Rasv mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Rasv – g Naatrium 0,03 g Kaalium 36.8 mg Kaltsium 14,4 mg Kloriid 29 mg

Treening ja taastumine

1

Rasv - 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine – 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa.

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

1

Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel.

Rasvad ja mineraalhapete estrid

1

Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks.

Kuidas toituda tervislikult

1

Rasvad on veest kergemad ja hüdrofoobsed (kardab vett).  Rasvad jagunevad oleku järgi: 1. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad  Peamiselt küllastatud rasvhapped.

Polaarsed ained

1

Rasvad on enamasti tahked ja CH-OOCC17H33 linoleenhape) moodustatud mereloomade rasvad ning ‫׀‬ rasvad on vedelad (õlid). taimerasvad on enamasti vedelad.

Keemia - Aineklasside Tabel

0

Rasv jäätises – stabiliseerib õhumullide struktuuri; annab edasi kreemisuse; takistab sulamist; maitse Jäätise koostisosad: RASV • Konsistents, tekstuur • Täispiim, või, koor, võiõli • Osaliselt või täielikult asendada päevalille-, soja-, või rapsiõliga • Sisaldus 0-18% Rasvaasendajad

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

-1

Rasvad - õlid: rasvhappe jäägid erineva ahela pikkuse ja küllastatuse •Rasvhapped reageerivad alustega andes soolasid astmega •Küllastumata rasvhapped reageerivad nagu rasvhapped •Lisaks on küllastumata rasvhapetele iseloomulikud Rasvad vs glükogeen -erinev oksüdatsiooni aste liitumisreaktsioonid -erineva tihedusega Näiteks: hüdrogeenimisreaktsioon, mida kasutatakse pakkunud rakkudes margariini tootmisel Adipotsüüdid, rasvkude

Lipiidid 2016

0

Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained.

Tervislik toitumine

0

Rasva kristallisatsioon on vajalik võise tekstuuri tekkimise vältimiseks friiserdamise käigus. Vee sidumine valkude ja stabilisaatori molekulidega inhibeerib suurte jääkristallide teket ning saadakse pehme tekstuuriga ning ühtlaselt sulav jäätis.

Jäätise tehnoloogia

0

Rasv on glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Küllastumata rasvhapped kujutavad endast ahelat kus süsinike aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside, olekult on rasv vedel.

Keemia kordamine

0

Rasv - hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.

Füsioloogia

0

Rasvad on väga C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH → Kasutamine: värvid, lakid, CH2 – O – CO –R3 hüdrofoobsed, st nad ei C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O lahustid, puuviljaessentsid, Rasvad on glütserooli märgu ega lahustu vees.

Keemia - Aineklasside Tabel

-1

Rasvad – energiavaru, kaitse, sisaldab glütserooli, vaha – glütserooli asemel rasvalkohol taimede kaitseks). Fosfolipiidid (membraanide põhielement, üks ots hürofiilne, teine -foobne). Steroidid (kolesterool, hormoonid, stabiliseerivad membraane madalal temperatuuril). NB! Lipiidid on paremad energia saamiseks kui sahhariidid, sest nad ei muuda raku keskkonda üldse, sest nad ei lahustu vees.

Üldbioloogia eksami konspekt

0

Rasv - lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest.

Vitamiinid

0

Rasv - ja sidekoele ei anna massaaž eriti midagi, kuid see parandab vereringet ja hapnikuvahetust kudedes ning tänu sellele imenduvad toodetes olevad toimeained paremini.

Rinnad

0

Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks.

Mina ja tervislikud eluviisid

0

Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 grammrasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke.

Toitumine

0

Rasv - ja orgaanilisi happeid; • flavonoide; • C-, D- ja B-vitamiine (www.aloe-vera.ee). Tanniin, fenool, tümool ja flavonoidid toimivad antioksüdantidena.

Tüümian ja roheline tee

0

Rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida.

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

0

Rasvad e. triatsüülglütseroolid (nimetatakse ka neutraalrasvadeks, samuti triglütse- riidideks) on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

Biokeemia praktikumi juhend

0

Rasvad on kõige energiarikkam toitaine ja organismile on rasvad hädavajalikud vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks.

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

0

Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta.

Müüdid toitumise kohta

0

Rasvad - põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, - küpsetised, küpsised, kondiitritooted, piimatoodetes, kalades, lihas.

Koka eksamiküsimused vastustega.

0

Rasv on organismi kõige ebapüsivam ühend, erinevad rasvad moodustavad rakumembraane, mitmeid hormoone, on ka varuainena talletatud.

Söötmisõpetus

0

Rasvad ehk lipiidid • taimsed • loomsed Valgud ehk proteiinid • täisväärtuslikud • mittetäisväärtuslikud

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

0

Rasvad on glütserooli ja rasvhapete( C6…C20 ) estreid, kust on eraldatud vesi Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks.

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

0

Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi.

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

0

Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke.

Mina ja rasvad

0

Rasv on vajalik ka energiakulu katteks ja organismi soojusregulatsiooniks ja elundite kaitseks vigastuste eest.

Loeng X

0

Rasv - selle kasutuselevõtt võtab aega, kuid kui juba lagundub, siis sealt saab ka piisavas koguses energiat.

Eritamine, Vananemine

0

Rasvad - on organismile vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks ja energiavarude moodustamiseks.

Areng ja õppimine eksam

0

Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida.

Orgaanilised ained

0

Rasvad on organismile vajalikud, kuid peavad seejuures olema õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.

Pediaatria

0

Rasvad on kaladele põhiline energiaallikas ja vajalikud talvitumiseks tarviliku energiavaru kogumiseks.

Karpkalakasvatus 2014

0

Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat.

Rasvad igapäevaelus

0

Rasvad - elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest.

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

0

Rasvad on kergesti omastatavad; 4. Vitamiinid- C, B1, B2, B6, Pp, K; 5. Mineraalained- tuhaelemendid 1%

Kartuli Agrotehnika

0

Rasv – Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest.

Põhikooli keemia üldine kordamine

0

Rasvad – glütseriini ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke.

Keemia mõisted

0

Rasvad - vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust.

Bioloogia- eluomadused, elu organiseerituse tasemed, organismide koostis, süsivesikud, rasvad ehk lipiidid, valgud ehk proteiinid

0

Rasva rääsumine – rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke.

Rasvad-valgud

0

Rasvad e. triatsüülglütseroolid (nimetatakse ka neutraalrasvadeks, samuti triglütseriidideks)

Biokeemia praktikumi K.T vastused

0

Rasvad on meie kehale kahjulikud, tekitavad südame- ja veresoonhaigusi, kuid osad on kasulikud.

Mina ja rasvad

0

Rasvad on propaantriooli (gültserooli) ja rasvhapete estrid  Rasvad on tahked ja loomsed.

BIOLOOGIA 11. klass I periood

0

Rasv - glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv.

Rasv, valk

0

Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID

0

Rasvad – glütserool, rasvhapped (30%) – kasutatakse kui kehalise töö intensiivsus on

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

0

Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis.

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

0

Rasv on kogunenud põhiliselt naha alla, mitte siseorganite vahele.

0

Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks.

Biokeemia konspekt

0

Rasv on hädavajalik vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks.

Kehatüübid

0

Rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu.

Rasv, valk

0

Rasv on küll suurim energiaallikas inimese kehas, aga ta imendub verre aeglaselt.

Spordivigastused

0

Rasvad on heaks energia ladestamise kohaks, kuna need põhimõtteliselt ei seo vett.

Toitumine ja sportlik saavutus

0

Rasvad on olulised toiduained, glütserüülstear- sest neil on suur toiteväärtus.

Keemia - Aineklasside Tabel

0

Rasv - oluline komponent juustu tootmise, rasvast sõltub juustu maitse ja aroom.

Õpimapp - eritoit

0

Rasv - avaldab mõju toote lõhnale, mahlasusele energeetilisele väärtusele.

Lihasaaduste eksam

0

Rasv – ehk triatsetüülglütserool – glütserooli ja rasvhappe triester.

Lipiidid

0

Rasvad on vajalikud. Oluline on, et neid saadakse õiges koguses ja vahekorras.

Kaasaegsed toitumissoovitused

0

Rasvad - elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest.

9.klassi keemia eksami materjal

0

Rasv on vajalik vee aurustumise ja väljast sissetungimise takistamiseks.

Nahk

0

Rasv on põhiline energia allikas ja rasvlahustuvate vitamiinide kandja.

Laps ja toit

0

Rasvad on rasvhapete (C6…C20 ) ja glütserooli (alkohol 3 OH-ga) estrid.

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

0

Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA

Bioloogia 11. klass I kursuse

0

Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid.

Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel

0

Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.

Kiirtoit

0

Rasv - ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline.

Loomakasvatuse konspekt

0

Rasvad – propaantriooli (glütserooli) segaestrid rasvhapetega.

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Rasvad on dieedi ajal tavaliselt need, mida püütakse vältida.

Referaat Dieet

0

Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad.

Ainevahetus

0

Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

Biokeemia labori protokoll 1.3 - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

0

Rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad.

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

0

Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete allikaks.

Rasv ja mina

0

Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad ainevahetust.

Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest

0

Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel.

Orgaanilised ained organismides

0

Rasv - kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid.

Karbonüül ja karboksüülühendid

0

Rasvad on kehas tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana.

Biokeemia täielik kordamine

0

Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest.

11. klass ORGAANILISTE ÜHENDITE KOOSTISED

0

Rasva eraldumine on parem ja sellega seotud energiakulu väiksem.

Võitehnoloogia

0

Rasv – on hästi hüdrofoobsed = vett tõrjuvad

Karbonüülühend

0

Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

Lipiidide reaktsioonid ning karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

0

Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine.

Estrid, Amiidid, Rasvad, Karboksüülhapped

0

Rasv – rasvhapete ja propaantriooli estrid.

Rasvad-valgud

0

Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks.

Toitefaktorid

0

Rasv – Rasva hulk on lihades väga erinev.

Toidukaubaõpetus

0

Rasvad - sisaldavad mitmiksidemeid (olehape).

Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad

0

Rasv – glütserool + 3 rasvhapet = ester

Orgaaniline keemia

0

Rasvad ehk lipiidid minu elus Mis on rasvad?

Rasvad ehk lipiidid minu elus

0

Rasv - rasvhapete baasil,hargnemata ahel.

Ester,amiid,rasv,seep

0

Rasvad - glütserooli ja rasvhapete estrid

Polümeerid, sahhariidid ja valgud

0

Rasvad on ühed energiarikkamad toitained.

Rasvad, kolesterool

0

Rasva 5 - 10% preatava toiduaine kogusest.

Toiduvalmistamise alused - Üldmõisted

0

Rasvad - organismi tähtsaim energiavaru.

Pediaatria

0

Rasv on väga energiarikas toitaine.

Rasvad - referaat

0

Rasv - ja veeslahustuvad vitamiinid.

Organimsi aine- ja energia vahetus

0

Rasvad on segatriglütseriidide segud.

Biokeemia täielik kordamine

0

Rasv on koondunud munarebusse.

Muna-referaat

-1

Rasvad on meie saledust ihaleval ajastul saanud nii ägeda kriitika osaliseks, et eriti äärmuslikud salenemisprogrammid on hakanud propageerima juba täiesti rasvavaba toiduvalikut.

Toitumise müüdid

-1

Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks.

Organismide keemiline koostis