Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid (1)

3 KEHV
Punktid
Estrid
R–COOR´
alküülrühma nimi + happeaniooni nimi
CH3CH2COOCH2CH3
ehk CH3CH2OOCCH2CH3
etüülpropanaat
karboksüülhape + alkohol = ester + vesi
Estrite keemilised omadused
Estri teke (happekatalüütiline)
CH3CO OH+CH3OH®CH3COOCH3+H2O
Estri leeliseline hüdrolüüs (seebistamine)
CH3COOCH3+NaOHàCH3COONa+CH3OH
Estri happeline hüdrolüüs
CH3COOCH3+H2OàCH3COOH+CH3OH
(H – OH)
Estrite füüsikalised omadused
  • Vedelad või tahked
  • Meeldiva lõhnaga
  • Narkootilise toimega
  • Kasutatakse toiduainete tööstuses essentsidena

Estrite kasutamine
Vahad
Lahustid
Polümeerid
Maitseained
Lõhnaained
Amiidid
R–CONH2
vastava karboksüülhappe nimetuses asendada liidehape liitega amiid
CH3CH2CONH2 propaanamiid
CH3CH (CH3)CONH2 2-metüülpropaanamiid
CH3CH2CONHCH3 N-metüülpropaanamiid
Amiidi keemilised omadused
Amiidi leeliseline hüdrolüüs
CH3CONH2+NaOHàCH3COONa+NH3
Amiidi happeline hüdrolüüs
H+ osaleb reaktsioonis!
CH3CONH2+H2O + H+àCH3COOH+NH4+
Amiidi füüsikalised omadused
  • Tahked
  • Värvuseta
  • Mürgised
  • Tekivad keemilistes protsessides kõrvalproduktidena
Rasvad Rasvad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Estrite oleku järgi jagatakse nad kaheks: tahkeid nimetatakse loomseteks ja vedelaid taimseteks. Rasvade agregaatoleku määravad tema koostises olevad glütseroolrühmad. Oluline on neis sisalduvate sidemete arv.  Osa kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped on inimorganismi normaalseks elutegevuseks väga tähtsad, kuid organism ei suuda neid ise sünteesida ja seepärast peab neid toidust saama, selliseid rasvhappeid nimetatakse asendumatuteks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad , mida nimetatakse seepideks. Rasvade lagunemist mikroobide toimel nimetatakse rääsumiseks. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine . Rasvu kasutatakse määrdeõlide, ravimite ja seepide tootmiseks.
Inimkeha lipiidid
Lihtlipiidid
•Liitlipiidid
•Tsüklilised lipiidid
Rasvhapped
Rasvhapped on üle 10 süsinikuga (paarisarvulised) karboksüülhapped
Küllastunud rasvhapped
Küllastumata rasvhapped
Rasvade omadused
•Hüdrofoobsed, ei lahustu vees
•Küllastunud rasvad – tahked
–Peamiselt loomsed rasvad
•Küllastumata rasvad – vedelad (rasvõlid)
•Peamiselt taimsed rasvad
–Hüdrogeenimisel tahkestuvad ( margariin )
–Rääsuvad
  • Toidu maitse, struktuursuse, pehmuse ja lõhna tagamine

Rasva kasutusalad: määrdeõlide, ravimite ja seepide valmistamiseks
Rasvade ülesanded inimkehas
  • Energeetiline
  • Termokaitseline soojusisolatsioon
  • Põrutuste amortiseerimine
  • Lahusti
  • Metaboolse vee tekitamine

Detergendid e pesemisvahendid
Pesuained ehk detergendid jagunevad seepideks ja sünteetilisteks pesuaineteks. Seepe on pesemiseks kasutatud juba ammu. Seep on vanim detergent . Kuna karboksüülhape on nõrk hape, aga soola moodustanud alused on tugevad, siis on seebi vesilahuse pH7, ehk aluseline. Seetõttu ei sobi seep õrnade, leeliste suhtes tundlike materjalide pesuks. Teine tõsine probleem seepidega pesemisel on vee karedus , selle põhjustavad vees lahustumatu kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Karedas vees moodustuvad seebis olevast rasvhappe anioonist ja metallic ioonidest rasvhapete soolad. Seega kulub palju seepi vee pehmendamiseks ja peale selle sadenevad lahustunud soolad kangale. Nendest probleemidest vabanemiseks on sünteetilistes pesuainetes –detergentides kasutusele võetud rasvhappe asemel väävelhape, poolestrite soolad. Anioonaktiivsete pesuainete kõrval on hakatud kasutama ka katioonaktiivseid ja mitte ionigeenseid. Kõigi detergentide pesemise põhimõte on sama, aine koosneb kahest poolest hüdrofoobne ja hüdrofiilne. Vett mittearmastav ehk hüdrofoobne osa molekulist seostub mustusega, mis vees ei lahustu ja teine detergendi molekuli pool, mis on hüdrofiilne viib mustusest ja pesuainest moodustuse lahusesse. Pesupulbrid sisaldavad otseselt pesevat pindaktiivset ainet umbes 10 %, ülejäänud osa moodustavad lõhnaine, täiteaine, vahtu reguleerivad ained ja valgendavad ained.
Detergendi saamine
Rasv + Alus = Seep + Glütserool + vesi + leelisejääk
Sünteetilised pesemisvahendid liigitatakse : anioonaktiivsed ja katioonaktiivsed
Pesemistoime mehhanism
Pindaktiivsed ained
  • alandavad vee pindpinevust
  • aitavad mustuse pinnalt eemaldada
  • takistavad mustuseosakeste tagasi sadenemist puhastatavale pinnale
Estrid-amiidid-rasvad-detergendid #1 Estrid-amiidid-rasvad-detergendid #2 Estrid-amiidid-rasvad-detergendid #3 Estrid-amiidid-rasvad-detergendid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor simsu Õppematerjali autor
Estrite, amiidide, rasvade ja detergentide keemilised omadused, füüsikalised omadused, kasutamine, saamine.

Sarnased õppematerjalid

Estrid-amiidid-rasvad-detergendid
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl ­ karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat

Keemia
Keemia konspekt-estrid-rasvad-polümeerid-
6
doc

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid ­ molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid ­ asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) ­ on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus

Keemia
Karboksüülhapped-Estrid ja amiidid
4
doc

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

sulamisel tavaliselt lagunevad. Vt. nimetamist õpik lk 25 o KHte funktsionaalderivaadid KH funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühma kõrval hüdroksüülrühm. Kui hüdroksüülrühm (elektronegatiivne) asendada alküülrühmaga, oleks tegemist ketooniga. Kui seal asuks vesinik, oleks see aine aldehüüd. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete rühmadega, saab konstrueeridas uusi molekule, nagu nt KH kloriid (halogeniid), ester, amiid. -> Ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse KH funktsionaalderivaatideks. Lisaks funktsionaalderivaatidele on veel KH asendusderivaate ehk asendatud KHeid, nagu nt halogenohapped, hüdroksühapped, aminohapped jne. Funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid. Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal neist on narkootiline toime. Vt. nimetamist õpik lk 30

Keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti. Karbonüülühendid • Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma • Aldehüüdrühm – karbonüülrühm on seotud

Orgaaniline keemia
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia




Meedia

Kommentaarid (1)

grrete profiilipilt
Grete S: päris hea
12:47 27-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun