2 elektrikitarri, basskitarr ja trummikomplekt. Punk on eranditult ansamblimuusika , mida iseloomustab lärmakus, agresiivsus ja ülitugev helivõimendus. Viisipidamine ja pillimänguoskus polnud esmatähtsad ja kohustuslikud.
1980. aastatel alguse saanud pungi uus suund oli new wave . Nüüd nõuti muusikutelt juba kvaliteetset esitust, rütmijoonis muutus tantsulisemaks ja tekstid leebemaks, kuigi sõnum jäi samaks.
Punkroki alaliigid on post punk, hardcore punk, garage punk, art punk, anarcho punk, pop punk, folk punk, punk blues, new wave, punkabilly jpt.
Tuntuimad esitajad on Sex Pistols, The Clash, Ramones. New wave-i tuntuimad on Blondie , Talking Heads, The Cars ja The Police . (Skuin jt 2007 lk 173)

2.6 Grunge

Grunge (ingl k grungy – must, räpane) kujunes välja 80. aastate lõpul. Tegemist on 60. aastate hipiliikumise, 70. aastate punk rocki ning heavy muusikalise sulamiga. Paljudele lugudele on iseloomulik rahulik ja meloodiline salmiosa ning kiire ja sageli valju, kriiskava häälega esitatud refrään. Meloodiast tähtsam on sõnum, mis kõneleb võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast , pettumusest, hirmust ja vabaduseihast.
Tõelisteks kultusobjektides kujunesid Nirvana ja Kurt Cobain. Edukad olid ka ansamblid Pearl Jam ja Alice in Chains. Grungevaimustus hääbus 1994. aastal peale Kurt Cobaini surma. (Skuin jt 2007 lk 173)

2.7 Soul

Souli juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rythm and blues-is. Stiili isaks võib pidada Ray Charlesi, kes 50. aastate keskel ühendas esimest korda vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. 1950. lõpust alates on souli areng seotud kahe suure plaadifirma – Tamala Mowtowni (Detroidis) ja Staxi (Memphises) – tegeuvsega.
Tamala Mowtowni suund oli eelkõige tantsuuusika. Sünkopeeritud rütmiga basskitarr, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillie kasutamine ning kvaliteetsev lindistused. Iseloomulikud olid ka fraasid , mida korrati, et need kuulajatele mällu sööbiksid. Laulutekstid olid sageli sentimentaalsed.
Staxi laulud olid võrreldes Motowniga lihtsamad, vähem meloodilised ja kohati rämedad. Lauljad kasutasid tihi gospeli stiilis improvisatsiooni. Lihtne harmoonia põhines kolmel põhiakordil – I-IV-V. Saatepillina kasutatati tavalist kitarri, bassi, trumme, vahel vask- ja klahvpille. Laulud rääkisid armastusest ja südamevalust ning olid tihit seksuaalse alatooniga.
Soul kui stiil on avaldanud mõju nii hip-hop kultuuri kui disko tekkmisele ja kujunemisele.
Tuntuimad esitajad: The Jackson Five , Stevie Wonder, Diana Ross, Eddie Floyd, Otis Redding, Ray Charles, Sam Cooke, Roberta Flack. (Skuin jt 2007 lk 156)

2.8 Funk

Funk on mitme stiili – jazzi, rocki, bluesi – sulam, mille kujunemisele andis tõuke ka soul.
Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Harmoonia ja meloodia on vähemtähtsad. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope. Rütmilistele kitarri- vaskpilli- ja bassikäikudele lisanub gospellik laulustiil. Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolokitarri omale. Tüüpiline on sünkopeeritud löökpillilik heli, mida tekitatakse sõrmedega keeltele laksutades. Rütmikitarr mängib lühikesi bluusilike käike. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soulis, olles lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv , mida korratakse kogu loo vältel.
Funk – muusika esitajate hulgas on rohkem ansambleid kui soliste. Tuntuimad esitajad on Earth Wind and Fire , Tower of Power , The Commodores, solistidest James Brown ja George Clinton. (Skuin jt 2007 lk 162)

2.9 Reggae

Raggae tekkis Jamaica saarel 1960. aastatel. Seda muusikat seostatakse rastafaride usulis-poliitilise liikumisega. Viimase sisuks on mustanahaliste võitlus oma rõhutud seisundi vastu ühiskonnas, millest on kantud ka paljude reggae-laulude tekstid. 1970. aastatel mõjutas reggae tugevasti kogu maailma popkultuuri, eeskätt tänu Bob Marley ning tema ansambli The Wailers abil, olles üks väheseid etnomuusika stiile, mis on suutnud kinnistuda rahvusvahelisel muusikaturul.
Reggaes on segunenud Aafrika mustanahaliste ja saare põliselanike muusika ning rythm and blues­i elemendid. Iseloomuliku rütmitunnetuse aluseks on 4/4 taktimõõdus aktsendid rõhututel taktiosadel (2. ja 4.) ning trummiaksent 3. löögil. Harmoonia on rõhutatult lihtne, tempo aeglane, muusikalised kujundid on lühikesed ning korduvad hüpnootiliselt läbi kogu pala. Bassikäik on lihtne ja lakooniline.
Reggaes kasutatakse kitarre, trummikomplekti, vahel puhkpille, hammond - orelit ja mitmed erinevaid Jamaica päritolu pille. Igal üksikul pillil on muusikalise terviku kujunemisel kindel koht ja seega on kokkumäng väga oluline.
Reggae-ga on seotud mitmed popmuusika suunad nagu ska, rocksteady, roots reggae, dancehall jt. (Skuin jt. 2007 lk 70)

2.10 Disko

Disko sündis USA-s 1970. aastate alguses, kasvades välja Tamala Mowtowni soulist ja funkist. Diskomuusikat hakati esitama helikandjatelt.
Diskomuusikas on esikohal rütm, lood on energilised, temopkad ja 4/4 taktimõõdus. Helipildis tungivad esile bassitrumm ja – kitarr, mis mängivad sünkroonis funkilikult. Lisaks tavapärastele rokkbändi koosseisu kuuluvatele pillidele kasutatakse ka mitmesuguseid klahv-, keel- ja vaskpille.
Laulude temaatika on argimuredest romantika ja pidutsemiseni.
Diskol on mitmeid erinevaid harusid: funk disco , rock disco, country disko jm. Popmuusika stiilidest on disko kõige paindlikum kohalike traditsioonide peegeldaja ja seega pakuvad erinevate maade diskolood väga erinevaid kõlamaastike.
Tuntuimad esitajad on The Village People, Boney M, Modern Talking, The Bee Gees ; solistidest Gloria Gaynor, Donna Summer jpt. (Skuin jt 2007 lk 168)

2.11 Hiphop

Hiphop on nüüdisaegne muusika‑ ja tantsustiil, mis on segu afroameerika varasemast tantsumuusikast ning sellele lisandunud uuematest mõjutustest (EKSS 2009). Stiil arenes välja kõrvuti hiphop- kultuuriga Bronxis 1970. aastatel peamiselt afroameeriklaste tänavakultuurist. Seda defineerivad võtmeelemendid nagu räppimine, DJ-d, scratching (ingl k scratching – kraapimine), sampling (ingl k sample – proov , osa, tükk), beatboxing (rütmitaust suuga ). Terminit „räppima” kasutatakse tihti samatähenduslikult terminiga hiphop, kuigi viimane tähistab tavaliselt tervet subkultuuri. (Wikipedia)
Hiphopi kaks olulist komponenti on räppimine ning instumentaaltaust. Viimase kujundab DJ (ingl k disc jockey – plaadikeerutaja), kes võib ise olla räppar. Taustamuusika esitatakse heliplaadilt. Levinud võte on plaadi liigutamine edasi-tagasi ehk scratching. Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, süntesaatorit ja samplerit - arvutis helisignaali töödeldavaks muutev ja seda digitaalkujul teisendav seadet (EKSS 2009).
Räpitava teksti ülesehitusel on olulised algriim ja riim, mille abil luuakse aktsente. Tekstid räägivad linnaelust ja selle vastuolulisusest ja kõikvõimalikest inimestele olulistest teemadest nagu karjäär, romantika, perekond, sõbrad jms.
Tuntuimad esitajad: Eminem , Snoop Dogg , 2 Pac, Puff Daddy jpt. (Skuin jt 2007 lk 174)

2.12 Elektroonilisest popmuusikast

Elektroonilist popmuusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel ning tänapäeval ka arvutitel. Vokaali kasutatakse tihti elektrooniliselt muundatud kujul. Elektroonilise tantsumuusika peamine komponent on hüpnootilselt mõjuv rütm ning sageli puuduvad lugudel meloodiajoonis ja tekstiline sõnum. Uue muusika loomisel töödeldakse varem salvestatud muusikapalju. Sellega tegelevad DJ-d, kes on ühtlasi ansambli liikmed.
Põhilised elektroonilise muusika massiüritused on reivid. Neid hakati korraldama 1990. aastatel ning nendel üritustel tantsiti house’i ja techno saatel. Kuna tänasel päeval kuuleb elektroonilist tantsumuusikat põhiliselt klubides , siis sellest ka nimetus – klubimuusika.
Peamised klubimuusika stiilid on House, techno, ambient, trance, breakbeat , jungle ja drum and bass (D’n’B). (Skuin jt 2007 lk 175)

2.12.1 House

House tekkis 1990. aastate keskpaigas Chicago klubis nimega The Warehouse . See stiil ühendab endas nii disko, jazzi, souli, funki kui ka latiinomuusika jooni. Taktimõõdul 4/4 rõhutatakse rütmimasina basstrummiga kõiki lööke. House oli ühtlasi ka esimene muusikastiil, mida oli võimalik kodust lahkumata arvutil toota.
House’i alaliigid on acid house, hip house, deep house, pop house, speed garage jt. (Skuin jt 2007 lk 175)

2.12.2 Techno

Techno kujunes välja Detroitis parallelselt house’iga. Euroopa technot mõjutas tugevasti saksa ansambli Kraftwerk muusika. Võrreldes house’iga on techno tempokam ja harilikult ilma vokaalita. Techno lähtub elektropopist ja soulist. Tavaliselt on techno originaallooming ja sämplingut ei kasutata.
Tuntuimad techno esitajad on Kraftwerk, Prodigy ja The Chemical Brothers . (Skuin jt 2007 lk 175)
2.12.3 Ambient
Ambient ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid pigem muusikaliseks helitaustaks. Stiil ühendab endas nii jazzi, klassika, eletroonilise muusika ja folkmuusika elemente. Ambienti iseloomustab voolav ja hõljuv kõlapilt millese on põimitud looduslikke helisid . Stiili loojaks peetakse Brian Enot. (Skuin jt 2007 lk 175)
Ambienti kasutatakse laialdaselt videomängude, filmide jms tausta - ja meeleolumuusikana.
Ambienti erinevad liigid on Dark Ambient, Black Ambient, Ambient house, Space music ja Isolationist ambient music. (Wikipedia)

2.12.4 Trance

Trance on elektrooniline muusikastiil, mis kujunes välja technost 1990. aastatel. Stiilil on ühiseid jooni nii ambientiga kui acid houseiga. Trance on pehmem ning rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house, kuid siiski mõeldud pigem tantsimiseks, mitte nagu ambient. (Skuin jt 2007 lk 176)
Trance – muusika festivalid meelitavad ligi väga suuri rahvamasse ja pakuvad tavaliselt väga mitmekülgselt muusikalist kõlapinda, lasershowsid ja pürotehnilisi vaatemänge. Suurimad festivalid on näiteks Qlimax ja Sensation Hollandis, USC ja Global Dance Festival Ühendkuningriikides.
Peamised trance’i liigid on Classic trance, Acid trance, Progressive trance ja Uplifting Trance. (Wikipedia)

2.12.5 Drum’n’Bass (DnB)

Drum’n’Bassi levik algas 1990. aastatel Londonis ning on tihedalt seotud reivikultuuriga. Kui house’is ja technos on rütmipõhi üles ehitatud korduvale basstrummi löögile, siis DnB-s kasutatakse keerukamaid rütmielemente, mida kutsutakse breakideks. (Skuin jt 2007 lk 176)
DnB-d esitatakse peamiselt ööklubides tantsumuusikana. Stiili esitamine nõuab helitehnikat, mis suudab edasi anda väga erinevaid sagedusi, sest DnB-s kasutatake heliliselt väga erinevaid ja tihti väga madalaid helisagedusi. (Wikipedia)
3. Noorte kuulamiseelistused
Uurimus viidi läbi Roosna- Alliku Põhikooli ja Paide Gümnaasiumi 6-9 klasside seas. Osales 120 õpilast vanuses 12 – 16, kellest 54 olid poisid ja 66 olid tüdrukud.
3.1 Stiilide eelistuse jagunemine
Stiilide jagunemine eelistuse järgi on näidatud järgmisel graafikul (joonis 2):
Joonis 2. Stiilieelistused noorte seas
Kõige eelistatuim muusikastiil nii poiste kui tüdrukute seas oli hiphop, olles ära märgitud 55% küsitluslehtedest. Töö teoreetilises osas mainitud stiilidest ei kuulanud keegi ambienti ja souli.
Isiklik lemmikbänd puudub 33% vastanud neidudest ja 43% poistest.
Enim eelistatud bändid olid Tanel Padar & The Sun ja Black Eyed Peas poistel ja Avril Lavigne ning Akon tüdrukutel.
3.2 Lemmikartisti esinemised
Küsitluse põhjal selgus, et oma lemmikbändi esinemisel pole käinud valdav osa (80%) küsitluses osalenutest. Täpsem info diagrammilt (joonis 3).
Joonis 3. Esinemistel käimine
Õpilased, kes polnud kunagi kontsertidel käinud põhjendasid oma teguviisi faktiga, et nende lemmikartistid pole kunagi Eestis käinud või on piletihind nende jaoks liiga kallis olnud. Välja toodi ka transpordiprobleemid ja ajapuudus . Selgus ka, et poisid on palju aktiivsemad kontsertitel osalejad; Ligikaudu 80% esinemistel käinud noortest olid meessoost.
3.3 Esmane kokkupuude lemmikstiiliga
Kogutud andmete põhjal saab välja tuua fakti järgmised faktid (joonis 5):

• Kõige tavalisem vanus muusikaliste eelistuse tekkimiseks on 11. – 13. eluaastani
  
• Muusikamaitse kujuneb välja juba väga varases nooruses – vanuses 8 – 13 aastat kujunes välja ligikaudu 70% vastanute maitse
  

Joonis 5. Muusikamaitse väljakujunemine vanuseliselt
Hiljem maitse enam suure tõenäosusega ei muutu – Ainult 9% vastanutest ütles, et nende muusikaeelistused muutuvad pidevalt või on lähiajal muutunud. Võib veel välja tuua, et üle pooltel poistest (60% osalnutest) kujunes muusikamaitse välja hiljem kui tüdrukutel.
3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad
Küsitluses antud vastuste analüüsimisel selgus, et peamised mõjutad eelistuse tekkimisel on sõbrad, mitmesugused tele- ja raadioprogrammid (MTV, Sky plus jt) ja Internet – erinevad portaalid (Youtube, Myspace) (joonis 6).
Joonis 6. Muusikaeelistuse tekkimise mõjutajad
Muude kanalite all on mõeldud erinevaid trenne, üritusi ja kooli.
Nagu näha, siis on Internet asendamas vanema põlvkonna (TV ja raadio) meedia kohta kaasaegse noore muusikamaailmas.
3.4 Suhtumine teiste muusikastiilide kuulajaskonda
Suhtumine teist liiki muusikat kuulavatesse inimestesse on valdavalt (48% juhtudest) neutraalne või ükskõikne (joonis 7). Peamine argument selle toetuseks on õigus mõttevabadusele – vastanute arvates pole neil õigust teise inimese maitset kritiseerida või teda mingil muul viisil selle pärast mõjutada.
Negatiivselt vastanud rõhutasid peamiselt tõsiasja, et neile ei meeldi kui keegi neile mittemeelepärast muusikat peale surub (kuulab seda valjult , räägib pidevalt sellest jms).
Positiivselt meelestatud küsitluses osalenud õpilased olid arusaamal, et igaüks, kes suudab enda valikutele kindlaks jääda ning on võimeline muusikat looma on austust väärt.

Joonis 7. Suhtumine teistsuguse muusikamaitsega inimestesse

3.5 Kuulamiseelistused

Peamised allikad, kust õpilased muusikat kuulavad on internet ja raadio – ligikaudu 36% Internetis ja 32% raadiost (joonis 8). Tihti olid vastatud ka mõlemad variandid, kuid Interneti oli pakutud siiski rohkem ( 54%).

Populaarseimad lahendused veebis muusika kuulamiseks olid Youtube (84% vastanutest) ja Myspace (10%). Raadiojaamadest eelistatuim oli Power Hit Radio ja Tre.ee. Muud lahendused – peod, autos, poes jpm – olid harvad ja erinevad.

Joonis 8. Kuulamiseelistused

3.6 Helikvaliteet ja selle tähtsus

Küsitluslehtedelt saadud info kohaselt eelistab väga suur enamus vastanutest kuulata muusikat kõlaritest (joonis 9).

Kõige tihedamini esinev põhjendus sellel on fakt, et kõlaritest tuleb parem ja sügavam heli. Vastuargumendiks on välja toodud, et kõlarid ei ole mobiilsed ning seega ei saa paljud õpilased neid kasutada, isegi, kui selline soov oleks. Samuti peetakse kõlari komistuskiviks kõrget hinda.

Kõrvaklappide kasuks räägib nende mobiilsus ja vähene energiatarve, kuid kahjuks kehvem helikvaliteet ja kahjulikus kuulmisele.

Joonis 9. Kõlarid versus kõrvaklapid

3.7 Helilooming noorte seas

Valdav enamu noortest (68%) ei ole iseseivalt proovinud muusikat luua (joonis 10).

Joonis 10. Muusikaloome noorte seas

Peamisteks negatiivseteks põhjusteks vastanute arvates on:

• Iseseisvalt ei ole võimalik professionaalsel tasemel muusikat luua

• Otsese vajaduse puudumine

• Oskuste puudumine

• Võimaluste puudumine

• Huvi puudumine

• Muusikalise ande puudumine

Ainult 32% vastanutest (joonis 10) oli proovinud iseseisvalt muusikat luua, neist 70% nii arvutiga kui instrumentidega. Peamised põhjused, miks noored on proovinud muusikat luua on:

• Huvi muusika vastu

• Kohustus (muusikatunnis)

• Soov ennast tõestada

Kokkuvõte

Uurimistöö tulemusena võib järeldada, et valitud eesmärgid (saada vastused töö alguses ära märgitud küsimustele) on täidetud ja töö eesmärk on saavutatud. Edukalt on defineeritud popmuusika ja rokkmuusika erinevused ning küsitluse käigus saadud infole vastavalt on välja toodud need muusikaliigid, mida kaasaegne noor kõige rohkem hindab ja kuulab. Sealjuures selgitati välja, millised meediakanalid hetkel kõige rohkem põhikooliõpilaste muusikamaitse kujunemist mõjutavad

Töö alguses püsitatud hüpoteesidest vastas tõele väide, et klubimuusika on eelistatuim muusikastiil koolinoorte hulgas - Tõele ei vastanud esimene hüpotees, mis väitis, et muusikamaitse ja sotsiaalne staatus ja aksepteeritus on omavahel seotud. Selgus, et ainult väga väike osa tänaseid kooliõpilasi hindab ennast ümbritsevaid inimesi nende muusikaliste eelistuste järgi.

Teemat võiks edasi uurida, laiendades klubimuusika osakaalu – erinevate stiilide tutvusted, täpsem ajalugu. Samuti võiks küsitleda inimesi vanuses 16-18, et selgitada, kas valitud hüpoteesid vastavad selles vanusegrupis tõele või mitte.

Kasutatud kirjandus

1.Skuin, Aive , Karolin Sepp, Jaak Ojakäär, Anu Sepp 2007. Muusikaõpik 8. klass. AS Bit.
2.Sepp, Anu, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär 1996. Muusikaõpik IX klass. Kirjastus „ Avita ”
3.Warner, Timonty 2003. Pop Music - Technology and Creativity: Trevor Horn and the Digital Revolution. Aldershot: Ashgate.
4.Eesti Keele Seletav Sõnaraamat 2009 Eesti Keele Sihtasutus
5.Õigekeelsussõnaraamat. 2006 Eesti Keele Sihtasutus
6.The New Encyclopedia Britannica vol 26 Kirjastus Encyclopædia Britannica, Inc. 2003.
7. Popmuusikast. http://en.wikipedia.org/wiki/Popmusic
8. RnB. http://en.wikipedia.org/wiki/R%26b
9. Contemporary RnB http://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary_R%26B
10. Hiphop. http://en.wikipedia.org/wiki/Hip_hop_music
11. Ambient. http://en.wikipedia.org/wiki/Ambient_music
12.Trance. http://en.wikipedia.org/wiki/Trance_music
13. DnB. http://en.wikipedia.org/wiki/Drum%E2%80%99n%E2%80%99bass
28