Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduvalmistamise alused - Üldmõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Külmtöötlemise töövõtted on
1. Külmutatud toiduainete sulatamine
2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine
3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine
4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine
5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset .
6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti
Kuumtöötlemise põhivõtted on
1. Keetmine
2. Praadimine
Seleta mõisted:
1. Keetmine
Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas.
Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c.
2. Praadimine
On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel
vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub.
3. Hautamine
On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus .
4. Rohkes vedelikus keetmine
Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates
märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku.
5. Väheses vedelikus keetmine
Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest.
6. Veeaurus keetmine
Keedetakse toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. Veeaurus keetmine võtab rohkem aega kui vedelikus keetmine, kuid mineraalainete kadu on väiksem.
7. omas mahlas keetmine
Keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid, millest eralduvast vedelikust piisaks toiduaine valmistamiseks.
8. vesivannil keetmine
Keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Keedunõu koos keedetava toiduaine või toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse nii kaua kuni toit valmib.
9. Praadimine väheses rasvas
Rasva 5-10% preatava toiduaine kogusest. Toiduaine pruunistatakse esmalt ühelt ja seejärel teiselt poolt , milleks kulub aega 5-10 min.
10. Praadimine rohkes rasvas
Rasva kogus peab pannil olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest.
11. Friipraadimine
Friipraadimine toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse nii palju, et praetav toiduaine selles vabalt ujuks. Rasv kuumutatakse 180c ja sellesse asetatakse metallkorviga praetav toiduaine.
12. Röstimine
Toimub kuival panni pinnal või selleks mõeldud seadmes - rösteris.
13. Grillimine
On toiduainete töötlemine erinevates grillimisseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas. Temperatuur grillimisel on 200 - 300c .
14. Küpsetamine
On toiduainete töötlemine ahjus. Küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest. Ahju kuumust kontrollitakse termomeetriga. Toiduaineid võib küpsetada ka fooliumis või küpsetuskottides.
15. Toiduaineid võib keeta järgmistel temperatuuridel:
a. 100c
b. 95 - 97c
c. -
16. Keetmise töötehnika (reeglid)
a. Esmalt pannakse keema pikema valmimisajaga toiduained
b. Toiduaineid ei tohi keeta kauem, kui valmimiseks vajalik
c. Keedunõu peab toiduainete keetmisel olema kaanega kaetud
d. -
17.Praadimise töötehnika (reeglid)
Toiduaineid praetakse kuni kuldkollase või helepruuni kooriku tekkimiseni.
Toiduvalmistamise alused - Üldmõisted #1 Toiduvalmistamise alused - Üldmõisted #2 Toiduvalmistamise alused - Üldmõisted #3 Toiduvalmistamise alused - Üldmõisted #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mihkel009 Õppematerjali autor
Külmtöötlemise töövõtted, Kuumtöötlemise põhivõtted, Seleta mõisted:1. Keetmine, 2. Praadimine, 3. Hautamine jne

Sarnased õppematerjalid

Toiduainete kuumtöötlemise võtted
4
doc

Toiduainete kuumtöötlemise võtted

3. Keetmine Toiduaine valmistamiseks, · Spets. Keedupott Paned vee spetsiaalsesse · Aurutatakse veeaurus ning aruga toidu valmistamist · Ahi (ajab ka asja ära) potti ning paned vee keema tavaliselt loetakse üheks tervislikumaks · Elektriauruti ning toiduained ülespoole heamaitselisi toiduvalmistamise viisiks. Kui vett ning kaane all köögivilju ja kalu · Pliit peaksid toiduained eemaldama veeauruga valmib soovitud siis alati ole ettevaatlik ja ava · Vesi toiduaine. kaan endast näost teisele

Toit ja toitumine
Toiduainete kuumtöötlusviisid
24
pptx

Toiduainete kuumtöötlusviisid

TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetakse tan

Toit ja toitumine
Koka eksami kordamisküsimused
7
docx

Koka eksami kordamisküsimused

Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskk

Kokandus
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED
5
doc

TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED

TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja:Leevika Vilja011K Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku.

Toit ja toitumine
Toiduainete eeltöötlemine
11
ppt

Toiduainete eeltöötlemine

Nimi  1.Sisukord  2.Toiduainete eeltöötlemine  3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted  4.Külmtöötlemise võtted  5.Kuumtöötlemine: Keetmine  6.Keetmise võtted  7.Kuumtöötlemine: Praadimine  8.Praadimise võtted  9.Kasutatud materjalid  10.Kasutatud materjalid vol2  Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist.  Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks:  1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine.  2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes.  1.Külmutatud toiduainete sulatamine.  2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine.  3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine.  4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine.  5.Võtt

Kokandus
Toitlustamine
13
ppt

Toitlustamine

Toidlustamine Tuuli Pirk Toiduainete töötlemine Toiduainete kulinaarseks töötlemsie viise on kaks : 1) KULMTÖÖTLEMINE 2) KUUMTÖÖTLEMINE Toiduainete külmtöötlemine Toiduainete külmtöötlemine on toiduainete ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C ju

Toiduainete õpetus
Hautamine
2
docx

Hautamine

Hautamine- on esmalt toiduaine praadimine pruuni kooriku tekkimiseni ja siis keedetakse väheses vedelikus. Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures. Grillimisel toiduaine muutub krõbedaks, seest jääb mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga. Küpsetamine- on toiduaine töötlemine ahjus. Temperatuur ja kestvus sõltub toiduainetest. Küpsetada võib ka fooliumis või küpsetuskotis. Küpsetamisel toiduai

Kokandus
Toidu terminoloogia
14
doc

Toidu terminoloogia

kõrgel kuumusel väheses õlis pidevalt segades. Nimetus pärineb Hiinast, kus wok tähistab katelt meenutavat panni. Aja jooksul levis vokkimine kõikjale Kaug-Ida maadesse ning tänaseks on sellest saanud üle maailma populaarne küpsetusviis. Röstimine Röstimine on põhimõttelt sama mis grillimine – kuivkuumutamine hõõguvate süte/küttekeha kohal või kõrval. Pannil röstitakse toiduaineid ilma rasvaineteta (nt pähklite röstimine). Denatureerumine Igasuguse toiduvalmistamise juures toimuvad proteiinidega muutused. Ainult õigesti töödeldes saadakse proteiinirikastest toiduainetest heakvaliteediline ja maitsev toit. Kui proteiinirikkaid toiduaineid kuumutatakse, käsitletakse mehaaniliselt või segatakse tugevasti koos happe-või soolalahusega, siis nende sisemised sidemed rikutakse ja proteiinid denatureeruvad. Molekulide ehitus puruneb ja suurem osa veesidumisvõimest hävib ning proteiinide lahustuvus väheneb. Praktikas avaldub see:

Toiduaine õpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun