Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel (3)

ORISSAARE GÜMNAASIUM
Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
Uurimistöö
Autor: Keili Simastel 12. klass
Juhendaja -metoodik: Anne Kann
ORISSAARE 2011
ANNOTATSIOON
Orissaare Gümnaasium
Töö pealkiri
Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
Kuu ja aasta: mai 2011
Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2
Referaat
Töö koostaja valis uurimistöö teema „Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel“, kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku igapäevaselt, kas muusikast lugedes , seda kuulates või seda tehes. Seepärast autor leidis, et on kasulik teada, mis rolli mängib muusika inimese elus ja kuidas muusika inimesi mõjutab. Uurimistöö koostaja soov oli uurida just Orissaare Gümnaasiumi õpilaste muusikamaitset, kogemusi seoses muusikaga ja teadlikkust muusika mõju kohta inimestele.
Töö on jaotatud kuude peatükki: esimeses peatükis käsitletakse muusika mõju inimesele, inimese füsioloogiale ja meeltele. Teises peatükis käsitletakse muusika väljendusvahendeid – rütmi ja meloodiat ja nende mõju ja tähtsust inimese meeleolu loomisel. Kolmandas peatükis käsitletakse muusika mõju muusikateraapias, tutvustatakse eelnevalt tehtud uuringuid muusika mõju kohta ja uuringuid inimeste ravimisel paljude teadlaste poolt. Neljas peatükk räägib uurimistöö metoodikast. Viies osa sisaldab autori poolt läbiviidud küsitluste tulemuste analüüsi ja kuues osa läbiviidud katse tulemuste analüüsi.
Uurimistööks koostati küsimustik, millele vastas Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside
43 õpilast.
Uurimistöös püstitati hüpotees: muusikal on suur tähtsus inimese meeleolu kujundamisel.
Uurimistöö hüpotees tõestati, sest õpilaste vastustest võis välja lugeda, et muusika mõjutab nende meeleseisundit. Kõik vastajad kinnitasid üksmeelselt väidet, et muusikal on suur tähtsus meeleolu kujundamisel.
Hüpoteesi kinnitas ka katse tulemused. Katses esitati õpilastele 8 erineva stiiliga muusikapala, kõik palad tõid katsealustes esile mingisuguseid tundeid või meeleolumuutusi.
Võtmesõnad: muusika, muusikateraapia, meeleolu, lemmikmuusikastiilid, kurbus , rõõm.
Töö autor: Keili Simastel allkiri :
Kaitsmisele lubatud:
Juhendaja: Anne Kann allkiri:
SISUKORD
SISSEJUHATUS 5
1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE 6
1.1. Muusika teekond ajus 6
1.2. Muusika mõju lapsele 6
1.3. Muusika mõju meeltele 7
1.4. Muusika mõju füsioloogiale 9
1.5. Muusika mõju meeleolu loomisel 10
2. ERINEVATE MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDITE MÕJU 11
2.1. Rütmi tähtsus emotsionaalse reaktsiooni loomisel 11
2.1. Meloodia tähtsus emotsionaalse reaktsiooni loomisel 12
3. muusika mõju muusikateraapias Error: Reference source not found
4. METOODIKA 16
5. KÜSITLUSEST SAADUD TULEMUSED 17
5.1. Kui tihti muusikat kuulatakse 17
5.2. Miks noored muusikat kuulavad 17
5.3. Milliste tegevuste saateks muusikat kuulatakse 18
5.4. Muusikastiilide eelistused noorte seas 18
5.5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis 20
5.6. Muusika kuulamine halva enesetunde ja tuju korral 20
5.7. Muusikastiilide eelistused halva tuju korral 21
5.8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil 22
5.9. Muusikastiilide eelistused halva tuju parandamiseks 22
5.10. Muusika kuulamine hea tuju korral 23
5.11. Muusikastiilide eelistused hea tuju korral 23
5.12. Muusika kuulamine lõõgastumise eesmärgil 24
5.13 Muusikastiilide eelistused lõõgastumise eesmärgil 24
5.14. Muusika kuulamine, et ennast välja elada 25
5.15. Muusikastiilide eelistused, et ennast välja elada 26
5.16. Milline on muusika mõju inimesele 26
5.17. Muusika mõju inimese meeleolu kujundamisele 27
6. EKSPERIMENTAALSEST KATSEST SAADUD TULEMUSED 28
6.1. Meeleolu muutused Jay Z feat. Alicia Keys loo „ Empire state of mind“ puhul 28
6.2. Meeleolu muutused Arvo Pärdi loo „Für Alina“ puhul 28
6.3. Meeleolu muutused Amon Amarthi loo „ Live for the kill “ puhul 29
6.4. Meeleolu muutused Wolfgang Amadeus Mozarti loo „ Piano Concerto No.21“
puhul 30
6.5. Meeleolu muutused Röövel Ööbiku loo „Kid’s Stuff Rock“ puhul 31
6.6. Meeleolu muutused Pärt Uusbergi loo „Ma ei sure “ puhul 32
6.7. Meeleolu muutused Laura Junsoni loo „Sügis kodus“ puhul 32
6.8. Meeleolu muutused Nightwishi loo „Phantom of the opera “ puhul 33
KOKKUVÕTE 35
KASUTATUD KIRJANDUS 36
LISAD 37
Lisa 1. Küsitlusankeet 37
Lisa 2. Eksperimentaalse uuringu muusikapalad 43
SISSEJUHATUS
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Kõik inimesed puutuvad mingil määral muusikaga kokku, kuid paljud ei mõtle, kui suurelt muusika neid tegelikult mõjutab. Muusikat kasutatakse inimeste ravimiseks ja näiteks paremate tulemuste saavutamiseks spordis . On levinud teadmine, et muusika mõjutab inimeste ostukäitumist - kaupluste siseraadios kõlav muusika aitab kujundada meeleolu, mõjutab inimeste liikumist ja liikumise tempot kaupluses. Muusika mõjutab ka inimese psüühikat: muusikat kasutades on võimalik muuta meeleolu, sest ta stimuleerib emotsioone ja nende väljendamist.
Käesolev uurimistöö keskendub Orissaare Gümnaasiumi 10. – 11. klassis õppivate noorte muusikakuulamisharrastustele ja nende teadlikkusele muusika mõju kohta.
Töö eesmärgiks on tutvustada muusika mõju inimesele – tema meeltele, füsioloogiale ja meeleolule, tutvustada erinevate teadlaste poolt tehtud katseid ning kirjanduses ja teistes teabeallikates leiduvaid väiteid ja tõestusi muusika teraapilise mõju kohta. Eesmärgiks on ka välja selgitada muusika peamiselt positiivne, kuid samas ka negatiivne mõju inimestele, nende tunnetele, meeltele ja tegevustele, uuritud on muusika võimet lõõgastada ja motiveerida .

1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE

1.1. Muusika teekond ajus

Muusika vastuvõtuga on seotud mõlemad ajupoolkerad. Parema poolkera funktsiooniks on võimalikult täiusliku muusikakogemuse võimaldamine, see keskendub heli kvaliteedile ja sellest kantud meeleolule. Vasak poolkera analüüsib ja korrastab muusikalise kogemuse üksikasju, jälgib muusika vormi ja ülesehitust. Laulmine ilma sõnadeta, ümisemine ja heliteose harmoonia peegelduvad paremas ajupoolkeras; rütm, sõnad ja vormiline ülesehitus vasakus. Nii on see paremakäelistel, vasakukäelistel on vastupidi.
On täheldatud, et muusikaline koolitus muudab muusika teekonda ajus. Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera , mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. ( Elenurm , T. & Kasmel, A. & Kidron , A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997)
Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt esilekutsutav emotsioon ( nagu ka iga teistlaadse päritoluga positiivne tunne) põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid . Endorfiinid on nn. looduslikud narkootilised ained, millel võib olla nii tugev heaolutunnet esile kutsuv ja alalhoidev kui ka valu leevendav toime. (Pehk, A. 1999)
1.2. Muusika mõju lapsele
Muusika on kunstiliik , mis mõjutab inimest kogu tema elu vältel, alates juba ajast, mil loode areneb emaihus. Teaduslike uuringute tulemusena on kindlaks tehtud, et loode kuuleb ema südamelööke, kogu tema organismi elutegevust ja ka selle keskkonna helisid , milles ema viibib. (Muusika. 1989)
Inimene tajub muusikat juba emaüsas. Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat n-ö täiskasvanulike võimetega, tehes vahet erinevatel helikõrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning voolavad lüürilised meloodiad rahustavalt. Kõige turvalisema tunde tekitab neis muusika, mille rütm on 60 lööki minutis . See on rahuliku südame rütm, millega imik on emaüsas harjunud . (Rüütelmaa, S. 2008)
Meie varased kokkupuuted helidemaailmaga kujundavad meie suhte muusikaga. Näiteks lauljad on raseduse ajal täheldanud, et emaüsas olev laps jääb vaikseks siis, kui nad laulavad , ning muusikud on märganud, et laps muutub aktiivsemaks, kui nad pilli mängivad. Nutva imiku keha pingestub, ja kui madalad sagedused näivad omavat meeldivat toimet, siis kõrged sagedused ebameeldivat. On ka oletatud, et biit-, pop- ja muu väga rõhutatud rütmiga muusika atraktiivsus peitubki sarnasuses emaüsa turvalise võimsalt tuksuva keskkonnaga. Üsasisest platsenta, veresoonte ja nabaväädi pulseerivat helikeskkonda on salvestatud ja kasutatud nutvate vastsündinute rahustamiseks. Esimestel elutundidel reageerivad vastsündinud vaid umbes kolmandikule keskkonna akustilistest ärritajatest, esimesed kuus kuud on aeg, mille jooksul "õpitakse kuulama". Pärast 11. – 12. elukuud eelistavad beebid inimhääli teistele helidele. Kuigi oma ema on lapsed harjunud kuulma juba enne sündi, on nad alles pärast
12. – 14. elukuud võimelised eristama oma ema häält võõrastest häältest. 14. - 16. elukuul võib aga juba ema sammude kuulmisest piisata nutu lõpetamiseks.
(Rüütel, E. 1999)
1.3 Muusika mõju meeltele
Kõik inimesed on tõenäoliselt kogenud, kuidas kuulatava muusika mõjul hakkavad sõrmed nagu iseenesest kaasa koputama või jalad tantsuliigutusi sooritama . See muudab meid aktiivsemaks, rõõmsamaks, lisab energiat. Mõnikord võib muusika muuta meid mõtlikuks, unistavaks, läbielatud mälestusi esiletoovaks või koguni kurvameelseks.
Muusika mõju uurides on täheldatud selle komponentide erinevat toimet. Rütm mõjutab keha rütmilisi protsesse: pulsi kiirust, hingamissagedust . Meloodia annab tööd mõttetegevusele, äratades assotsiatsioone ja kujutlusi. Harmoonial on ühendus tundemaailmaga.
(Rüütelmaa, S. 2008)
Muusika mõjutab ka inimese psüühikat: muusikat kasutades on võimalik muuta meeleolu, sest ta stimuleerib emotsioone ja nende väljendamist. Üsna tavaline on, et inimene, kes on pinges , isegi masenduses , ei teadvusta endale seda ja püüab isegi oma hingeseisundit eitada. Muusika õige kasutamise korral on võimalik nendest negatiivsetest tunnetest vabaneda .
Muusika aitab vähendada ängistust ja stressi, kuna loob võimaluse tunnete, emotsioonide ning paljude alateadlike impulsside esilekerkimiseks, teadvustamiseks ning väljaelamiseks. Inimene võib muusika abil teha niisugust psüühilist tööd, mis ilma muusikata oleks komplitseeritud või täiesti võimatu. (Pehk, A.1999)
Helimassaažiga võib parandada meeleolu, vereringet, ajulainete rütmi, südamelööke, hingamist, vähendada valu ja parandada üldist enesetunnet . Helimassaaži tulemusel paraneb uni, vähenevad suhtlemisraskused, kasvab positiivsus, otsusekindlus, väheneb valu, saavutatakse sügav lõõgastustase ja rahulik olek. ( Linder , L. & Tulev, J. 2010)
Muusika puhul on tegemist kahesuguse vastuvõtuga. Meie meeled registreerivad nii kuuldava heli kui muusikast tekkiva vibratsiooni. Vibratsiooniaisting võimendab muusika toimet. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997)
Üldiselt mõjub rütmiline muusikapala ergutavalt, kõrged helid võivad tekitada pingeid, madalad toonid aga toimivad rahustavalt. Oluline tähtsus on helitugevusel. Väga vaikne muusika väsitab, sest oleme sunnitud kõrvu pingutama, liialt vali muusika võib toimida otsese pahandava ärritajana või käivitada agressiivseid impulsse. Muusika toime inimesele sõltub paljudest samaaegselt mõjuvatest faktoritest. Eelkõige sõltub see muusika elementidest ning nende omadustest (rütm, harmoonia, meloodia, helikõrgus, helivaljus ja -intensiivsus, tämber, dünaamika). Tähtsad on ka inimesega seotud tegurid (vanus, sugu, vaimne tase, isiksuslikud omadused, hetke tervislik ning emotsionaalne seisund, eelnevad kogemused muusikast, ootused muusika suhtes, tekkivad assotsiatsioonid) ning keskkonnategurid (kultuuriline keskkond ja taust, antud hetkel ümbritsev keskkond ja samaaegsed ärritajad).
(Pehk, A. 1999)
Kuulmine on küll olulise tähtsusega, kuid kuulmispuue ei takista muusika nautimist. Muusikavibratsioonid ja rütm on tajutavad keha kaudu, eriti kui kasutatakse madalaid bassihelisid. Uurimused on ka tõestanud, et muusikalisel tegevusel on kuulmispuuete korral oluline positiivne mõju kuulmise , kõne, keele ja teiste mittemuusikaliste võimete ja oskuste arendamiseks . (Lloyd Leno, H. 02.03.2011)
1.4. Muusika mõju füsioloogiale
Muusika põhilised omadused, nagu helikõrgus, rütm, heli intensiivsus ja tämber ja mõningal määral ka meloodia ja harmoonia mõjutavad kõikide inimeste füüsilisi ja vaimseid protsesse tähelepanuväärselt sarnasel viisil. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011)
Muusika abil on võimalik vähendada valu, leevendada lihaspingeid ja kahandada emotsionaalset stressi. On täheldatud ka soodsat toimet hormoon - ja immuunsüsteemile. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997)
Muusikaga saab mõjutada aju aktiivsust, samuti organismi biokeemilisi protsesse, mis väljenduvad hingamissageduses ning südamerütmi, vererõhu ja ainevahetuse muutustes. (Feldman, I. 2005)
Teadlased on kindlaks teinud, et muusikal on kindel, kuid iga inimese puhul erinev mõju südame füsioloogilistele protsessidele. Paljud teadusuuringud baseeruvad stimulatiivse ( iseloomulikeks parameetriteks kiire tempo, rõhutatud rütm, suhteline valjus, vahelduv dünaamika, palju staccatot, lai diapasoon , etteaimamatud muutused, äkilisus) ja sedatiivse (aeglane tempo, harmoonia ja meloodia rõhutamine, mahe tämber, legato-liikumised, kitsas diapasoon, järk-järgulisus, etteaimatavad muutused) muusika mõju võrdlemisel. Enamus uuringuid on näidanud, et stimulatiivne muusika suurendab südame löögisagedust, sedatiivne muusika aga vähendab. On täheldatud, et muusikat kuulates vererõhk muutub, kuid need muutused on väga individuaalsed. Paljudes uuringutes on leidnud kinnitust tõsiasi, et stimulatiivne muusika suurendab ja sedatiivne muusika vähendab hingamissagedust. Samuti on leitud, et inimesel on kalduvus hingata muusika rütmis. Muusika toimet muskulaarsetele ja mootorsetele reaktsioonidele on uuritud peamiselt elektromüograafi (EMG) abil saadud mõõtmistulemusi kasutades ning jälgides kehalist tegevust. On leitud, et stimulatiivne muusika suurendab muskulaarset aktiivsust ning tänu sellele pikenevad lihaste tööl põhinevad tegevused muusikat kuulates. Samuti on leitud, et nii rütmika instrumentaalse muusika kui ka relaksatsioonimuusika kuulamisel on lihased lõdvestunumad kui vaikuses.
(Pehk, A. 1999)
1.5. Muusika mõju meeleolu loomisel
Enamik inimesi nõustub, et muusika mõjutab nende meeleolu. See idee pole vastu võetud mitte ainult üldsuse poolt, vaid seda kinnitab ka teaduslik uurimine . Ühte varasemaist uurimustest viis läbi Carnegie Tehnoloogia Instituut aastail 1920-1923. Kogu rahvust hõlmav uurimus näitas, et muusika mõjutab mitmesuguse päritoluga inimesi tähelepanuväärselt samasugusel viisil. Hiljem teatas psühhiaater Edward Podolsky: “Kuulajate närvide uurimine näitab, et vaevalt leidub keha funktsiooni, mida ei mõjutaks helide pulseerimine ja harmoonilised kombinatsioonid.”
Kuna muusika võib mõjutada inimese meeleolu, siis sellest järeldub, et ta võib mõjutada meie seisukohti. Isegi kui ei esine erilisi assotsiatsioone, võib muusika laad esile kutsuda üldisi tundeid. Positiivsed või soovitavad meeleolud hõlmavad pühalikkust, rõõmu ja vaimustust (kontrollitav erutus ). Soovimatud seisundid võisid olla sentimentaalsus, kergemeelsus ja vägivald ( kontrollimatu erutus). (Lloyd Leno, H. 02.03.2011)
Üks levinumaid põhimõtteid muusika mõju kasutamisel on nn. iso-printsiip, mille töötas välja USA psühhiaater M. Altshuler. Printsiip seisneb järgnevas: leitakse muusikaline stiimul, mis toetab (väljendab) inimese hetkemeeleolu ning seejärel muudetakse muusikat järk-järgult taotletava meeleolu sunnas. Samas võib üks ja sama muusikaline stiimul ühes inimeses esile kutsuda reaktsioone, teises aga mitte. Väidetakse, et muusikaga lõõgastumine on efektiivsem kui ilma muusikata. Relaksatsioonimuusikana on eelistatav instrumentaalne muusika, mille parameetrid võiksid olla järgnevad:
1) atemporaalsus — puuduvad tunnetatavad rütmistruktuurid ning tempo;
2) vaevalt tajutav meloodia, mis on väga aeglaselt liikuv ning haaramatu;
3) väga aeglaselt ning järkjärguliselt muutuv harmoonia, erinevad kooskõlad justkui sulavad sujuvalt üksteisesse;
4) dünaamiline monotoonsus, dünaamika on stabiilne või on dünaamilised üleminekud väga sujuvad ning märkamatud;
5) mahedad tämbrid, eelistatumad on erinevate flöötide, puupuhkpillide ning keelpillide (eriti lüüra, harfi , kitarri) tämbrid, samuti mahedad süntesaatorihelid, mida sisaldab enamus tänapäeval spetsiaalselt relaksatsioonieesmärgil loodud new-age muusikast;
6) sisaldab rohkem madalaid kui kõrgeid helisid, kuna madalamate helide kaasabil on parem saavutada lõõgastavat efekti. (Pehk, A. 1999)
2. ERINEVATE MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDITE MÕJU
2.1 Rütmi tähtsus meeleolu loomisel
Rütm on inimese eksisteerimises selline tähtis osa, et peame tunnistama: inimene on rütmiline olend . Ilmset rütmi võib täheldada südamelöökides, hingamises, kõnnakus ja kõnelemises. Siseorganid töötavad samuti rütmilistes tsüklites. Isegi aju funktsioneerib rütmiliselt. Saksa teadlane Hans Berger avastas, et ajulainetel on muutumatu sagedus ja nad on mõjutatud füüsilisest ja vaimsest seisundist.
Rütm on muusikalistest elementidest füüsiliselt kõige stimuleerivam. Kui rütmil on selline energiat andev mõju lihastele , siis on loomulik, et mõjutatakse ka tundeid (ja vältimatult mõistust). Charles Hughes arutab seost meeleolu, emotsiooni ja rütmilise faktori vahel. Ta teatab : “Muusikal, kui ta tõeliselt liigutab ja erutab kuulajat , on kaks tähtsat toimet: kuulaja tähelepanu keskendub nii muusikale , et ta hetkeks unustab enese ja temas tekib emotsionaalne reageering vastavalt muusika meeleolule. Selle reakstiooniga kaasnevad samasugused füsioloogilised muutused, mis kaasnevad emotsioonidega, kui need esinevad elu olukordades . Selline reageering on reageerimine muusika terviklikule ja kompleksele mõjule. Katseteks kasutatud muusikapalade emotsionaalse mõju uurimine näitab, et rütm on esmaseks faktoriks tekkinud mõju laadi määramisel. Mitte ainult ilmsete rütmiliste elementide olemasolu või puudumine pole see, millega siin on tegemist, vaid ka muusikapala üldine tempo, olgu see kiire, mõõdukas või aeglane.”
Kolm uurijat , Henlein, Hevner ja Gundach, töötades üksteisest sõltumatult, leidsid , et tempo ja rütm on kindlasti tähtsamateks elementideks emotsionaalse reaktsiooni loomisel. Punkteeritud kujundid või ebaühtlane rütm olevat eriti tähtis. Pealegi omistatakse teatud meloodiate väljendusrikkuse erinevust üldiselt nende rütmile, tempole jne, mitte üksteisele järgnevate toonide kõrgusele.
Kui tundlik on inimkeha rütmile, ilmneb katsest, mille tegi väljapaistev füsioloog Mc Kendrick Gasgow Glasgow’s. Traadid magnetofoni küljest kinnitati soolalahusega täidetud anuma külge, millesse kurttummad panid oma sõrmed. Kõik katsealused peale ühe olid kurdid lapseeast. Ja see üks jäi kurdiks 11-aastaselt. Kõik katsealused teatasid, et nad tundsid rütmi “crescendot ja diminuendot”. Instinktiivselt noogutasid nad peaga rütmis, mida nad tundsid sõrmedega. Üks katsealustest ütles, et mis ta tundis sõrmedes, meenutas talle muusikat, mis ta lapsena kuulis enne kurdistumist. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011)
2.2 Laulu tähtsus meeleolu loomisel
Inimene on alati olnud aldis muusikalisele tegevusele, kasutades seda nii ajaviiteks kui ka enesetunde parandamiseks. Kui inimene laulab, levivad kehas helivibratsioonid. Erinevad häälikud on tuntavad erinevates kehapiirkondades. Laulu teraapilise mõju osas on tuntud tugevatel helivibratsioonidel põhinev kõrilaulutraditsioon, kus laulmine on vahendiks füüsilise ja psüühilise harmoonia loomisel. Aga ka tavalisel laulmisel võib olla teraapiline nüanss. Laulus peitub sõnum ja lauljal on alati midagi öelda kas endale või kuulajatele. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011)
Ühislaulu ajal võib kogeda tugevat kuuluvustunnet, tunnetada end ühena rühmast. Laulmine võib olla tunnetega tegelemine – rõõm, kurbus, armastus, lahkuminek, kahjutunne ja unelmad on sageli põimitud laulusõnadesse ja viisi. Laulmine võib olla enesetunde tõstmine – laulus võib muutuda kelleks tahes, elada, kus iganes, ja teha, mida tahes. Laulu abil võib minna mälestustesse – laulude hulgast võib iga inimene leida selle, mis räägib just tema minevikust. Laulu kaudu võib käsitleda suhet lähedastega (näiteks laulud emast). Laulus saab öelda rohkem kui kõnes, võib öelda seda, mida muidu ei julgeks (ja kui vaja, siis pärast tõdeda, et see oli ju ainult laul). Lauluga võib väljendada leina – on palju laule, mis räägivad katkenud inimsuhtest. (Rüütel, E. 1999)
Meditsiinidoktor Alfred Tomatis (1920 – 2001), prantsuse kõrva- ja kurguspetsialist, arvab, et on olemas 2 liiki helisid: ühed väsitavad ja kurnavad, teised annavad energiat ja laevad kuulajat. Eriti kasulikeks peab ta teatud sagedustel, 8000 Hz lähedal olevaid helisid. Just need stimuleerivad kesknärvisüsteemi ja ajukoort. Sobilikuks näiteks toob ta gregooriuse laule. Tekitatav heli ei asu mitte suus ega kehas, vaid hoopis luustikus. Kehas laulab kogu luustik. Dr. Tomatis väidab, et aju laadimiseks ja vajaliku energia saamiseks piisab iga päev 4 tunnist
ülemhelirikaste (70 - 9000 Hz) helide laulmisest või kuulamisest.
(Linder, L. & Tulev, J. 2010)
Laulmise kasulikkust tervise aspektist on rõhutanud Ameerika kirurg John Harvey Kellogg oma 1931 . aastal kirjutatud kirjas, toetudes oma üle viiekümne aasta kestnud tööle Battle Creeki sanatooriumis : „[---] olen pidevalt kasutanud muusikat kui vahendit optimistliku atmosfääri loomiseks. [---] Eriti tugevat muljet on mulle avaldanud laulmise mõju. See ei ole ainult mitmekülgne ja tervist edendav vaimne tegevus, vaid ka suurepärane võimlemine kopsudele, mis parandab nii hingamist kui vereringet (tsiteeritud Sullivan 2003: 31 järgi). Paljud viimase aja uuringud on tähtsustanud laulmise kasulikkust neuroloogiliste kahjustustega patsientide kõne ja emotsionaalse eneseväljenduse parandamisel .
Laulutekstidel võib olla oluline tähendus noorte muusikateraapias. On tõdetud, et teismelised reageerivad muusikale tugevamalt kui nooremad lapsed või täiskasvanud. Noortel on muusikaga eriline suhe - muusika võib olla eluliselt oluliseks identiteedi elemendiks ja vältimatuks igapäevaelu sisustajaks. Kirjanduses leidub andmeid, et teatud tüüpi muusika kuulamine, nagu heavy metal ja punk rock, võib olla noorte puhul seotud suitsiidimõtete, ennastkahjustava käitumise, uimastite tarvitamise ja võõrandumisega. Samas on rõhutatud, et lisaks muusikale mõjub ka selle esitus ja noore ettekujutused muusikas peituvast ideest . K. R. Robertsi ja tema kolleegide uuringus osutus terviseriski seisukohalt määravaks tugevate negatiivsete emotsioonide vallandumine lemmikmuusikat kuulates.
(Rüütel, E. 1999)
3. MUUSIKA MÕJU MUUSIKATERAAPIAS
Iga inimene, kel on olnud kokkupuuteid muusikaga, on tundnud tema erilist puudutust ning adunud tema mõjujõudu. Seda nii loomulikku muusika omadust — mõjutada inimest on õpitud inimese heaks ka kasutama juba väga kaugetel aegadel . Muusika teraapilise rakendamise algusajaks võib nimetada inimese eksistentsi algust. Teataval määral sisaldub teraapiline element kõigis muusikaga seotud tegevustes. (Pehk, A. 1999)
Heli salvestamise võimaluste avastamine 19. sajandi lõpul laiendas muusika teraapilise rakendamise ulatust. Muusikat hakati meditsiinis regulaarselt kasutama meeleolu juhtimiseks , ärevuse alandamiseks, lõõgastuseks. Muusika lisati hambaarsti protseduuridele, sünnitusabisse, operatsioonisaalidesse. Meloodia toimis efektiivse abivahendina valutustamisel ja operatsioonijärgsel taastumisel. Muusika rakendamise aluseks said kaks teoreetilist seisukohta. Esiteks täheldati, et muusikastimulatsioon neutraliseerib teised ärritajad - valu ja hirmu -, soodustades sellega meditsiiniliste protseduuride läbiviimist. Teiseks oli muusikal (jälgitav) mõju patsientide meeleolule - see muutis olukorra mugavamaks ja meeldivamaks, mistõttu vähenesid ärevus, tüdimus ja pinged .
Psühhoteraapias ravitakse tervisehäireid psühholoogiliste meetoditega. Muusikal võib siin olla sümboolne tähendus, näiteks analüütilises muusikateraapias kasutatakse vaba musitseerimist teadvusest väljatõrjutud informatsiooni esiletoomiseks ja muusikaline materjal töötatakse läbi muusikas kajastuvate sümbolite kaudu. Biheivioristliku ehk käitumusliku psühhoteraapia puhul rakendatakse muusikat kui vahendit käitumise muutmiseks. Muusikalise tegevusega saab arendada motoorikat, õpetada teatud liigutusi, kujundada kohanemist soodustavat käitumist.
Soome tunnustatud muusikaterapeut Kimmo Lehtonen on põhjendanud muusikateraapia tõhusust oma klientide puhul sellega, et noored on ise leidnud muusikas eneseravi elemendi - neil on selge ettekujutus , miks nad teatud muusikat armastavad ja kuidas see seostub nende igapäevaelu probleemidega Ka Eesti uuringud näitavad muusikaharrastuste populaarsust noorte hulgas igapäevaelu stressi leevendamisel. Üliõpilaste uuringust selgus, et muusika on kõige enam kasutatav stressi maandamise vahend: 723 küsitletust 55% kasutas muusikat enamasti või sageli pingetest vabanemiseks. Gümnaasiumiõpilaste hulgas (küsitletuid oli 1316) oli neid, kes enamasti või sageli muusika abil oma pingeid maandasid, veelgi rohkem - 78%.
Muusika kuulamist valu vaigistamiseks nimetatakse audioanalgeesiaks. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et muusika võib toimida valu vaigistavalt isegi sõltumata muusika valikust. Kahtlemata annab aga tõhusama tulemuse patsientide muusikaeelistuste arvestamine . Jayne Standley (1995) metaanalüüs senistest muusika mõju uuringutest näitas, et kõige paremaid tulemusi on muusika rakendamisel saadud ajutiste valuseisundite puhul, kroonilise valu leevendamine on komplitseeritum. Valu sunnib inimese liikumatusesse. Muusikataktis hakkab aga keha iseenesest liikuma. Muusika-liikumine ja musitseerimine võivad anda üllatavaid tulemusi füüsise funktsioneerimise arendamisel-parandamisel. Valu tõttu takistatud liigutused muutuvad võimalikuks, kui näiteks asetada pillid selliselt , et heli tekitamiseks on vaja valu "ületada". Muusikaline tegevus ja nauding helidest vähendavad valust tingitud kurnatust. Isejuhitud valuvabad hetked lisavad kindlust ja eneseusku, vähendades seeläbi kroonilise valuga sageli kaasnevat õpitud abitust ja lootusetust.
Krooniliste haiguste puhul on muusikateraapia toetavaks tegevuseks, mis arvestab patsiendi isiklikke vajadusi, julgustab väljendama oma emotsionaalseid probleeme, stimuleerib loovust, soodustab killustunud minapildi ühendamist uueks tervikuks. Muusikaline improvisatsioon või muusika eesmärgistatud kuulamine nõuavad patsiendilt enesekohaste otsuste langetamist, mis teeb temast aktiivse osaleja raviprotsessis ja välistab ravi passiivse vastuvõtja rolli. Teraapias rakendatavad muusikalised dialoogid lisavad kindlustunnet ja soodustavad suhtlemist ka väljaspool teraapiaprotsessi.
Muusika toob leevendust haiglaravile sattunud lastele. Uuringud on näidanud, et operatsioonieelsed muusikateraapiaseansid vähendavad oluliselt laste ärevust ja protseduuride ebamugavust, vastsündinute puhul soodustab muusika lõõgastumist ja uinumist.
Muusika mõjub valuvaigistajana, muusikaga saab juhtida liigutuste kiirust, stimuleerida aktiivsust või soodustada lõõgastumist, mis teeb füsioterapeudi ja patsiendi koostöö lihtsamaks ning toimib positiivselt mõlema meeleolule. Meeldiva muusika saatel sujuvad rutiinsed ja ebamugavad harjutused kergemini. Muusikal võib olla rehabilitatsiooniprogrammis kandev roll, mis soodustab ka osalemismotivatsiooni.
(Rüütel E. , 1999)
4. METOODIKA
Uurimustöö eesmärk on tuua välja Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside arvamus muusikast kui meeleolu mõjutajast. Samuti annab küsitlus hea ülevaate OG küsitletud gümnasistide muusikamaitse ja muusika kuulamise tähtsuse kohta noorte elus. Uurimistöös on tõstatatud hüpoteetiline väide: muusikal on suur tähtsus inimese meeleolu kujundamisel. Selle väite tõestuseks või ümberlükkamisel on Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi seas läbi viidud küsitlus. Samuti on nende klasside õpilastega läbi viidud katse, et uurida, kuidas reageerivad inimesed erineva karakteri ja sõnumiga muusikapaladele, kuidas valitud muusika muudab nende tundeid ja meeleolu. Valik langes nendele klassidele, sest sellises eas on kindel muusikamaitse juba välja kujunenud ja enam-vähem muutumatu. Vastused on saadud
43 inimeselt ja saadud andmetele tuginedes on võimalik teha mitmeid järeldusi.
Uurimistöö tegemise protsessis on töödeldud küsitlusest ja katsest saadud infot. Lisaks on kogutud teoreetilisi andmeid mitmetest kirjanduslikest allikatest. Kirjanduslikest allikatest saadud andmeid on kasutatud töö teoreetilise osa koostamiseks .

5. KÜSITLUSEST SAADUD TULEMUSED

5.1. Kui tihti muusikat kuulatakse
Läbiviidud uuringust selgus, kui tähtis on muusika inimeste jaoks, kui tihe kaaslane muusika noortele on ja kui tihti muusikat kuulatakse.
Joonis 1. Kui tihti muusikat kuulatakse
Selgus, et muusika kuulamine on noorte elus tähtis, kuid erinevad inimesed kuulavad muusikat erinevalt, sõltuvalt ajast, oma päevagraafiku tihedusest, vajadusest jne. Kõige rohkem oli neid, kes kuulavad muusikat vaid 1 tund päevas, need inimesed moodustasid suure 40% hulga. Kuid ülejäänud noored kuulavad muusikat palju rohkem – 5% moodustasid inimesed, kes kuulavad muusikat 2 tundi päevas. 3 tundi päevas veedavad muusika seltsis 14% küsitletutest. On ka neid, kelle jaoks on muusika lahutamatu kaaslane – 18% noortest kuulab muusikat 5 tundi päevas ja on ka neid, kes kuulavad veel rohkem.
5.2. Miks noored muusikat kuulavad
Muusikal on noorte elus kandev tähtsus: nad kuulavad muusikat, loevad sellest, loovad seda, tantsivad selle järgi, nutavad ja rõõmustavad. Uuringus tõid noored ise põhjendusi, miks nad muusikat kuulavad või mis tähtsus sellel nende elus on.
Joonis 2. Miks muusikat kuulatakse
Küsitlusest selgus, et peaaegu pool vastanutest kasutab muusikat koos teatud tegevustega. Võrdselt 24% moodustasid grupid, kes ütlesid, et muusika on nende elus väga tähtis ja muusikat kuulatakse rahustamise eesmärgil Võrdselt 2% moodustasid inimesed, kes kuulavad muusikat meeleolu tekitamiseks ja need inimesed, kellel mängib muusika kogu aeg taustaks.
5.3. Milliste tegevuste saateks muusikat kuulatakse
Kuna on teada, et inimesed kasutavad väga palju muusikat lihtsalt ka tegevuste saateks, uuris autor, millised on need tegevused, mille saateks muusikat kuulatakse.
Joonis 3. Milliste tegevuste saateks muusikat kuulatakse
Nagu uuringust selgus, kasutab 43% inimestest muusikat treeningu ajal. Muusika tõesti avaldab mõju treeningutele – erinevatest kirjandusallikatest on välja tulnud, et muusika kuulamine treeningute ajal suurendab sportlase vastupidavust koguni 20%. Suure osa inimestest – 30% kasutab muusikat õppimiseks. On teada, et barokkmuusika on selleks parim, vali rütmimuusika ebasobivaim. Tõestatud on ka Mozarti muusika positiivne mõju õppimistulemustele. Üllatav oli see tulemus, et muusika kuulamist kasutatakse kõige vähem mediteerimise, kokkamise ja autosõidu puhul. See võib sõltuda ka sellest,et need tegevused pole selles vanuses populaarsed ja selles vanuses üldiselt ei omata veel juhiluba.
5.4. Muusikastiilide eelistused noorte seas
Muusikastiile on väga erinevaid, peamiselt eristatavad rütmi ja harmoonia poolest. Küsitlustest selgub , et nagu ka inimesi, on ka erinevaid muusikamaitsed ja kuulatavaid muusikastiile. On inimesi, kel on välja kujunenud kindlad eelistused ja juhul, kui neid on mitu, siis nende stiilide karakterid sarnanevad. On ka inimesi, kes kuulavad väga erinevat muusikat ja liigitavad oma lemmikmuusika alla palju erinevaid stiile. Leidub ka neid, kes ei ole ühegi muusika kindlad austajad, vaid kuulavad kõike.
Joonis 4. Muusikastiili eelistused
Kõige populaarsemaks lemmikmuusikastiiliks kujunes pop 19 vastajaga. Järgmisteks populaarsemateks valiti house 15 vastajaga, disco 12 vastajaga ja hip hop 10 vastajaga. Kõige vähem eelistavad noored kuulata folk’i, indie ’t, kantrit, alternatiivmuusikat ja K-popi – neid 5 muusikastiili valiti igat stiili ainult 1 kord.
5.5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis
Küsitlusega sai uuritud, mis täpsemalt köidab kuulajat muusikas, mida regulaarselt kuulatakse.
Joonis 5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis
Selgus, et kõige tähtsam muusikapala või stiili juures on rütm. Väga tähtsad komponendid on meloodia 28% ja harmoonia 17%. Üllatav tulemus on see, et kuulajad ei pea laulusõnu muusikapala juures tähtsaks, sõnade olulisust tähtsustas vaid 9% küsitletutest.
5.6. Muusika kuulamine halva enesetunde ja tuju korral
Küsitluste tulemusena selgub, et lausa 96% küsitletutest kuulab halva enesetunde ja tuju korral muusikat. Ülejäänud 4%, kes vastasid eitavalt, süvenevad halva tuju korral teistesse asjadesse.
Joonis 6. Muusika kuulamine halva enesetunde ja tuju korral
5.7. Muusikastiilide eelistused halva tuju korral
Muusikastiilide valikud sõltuvad paljuski meeleseisundist ja emotsionaalsest seisundist. Allpool on toodud muusikastiili eelistused halva tuju korral.
Joonis 7. Muusikastiili eelistused halva tuju korral
Võrreldes noorte tavapäraste eelistustega on populaarsust kaotanud häälte arvult house, disco ja hip hop. Populaarseimal kohal on ka siin tabelis pop, ülejäänud tulbad hakkavad võrdsemaks muutuma . Tõusnud on räpi populaarsus, seda arvatavasti sellepärast, et räppmuusikas domineerivad enamasti sünged toonid, ja seda sellepärast, et räpp on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga .
5.8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil
Küsitlustest selgus, et koguni 96% vastanutest otsib tuju parandamisel muusikast abi, millest võib järeldada, et muusikal on suur võime meeleolu muuta.
Joonis 8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil
5.9. Muusikastiilide eelistatus halva tuju parandamiseks
Joonis 9. Muusikastiilide eelistused halva tuju parandamiseks
Nagu jooniselt näha, on graafikud jällegi muutunud. Siiani on valitseval kohal pop. Muutunud pole ka räpi tulp – noored kasutavad räppmuusikat võrdselt nii halva tuju korral kui ka selle parandamiseks, sama kehtib ka house´i kohta. Kõige vähem kasutatakse tuju parandamiseks folk’i, indie ja post- grunge -muusikat.
5.10. Muusika kuulamine hea tuju korral
Küsitlusest selgub, et koguni 96% vastanutest kuulab hea tuju korral muusikat, ülejäänud tegelevad hea tuju korral muuga .
Joonis 10. Muusika kuulamine hea tuju korral
5.11. Muusikastiilide eelistatus hea tuju korral
Küstlustest selgus, milliseid muusikastiile eelistavad noored, kui neid on valdamas positiivsemad emotsioonid .
Joonis11. Muusikastiilide eelistused hea tuju korral
Nagu joonisel näha, on graafikud väga erinevad võrreldes graafikutega, mis väljendasid halva tuju korral kuulatud muusika valikuid . Räpi kuulatavus on ka nüüd väga kõrge, kuid populaarseimaks on kujunenud Drum ’nBass. Seda arvatavasti muusikastiili temperamendi tõttu - stiili iseloomustab kiire tempo, trumm koos keeruka bassikäiguga. Joonisel nr 9 sai Drum’nBass vaid 3 häält. Jooniste võrdlemisel saab teha mitmeid järeldusi. On näha, et positiivsete emotsioonidega inimene tahab kuulata rohkem hoogsamat muusikat, näiteks house ( elektrooniline tantsumuusika ) sai nüüd 2 korda rohkem hääli, kui graafikus nr 9 ja suurenenud on tunduvalt ka hip hop’i valitus , hip hop on samuti tantsumuusika. Ka disco sai nüüd 10 häält, joonisel nr 9 eelistati seda stiili vaid 2 korda. Samas on ka süngemate stiilide valitus tõusnud, näiteks rock’i ja pungi valitus.
5.12. Muusika kuulamine lõõgastumise eesmärgil
Küsitlustest selgus, et väga paljud noored – 92% - kasutavad muusikat, et lõõgastuda.
Joonis 12. Muusika kuulamine lõõgastumise eesmärgil
5.13. Muusikastiilide eelistused lõõgastumise eesmärgil
Küsitlustest selgus, milliseid muusikastiile eelistavad inimesed lõõgastumiseks.
Joonis 13. Muusikastiilide eelistused lõõgastumise eesmärgil
Vaadeldud tabel on kõige ühtlasem: kõrgeima valitusega stiil on jazz - arvatavasti jazzile omase mõnusa karakteri ja rütmi tõttu, mille saatel on hea lõõgastuda. Huvitav on see, et lõõgastumiseks kasutatakse palju räppi, hoolimata tema hoogsatest rütmidest. Lõõgastumiseks kasutatakse ka linnulaul, rohkem pole loodusmuusikat küsitlustes välja toodud.
5.14. Muusika kuulamine, et ennast välja elada
Küsilustest selgus, et üllatavalt suur osa inimestest kasutab muusikat selleks, et ennast välja elada ja 21% tegeleb välja elamiseks füüsilise tegevusega, näiteks sport .
Joonis 14. Muusika kuulamine, et ennast välja elada
5.15. Muusikastiilide eelistused väljaelamiseks
Küsitlustest selgusid eelistatumad muusikastiilid inimeste poolt, kes kasutavad muusikat väljaelamiseks.
Joonis 15. Muusikastiilide eelistused väljaelamiseks
Esikoha tulemus on üllatav – kõige populaarsemaks muusikaliseks abivahendiks, et end välja elada, peeti house’i. Väga kõrged punktid saanud räppmuusika. Nagu jooniselt näha, eelistavad noored välja elamiseks eelkõige tantsumuusikat – ühed eelistatumad muusikastiilid on disco ja pop. Süngemad muusikastiilid, näiteks metal ja rock, on saanud siin kõrgemad punktid kui üheski teises eeltoodud tabelis, seega võib järeldada, et noored eelistavad väljaelamiseks süngemaid toone – näiteks, metal’il on küll palju alaliike , kuid üldiselt iseloomustab seda muusikastiili süngete, sageli okultsete mõjutustega laulutekstid, depressiivsete meloodiate kasutamine ning mille mängimisel omasid muusikainstrumentidest suuremat rõhku elektrikitarrid ja trummid.
5.16. Milline on muusika mõju inimesele
Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Muusika paneb noored elama, annab neile energiat ja kaotatud meeleolu. Uuringus küsiti noortelt, kuidas muusika neid mõjutab.
Joonis 16. Milline on muusika mõju inimesele
On erinevaid põhjusi, miks kuulatakse muusikat. Kõige rohkem oli neid, kes ütlesid, et muusika teeb nende tuju paremaks. Palju oli neid, kes teadsid öelda, et muusika lõõgastab ja rahustab. Paljud kuulavad muusikat rahunemise ja lõõgastumise eesmärgil, muusika saatel on hea mõtiskleda ja muusika viib halvad mõtted eemale. Üks vastanutest ütles koguni, et tema kasutab muusikat uinumiseks.
5.17. Muusika mõju inimese meeleolu kujundamisele
Erinevate teabeallikate põhjal selgub, et muusikal on suur mõju inimese meeleolule.
Joonis 17. Muusika mõju inimese meeleolu kujundamisele
Küsitluste tulemusena selgus, et muusika kuulamine aitab kaasa meeleolu kujunemisele, nii väitis 100% vastanutest!
6. EKSPERIMENTAALSEST KATSEST SAADUD TULEMUSED
Viidi ka läbi eksperimentaalne katse, kus õpilased kuulasid erineva stiili ja karakteriga muusikapalu. Nagu küsitlusest selgus, kuulavad Orissaare Gümnaasiumi noored väga palju erinevat muusikat ja muusikavalik sõltub üsna palju nende meeleolust. Uurimistöö autor võttis kasutusele väga erinevad lood alates klassikast ja lõpetades metaliga.

Meeleolu muutused Jay Z. feat Alicia Keys loo “Empire state of mind” puhul
Esimeseks loos esitati neile Jay Z. feat Alicia Keys- Empire State of Mind. Lugu käib hiphop muusikastiili alla, sisaldab ka räppi ja on rütmikas.
Joonis 18. Meeleolu muutused Jay Z. feat Alicia Keys loo “Empire state of mind” puhul
Nagu jooniselt näha, oli emotsioonid üpriski vastakad – kui tervelt 35% protsenti kuulajatest muutusid loo tõttu ärevaks, siis ka peaaegu sama suur osahulk – 33% - tundsid, et see lugu jättis neid paraku külmaks. Osa inimestest – 14% tundsid lugu kuulates rahulolu.
6.2. Meeleolu muutused Arvo Pärdi loo “Für Alina” puhul
Järgmiseks looks esitati nooretele Eesti helilooja poolt kirjutatud klaveripala – Arvo Pärt – Für Alina. Seda loetakse Pärdi „Tintinnabuli“stiilis kirjutatud tööks. Tintinnabuli (ladina keeles 'kellukesed') on helilooja Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane miniatuuristiil, mida iseloomustab muusikaliste väljendusvahendite (rütm, meloodia jne) äärmiselt lihtne struktuur, v.a polüfoonia, milles rakendatakse ülimalt raskeid võtteid. Muusika kõlab lihtsalt ning on seesmiselt hästi korrastatud.
Joonis 19. Meeleolu muutused Arvo Pärdi loo “Für Alina” puhul
Üllatavaks tulemuseks kujunes see, et kui autor pidas lugu ideaalseks lõõgastumis- ja rahunemislooks, siis rahulolu tundis kuulajatest ainult 7%, tervelt 58% kuulajatest muutis A. Pärdi teose kuulamine kurvaks, 12% katses osalenutest hoops ärevaks. Oli ka teistsuguseid tulemusi – 2% kuulajatest tundis loo tagajärjel igatsust ja 5% tundis uimasust. Mitte ükski kuulajatest ei tundnud lugu kuulates heaolutunnet või rõõmu.

Meeleolu muutused Amon Amarth loo “Live for the kill” puhul
Õpilased kuulasid ka lugu Amon Amarth – Live for the kill. Lugu on metal’i lugu, seda iseloomustab sünge ja depressiivne meloodia.
Joonis 20. Meeleolu muutused Amon Amarth loo “Live for the kill” puhul
Kui suur osa tundis lugu kuulates ärevust, siis oli ka teistsuguseid tundeid – 12% kuulajaid valdas hoopis heaolutunne ja 16% tundis lugu kuulates rõõmu.

Meeleolu muutused Mozarti loo “Piano Concerto No. 21” puhul
Järgmiseks looks valis uurimustöö autor W.A. Mozarti loo – Piano Concerto No. 21. Kuna paljud inimesed kasutavad Mozarti loomingut õppimise taustaks, peaks see muusika olema lõõgastav ja tekitama inimestes rahulolu.
Joonis 21. Meeleolu muutused Mozarti loo “Piano Concerto No.21” puhul
Nagu näha, mõjutas ka Orissaare Gümnaasiumi õpilasi Mozarti looming positiivselt. Peaaegu pooled kuulajatest – 48% tundis lugu kuulates rahulolu. Paljud hakkasid loo tagajärjel tundma rõõmu ja heaolu. Mitte keegi kuulajatest ei tundnud lugu kuulates ärevust, kurbust või masendust.

Meeleolu muutused Röövel Ööbiku loo “Kid’s Stuff Rock” puhul
Uuringus kuulasid noored Röövel Ööbiku lugu – Kid’s Stuff Rock. Tegemist on Eesti bändiga, kes viljeleb indie rock’i ja on juba 1980.ndatest alates aktiivne. Lugu „Kid’s Stuff Rock“ on seriaali „Ühikarotid“ tunnusmeloodiaks.
Joonis 22. Meeleolu muutused Röövel Ööbiku loo “Kid’s Stuff Rock” puhul
Tundub, et kuigi tegemist on noore kuulajasgrupile mõeldud looga, ei tekitanud see nii mõneski mingeid tundeid, seda näitab 26% kuulajasgrupp, kes tundsid lugu kuulates ükskõiksust. Üldiselt domineerisid ka siin peamiselt positiivsed tunded, 35% kuulajatest tundis rõõmu ja 14% heaolutunnet. 21% kuulajatest tundis ka ärevust. Kõige negatiivsem tunne, mida lugu tekitas oli segadus – seda tundis 2% õpilastest.

Meeleolu muutused Pärt Uusbergi loo “Ma ei sure” puhul
Viiendaks looks, mida gümnasistid kuulsid, oli samuti Eesti helilooja muusikapala – Pärt Uusbergi lugu “Ma ei sure”. Pärt Uusberg on eesti dirigent ja helilooja, kes mängis filmis "Klass" Joosepit. Kuulatud lugu ongi kogunud tuntust filmi tunnusmeloodiana.
Joonis 23. Meeleolu muutused Pärt Uusbergi loo “Ma ei sure” puhul
Nagu näha, valdas lugu kuulates noori peaaegu ainult negatiivsed tunded. Ainus positiivne tunne oli heaolutunne, mida tundis ainult 7% kuulajatest. Peamine meeleolu, mida lugu tekitas, oli kurbus. Oli ka väike protsent (2%), kes tunnistasid, et lugu tekitas neis suurt hirmu.

Meeleolu muutused Laura Junsoni loo “Sügis kodus ” puhul
Ainus Eesti naishelilooja , kelle muusikaga noored kokku puutusid, oli Laura Junson. Laura on Eesti muusikamaastikul juba mõned aastad tegutsenud, suuremale üldsusele on ta uustulnuk . L. Junson on minevikus laulnud räppmuusikat, nüüd viljeleb ta peamiselt jazz’i.
Joonis 24. Meeleolu muutused Laura Junsoni loo “Sügis kodus ” puhul

Jooniselt näha, et esitatud lugu mõjus noortele peamiselt positiivselt, laulu sõnad räägivad soojadest tunnetest kodu vastu. 36% tundis lugu kuulates rahulolu ja 30% inimestest tundis heaolutunnet. Oli ka neid, keda lugu ei liigutanud ja erilisi tundeid ei tekitanud. Mitte keegi kuulajatest ei tundnud ka ärevust, kurbust ega masendust.

Meeleolu muutused Nightwish ’i loo “Phantom of the Opera” puhul
Viimane lugu, mida gümnasistid kuulasid oli Nightwish’i – Phantom of the Opera. Nightwish on soome sümfoonilise metal’i ja gothic metal'i bänd. Ooperfantoom ei ole Nightwish’ile kirjatud lugu, „Ooperifantoom" (originaalpealkirjaga "The Phantom Of The Opera") on 1925. aasta USA tummfilm .
Joonis 25. Meeleolu muutused Nightwish’i loo “Phantom of the Opera” puhul
Kõige rohkem tekitas muusikapala kuulajates ärevustunnet. Huvitav on see, et kui lugu iseenesest on väga huvitav ja mitmekesine- segatud mitmest žanrist, siis 21% kuulajatest tundis hoopis ükskõiksust. Võib järeldada, et Orissaare gümnasistid ei pea metalist eriti. Kuid oli ka teistsuguseid emotsioone – 16% tundis laulu kuulates heaolutunnet. Oli ka neid, keda muutis lugu rõõmsaks ja oli ka neid, kes tundsid loo tõttu end segaduses olevat ja hirmu.
KOKKUVÕTE
Töös püstitatud hüpotees, et muusikal on suur tähtsus meeleolu kujundamisel, sai kinnitust. Uurimistöö koostaja eeldas enne katse ja küsitluse tulemusi, et muusikal on suur võime mõjutada inimese meeleolu ning sai tõestust, et nii see tõesti on. 100% vastanutest arvasid, et muusikal on suur tähtsus kujundada meeleolu ja seda tõestasid ka katse tulemused – kõik muusikapalad tõid kuulajatest esile mingisuguse meeleseisundi või muutused meeleolus.
Uurimistöö koostaja sai lisaks hüpoteesi kinnitusele ka teada palju uut informatsiooni Orissaare Gümnaasiumi õpilaste lemmikmuusikastiilidest, muusikastiilide eelistustest teatud meeleolude korral, muusika tähtsusest noorte elus.
Uurimistöö kirjalikus osas käsitleti muusika mõju inimesele, inimese füsioloogiale ja meeltele, muusika väljendusvahendeid ja nende mõju ja tähtsust inimese meeleolu loomisel. Uurimistöös tutvustati ka eelnevalt tehtud uuringuid muusika mõju kohta ja uuringuid inimeste ravimisel paljude teadlaste poolt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et muusika on inimeste elus väga tähtis ja muusikal on suur võime mõjutada inimeste meeleolu kujunemist.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Elenurm T. & Kasmel A. & Kidron A. & Rüütel E. & Teivelaur M. & Traat U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
2. Feldman I. 2005. Muusika kaotab stressi ja toob hingerahu. Postimees .
Kasutatud elektroonilised teabeallikad
3. Lloyd Leno, H. Kas igasugune muusika. URL= http://poltsamaa.advent.ee/wp-content/.../kas-igasugune-muusika.doc . 02.03.2011.
4. Pehk, A. Muusika – võimalus eneseregulatsiooniks. URL= http://www.parkinson.ee/artiklid/sk_1999apr_muusika.pdf .

5. Muusika mõjust inimesele. URL= http://www.hot.ee/siller2005/muusikateraapia.html .

6. Rüütelmaa, S. Muusika mõjust. URL= http://muusika.kul.ee/arhiiv/200905/lugu6.pdf .
7. Rüütel, E. Muusika maagiast muusika ravini. URL= http://www.folklore.ee/tagused/nr22/eharyytel.ht m.
8. Linder. L. & Tulev. J. Helid, värvid ja sümmeetria meeleolu loomisel. URL= http://www.kaokeskus.ee/ul/Lii_Linder_ja_Juta_Tulev.pdf .
9. Muusikapalad:
9.1. Jay Z feat . Alicia Keys – Empire state of mind. URL= http://www.youtube.com/watch?v=0UjsXo9l6I8 .
9.2 Arvo Pärt – Für Alina. URL= http://www.youtube.com/watch?v=Q__IbkQyY_s .
9.3. Amon Amarth – Live for the kill. URL= http://www.youtube.com/watch?v=9EB6DGjgpGY .
9.4. Wolfgang Amadeus Mozart – Piano Concerto No.21. URL= http://www.youtube.com/watch?v=df-eLzao63I .
9.5. Röövel Ööbik - „Kid’s Stuff Rock“. URL= http://www.youtube.com/watch?v=HHGy_BxDCnQ .
9.6. Pärt Uusperg – Ma ei sure. URL= http://www.youtube.com/watch?v=xLJlKSX5oCE .
9.7. Laura Junson – Sügis kodus. URL= http://www.youtube.com/watch?v=kXPD2crtVPg .
9.8. Nightwish – Phantom of the Opera. URL= http://www.youtube.com/watch?v=i5SUSmedMm8 .
LISAD
Lisa 1. Küsitlusankeet
Tere. Olen 12 klassi õpilane ning teen uurimistööd teemal „Muusika mõjust meeleolu kujundamisel“ kuna on teaduslikult tõestatud, et muusika mõjutab inimeste meeleolu! Palun vasta järgnevatele küsimustele:
Sugu: N M
Vanus: ..........
Klass: ...........
1. Millist muusikastiili eelistad?
(vastuseid võib olla mitu)
A Jazz
B House
C Metal
D Rock
E Barokk
F Bluus
G Techno
H Disco
I Drum’nBass
J Džaiv
K Electro
L Folk
M Funk
N Gospel
O Hiphop
P Indie
R Kantri
S Pop
T Punk
U Post-Grunge
V Räpp
Õ Soul
Ä Muu…..
2. Mis selles muusikas sulle mõjub?
A Rütm
B Meloodia
C Harmoonia
E Muu……
3. Kui tihti kuulad muusikat?
A 1 tund päevas
B 3 tundi päevas
C 5 tundi päevas
D muu ........................
4. Miks kuulad muusikat?
A Rahustamise eesmärgil
B Teatud tegevuste saateks
C Muusika on tähtis osa minu elust
D muu………………….
5. Milliste tegevuste saateks kuulad muusikat?
A Õppimine
B Trenn
C Mediteerimine
D Muu
6. Kas kuulad muusikat halva tuju korral?
A Jah, sest………………….
B Ei, sest………………….
7. Millist muusikat kuulad halva tuju korral?
A Jazz
B House
C Metal
D Rock
E Barokk
F Bluus
G Techno
H Disco
I Drum’nBass
J Džaiv
K Electro
L Folk
M Funk
N Gospel
O Hiphop
P Indie
R Kantri
S Pop
T Punk
U Post-Grunge
V Räpp
Õ Soul
Ä Muu…..
8. Kas kuulad muusikat halva tuju parandamiseks?
A Jah, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
B Ei, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
9. Millist muusikat kuulad halva tuju parandamiseks?
A Jazz
B House
C Metal
D Rock
E Barokk
F Bluus
G Techno
H Disco
I Drum’nBass
J Džaiv
K Electro
L Folk
M Funk
N Gospel
O Hiphop
P Indie
R Kantri
S Pop
T Punk
U Post-Grunge
V Räpp
Õ Soul
Ä Muu…..
10. Kas kuulad muusikat hea tuju korral?
Jah, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Ei, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
11. Millist muusikat kuulad hea tuju korral?
A Jazz
B House
C Metal
D Rock
E Barokk
F Bluus
G Techno
H Disco
I Drum’nBass
J Džaiv
K Electro
L Folk
M Funk
N Gospel
O Hiphop
P Indie
R Kantri
S Pop
T Punk
U Post-Grunge
V Räpp
Õ Soul
Ä Muu…..
12. Kas kuulad muusikat lõõgastumise eesmärgil?
Jah, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Ei, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
13. Millist muusikat kuulad lõõgastumise eesmärgil?
A Jazz
B House
C Metal
D Rock
E Barokk
F Bluus
G Techno
H Disco
I Drum’nBass
J Džaiv
K Electro
L Folk
M Funk
N Gospel
O Hiphop
P Indie
R Kantri
S Pop
T Punk
U Post-Grunge
V Räpp
Õ Soul
Ä Muu…..
14. Kas kuulad muusikat, et ennast välja elada?
Jah, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Ei, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
15. Millist muusikat kuulad, et ennast välja elada?
A Jazz
B House
C Metal
D Rock
E Barokk
F Bluus
G Techno
H Disco
I Drum’nBass
J Džaiv
K Electro
L Folk
M Funk
N Gospel
O Hiphop
P Indie
R Kantri
S Pop
T Punk
U Post-Grunge
V Räpp
Õ Soul
Ä Muu…..
16. Kas muusika kuulamine võib aidata kaasa meeleolu kujundamisel?
Jah, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Ei, sest…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

Lisa 2. Eksperimentaalse uuringu muusikapalad, (muusikapalad plaadil)

Viisin läbi uuringu Orissaare Gümnaasiumi gümnasistide seas, esitades õpilastele erineva karakteriga erinevate artistide poolt esitatud muusikapalu välja selgitamaks nende emotsionaalset reaktsiooni nendele lugudele ja tõestust hüpoteesile, et muusika on oluline vahend kujundamaks meeleolu. Lisade muusikaplaadil on lood selles järjestuses, nagu neid ka õpilastele esitati.
Kasutasin järgmisi lugusid :
1)Jay Z feat . Alicia Keys – Empire state of mind
2)Arvo Pärt – Für Alina
3)Amon Amarth – Live for the kill
4)Wolfgang Amadeus Mozart – Piano Concerto No.21 – Andante
5)Röövel Ööbik „Kid’s Stuff Rock“
6)Pärt Uusperg – Ma ei sure
7)Laura Junson – Sügis kodus
8)Nightwish – Phantom of the Opera
43