Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rasv, valk (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb rasvade hüdrogeenimine?
  • Mis toimub valkudega organismis?
  • Mida tuleb arvestada toitumisel?
Rasv - glütserooli triester rasvhapetega
Küllastumata rasvhape - voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi - ja päevalilleõlides.
Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed
Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape)
Detergent - puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained
Seep - pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool
Aminohape - aminorühmaga asendatud karboksüülhape
Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid
Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida
Peptiid - molekul , mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest
Polüpeptiid- peptiid, mis on moodustunud enam kui kümnest aminohappe jäägist
Peptiidside- nimetus, mis tähistab amiidi rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas
Polüamiid- polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-)
Polüester- hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer
Valk- proteiin , mis koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast
Lihtvalk- ehitatud ainult aminohapetest lähtuvalt
Liitvalk - esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline osa
Denatureerimine - orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub
Monomeer- madalmolekulaarne ühend, mis osaleb polümeerisatsiooni reaktsioonis
Polümeer- suure molekulmassiga aine, mille molekul koosneb kovalentsede sidemete seotud korduvatest rühmitustest
Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel
Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine
Elementaarlüli- monomeerile vastav rühmitus polümeerides
Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris
Kopolümeer- tekib mitmest erinevast monomeerist
Loodusliku rasva omapära. Nt
Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape , olehape, linoolhape
Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om.
Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked , küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa. Rasv ei lõhna, aga rääsunud rasval on iseloomulik lõhn. Värvuseta. Maitseta. Puhas rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu.
Rasvade rääsumine
Küllastumata rasv oksüdeerub õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mitte tervislikud lisandid
Rasvade eraldamine
Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt . Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumapressimisel või väljalahustamisel orgaaniliste lahustitega.
Rasvade bioloogiline tähtsus
Oluline toiduaine, sest neil on suur toiteväärtus. Rasvades palju erinevaid aineid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks.
Milles seisneb rasvade hüdrogeenimine?
Hüdrogeenimisprotsessil küllastatakse kaksiksidemed vesinikuga katalüsaatori (nikkel) juuresolekul.
Või koostis ja tähtsus
Sahhariidid , valk, sool, vitamiin . Väärtuslik toiduaine, kuna piimarasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid .
Margariini valmistamine
Rasv emulgeeritakse ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid.
Seebi molekuli üldine ehitus. Puudused
Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Karedas vees moodustab Ca- või Mg soolad . Need soolad ei lahustu ning sadenedes riidekiududele, takistab pesemist . Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel , eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk.
Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga .
Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet
Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused.
Asendamatud aminohapped - lüsiin, leutsiin , metioniin, valiin . Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin , alaniin, seriin .
Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut.
Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid , õmblusniidid, kardinamaterjal.
Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud , sukkpüksid, ujumisriided, dušikardin, tuletõrjujate riided
Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus
Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav osa.
Valkude ehitus, om, fibrillar- ja globulaarvalgud, nt.
Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine . Ei lahustu vees (va munavalk ), temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel.
Fibrillvalk- vees ei lahustu, ruumiline ehitus, enamasti kiuline. Kollageen , keratiin, müosiin.
Globulaarvalk- korrapäratu keraja molekuliga ja sageli veed lahustumatu . Ensüüm, antikeha , valguline hormoon
Valkude omadused
Temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel, denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub, renatureerumine- valk võib end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused.
Mis toimub valkudega organismis? Mida tuleb arvestada toitumisel?
Lõhutakse aminohapeteks ning sünteesitakse uuesti. Kasut valkude ehitamisel .
Tuleb iga päev süüa piisavalt loomset valku sisaldavat toitu. Oluline on toiduaine aminohappeline koostis (kasulikud on piimavalk , loomaliha ( filee ), kala ( tursk )). Peab sööma piisavalt loomset valku sisalduvat toitu. Muna on väga kasulik toiduaine, sisaldab suures koguses vett, rasvu ja valke.
Rasv-valk #1 Rasv-valk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lla Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Rasvad-valgud
1
doc

Rasvad-valgud

kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi 5. Rasva rääsumine ­ rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. 9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna. Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse kiiremini ja paremini. 10. Margariini valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. 11.Seebi molekulis eristame pikka hüdroofset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Puudused: Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Ka seebi kulu suureneb. 12. Eelised ­ nende ainetega saab pesta ka karedas vees, isegi merevees.

Keemia
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigu ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat annast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused. Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel, nii nagu polüamiidid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide, proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saadusteks on aminohapped. Seedimise käigus valgud hüdrolüüsitakse ning organitesse ja kudedesse lähevad ainult valkude lammutamise saadused aminohapete, vähesel määral ka oligopeptiididena.

Keemia
11-klassi arvestus
9
doc

11. klassi arvestus

põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa ­ kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod ­ Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi. Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep lõigatakse laastudeks lisatakse vett, lõhna ja värvaineid, vormitakse. II meetod- Rasvhape + NaOH/KOH = Seep Pesemise olemus- Pesemisaine vähendab pindpinevust. See soodustab seebivee tungimist sügavale riide pooridesse , kuhu puhas vesi ei suuda minna . Moodustub mitsell , mis takistab mustusosakeste taasühinemist.

Keemia
Elutähtsad orgaanilised ühendid
14
doc

Elutähtsad orgaanilised ühendid.

Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral,

Keemia
Nimetu
4
docx

Nimetu

reguleerida. 6. valgud võiks moodustada 10­15% päevasest toiduenergiast. Kuna valkudes sisalduvad aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks. Viimaseid leidub eriti rohkelt lihas, kalas, piimas ja munades. Seetõttu peaks umbes pool valguvajadusest olema kaetud loomsete valkudega. 7. Valgu defitsiidi korral langeb aga organismi kaitsevõime, lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. 8. täisväärtuslik valk läätsedes, ubades ja munas, piimas, kalas ja lihas 9. Valgu seedimine toimub maos. Valk laguneb aminohapeteks ensüümide ja vee toimel. See maos olev hape on vesinikkloriid. 10. Kuidas toodetakse kehas valku? 11. laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid 12. renatureerumise näide: kui sirgendada lokkis juukseid, siis mingi aja pärast on juuksed jälle lokkis. Toimub valgu struktuuri ja omaduste taastumine, kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad

Keemia
Estrid-amiidid-rasvad-detergendid
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

moodustumisega. Nukleiinhapped on samuti fosforhappe estrid. Suur osa organismile vajalikust energiast saadakse glükoosi bioloogilisel oksüdeerumisel. Mõned fosforhapete estrid on väga mürgised. Neid kasutatakse taimekaitsevahendites parasiitide tõrjeks, samuti ei jäta nad kiire lagunemise tõttu kahjulikke jääkaineid. Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mille põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan 1,2,3triooli) triestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga nind paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Füüsikalised omadused Rasv on väga hüdrofoobne aine. Nad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, benseenis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur. Tavaliselt on siis tegemist segumaterjalidega

Keemia
Biokeemia kordamisküsimuste vastused 2
10
docx

Biokeemia kordamisküsimuste vastused 2

30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini tioolgrupid moodustavad omavahel disulfiid sildasid ehk tsüsteiinijäägid. 31. Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidne side b) esterside c) amiidside Amiidside 32. Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineval aminohappe kombinatsioonil. 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? 400-st 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) NH2 ja COO liituvad. 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. Valkude fosforüleerimine võiks toimuda türosiini, seriini ja treomiiniga, sest nad on ainukesed, mis sisaldavad OH-rühma, mis saab seostuda fosfaatrühmaga. 36

Analüütiline keemia
Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused
6
doc

Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastuse d

erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsused on erinevad. Tekib siis, kui üks aatomitest on tugevalt elektronegatiivne. 2. Toiduainete töötlemisel kulgevad protsessid. Temperatuur, happesus jne ­ nende najal leiavad muutused aset. Põhilised protsessid, mis kuumtöötlemisel muutuvad, on seotud struktuurimuutustega. Kuumtöötlemisel tselluloos pundub, hemitselluloos osaliselt destruktureerub, protopektiin osaliselt hüdrolüüsub, valk laguneb, tekivad lahustuvad ühendid. 3. Vesi toiduainetes. Vee molekul on polaarse ehitusega. Molekulid moodustavad assotsiaate, seotud vesiniksidemega. Vesi on hea lahusti ­ lahustab hästi sooli, aluseid happeid ­ ioonivõrega aineid. Vesi võtab osa ka ainete hüdrolüüsist ning vee osavõtul toimub ka oksüdatsiooniprotsess. Iseloomulikud kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpinevus.

Toidukeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun