Karbonüül ja karboksüülühendid (0)

Karbonüül ja karboksüülühendid

Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3.
Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad.
Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide - aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele.
Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus , omadused, kasutusalad)
HCHO -värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas , lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne.
Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine)
CH3CHO - värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa.
Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine)
CH3 – CO – CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele , kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel.

Karboksüülhapped

Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma – COOH
Metaanhape HCOOH sipelghape
Etaanhape CH3COOH äädikhape
Propaanhape CH3CH2COOH
Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape
Etaanhape
Jäääädikas – Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää-äädikhappeks.
Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape .
Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid.
Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega:
2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2
Kasutusalad- Filmilindid , atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine.
CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat
KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O
AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2

Rasvhapped

Rasvade lõhustumisel saadavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks.
Tähtsamad rasvhapped on heksadeenhappe(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH).
Süsiniku arv- rasvhapete molekulis on süsinikuaatomite arv 6 kuni 20, süsinikuaatomeid on valdavalt paarisarv .
Omadused-vees rasvhapped ei lahustu.
Steariin - tahkete rasvhappete segu.
Tähtsamate rasvhapete kasutamine ja omadused- peamiselt seepide ja määrdeõlide valmistamisel.
Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades .
Räästumine – rasvade riknemine õhu käes seistes.

Estrid ja amiidid .

Estrite ja amiidide mõiste ja iseloomulikud rühmad.
Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhapete soolade nimetustega, tunnuseks on lõpp –aat.
Amiidide nimetused moodustatakse karboksüülhapete nimetusest, asendades liite- hape tunnusliitega- amiid .
Estrite leidumine looduses ja omadused- leidub taimede lehtedel, vartel ja viljadel õhukese kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud.
Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained-karboksüülhape ja alkohol .
Ekstrahheerimine-
Räästuma-
Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks.
Estrite kasutusalad- plastmassid ,puuviljaessentsid, taimekaitsevahendid ,ravimid,lõhkeained,lahustid, tehiskiud .
Õli-vedelad rasvad.
Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid.
Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist.

Rasvad

Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses.
Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained , värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad.
Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine.
Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool , salvid, preparaadid , nahahooldusvahendid.
NaOH - seebikivi

Kordamine

Valemid
Metaanhappe sipelghape HCOOH
Etaanhape äädikhape CH3COOH
Aldehüüdid CHO
HCHO metanaal gaas tapvalt mürgine formaliin
CH3CHO etanaal
Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades.
Räästumine – rasvade riknemine õhu käes seistes.
Rasvade energeetiline väärtus-2 korda rohkem kui sahhariididiel või valkudel.
Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad.
Steariin- tahkete rasvhapete segu.
NaOH- seebikivi.