Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Müüdid toitumise kohta (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Müüdid toitumise kohta #1 Müüdid toitumise kohta #2 Müüdid toitumise kohta #3 Müüdid toitumise kohta #4 Müüdid toitumise kohta #5 Müüdid toitumise kohta #6 Müüdid toitumise kohta #7 Müüdid toitumise kohta #8 Müüdid toitumise kohta #9 Müüdid toitumise kohta #10 Müüdid toitumise kohta #11 Müüdid toitumise kohta #12 Müüdid toitumise kohta #13 Müüdid toitumise kohta #14 Müüdid toitumise kohta #15 Müüdid toitumise kohta #16 Müüdid toitumise kohta #17 Müüdid toitumise kohta #18 Müüdid toitumise kohta #19 Müüdid toitumise kohta #20 Müüdid toitumise kohta #21 Müüdid toitumise kohta #22 Müüdid toitumise kohta #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vaarikas26 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Müüdid toitumise kohta

Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli. Tegelikkus on see, et muna ise ei ole halb, selles on palju vitamiine, aga olenemata sellest, et munarebu sisaldab palju kolesterooli, siiski tõstab vere kolesteroolitaset küllastunud r

Toidukeemia
thumbnail
2
doc

Ülevaade toitumisest

Ülevaade toitumisest raamatu "Sportlase toitumine", Rein Jalak & Vahur Ööpik, Tallinn 2006 põhjal. Loodan, et on kellelegi abiks, arvestades, et raamatu autorid on väga asjatundlikud mehed ja, et netis kõiksugu spordiportaalides leiduv info toitumise kohta, mida mina varem usaldanud olen, võib ikka väga mööda olla! 1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema v

Kehaline kasvatus
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. 5. KOHV JA KOHVI LIIGID. Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Põhilised hahvatuse jämedused on jäme jahvatus, keskmine jahvatus, peen jahvatus ja türgi jahvatus. Midapeenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse. Tuntakse kahte põhilist kohviliiki: Araabika (Coffea Arabica) ­ peetakse vanimaks viljeledud kohviliigiks. Araabika

TOIDUAINETE SENSOORSE...
thumbnail
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

Pidev teejoomine vähendab kolesterooli taset. Üks tass teed sisaldab 1-4 mg fluoriidi, mis tugevdab hambaemaili ja vähendab kaariese teket. Tee stimuleerib ainevahetust. Lisaks mitmesugusele ravivale toimele on USA ja Jaapani teadlased teinud kindlaks tee vähkiennetava toime. Tänu kofeiinile annab must tee juurde töövõimet ja energiat. Teadlased on tõestanud, et tee ergutav toime on märksa pikaajalisem kui kohvil. Roheline ja valge tee kofeiini ei sisalda. Teejoomise päevane kogus võiks olla maksimaalselt 4 tassi. Suured kogused musta teed võivad kaasa tuua unetuse, südamekloppimise, rikkuda seedimist ning tekitada veenilaiendeid. Suured kogused rohelist teed võivad halvasti mõjuda maksa ja neerude tööle. Kellel on kõrgvererõhutõbi, parem rohelist teed mitte juua, kuna roheline tee võib vererõhku tõsta. Kofeiini sisalduse tõttu pole must tee laste jaoks sobilik jook.

Toitumine
thumbnail
53
docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.

Meditsiin
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
thumbnail
18
docx

Tervisliku Toitumise uurimustöö

mineraalsoolade kaod sportimisel. Viimasel ajal on turule ilmunud mõningaid energia-ja spordijookide hübriidid, mis sisaldavad elektrolüüte ja taimeekstrakte. Veelgi enam, laiast maailmast võib osta spordijookide nime all müüdavaid karastusjooke, milles süsivesikud on asendatud kunstlike magusainetega ja mis ei sisalda elektrolüüte. Enamik energiajooke sisaldab suhkrut enam-vähem sama palju kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini. Üks toos (250 ml) energiajooki sisaldab tavaliselt umbes sama palju kofeiini kui tass kohvi (80-90mg). Erinevast kohvist, mida juuakse tavaliselt aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögi või einega, juuakse energiajooke eraldi ja väga kiiresti. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi. Lisaks kofeiinile võivad energiajoogid sisaldada ka tauriini, inositooli, karnitiini, kreatiini,

thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

Sport




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun