Facebook Like
Küsitlus


Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist muusikastiili eelistad ?
  • Mis selles muusikas sulle mõjub ?
  • Kui tihti kuulad muusikat ?
  • Miks kuulad muusikat ?
  • Milliste tegevuste saateks kuulad muusikat ?
  • Millist muusikat kuulad halva tuju korral ?
  • Millist muusikat kuulad halva tuju parandamiseks ?
  • Millist muusikat kuulad hea tuju korral ?
  • Millist muusikat kuulad lõõgastumise eesmärgil ?
  • Millist muusikat kuulad, et ennast välja elada ?
 
Säutsu twitteris
ORISSAARE GÜMNAASIUM





Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
Uurimistöö



Autor: Keili Simastel 12. klass
Juhendaja -metoodik: Anne Kann





ORISSAARE 2011
ANNOTATSIOON
Orissaare Gümnaasium
Töö pealkiri
Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
Kuu ja aasta: mai 2011
Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2
Referaat
Töö koostaja valis uurimistöö teema „Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel“, kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku igapäevaselt, kas muusikast lugedes , seda kuulates või seda tehes. Seepärast autor leidis, et on kasulik teada, mis rolli mängib muusika inimese elus ja kuidas muusika inimesi mõjutab. Uurimistöö koostaja soov oli uurida just Orissaare Gümnaasiumi õpilaste muusikamaitset, kogemusi seoses muusikaga ja teadlikkust muusika mõju kohta inimestele.
Töö on jaotatud kuude peatükki: esimeses peatükis käsitletakse muusika mõju inimesele, inimese füsioloogiale ja meeltele. Teises peatükis käsitletakse muusika väljendusvahendeid – rütmi ja meloodiat ja nende mõju ja tähtsust inimese meeleolu loomisel. Kolmandas peatükis käsitletakse muusika mõju muusikateraapias, tutvustatakse eelnevalt tehtud uuringuid muusika mõju kohta ja uuringuid inimeste ravimisel paljude teadlaste poolt. Neljas peatükk räägib uurimistöö metoodikast. Viies osa sisaldab autori poolt läbiviidud küsitluste tulemuste analüüsi ja kuues osa läbiviidud katse tulemuste analüüsi.
Uurimistööks koostati küsimustik, millele vastas Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside
43 õpilast.
Uurimistöös püstitati hüpotees: muusikal on suur tähtsus inimese meeleolu kujundamisel.
Uurimistöö hüpotees tõestati, sest õpilaste vastustest võis välja lugeda, et muusika mõjutab nende meeleseisundit. Kõik vastajad kinnitasid üksmeelselt väidet, et muusikal on suur tähtsus meeleolu kujundamisel.
Hüpoteesi kinnitas ka katse tulemused. Katses esitati õpilastele 8 erineva stiiliga muusikapala, kõik palad tõid katsealustes esile mingisuguseid tundeid või meeleolumuutusi.
Võtmesõnad: muusika, muusikateraapia, meeleolu, lemmikmuusikastiilid, kurbus , rõõm.
Töö autor: Keili Simastel allkiri :
Kaitsmisele lubatud:
Juhendaja: Anne Kann allkiri:
SISUKORD
SISSEJUHATUS 5
1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE 6
1.1. Muusika teekond ajus 6
1.2. Muusika mõju lapsele 6
1.3. Muusika mõju meeltele 7
1.4. Muusika mõju füsioloogiale 9
1.5. Muusika mõju meeleolu loomisel 10
2. ERINEVATE MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDITE MÕJU 11
2.1. Rütmi tähtsus emotsionaalse reaktsiooni loomisel 11
2.1. Meloodia tähtsus emotsionaalse reaktsiooni loomisel 12
3. muusika mõju muusikateraapias Error: Reference source not found
4. METOODIKA 16
5. KÜSITLUSEST SAADUD TULEMUSED 17
5.1. Kui tihti muusikat kuulatakse 17
5.2. Miks noored muusikat kuulavad 17
5.3. Milliste tegevuste saateks muusikat kuulatakse 18
5.4. Muusikastiilide eelistused noorte seas 18
5.5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis 20
5.6. Muusika kuulamine halva enesetunde ja tuju korral 20
5.7. Muusikastiilide eelistused halva tuju korral 21
5.8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil 22
5.9. Muusikastiilide eelistused halva tuju parandamiseks 22
5.10. Muusika kuulamine hea tuju korral 23
5.11. Muusikastiilide eelistused hea tuju korral 23
5.12. Muusika kuulamine lõõgastumise eesmärgil 24
5.13 Muusikastiilide eelistused lõõgastumise eesmärgil 24
5.14. Muusika kuulamine, et ennast välja elada 25
5.15. Muusikastiilide eelistused, et ennast välja elada 26
5.16. Milline on muusika mõju inimesele 26
5.17. Muusika mõju inimese meeleolu kujundamisele 27
6. EKSPERIMENTAALSEST KATSEST SAADUD TULEMUSED 28
6.1. Meeleolu muutused Jay Z feat. Alicia Keys loo „ Empire state of mind“ puhul 28
6.2. Meeleolu muutused Arvo Pärdi loo „Für Alina“ puhul 28
6.3. Meeleolu muutused Amon Amarthi loo „ Live for the kill “ puhul 29

6.4. Meeleolu muutused Wolfgang Amadeus Mozarti loo „ Piano Concerto No.21“
puhul 30
6.5. Meeleolu muutused Röövel Ööbiku loo „Kid’s Stuff Rock“ puhul 31
6.6. Meeleolu muutused Pärt Uusbergi loo „Ma ei sure “ puhul 32
6.7. Meeleolu muutused Laura Junsoni loo „Sügis kodus“ puhul 32
6.8. Meeleolu muutused Nightwishi loo „Phantom of the opera “ puhul 33
KOKKUVÕTE 35
KASUTATUD KIRJANDUS 36
LISAD 37
Lisa 1. Küsitlusankeet 37
Lisa 2. Eksperimentaalse uuringu muusikapalad 43











SISSEJUHATUS
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Kõik inimesed puutuvad mingil määral muusikaga kokku, kuid paljud ei mõtle, kui suurelt muusika neid tegelikult mõjutab. Muusikat kasutatakse inimeste ravimiseks ja näiteks paremate tulemuste saavutamiseks spordis . On levinud teadmine, et muusika mõjutab inimeste ostukäitumist - kaupluste siseraadios kõlav muusika aitab kujundada meeleolu, mõjutab inimeste liikumist ja liikumise tempot kaupluses. Muusika mõjutab ka inimese psüühikat: muusikat kasutades on võimalik muuta meeleolu, sest ta stimuleerib emotsioone ja nende väljendamist.
Käesolev uurimistöö keskendub Orissaare Gümnaasiumi 10. – 11. klassis õppivate noorte muusikakuulamisharrastustele ja nende teadlikkusele muusika mõju kohta.
Töö eesmärgiks on tutvustada muusika mõju inimesele – tema meeltele, füsioloogiale ja meeleolule, tutvustada erinevate teadlaste poolt tehtud katseid ning kirjanduses ja teistes teabeallikates leiduvaid väiteid ja tõestusi muusika teraapilise mõju kohta. Eesmärgiks on ka välja selgitada muusika peamiselt positiivne, kuid samas ka negatiivne mõju inimestele, nende tunnetele, meeltele ja tegevustele, uuritud on muusika võimet lõõgastada ja motiveerida .

1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE

1.1. Muusika teekond ajus


Muusika vastuvõtuga on seotud mõlemad ajupoolkerad. Parema poolkera funktsiooniks on võimalikult täiusliku muusikakogemuse võimaldamine, see keskendub heli kvaliteedile ja sellest kantud meeleolule. Vasak poolkera analüüsib ja korrastab muusikalise kogemuse üksikasju, jälgib muusika vormi ja ülesehitust. Laulmine ilma sõnadeta, ümisemine ja heliteose harmoonia peegelduvad paremas ajupoolkeras; rütm, sõnad ja vormiline ülesehitus vasakus. Nii on see paremakäelistel, vasakukäelistel on vastupidi.
On täheldatud, et muusikaline koolitus muudab muusika teekonda ajus. Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera , mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. ( Elenurm , T. & Kasmel, A. & Kidron , A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997)
Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt esilekutsutav emotsioon ( nagu ka iga teistlaadse päritoluga positiivne tunne) põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid . Endorfiinid on nn. looduslikud narkootilised ained, millel võib olla nii tugev heaolutunnet esile kutsuv ja alalhoidev kui ka valu leevendav toime. (Pehk, A. 1999)
1.2. Muusika mõju lapsele
Muusika on kunstiliik , mis mõjutab inimest kogu tema elu vältel, alates juba ajast, mil loode areneb emaihus. Teaduslike uuringute tulemusena on kindlaks tehtud, et loode kuuleb ema südamelööke, kogu tema organismi elutegevust ja ka selle keskkonna helisid , milles ema viibib. (Muusika. 1989)
Inimene tajub muusikat juba emaüsas. Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat n-ö täiskasvanulike võimetega, tehes vahet erinevatel helikõrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning voolavad lüürilised meloodiad rahustavalt. Kõige turvalisema tunde tekitab neis muusika, mille rütm on 60 lööki minutis . See on rahuliku südame rütm, millega imik on emaüsas harjunud . (Rüütelmaa, S. 2008)
Meie varased kokkupuuted helidemaailmaga kujundavad meie suhte muusikaga. Näiteks lauljad on raseduse ajal täheldanud, et emaüsas olev laps jääb vaikseks siis, kui nad laulavad , ning muusikud on märganud, et laps muutub aktiivsemaks, kui nad pilli mängivad. Nutva imiku keha pingestub, ja kui madalad sagedused näivad omavat meeldivat toimet, siis kõrged sagedused ebameeldivat. On ka oletatud, et biit-, pop- ja muu väga rõhutatud rütmiga muusika atraktiivsus peitubki sarnasuses emaüsa turvalise võimsalt tuksuva keskkonnaga. Üsasisest platsenta, veresoonte ja nabaväädi pulseerivat helikeskkonda on salvestatud ja kasutatud nutvate vastsündinute rahustamiseks. Esimestel elutundidel reageerivad vastsündinud vaid umbes kolmandikule keskkonna akustilistest ärritajatest, esimesed kuus kuud on aeg, mille jooksul "õpitakse kuulama". Pärast 11. – 12. elukuud eelistavad beebid inimhääli teistele helidele. Kuigi oma ema on lapsed harjunud kuulma juba enne sündi, on nad alles pärast
12. – 14. elukuud võimelised eristama oma ema häält võõrastest häältest. 14. - 16. elukuul võib aga juba ema sammude kuulmisest piisata nutu lõpetamiseks.
(Rüütel, E. 1999)
1.3 Muusika mõju meeltele
Kõik inimesed on tõenäoliselt kogenud, kuidas kuulatava muusika mõjul hakkavad sõrmed nagu iseenesest kaasa koputama või jalad tantsuliigutusi sooritama . See muudab meid aktiivsemaks, rõõmsamaks, lisab energiat. Mõnikord võib muusika muuta meid mõtlikuks, unistavaks, läbielatud mälestusi esiletoovaks või koguni kurvameelseks.
Muusika mõju uurides on täheldatud selle komponentide erinevat toimet. Rütm mõjutab keha rütmilisi protsesse: pulsi kiirust, hingamissagedust . Meloodia annab tööd mõttetegevusele, äratades assotsiatsioone ja kujutlusi. Harmoonial on ühendus tundemaailmaga.
(Rüütelmaa, S. 2008)
Muusika mõjutab ka inimese psüühikat: muusikat kasutades on võimalik muuta meeleolu, sest ta stimuleerib emotsioone ja nende väljendamist. Üsna tavaline on, et inimene, kes on pinges , isegi masenduses , ei teadvusta endale seda ja püüab isegi oma hingeseisundit eitada. Muusika õige kasutamise korral on võimalik nendest negatiivsetest tunnetest vabaneda .
Muusika aitab vähendada ängistust ja stressi, kuna loob võimaluse tunnete, emotsioonide ning paljude alateadlike impulsside esilekerkimiseks, teadvustamiseks ning väljaelamiseks. Inimene võib muusika abil teha niisugust psüühilist tööd, mis ilma muusikata oleks komplitseeritud või täiesti võimatu. (Pehk, A.1999)
Helimassaažiga võib parandada meeleolu, vereringet, ajulainete rütmi, südamelööke, hingamist, vähendada valu ja parandada üldist enesetunnet . Helimassaaži tulemusel paraneb uni, vähenevad suhtlemisraskused, kasvab positiivsus, otsusekindlus, väheneb valu, saavutatakse sügav lõõgastustase ja rahulik olek. ( Linder , L. & Tulev, J. 2010)
Muusika puhul on tegemist kahesuguse vastuvõtuga. Meie meeled registreerivad nii kuuldava heli kui muusikast tekkiva vibratsiooni. Vibratsiooniaisting võimendab muusika toimet. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997)
Üldiselt mõjub rütmiline muusikapala ergutavalt, kõrged helid võivad tekitada pingeid, madalad toonid aga toimivad rahustavalt. Oluline tähtsus on helitugevusel. Väga vaikne muusika väsitab, sest oleme sunnitud kõrvu pingutama, liialt vali muusika võib toimida otsese pahandava ärritajana või käivitada agressiivseid impulsse. Muusika toime inimesele sõltub paljudest samaaegselt mõjuvatest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #1 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #2 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #3 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #4 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #5 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #6 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #7 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #8 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #9 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #10 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #11 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #12 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #13 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #14 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #15 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #16 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #17 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #18 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #19 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #20 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #21 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #22 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #23 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #24 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #25 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #26 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #27 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #28 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #29 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #30 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #31 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #32 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #33 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #34 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #35 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #36 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #37 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #38 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #39 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #40 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #41 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #42 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #43 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #44
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keili Simastel Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (3)

MariLiisD profiilipilt
MariLiisD: Väga kasulikoli enese uurimistöö koostamisel sarnasel teemal
01:42 29-12-2012
mariks profiilipilt
mariks: aitas küll
20:49 04-12-2012
CyberEst profiilipilt
CyberEst: hea oli
22:59 07-05-2013


Sarnased materjalid

414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
32
pdf
Levimuusika
17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
56
pdf
Modernism ja muusikateater
27
doc
Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas
17
docx
Eesti rahvamuusika
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
12
docx
20-sajandi muusika





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun