Should mercy killing be punished? (0)

Maasotsioloogia  eksami konspekt 
Töö koosneb kahest osast: 
•  Teoreetiline – ülevaade erinevatest  teooriatest , mille raames uurimisobjekti uuritakse 
•   Empiiriline  – rakendatakse teooriat uurimisobjektile 
Kahte sorti uurimised: 
•  Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik 
•  Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse 
Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse  kriteerium ? 
•  Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et  uurimismeetod  on süstemaatiline 
•  Andmete kogumise meetod 
Uurimisprogramm koosneb: 
1.  Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) 
a.  Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus 
i.  Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” 
ii.   Soovitav  situatsioon – “noored ei lahkuks Värskast” 
b.  Teaduslik probleem – sotsiaalsete faktide kogumine ning nende omavaheliste seoste 
otsimine 
c.  Uuringu eesmärgi nõuded: 
i.  Konkreetne 
ii.  Sõnastatud ühe lausega 
iii.   Sisult  100% sama, mis töö pealkiri 
2.  Uurimisülesanded 
a.  Tutvumine erinevate teooriatega 
b.  Andmete kogumine 
c.  Andmete töötlemine (kas rakendada kvalitatiivset  või kvantitatiivset meetodit) 
d.  Intepreerimine  (seosed erinevate faktide vahel tuleb lahti seletada) 
e.  Ettepanekute tegemine (kas leiab sotsiaalsele probleemidele lahenduse) 
3.  Hüpoteesi püstitus ( oletus  uurimiseesmärgi kohta). 
Andmekogumise meetodid: 
1.  Dokumentide analüüs 
2.  Test 
3.  Sotsiaalne  eksperiment  
4.   Vaatlus  
5.  Küsitlus 
 
 
 
Dokumentide analüüs 
Jagunevad: 
•  Statistilised 
•  Sõnalised/ kirjeldavad  – ajaleheartiklid, kirjad 
•  Pildid, maalid 
•   heliteos  
Millist infot sisaldavad  dokumendid ? 
•  Ebapiisav sotsioloogilisteks uuringuteks 
•  Näitab ühiskonna kohta vähe 
•  Statistika kogumise alused muutuvad ajas 
•  Eri riikide statistika on erinev 
•  Ei  peegelda   tegelikkust , tekib vajaduspõhiselt 
•  Ühiskonna  väärtushinnangud  on pidevas muutumises 
Sõnalised dokumendid: 
•  Kontentanalüüs ( sisuline ) –  kvantitatiivne  
•  Teooria ->  Teoreetilised  mõisted (elu)->  indikaatorid  ( hingamine ,  pulss )->muutujad(pulsi 
sagedus) 
•  Tekstist lähtudes võetakse tekstist indikaatorid ja muutujad. 
Kriitika: 
•  Võetakse aluseks ainult tekst, ei arvestata konteksti 
•  Sage kasutus ei tähenda olulisust 
Kvantitatiivne  tekstianalüüs : 
•  Arvestatakse teksti  tervikuna : struktuur ja kontekst 
•  Sisuliselt hüpoteeside kontrollimine 
Empiiriapõhine teoorialoome: 
•  Väikestelt ühikutelt minnakse  suurele  
•  Teooriavabalt ei ole võimalik läheneda 
•  Triviaalsuse oht (lõppanalüüs =/= lühikokkuvõte) 
•  Peetakse õigeks ainult hierarhilist mõtlemist. 
Test 
•  Tahetakse saada isikuomadusi.  Isikuomadused  võivad olla suvalised 
•  Eksperimendi mõju hindamine 
•  Sotsiaalsete keskkondade mõju hindamine 
 
Sotsiaalne eksperiment 
Eksperiment algab alati vaatlusega. Eksperiment on edukas, kui kõik tegurid on fikseeritud ning võtta üks 
muutuja ja hakata seda  muutma ning vaatlema selle mõju. 
Nõuded: 
•  Kõik osalejad peavad teadma eksperimendil osalemist 
•  Kõik osalejad peavad andma oma nõusoleku 
•  Eksperimenti ei tohi jätta omapäi 
•  Eksperiment ei tohi kahjustada katsealuseid 
Vaatlus 
Vaatluse liigid: 
1.  Kõrvalt vaatlus – vaatleja asub väljaspool sündmust 
2.   Osalusvaatlus  – uurija muutub grupi liikmeks (vaatleja mõjutab gruppi) 
3.   Enesevaatlus  – mingis situatsioonis vaadeldakse oma mõtteid, tundeid, kehaaistinguid 
Usaldusväärsuse kriteeriumid: 
1.  Püsivus – peab vaatlema mitmeid  kordi  
2.  Koherentsus – mitme vaatleja andmed ühel ajahetkel on sarnased 
3.   Usaldusväärsus  – mitme vaatleja andmed on erinevatel ajahetkedel sarnased 
4.  Andmete kohene ülesmärkimine 
Küsitlus 
Kasutus: 
•  Kui ise ei saa vaadelda 
•   Huvitab , mis toimub inimese peas 
Küsitluse puhul on tegemist uurija ja respondendi vahelise suhtlusega. 
Liigid: 
•  Vahetu –  intervjuu  
•  Vahendatud – küsitlus 
Massküsitlused on anonüümsed ja respondent ei tea eesmärki. 
Ekspertküsitlused on  nimelised ja respondent teab uurimise eesmärki (intervjuu) 
Ankeetküsitluse   esmamulje  loob: 
Intervjuu esmamulje loob: 
•  Enda tutvustamine ja nõusoleku küsimine 
•  Tutvustus, nõusolek 
•   Ankeedi  sissejuhatus:täitmisjuhend, aeg 
•  Motivatsiooni hoidmine:aktiivne  kuulamine  
•  Ankeedi enda struktuur 
•  Intervjuu struktuur: 
•  Pikkus:täitmiseks kuluv aeg 
algul lihtsad küsimused, keskel rasked, delikaatsed, 
intervjuu lõpus lihtne küsimus 
 
Ankeedi kasutamine: 
Intervjuu kasutamine 
•  Inimesi palju 
•  Inimesi vähe 
•  Lihtsad üldised küsimused 
•  Keerulised teemad 
•  Huviks üldine ülevaade 
•  Huvitavad detailed, seosed 
•  Uurija mõistab olukorda sarnaselt 
•  Uurija ootab uusi vastuseid 
+ väike  energiakulu           - teiste abi kasutamine 
+ kontroll töötab                - energiakulukas 
+ palju inimesi                   -  kontrollküsimused  ei tööta 
+ tagasilaekumine hea      - inimesi vähe 
+ statistika töötab             - tagasilaekumine halb 
                                               -pole anonüümne  
+ anonüümne 
                                               -statsistika ei tööta 
 
Avatust tuleb suurendada: 
1.  Probleemide avastamine 
2.  Tundmatud valdkonnad 
3.  Uued fenomenid 
4.  Pilootuuringud 
 
Intervjuu liigid: 
Klassikaline intervjuu 
Kava: 
Ilma kavata: 
•  unustate ära teatud  teemasid  
•  struktureerimine ilma kavata raske 
•   enesekindlus  
 
1.  10  abiteemat 
a.  Suhted vanematega 
b.   Sõpruskond  
c.  Tuleviku unistused 
d.  Jms... 
2.  Täpsustavad küsimused 
a.  Suhted vanematega 
i.  1 või 2 vanemat? 
ii.   Lähedus ? 
iii.  Vanemate sissetulek 
iv.  Vanemate  haridus  
3.  Faktiküsimused 
4.  Tõlgendavad küsimused 
a.  Nt ei saanud aru „lähedus“ – küsimus: „kas lähedus on viimasel ajal  vähenenud “ 
Läbiviimine : 
 
 
 
 
 
 
 
Transkribeerimine: 
1. Faktiteave- uurija teeb märkmeid 
 
 
 
 
→Kokkuvõte 
2. Diskursused/hoiakud/argumendid-lindistatakse; teine kirjutab 
→Kokkuvõte+ sõnasõnaline 
3.  Emotsioonid - lindistatakse 
 
 
 
 
 
→Sõnasõnaline+erimärgid 
4. Suhted, kommunikatsioon- filmitakse  
 
 
               →Sõnasõnaline+erimärgid 
 
Erimärkidega kirjeldatakse intervjueeritava käitumist ja tundeid. (paus, pöörab pilgu ära, rõhutab sõnu, 
ütleb neid valjemalt). 
Analüüsitakse alati transkribeeritud teksti. 
Personaalne  intervjuu 
Millistel  juhtudel intervjuud tehakse? 
•  Inimeste kui ekspertide arvamused 
•   Unikaalsed  kogemused 
•  Tabuteemad 
•  Tundlikud teemad 
•  Kõrge sotsiaalne staatus – tähtsad inimesed 
Piirangud: 
•  Tähtsad inimesed valivad ise aja ja koha intervjuuks 
•  Tabuteemad/tundlikud  teemad  –  intervjueerija  peab  enda  staatust  alandama  (muidu  ei  ole 
küsitletav nii tähtis) 
o  Koha valik 
o  Keerate pilgu esimesena ära 
o  Intervjueerija võiks tuua analoogseid näiteid enda elust 
o  Tuuakse juurde 3-s inimene 
Laiendatud intervjuu 
Tuleb vähendada intervjueerija staatust 
Küsitleja ei tunne ise teemat, tahab  teemaga  kurssi viia, tuuakse 3.inimene 
Fookusgrupp 
•  Inimeste arv min 3, optimaalne 5-7, max 8 
•  Aeg max 2h 
•  Moderator 
•  Lisaliige 
Millal kasutada fookusgruppi? 
•  Faktiteabe kvaliteet 
•  Levinud diskursused/hoiakud 
•  Kommunikatsioon 
Ajurünnak 
•  Ümarlaud 
•  Pole juhti 
•  Ainult üks teema 
•  Mitteformaalne (söögid, joogid) 
•  Kõik räägivad, lubatud absurdsus 
•  Max 5-6 liiget 
Komisjon  
Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks. 
(nt lennuk  kukub  alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste  osakaalu ) 
Küsitlejad ja küsitletav 
Küsimustik  
Valimid : 
1.  Väikesed grupid – küsitletakse kõiki 
2.  Juhuvalim (esinduslikkus) 
3.  Mugavusvalim – küsitletakse kättesaadavaid 
4.  Suunatud valim 
Kuidas viiakse läbi? 
•  Koju minek – kõikjale ei jõuta 
•   Internet  – kõikide vanusegruppideni ei jõuta 
•  Posti teel – inimesed jätavad vastamata 
Ajaline: 
•  Vahemikus 10:30-14:30 parim 
•  Ei küsitleta  kiirel ajal, nädalavahetuseti ja pühade eel 
 
Nõuded küsimustikule 
1.  Sissejuhatus (lühike) 
a.  Kes küsimustiku koostas 
b.  Eesmärk 
c.  Täitmisjuhend 
d.  Aeg 
e.   Viisakus  
2.  Struktureerimine 
a.  Füüsiline keskkond 
b.  Palk 
c.   Kolleegid  
3.   Psühholoogiline   järjekord  
a.  Kerged ees 
b.  Rasked keskel 
c.  Tundlikud lõpus 
d.   Üldandmed  
4.  Lisatakse kontrollküsimused 
5.  Küsimus lihtsalt sõnastatud, vältida võõrsõnu 
6.  Üks küsimus korraga 
7.  Konkreetne, ühemõtteline 
8.  Ei tohi olla liialt eristav 
9.  Küsimus ei tohi kallutada vastajat  
10. Pretentsioonikatele küsimustele mitu  varianti  
11. Küsimuse vastus peab olema jaotatud ühtlaselt: 
a.  Jah, kindlasti 
b.  Pigem jah 
c.  Nii ja naa 
d.  Pigem ei 
e.  Kindlasti ei 
12. Küsimused peavad olema nii + kui – poole pealt võrdsed 
Nõuded vastusevariantidede: 
1.  Üks vastus korraga 
2.   Vastusevariandid  ei tohi kattuda 
3.  Kooskõla pealdisega 
4.  Ära tuua kõik vastusevariandid 
5.  50% algab +ga, 50% algab -ga 
6.  Skaalad ühtlaselt kasvavad/kahanevaad 
7.  Skaalad – sümmeetrilised, neutraalsed, stabiilselt  ühtlased, ei sisalda absoluutseid 
väljendeid (alati ->sageli, mitte kunagi -> harva) 
8.  Ei tohi sisaldada mitmeti mõistetavaid väljendeid 
9.  Järjestamise kasutamine 
10. Peavad olema tõsiseltvõetavad 
Küsitluse kriitika: 
•  Metodoloogiline individualism 
•  Küsitlus annab info kasutava, mitte küsitleja kohta 
•  Küsitlus näitab ühiskonda ühtlasemana, kui tegelikkus 
•  Arvud ei peegelda ühiskondlikku tasakaalu 
•  Teatud ühiskonnakihind ei ole  esindatud  (koore-ja põhjakiht) 
Info moonutamine: 
1.  Ankeedi tagastamine – negatiivselt meelestatud ei taha esitada, infomoone 
2.  Skaala alustamine – postitiivsega alustamisel peab arvestama infomoondega 
3.  Küsitakse nähtuse ühe poole pealt – küsimused on esitatud positiivselt 
4.  Ebasümmeetriline skaala 
Jämedad vead: 
•  Valimi moonutamine – vale aeg, ekstreemsed kohad (kaubanduskeskused) 
•  Ei anta kõiki variante 
•  Küsitakse nähtuse ühe poole pealt (nt positiivsed küsimused) 
•  Avatud küsimuste  vältimine  probleemsetel teemadel  
Ajalugu 
Kiviaeg  
1.  Kunda kultuur 9000 e.m.a ja Narva kultuur 5000 e.m.a 
a.  Sugukondadel 30-90 inimest 
b.  Poolrändav eluviis, 3-4 elupaika 
c.  Kaubandus –  ehted , merevaik 
d.  Merel sõit – puust paadid 
e.  Nim. protoeurooplasteks, eestlastel palju nende geene – lääne kultuur 
2.  Kammkeraamika kultuur 4000 e.m.a 
a.  Protoeurooplase ida kultuur 
b.  Keraamilised  potid  (kala fermenteerimiseks) 
c.  Asustus paikne, 4,5  perega  100-200km2 
d.  Elasid vee ääres 
3.  Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur) 
a.  Infogermaanid, idakultuurist vähe geene, võimalik vägivaldne vallutus 
b.  Maa 10-20km2 
c.  Karja- ja  teraviljakasvatus  (sead, kitsed , veised, lambad , nisu, kaer ,  oder , lina) 
d.   Vilju  kasvatati õlleks 
e.  Inimeste arv suurenes, naised jäid 5cm, mehed  10cm  lühemaks 
2000 e.m.a inimesed  kadusid , lokaalne  katastroof Soomest Kreekani 
 
 
Suhted kiviajal: 
•  Hõimu-/sugukonnasisesed 
o  Ürgdemokraatia – võimuinstitutsioonid puuduvad, kõik ei ole võrdsed (saaki ei jagata 
võrdselt) 
o  Kärajad – tähtis probleem, mida peab arutama, otsust ei võeta enne vastu, kui kõik on 
nõus. 
•  Hõimudevahel 
o  Veritasu 
o   Eksogaamia  – naine võetakse teisest hõimust eesmärgiga häid suhteid hoida 
Pronksiaeg  
•  Vanem 1800-1100 e.m.a 
o   Animism  – maailm ei toimu iseenesest 
o  Kaali – oluline pühakoht, kivimüüriks 1600 hobuvankritäis kive 
•  Noorem 1100-500 e.m.a 
o  Soome- Ugri   hõimud  
o  Majandus: 
▪  Põlispõllud 
▪  Kahevälja süsteem (viljakasvatus ja loomakasvatusalasid vahetati) 
o  Hajaasustus 
▪  Esimesed väikesed kindlused (mittetootev töö ja ülejäägid) 
▪  Territoriaalne printsiip 
▪  Pronksitööstus 
o  Meresõiduvõimekus 
o  Ühiskonna  kihistumine  
▪  Kiviristkalmed –  rikkamate  inimeste  hauad  
▪  Kihistumise eeldused – ülejäägid ( eraomand ), kaubandus, konfliktid (ressursside 
puudus) 
▪  Kihistumise dimensioonid – vara, võim (mõjuvõim), elulaad  
Rauaaeg  
•   Eelrooma  rauaaeg 500-0 e.m.a 
o  Asustus muutus hõredamaks, vähe infot perioodi kohta, juhuleiud 
•   Rooma  rauaaeg 0-500 m.a.j 
o  Üleminek põlispõllundusele, keld maaomandus (maalapid üksteise kõrval) 
o  Virumaa – tuumikala, asustati sealt Soomet ja Kesk-Eestit 
o  Reheelamud vilja kuivatamiseks (eestis ja lätis) 
o  Hajaasustus säilis, kindlused hüljati (pronksiäri polnud tulus, äritseti viljaga) 
o  Kaubandus – Visla jõe suue kauplemiskohaks Roomlastega 
▪  Kaubeldi – karusnahad,  toornahk , merevaik, vili 
o   Karjakasvatus ,  kalandus ja  jahipidamine  kõrvalised tegevused, viljakasvatus põhiline 
Rauda hakati  tootma  2000 e.m.a. Eestis oli  sepp  võrdväärne nõiaga (müstiline valmistaja). 
Rahvaste rännu aeg 5-6.sajand 
Ilmuvad kindlused – Kagu-Eesti ja rannik 
Peiteaarded – geograafiliselt eristatud  kohad (matusepaigad) 
Uus matusetüüp – kivivarekalme (kuningate hauakambrid) –  hauapanus  – vara, sh relvad 
Majandus arenes  vaikselt , kihistumine süvenes. 
Eelviikingiaeg 6-8.sajand ja  viikingiaeg  9-11.sajand 
Rootsi, Norra, Taani, Saaremaa 
•   Nooremad  pojad sulasteks enda/venna majapidamisse 
•  Kes maad ei pärinud, hakkasid viikingiteks 
Viikingid  – röövlid,  kaupmehed , käsitöölised,  kolonistid  (Gröönimaa, Ameerika) 
Rootslased – Ida-Eesti, Läti, Leedu 
Norrakad –  Šotimaa ,  Island  
Taanlased  -Prantsusmaa, kuni Vahemereni 
Saarlased  – Rootsi (põletasid maha Sikstuna) 
Vabadusvõitlus (1030-1060) – venelastega, tahtsid maad maksustadda, eestlased võitsid. 
Vallutuseelne Eesti kuni 13.sajand 
Majandus 
•  Viljakasvatus: 
o  Kolmeväljasüsteem (1/3 sööt, 2/3 toode)  rukis  taliviljana 
o  Hobuste ja rangide kasutamine, hharkader 
o  Vilja  eksport  
•  Karjakasvatus 
•  Käsitöö,  rõivad , sepatöö  
•  Raud ja eksport 
•  Kalapüük, jahipidamine, küttimine – kõrvaltegevus 
•  Koloniseerimine on lõppenud, inimesi 150-200  tuhat  
•  13.saj oli kogu Eesti  põllumajandusmaa üles haritud 
Ühiskond 
•  Vabad talupojad – suur osa elanikkonnast 
•  Sulased,  teenijad  
•  Käsitöölised – väike osa 
•   Träälid  e. orjad  –  sõjavangid  (naised, lapsed, noored, mehed, vanad mehed tapeti) 
•  Vanemad/paremad/kuningad – Põhja-Eestis (Lõuna-Eestis hajaasustus) 
 
Kas mehed ja naised olid võrdsed? 
•  Mitmenaisepidamine – tõlgendus et naised olid madalamal 
•  Naise ja mehe hauapanused olid võrdsed 
•  Ehted olid võrdsed 
•  Naistel olid relvad 
•  Naised olid iseseisvad ja seksuaalselt vabameelsed 
•  Eesti keeles pole sugu 
Naised olid üsna võrdsed meestega, roll muutus pärast vallutust. 
Vallutamine  13.sajand 
Miks vallutati? 
•  Kliima 
•  Tehniline üleolek – sõja-ja piiramistehnika arenes 
•  Organiseerituse tase – Eestis väiksem, riiklikku eneseteadustust polnud 
•  Maa kurnati välja, rahvaarv 150-200 tuhat, pärast vallutust (Taani) ca 100 tuhat. 
•  Maksustatud 11.sajand 
Hõimude  paljusus  – feodaalne killustatusus 
•  Põhja-Eesti =Eestimaa – Taani kuningas 
•  Tartu piiskop 
•  Saare-Lääne piiskop 
•  Saksa ordu 
•  Linnad 
Linn: 
1.  Käsitöö ja kaubandus 
2.  Juhtorgan –  raad  
3.  Koosneb –  kirik /klooster, kindlus , kõrts ja majad 
Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand 
Rahvastik : 
•  Käsitöölised: 
o  Kõrgem –  sepad , rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp  (kõrgeim), kellasepp, pottsepp, 
ehitaja 
o  Madal –  kandjad , voorimehed, pesunaised, köiekeerajad 
•  Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule 
•   Vaimulikud  – sotsiaalne  teostus  
 
Vallutusjärgne olukord Eestis: 
1.  Ristitutel  isikuvabadus  
2.  Säilis maaomand 
3.   Künnis  viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 
4.   Trahvid  
5.  Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 
6.   Väliskaubandus  läheb linnadele 
7.  Piiratakse pärimisõigust 
8.  Ehituskohustused 
9.   Teotöö  1-2 päeva aastas 
Jüriöö järgne: 
•  Saksa ordu tugevneb, Taani müüb Eesti Saksa ordule 
•  Suhted talupoegadega lepingulised 
•  Künnis tõusis 10%->20%->25% 
•  Linnadega seotud ehituskohustused - Sakslased pigem linnas 
•   Sunnismaisus , 16.sajand. Orjus , printsiipe  rakendati seadusteta 
•  Müüa võis kaupu ainult  mõisale  
•  Kohtuõigus 
o  Trahvid tõusevad 
o  15.sajand vangistus 
o  16.sajand peksmine 
o   Kodukariõigus  
o  Õigus käe ja kaela üle 
•  Teotöö tõuseb 
o  14-15.sajand hooajalised tööt, orjad 
o  16.sajand orjad kaovad, talupojad teevad tööd 
•  Made äravõtmine 
Sõjad: 
Tagajärjed: 
•  1558 – Liivi sõja algus 
•  Rahvaarv kahanes (350-380tuh -> 80-120 
•  1561 – Põhja-Eesti Rootsi all 
tuhat) 
•  1629 – Mandriala Rootsi all 
•   1601 -1602 –  nälg  
•  1645 – Täielik Rootsi võim 
•  Katkud 
•  Linnade allakäik, võim väheneb 
Miks Rootsi aeg oli halb? 
•  Väike  jääaeg 1550-1850 
•  Transiidikaubandus taandus 
•  Orienteeriti viljakasvatusele (kliima soodustaks pigem loomakasvatust) 
•  Suitsetamine 1660-1680 
•   Viin  
Rootsi aja lõpp – talude suurus langes, trantsiit ja linnad käisid alla, saagid väikesed, kõrtsimajandus, 
eluiga ca35a, veo- ja sõnnikuloomad, sunnismaisus, elanike enne suurt nälga 350tuhat. 
Vene aeg 
•  1699 Vene, Taani, Poola nälja all 
•  1700 algab sõda, Seremetjevi genotsiid  
•  1708 Tartu hävitamine 
•  1708, 1709 ikaldused ja katk 
•  1710, 1712 katkud 
Alles jäi 100-120 tuh inimest. 
Tulemused: 
•   Reduktsioon  tühistatakse 
•  Kehtestub Balti aadli isevalitsus 
•  Kehtestatakse Balti erikord 
o  Saksa keel, luteri usk, rootsi seadused, tollipiir 
1739 Roseni  deklaratsioon  
Muutuste taustasüsteem 
•   Reisimine  17-18.sajand 
o  Läänes  mõisnik rikas,  talupoeg  vaene 
o  Idas mõisnik vaene, talupoeg pärisori 
•  Elustandardite tõus/ orjatöö  vähetootlik 
•  Levivad valgustusideed  -  humanism  ja romantist 
•  1750 Inglismaal tööstusrevolutsioon 
1762-1796 aeg Katariina II ajal 
Seadused: 
•   1765   Browni  määrused 
o  Kinnitati õigus vallasvarale 
o  Õigus müüa ülejääke 
o  Peksule seati ülempiir 30 hoopi 
o  Koorimiste ülempiirid 
o  Linnakodanike õigused 
•  1802-1804 – “igaüks” 
o  Koorimised 
o  Peksul ülempiir 15 hoopi 
o  Vallakohtud 
•  1816,1819 – pärisorjuse kaotamine 
o  Maa mõisnike oma, talupojad rentisid 
o  Isikuvabadus –  liikuda  võis kubermangu piires 
o  Paljud talupojad hakkasid saunikeks 
o  Perekonnanimede  panemine  
 
•  1849 –  Liivis  talude päriseks ostmine 
o  Talupojad ei tahtnud, kuna  pidasid  maid juba enne enda omadeks 
o  50% maaproletariaadid 
•  1863  Passiseadus  
Majandus: 
Muutused: 
•  Mõisnike elatustaseme tõus, tekkis rahavajadus 
•  Ekstentsiivne tootmise laiendamine, 80%  külvipinnad 
•  Intentsiivne, mõisad kui talud  
•  Koormisi talupoegadele püütakse tõsta 
o  Talud laostusid 
o  Talupoegade töömoraali allakäik 
o  Mõis ja talu ühtne tootmisüksus 
•  Intentsiivistamine 
o  Teravili  1766  mõisnikud Vene riigihankes 
o  Metsa 20%, üritatakse talupoegade eest sulgeda 
o  40%. Vene sõjaväe standard, 50-60%. Kõrtsides. 
•  Lina 19.sajand – USA’s kriis, eksport Eestist 
•   Kartul  19.saj  keskpaik  
•  Mitmeväljasüsteem 5-7 välja 
•   Väetamine  
•   Maaparandus  
•   Loomakasvatus  
o  Vilja ületootmine 
o  Meriina lambad 
o   Piimatööstus  
1870 
•   Raudtee   rajamine Eestis (Tallinn - Peterburg ) 
•   Tekstiilitööstus  
•   Paberitööstus  (50% vajadusest toodeti Eestis Vene Tsaaririigile 
•  Masinatööstus 
•  Raudteetööstus 
Siber : 
•  Põlisrahvaste mahasurumine 
o  Hävitamine – põlisrahvaste küttimine 
o   Integratsioon  – omandatakse osa mõlemast kultuurist 
o   Assimileerimine  – võetakse uus omaks, unustatakse vana 
o  Separatsioon – uut vastu ei võeta, säilitatakse vana 
o  Marginaliseerimine – uut vastu ei võeta, unustatakse vana 
•  Asustuspoliitika 
o  Garnison 
o   Kolooniad , 1963 passiseadus 
•  Väljasaadetud 
o  Sunnitöölised 
o  Poliitilised  ja  kahtlaste  elukommetega 
Rahvastik Rootsi ajal 
Rahvastik Vene ajal 
75% talupojad 
10% mõisnikud 
5% mõisnikud 
40% pererahvas 
20% sulased, teenijad, saunikud 
30% sulased 
20% saunikud 
 
Pingekolded 19.saj lõpp/20.saj algus 
1.  Maanälg – inimeste arv suureneb, toidu kogus suureneb 
2.  Rahvuslikud mõtted 
3.  I maailmasõda  – tööstus viiakse välja 
4.  1916 ikaldus, töötus  maal 
5.  I ms – põgenikud 
1917 –  revolutsioon  Eestis: 
•  40% pererahvas, 60% proletariaadid (ei läinud kodusõjaga kaasa) 
•  Talupojad võitsid sõja, kuna lubati maad 
•  Bolševiskud asendasid egoism alturismiga ja omakassu koostööga 
Majanduse ülesehitamine I Eesti Vabariigis 
•  Venemaa maksab 15mln  rubla  
•  Laenu võtmine, esimesena andis Soome 
•  Raha trükkimine –  inflatsioon  
•  Eesti kulla transiidimaa, ostis Venemaalt, müüs edasi 
•  Läbi idapiiri salakaubandus (ei tõkestatud, kuna tõi palju sisse) 
•  1919 maareform, 96% mõisamaadest võeti ära 
o  Mõjutas 2/3 elanikest  
o  Mõllumajandustoodang tõusis 
o  Maanälg  kadus  
o  Eelisjrk said maad Vabadussõjas võitlevad talunikud 
o  Oli väga edukas 
1923  majanduskriis  
•  Venemaa ei vaja kullatransiiti 
•   Kehv  laenupoliitika ( laene  anti liiga kergekäeliselt) 
•  Inflatsioon 
•  Vale  orientatsioon  
 
Otto Standman 
•  Põllumajandus 
•  Kehtestatakse  kaitsetollid  
•  Piiratakse  importi  
•  Soodustatakse eksporti 
•  Kärbitakse valitsuskulutusi 
•   Majanduskasv  6% aastas 
Ülemaailmne majanduskriis 1923-1933 
•  Eestisse jõudis vilja hinna langusega (sh põllumajandustoodang) 
•  Kapitalipuudus, kõik kuulus väliskapitalile (sh tollipiirid, ekspordisoodustus) 
•  Tulemuseks  tootlus , kuid mitte nii hull kui Ameerikas 
Pätsi riigipööre  1934 – majandusele aitas kaasa, kuid riigireetmine. Natsionaalsotsialism. 
•  Kõik ettevõtted peavad kapitali riiki tooma , ka väljaviidu 
•  Keelatakse  teatud aladel ettevõtlusega alustamine 
•  Riik võtab endale osaluse kõigis suurimates ettevõtettes 
•  Ettevõtlussuund, kus kasutatakse kohalikku toorainet ja tööjõudu 
•  Põllumajandustoodangu hindade kaitsmine 
•   Seatakse  sisse ekspordimonopolid 
Tulemuseks oli 9% majanduskasv 
I Eesti Vabariigi lõpp 
•  50% põllumajandus, 50% tööstus 
•  Põllumajandus: 
o  Väga vähe mehhaniseeritud võrreldes Läänega (va  rehepeks ) 
o  Tootmine ei ole intensiivne 
o  Püsib riigitoetustel 
o   Tööjõupuudus  ( urbaniseerumine  , kuna maatöö on raske ja linnas on  haridus ) 
o  Talud on väikesed 
o  Vajalik uus põllumajandusreform 
o   Pärimisseadus  
•  Maalähedane  meelsus  (sh linnarahva seas) 
•  Ühistuline meelsus: 
o  Töötasid väga hästi 
o  Riik toetas ühistuid 
 
 
 
 
1.  Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised  uurimismeetodid  ja sissejuhatus 
mõõtmisteooriasse. 
Sotsioloogia – uurib inimese käitumist  grupis , erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia 
huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. 
Uurimismeetodid: 
a) Vaatlus – vaatleja läheb  kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. 
b)  Ankeet  – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi  koostaja  kohta, millised on tema 
küsimused ja vastusevariandid. 
c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema  vastustest , sest talle pole 
valikuvariante ette antud. 
Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 
1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu  uurimus 
2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole 
mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 
 
2.  Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused 
Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud. 
a) Tegevused – elatise  hankimise  viis, naturaalmajandus ( kütid , algeline  karjakasvatus), vähene 
kaubavahetus 
b) Teadmised – teadmiste hulk looduses toimuva kohta 
c) Hoiakud – sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed 
(inimese ja looma vahel). 
Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad. 
 
3.  Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 
Tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid 
iseloomustab tugev  ühtekuuluvustunne  maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub 
maale ja et Maa on Ema. Maa usuti olevat kõigele sellele, mis tema peal kasvab ja liigub, algne 
läte-sünnitaja.  
Tänapäeva inimene on tunduvalt vähem maaga seotud. 
Inimeste ja ümbruse dünaamikat saab käsitleda nii: 
a) suhted maaga, kogu loodusega, 
b) suhted esivanematega, 
c) suhted teiste inimestega. 
Tänapäeva inimesed on loodusest kaugenenud nii elulaadi kui suhtumise  mõttes. Loodust ei 
peeta enam nii tähtsaks ja selle  reostamine  on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi 
veetakse metsa). 
 
4.  Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 
1)  austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 
2)  vanemate elutöö jätkamine 
3)  surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine ( hingedeaeg ), 
matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 
4)  esivanemate nimede ja  elulugude  mäletamine 
5)  rituaalsed suhtlemised elavate  ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute 
haual söömine  
6)  loodeti esivanemate abile kriitilistes  olukordades  
 
5.  Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika 
Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid 
kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. 
Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks 
elavate ja surnute vahel rituaalid  (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute 
kojukutsumine hingedepäeval). 
Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on 
kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see 
kujunenud  kohustuseks . Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi 
palgatöö. 
 
 
 
 
6.  Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil 
Surnutega seostati  vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, 
haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute  hinged ohustavad paljusid objekte 
(müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). 
Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. 
Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja  käidi haudasid hooldamas. 
Lähedus esivanematega  väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 
 
7.  Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste  suhete olulisemad indikaatortunnused 
Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste  seotus teiste inimestega ja 
inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste 
rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse  neilt  ka vastuteeneid. Inimeste vahel 
valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud 
tänapäeval peamiseks suguvõsa  kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva 
maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude 
lahutuste arvu kasvamine).  
Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk teiste inimeste kohta 
−  suhtumine võlgadesse – kõik on kõigile võlgu 
−  tasumise vorm – tasumisel ei kasutata raha 
−  koos töötamine, koos veedetud aeg 
−  enda huvi seadmine  tahaplaanile 
−  perekonna ühtekuuluvuse  suurendamine , kaitse ja tööde jaotus 
 
8.  Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete dünaamika 
Üks inimene on teisele kaubaks ehk teise vajaduse rahuldaja. Inimesed töötasid varem kogu aeg 
üheskoos, aga tänapäeval on see harva esinev, sageli tuuakse üksi hakkama saamiseks ohvriks 
perekond. Ja tänu sellele on muutunud ka suhtumine, kus peetakse tähtsamaks eneseteostust, 
enese vajaduste rahuldamist ja ei arvestata teistega . Inimene on muutunud järjest rohkem 
üksildasemaks. 
Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on 
teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. 
Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks 
suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond 
tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine).  
 
9.  Üksinduse põhjused ja üksinduse  kompenseerimine  
Inimestel pole enam aega pere ja sõprade jaoks. Pole huvisid. Inimesed võõrduvad üksteisest ja 
muutuvad üksikumateks. Koostöö asemel domineerib   konkurents . 
Inimesed tajuvad üha väiksemat osa oma ümbrusest hingestatuna, ka surma. 
 
Kompenseerimine 
−  inimene võtab naise/mehe - tekivad väikepered 
−  mõtlemine (erinevate tasandite vahel) – elu mõte jne (tähenduse otsimine). 
Sümbolite maailm muutub üha olulisemaks võrreldes reaalse olendite-asjade 
maailmaga  
−  kompenseerimine elutute asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad 
esemed. Suureneb eluta asjade olulisus 
−  suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid ehk 
sotsiaalset suhet püütakse  asendada tunnetusprotsessiga 
 
10. Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne – kollektiivne,  modernne  – 
traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane 
Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja 
linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas  elad  maal või linnas. Üha rohkem 
on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse 
karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on 
modernne ja linlik. 
1) individuaalne-kollektiivne – osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste 
vahel on kaubalised suhted. 
2) modernne-traditsiooniline – puuduvad üldiselt  abstraktselt  kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused 
sellest, mida õigeks peetakse. 
3) linlik-looduslähedane – looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, 
traditsioonilisem. 
 
 
 
11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete 
tüüp; elu mõttekuse  tajumine ;  ettekujutus  surmast 
Maakultuur : seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge 
seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat  loodusesse ,  tajub  ta enda surelikkust ning 
surematust. 
Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus , surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse  surma. 
seotud kõigega 
 
 
 
 
 
 
mina-kesksus 
kõige tähenduslikkus   
 
 
 
 
              üksindus 
surma illusoorsus 
 
 
 
 
 
 
mõttetus  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
sekundaarne tähendus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
eksistentsi lõpp - surm 
 
12. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel 
Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik 
eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka 
kausaaleetika mudelist. 
 
13.  Kausaalne  eetikamudel (põhierinevus teistest) 
Inimväline  absoluut  on pigem eemalolev. 
Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on  neutraalne . Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole 
ei järgne karistus vaid tagajärg.  
Ükski tegu ei jää tasumata. Iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast  sündmusest ning 
on mingi tulevase sündmuse osapõhjus.  
Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles  mudelis  on 
kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast 
sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus. 
 
14. Postuleeritud eetikamudel (põhierinevus teistest) 
Põhineb postulaatidel. Inimväline absoluut on aktiivne. Absoluut asub hea poolel. 
Maailmas on hea ja kuri, valitseb üks  ainujumal ja inimeste roll on  püüelda jumala poole. 
Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused.  
Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb 
paradiisi. 
 
15. Õiguslik eetikamudel 
Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste 
loodud ja  muudetav  seadustekogu. Puuduvad vooruslike  tegude  motivatsioonid. Pole seadusi, mis 
käsiks kõike teha.  Kurjus  on inimese subjektiivne arvamus.  
Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 
 
16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte ( animatism , animism,  monoteism , 
materialism ) alusel 
Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu 
puhul oli tegemist elava laibaga. Elav  laip  usutakse  elavat  eraldatult aga elavatega samas ilmas. 
Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on.  
Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. 
ilmunud ja  vaimseks  e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) 
üldhinged. 
Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. 
Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, 
puhastustuld ja põrgut. Jumala  kartus . On üks hing ja ainujumal.  
Materialism – ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale 
surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline  segadus . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi 
jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne. 
Surma puhul oli tegemist elava laibaga. Tunti hirmu elava laiba ees. Usuti, et nii kaua kuni luustik on 
säilinud, võib surnu üles tõusta  (elav laip). Suure väega inimesed maeti massiivsetesse haudadesse ja 
pandi raske kivi haua peale, et surnu ei ärkaks ellu, kuid vägi säiliks. 
Loodust tajutakse nii, et  loodusel  on vägi (näiteks jõge kujutatakse elusolendina).  
Loodus – geograafiline ja subjektiivne. Geograafiline – kõrge mäetipp - palju väge, erilise kujuga kivi - 
palju väge, vähem tuntud loomad – palju väge. Väikesed kivid, puud, mäed – vähem väge. 
Subjektiivne – ilus vaade, väljanägemine. 
 
18. Animism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – usuti hingedesse. Maailm jaguneb kaheks: 1) materiaalne e. ilmunud 
maailm; 2) vaimne e. ilmumata maailm. Mõlemad maailmad mõjutavad üksteist. Vaimne maailm on 
domineerivam. 
Inimese  keskseks  vormiks, milles ta end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute 
vastasmõju. Usutakse, et inimesel on kehahing ja  vabahing . Kui inimene  sureb , siis kehahing 
laguneb, vabahing aga võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine 
surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing 
automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas).  
Surm puudub.  Surnut  ei jäetud kunagi üksi. Usuti, et surm elab hauas edasi või et surnu  viibis  
vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või  vaimude  linnas. Usuti hingedesse – 
kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. 
Loodus – usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 
 
19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas 
taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. 
Surm on  patu  palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. 
Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud  pühakud  
paradiisi. 
Surm on negatiivselt märgistatud. 
Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks  suremine  pattudest 
puhastatult ja lepitatult. 
 
20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline 
segadus. Ei kardeta surnuid.  
Inimene on füüsikalis- keemilis -reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei 
saa olla ilma kehata. 
Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas 
materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad , kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama. 
Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele  ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb 
keskkonna reostus , prügi maha viskamine. 
 
21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris 
−  Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine) 
−  unenägude  sümboolika  (millegi ettenägemine) 
−   kokkupuude  traditsiooniliste rahvastega ( aborigeenid ) 
−   eetilised  ja  esteetilised  kategooriad (õige, vale) 
−  kriisiolukorrad 
−  pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba) 
−  looduslähedane elulaad ( kägu   kukkumine  – õnne või  õnnetust ) 
−  nimetused (vanad väljendid – hunt hallivatimees) 
−  säilinud kombed, uskumused 
−  mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud )  
−  väljarändajad 
−  rahvavalitsejad 
−  esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes