Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud erilise puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti on tal head näitlejaoskused. Kokku on ta laulnud ligi kaheksakümnes ooperis
Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigoletto
Koloratuursopran – pisut kõrgem kui eelmine Dramaatiline sopran – dramaatiline sopran, laulab ooperis dramaatilisi rolle Subrett – kergem lüüriline või koloratuursopran, üleannetute naisosade esitaja Metsosopran – keskmise kõrgusega naishääl Alt (kontraalt) – madal naishääl Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor – kõrge meeshääl lüüriline temor – nn loomulik tenor kangelastenor – laulab ooperites dramaatilisi ja kangelaslikke osi tenore di buffa – nn operetitenor, laulab koomilistes ooperites ja operettides kontratenor – eriti harva esinev kõrge meeshääl Bariton – keskmise kõrgusega meeshääl Bass – madal meeshääl basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi basso profondo – võimas, väga madal bass Missuguste omaduste järgi määratakse veel hääleliike?
kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees. Avamäng on meeleolu loomiseks, seal kõlavad etenduses kõlama hakkavad meloodiad
lind“) ja „Les Toreadors"(„Toreadooride marss“). Need on ka kõige kuulsamad laulud sellest ooperist. Enamasti meeldisid mulle kõik laulud, aga mõned kippusid venima ja ei suutnud nii pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda. Hääled olid ka kõrvale ilusad kuulata. Peaosades olid näiteks Heli Veskus, kellel on olnud palju suuri rolle kuulsates ooperites (nt „Jevgeni Onegin“, „Trubaduur“). Talle on iseloomulik kõrge tämber ehk ta on sopran. Samuti Rauno Elp, kes on laulnud samuti väga paljudes kuulsates ooperites. 2007. aastal võitis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Tema hääl oli madal, kuigi selle kõla oli ülllatavalt meloodiline. Kõik dekoratsioonid ja riietused iseloomustasid väga hästi tollast aega ning sobisid
Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid. ,,Figaro pulma" kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomarsee) ühiskonnakriitiline näidend. Sündmused leiavad aset krahv Almaviva õukonnas ühe ööpäeva
aastast Estonia ooperisolist. Erika oli päriselt ka olemas, ta oli üks Estonia tantsuteatri alusepanijaks. Erika Tetzky suri oma elukutse ja Estonia näitelava ohvrina: mõne nädala eest „Dollarite printsessis” oma tantsuosas ülesastumise järele sai ta näitelava külmas, kütmata riidessepaneku ruumis külmetada ja jäi kopsupõletikku haigeks.”. Teiseks naispeaosaks oli Erna/Ophelia, keda kehastas Helen Lokuta, metsosopranist. Helen Lokuta on mänginud ka teistes Tõnu Kõrvitsa ooperites „Tuleaed“ ja „Mu luiged, mu mõtted“, ning on nende eest saanud ka auhindu. Mees peaosa täitjaks oli August, ehk tenor Andres Köster. Andres Köster on mänginud mitmes väga tuntud ooperis, näiteks on tal olnud rolle ooperites nagu: Bizet´ „Carmen“, Printsi roll Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“, Sextuse roll Händeli ooperis „Julius Caesar“´, ja mulle äratundmisrõõmuks on ta olnud Lenski Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“.
Wagner 13. Kirjutas oma viimase ooperi 80 aastasena G.Verdi 14. Tema ainus koomiline ooper oli „Nürnbergi meisterlauljad“ R.Wagner 15. Alustas Pariisi konservatooriumis õpinguid 10 aastasena G.Bizet 16. Tema mõjutajaks oli Beethoveni muusikaline dramatism R.Wagner 17. Tema ainus kuulsaks saanud ooper on traditsiooniline numbriooper G.Bizet 18. Tema ooperite kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma inimkonna õnne nimel G.Verdi 19. Kajastab oma ooperites sotsiaalsest ebavõrdsusest tingitud kannatusi ja traagilisi saatusi G.verdi 20. Tema ooper on traagilise sisuga ja ülistab vabadust nii armastuses kui surmas R.Wagner 21. Oli rahvuslike traditsioonide ja meloodiarikkuse arendaja G.Bizet 22. Kirjutas kokku 11 ooperit, k.a. ooperitetraloogia R.Wagner 23. Kirjutas 26 ooperit, mis on kõik tänini edukalt maailma ooperilavadel G.Verdi 24. Kirjutas palju oopereid, kuid teda tuntakse ainult 1 järgi G.Bizet 2
Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS 7.1.Loe teksti. Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri ,,Daphne". Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv. Claudio Monteverdi (15671643) ooperit ,,Orpheus" (1607) peetakse ooperizanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine
Häälerühmad- BASS Koostas: Saara Kaljujärv Bass (itaalia keeles basso) Bass on madalaim meeshääl Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad Märt Jakobson (teater Vanemuine) Priit Volmer (Rahvusooper Estonia) Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia) Mart Laur (Rahvusooper Estonia) Näited Sarastro aaria ooperist "Võluflööt" - Märt Jakobson Attila aaria ooperist "Attila" - Boris Christoff Aitäh kuulamast!
MUUSIKATEATER: OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Muusika teatri neli olulisemat alaliiki on: ooper, operett, muusikal ja ballett. Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaale avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud e intermezzo'd Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitatav soololaul. Aaria ajal, mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid,
solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning alates 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Hooajal 2002/2003 töötas ta Badeni Riigiteatri ooperistuudios Karlsruhes ning Karlsruhe Riigiteatri ooperistuudios 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Toetusfondi tiitli ,,Aasta noor muusik" ning 2007. Eesti Teatriliidu Aastapreemia Rossini ,,Tuhkatriinu" nimirolli ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Kõrvitsa ooperites ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted". TÄNAN KUULAMAST!
ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) · Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie · Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" · Koori- ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk · Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) · Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus 9. HÄNDELI LOOMING: · Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt · 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt · 18 concerto grossot
täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka
ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) Missad(-liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 ,,Air" Koori- ja soololaulud 7. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus 8. HÄNDELI LOOMING: Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt 18 concerto grossot
Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, tema kohta ilmus ränka kriitikat ning 1733. lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega. 1737 tabas Händelit kolmas pankrot, kuid finantskrahhi tegid läbi ka tema konkurendid. Händel ei laostanud end ooperiga mitte ainult majanduslikult 1737 tabas teda ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest halvemaks. Oma ooperites väljendas Händel dramaatilist tegevust ja suuri tundeid palju jõulisemalt kui itaallased. Teistest paremini suutis ta siduda üksikuid muusikalisi numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks ja nii on tema teostes pingestatud lavategevusel olulisem roll kui tema kaasaegsetes ooperites. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatud näide on ,,Julius Caesar" (1724). Händeli ooperite peategelased on antiikmaailma suured isiksused. Ooperisüzeesid
· Maalikunst jäljendati antiikskulptuuri kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest hinnati ilu ja vormi emotsiooni asemel · Arhitektuur levis kogu Euroopas matkiti antiikaja ehitisi ehitised sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega Madeleine'i kirik 1806 Poseidoni tempel Jacques Louis David "Horatiuste vanne" Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast · Imalikkus ja homofoonia (üks hääl on tähtsam kui teised) · Viini klassikud (Haydn, Mozart, Beethoven) Klassitsismiaja heliloojad Neoklassitsism · Klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. · Kirjanduses lähtuti enamasti sümbolismist, impressionismist ja stiilitäpsusest · Muusikas oli orkestriseade lihtsustamine ning suurem rütmilisus (n-ö rütmimootor) *tänusõnad*
Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm. Monteverdi andis ka orkestrile uue rolli- nüüdsest alates ei olnud orkester üksnes laulu saatja, vaid temast sai ka iseseisev sündmuste ning tunnete kajastaja. "Orpheuses" kasutas Monteverdi juba peaaegu kõiki tollal olemas olnud muus.instrumente. "Orpheuses" esines esmakordselt ka avamäng- muus.line sissejuhatus järgnevale sündmustikule
Basso continuo'd mängib vähemalt kaks pilli. Basspill (tsello, fagott või kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, orel või lauto). Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalkoosseisude juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastu muusika on nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Monoodia väljakujunemisel oli oluline roll ooperizanril Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de'Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike. Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643).
Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis. Cabellé on andnud ka mitmeid soolokontserte, kus erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tal on hääl, mis on eriliselt puhas, kontrollitav ja tugev. Peale väga hea lauluoskuse on tal ka head näitlejaoskused. Montserrat Cabellé on osalenud ka poppmuusikas.
1845), " Öö Madridis (avamäng 1851), "Valss fantaasia"(1856). Romansid "Lõoke" , "Ma mäletan üht kaunist hetke". Üks tähtsaimaid teoseid. Tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Püütakse jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. http://www.youtube.com/watch?v=RMvFfv1puvE Tema ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed. Tema esimene ooper oli "Elu tsaari eest". Ooperites oli rahvuslikku joont. Muinasjutulise sisuga. Peadegelane on vene vägilane Ruslan. Tema vabastab oma pruudi Judmilla võluri Tsernomori vangistusest. Avamängus tutvustatakse tähtsamaid meloodiaid selles teoses. http://www.youtube.com/watch?v=jMvO http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka http://www.youtube.com/results? search_query=mihhail+glinka&aq=f http://www.lgmuusika.anke
Muusika roll aegade jooksul Muusika on tekkinud sellest ajast peale, kui tekkis mõtlev ja kõnelev inimene siia maailma.Muusika on aegade vältel teinud väga suure pöörde ja on välja kujunenud tuhandeid erinevaid muusikazanreid ja stiile. Kunagi, aegade alguses oli muusika väga lihtne ja koosnes vaid mõnest heli tekitavast `'intstrumendist''ja mille vokaalne osa oli ainult erinevad häälitsused jne.Kui arenesid välja muusikapillid, siis see muutis muusika ajalugu tunduvalt.Juba tuhandeid aastaid tagasi leiutati esimesed pillid, millega tehti muusikat ja mille järgi tantsiti ja lõbutseti jne. Kui küsida,et miks on tekkinud muusika, siis vastus minu arust kõlaks nii muusika on ülemat sorti heli, mis tekitab inimeses rahustavat,ergutavat või muud emotsiooni.Muusika annab elule rütmi või aeglustab seda.Muusika tekitab sus head tuju või vastupidi.Olenevalt muusikast tunneme me erinevat emotsiooni ja see on hea me...
Kantaadis on juttu Catulluse ja Lesbia kirglikust armastusest. "Aphrodite triumf" (1953) koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Muusiak tugineb Catulluse, Sappho ja Kreeka tragöödiameistri Euripidese värssidele. Kuigi "Carmina burana", "Catulli carmina" ja "Aphrodite triumf" olid heliloojal mõeldud kantaadi ja balleti kombinatsioonina, esitatakse neid täanpäeval tavaliselt ilma lavalise liikumiseta. Ooperid moodustavad Orffi teoste teise suurema rühma. Ooperites "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943) lähtub ta saksa laulumängu tradistioonist. Kolmes lavateoses, Sophoklese-ainelistes ooperites "Antigone" (1949), "Türann Oidipus" (1959) ja "Prometheuses" (1967), püüdis Orff taaselustada antiiktragöödiat: kujundas analoogselt dialooge, kõnetekste ja kooristseene.
armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 „Air“ Koori- ja soololaulud J. S. Bach - Prelüüd ja fuuga C-duur (HTK) J. S. Bach - Toccata ja fuga d-moll J. S. Bach - Missa h-moll - Kyrie J. S. Bach - Brandenburgi kontsert nr 5, I osa 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo) Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensusä ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid 9. HÄNDELI LOOMING: Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt
klaverikontserti ja umbes 20 muud kontserti, 26 keelpillikvartetti, umbes 40 sonaati, 17 klaverisonaati ja 42 laulu. Tähtsaimad teosed on "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema muusika leiti olevat liiga julge ja jörskude kontrastidega. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Mozart mõjutas paljugi tulevasi tuntuid heliloojaid ( Shubert ja Beethoven ). Tema ooper ,,Võluflööt" sai suureks mõjutaks Saksa ooperitele. Tänapäeval asub Mozarti muuseum Salzburgis
· Viimastel eluaastatel on looming raskelt mõjutatud läbielatud sündmustest Lavamuusika · Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe" · Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan · Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on buffo- laadis muusikaline komöödia ,,Hispaania tund" · Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis-fantastiline ooper · Muinasjutulistes ooperites valis välja sellised pillid, mis tooksid näitlejate karakterid selgelt välja Tähtsamaid teoseid · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1928 "Boléro" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Richard Wagner (1813-1883) Elulugu Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Saksamaal Leipzigis. Lapsepõlves huvitasid teda teater ja kirjandus rohkem kui muusika. Teda vaimustasid mineviku suured kirjanikud Homeros ja Shakespeare. 15-aastaselt kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1883. aastal alustas tegevust muusikuna, töötades kooridirigendina, ooperikomponistina mitmes linnas, ka meile lähedal Riias. 1849. aastal oli ta sunnitud poliitilistel põhjustel põgenema Saksamaalt Sveitsi, kus elas pagulasena 10 aastat. Sel majanduslikult väga raskel perioodil päästis teda näljasurmast vaid Ferenc Liszti toetus. 1863. a toimunud edukas reis Venemaale aitas Wagneri majanduslikult jalule. Aasta hiljem kutsus Baieri kuningas- kirglik muusikahuviline Ludwig II helilooja Müncheni. Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitami...
kuningad. Olulisel kohal on tegevuses ka rahvas. Ooperid jutustasid kangelaslikest lugudest ja nende tegudest. Teod sooritati au ja kuulsuse nimel. Kangelasteks olid kuningad, printsid, sõjaväejuhid, printsessid... Händeli muusika kujutas neid täiesti lihtsate inimestena, kes olid pühendunud õilsatele eesmärkidele. Ta tahtis ooperis teha inimesi paremaks ning luua karaktereid. Aariad olid eriti ilusad: "Largo" (aeglaselt) ülev, pühalik, mõtisklev, kurb. Eriti kuulus on ooper "Xerxes". Ooperites olid väga uhked lavakujundused: matkiti vihmasadu, äikest, toodi loomad lavale, tuled. Väga kuulsad on tema concerto qrossod - hästi värvikad ja suurejoonelised. Tulevärgi muusika - etendati õukonnas, koosneb 6-st osast: I Avamäng e overtüür II Bouree (metsasarved, viiulid III La paix (metsasarved, viiulid, rütmikas) IV La regussance (viiulid 1-2-3-4) V Menuett I (rahulikum 1-2-3-¾, trompetlik soolo VI Menuett II Vee muusika (süit) 1.sissejuh, allegro 2.osa on ¾-menuett 3
Lizt, kirjutas orkestratsiooni õpiku. Tähtsamad teosed ,,Harold Itaalias, Romeo ja Julia," Oratoorium "Fausti needmine" ,,Reckviem" ,,Te Deum" Wagner 1813-1883 Üks suuremaid reformaatoreid ooperizanris Sündis Leipzigis, huvi kirjanduse vastu, 1832 ,,Pulmad" Tema esimene ooper On töötanud Pariisis, Londonis, Riias! 1849 võtab osa Dresteni ülestõusust , 1861 naaseb kodumaale, 1876 avatakse Bayruthis ooperimaja. ,,Nibelungide etendus" etendati 4 päeva Tema ooperites on 19. sajandi ühiskonnaprobleemid Paljud ooperid põhinesid saksa ja skandinaavia eepostel, peategelased olid traagilise saatusega kangelased Mõjutajaks oli Lizst . ,,Lendav Hollandlane", ,,Tännhauser" , ,,Tristen ja Isolde" , ,,Lohengrin"
Retsensioon Ooper "Tuhkatriinu" 14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on tein...
Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (15611633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked
täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks.Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd.Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton).
komp tunde. Lahkus sõjaväest- mõisteti hukka sõprade ja tuttavate poolt. *1860 alustas ooperite kirjutamist, kuid enamik jäid lõpetamata. *väga radikaalne uuendaja, otsib jõulist stiili *vaba harmoonia käsitlus, kaotab võtmemärgid, paralleelsused *väga suur rõhk tämbril ja värvidel muusikas *vene keele intonatsioon muusikas. Sobitas kokku muusika ja vene keele . Meloodia jälgib teksti loomulikku rütmi. *Mõjutatud 1) vene rahvamuusikast 2) kirikumuusikas- st.palju koore ooperites 3. Laululooming Kirj üle 70 soololaulu klaveriga. Paljude tekstid enda kirjutatud. *Eeskujuks võtab Mussorgski Dargomõzski vokaalmuusika. Teiselt poolt on talle eeskujuks vene talupojalaulud. *Klaveri saade auklik, rohkete pausidega, akordiline *Unisoonis liikumised, puuduvad võtmemärgid, suurendatud/vähendatud intervallid. "Surma laulud ja tantsud" - läbivaks tegelaseks Surm, kes siis kas laulab või tantsib surevale inimesele. I osas: Surm laulab haigele lapsele hällilaulu
Võeti kasutusele haamerklaver. Orkestrimuusika buum. Uued vormid: ooper, oratoorium, kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, contcerto grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit. G. F. Händel, J. S. Bach Händel Bach Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde. Tema muusika tundub olevat õnnestunud on tema karakterid ooperites, need otsatu, kus mõtiskletakse rõõmu ja valu, kui jutustavad heroilistest inimestest ja nende inimelu igaveste kaasalaste üle. Viimane tegudes, tegelased on kangelased. Kangelasi helilooja, kes rajas oma muusika kujutab ta lihtsate inimestena. protestantlikule koraalile. Ta viib kontrapunkti Ta oli suur kõlamaalingute meister. ja fuuga stiili maailmatippu. Iga heli tema
Minu lemmik oli teise vaatuse alguses kõlanud imeilus ballaad ,,Võib elu minna vahetusse muinasjutuga", mis oli tõepoolest muinasjutuline ja kõrvale väga mõnus kuulata. Olen üldiselt ka väga rahul näitlejate lauluoskusega, polnud midagi, mis oleks häirinud. Muusikaline pool oli väga erinev. Tempo, meloodia ja rütm muutusid pidevalt koos tegelaste ja olukordade muutumisega. Minu jaoks oli see ooper meeldejääv just selle pärast, et seda polnud liiga keeruline vaadata. Tihti on ooperites vaid üks oluline nüanss, mille ümber kogu tegevus pöörleb, kuid antud ooperis oli hästi välja toodud terve lugu ja ,,teekond". Just see üllatas ka mind selle ooperi juures, et vaatamata lihtsale sisule, oli seda siiski põnev jälgida. Mulle otseselt ükski esineja eraldi silma ei jäänud, kuid kõik kokku oli väga huvitav. Lavakujundus oli pigem lihtsamat sorti, kuid mängis hästi mitmeski mõttes kaasa. Oli näha, et
muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer, Paul Mägi; samuti erinevate orkestritega, muu hulgas ERSO ja Tallinna Kammerorkest. Soolokontserte on ta andnud mitmetes Eesti kirikutes ja ka välismaal: Saksamaal, Rootsis ja Itaalias.
Retsensioon Ooper "Maskiball" 20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta R...
Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia "Kerjusteooper"John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud teater läks
inimestega.Sellised teravad sõnavõtud ja kaeblemised viisid nii mõnigi kord oma ametist loobumiseni, mis omakorda halvendas majanduslikku seisu.Tal oli raske leida teenimisvõimalusi, kuna tööd, mis temalt olid tellitud, jäid lõtetamata ning saadud tulu mängis helilooja enamasti maha. Viimastel eluaastatel oli Mozart sunnitud raha küsima juba sõpradelt.Kui ta suri 1791.aastal, siis maeti ta vaikselt vaestehauda, millel polnud isegi risti. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Mozarti kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt" ja "Don Juan" . "Figaro Pulm" - 2 vaatuseline ooper. See on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda.
muusikalised kriteeriumid esikohale: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ja jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma." Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest- koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks
talendi võrdkujuks üldse. Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites, kuid esiplaanil oli ooper. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. L. van Beethoven kirjutas klassikalist muusikat klaverile, orkestrile ja erinevatele muusikalistele koosseisudele. Beethoveni tuntumad teosed on tema kolmas
vahele. Samal ajal kui teised lapsed mängisid õues tema kirjutas sümfooniaid. Sellest jäi elu jooksul Mozartile jälg külge. Amadeuse elu oli noorest peast väga raske ja pingeline, mis põhjustas ka palju haigusi. Mees oli lapsena varaküps, täiskasvanuna lapselik, sõltumatu, vaba käitumisega ja ei talunud tööd kellegi alluvuses. Samuti soovis ta palju lõbutseda, mida ta lapsena ei teinud. Enamik Mozarti teostest oli mazoorses laadis. Ooperites oli huumorit, irooniat ja realistlikuid karaktere. Arvatavasti võis tema lapsik olek mõjutada ka oopereid kuna temas leidus palju lapsikust ja ta näitas seda oma teostes välja. Lugude kirjutamine võis mõjutada tema elu täielikult. Paljudes inimestes põhjustas tema geniaalsus viha, mille tõttu võis ta ka surma saada. Paljud heliloojad kadestasid teda. Lapsepõlves lugude loomine muutis tema iseloomu palju.
Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid ; võimsad lavaefektid; keeruliste
aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta
USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis.
Alt
Alt (
Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid. Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks. 7. BAROKK ITAALIAS 7.1.Loe teksti. Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri ,,Daphne". Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv. Claudio Monteverdi (15671643) ooperit ,,Orpheus" (1607) peetakse ooperizanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine
Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse. Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles zanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi õukonnaluuletaja Antonio Salviga, kelle librettosid kasutas ta hiljem Londonis kirjutatud ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga . Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints Gian Gastone de Medici, kuigi Mainwaringi andmetel oli see Gian Gastone vend, troonipärija Ferdinando de Medici. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse. Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid.
osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis. Verdi kõrval sai teenitult suure menu osaliseks Georg Otsa kehastatud lavakujud Mozarti ooperites. Oma hääle- ja näitlejaomaduste ning intellektiga oli Ots ideaalne Mozarti-laulja. Kui Verdi puhul võime öelda, et ooperikangelase kuju avaneb eelkõige soolonumbrites, siis Mozarti ooperites on karakterite kujundamisel samaväärne rõhk asetatud ansamblistseenidele. Suure loomingulisuse tundlikkusegs suhtus Georgmitte ainult aariatesse ja duettidesses, vaid ka kõikidesse ansamblitesse ja retsitatiividesse. Suurepärase ansamblistina leidis ta suhtlemises partneritega
Barokk Üldiseloomustus · Kestis 1600-1750 · Monoodiline stiil juhtiv on üks meloodia, mida toetab harmoonia saade · Polüfooniat kasutatakse vabamal kujul · Valdavaks sai peamiselt kahe laadi (duur ja moll) kasutamine, mis olid üksteise suhtes kõige kontrastsema kujuga · Basso continuo · Tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine samas loos · Kontsertstiili tekkimine, kapellide loomine ja tegevus õukondade ja kirikute juures · Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel. Basso continuo katkematu bass; generaalbass; muusikat p...
üle euroopa. Pea kõik teatrid lavastasid ta oopereid. Vana mehena naasis sitsiiliasse oma maamõisa. Seal elas üksinduses ja tagasitõmbununa. Aeg möödus talupoegade seltsis või klaveri taga. Töötas ja täiendas oopereid. Kirjutas 2 shakespeare teemalist ooperit (othello 1887, falstaff 1889). Need 2 elulähedast ooperit on testamendiks rahvale. Maetud 2 korda (maamõisas ja sealt Mialnosse). 25000 (?) austajat matustel. Looming 26 ooperit (8 tänapäevani pop.). Vanemates ooperites köitsid teda ajaloolised sündmused. Hilisemad üha isikulisemad. Ei peegelda üksnes sündmusi vaid ka tegelaste iseloomu ja hingeelu. Kuulsamad: Rigoletto, Traviata, Aida, Nabucco, Othello, Attila, Trubaduur, Macbeth, Don Carlos. Muust loomingust on ooperitega tähtsuselt võrdne Reekviem (ülistuslaul). Rigoletto Züsee alus on Hugo draama ,,kuningas lõbutseb". Rigoletto on monarhi (hertsog Duke) narr. Groteskne välimus, karistamatu oma elukutse tõttu saab kõike öelda
3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
