Rasv mõiste | Sõnu seletav sõnastik

2

Rasvad – glütserool fosfolipiidid õlid vahad – gl ei ole! Steroidid – kolesterool hormoonid Lipiidid on vees mittelahustuvad! Koosnevad alkoholist ja rasvhappest.

Bioloogia gümnaasiumile

1

Rasv – g Naatrium 0,03 g Kaalium 36.8 mg Kaltsium 14,4 mg Kloriid 29 mg

Treening ja taastumine

1

Rasv - 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine – 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa.

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

1

Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel.

Rasvad ja mineraalhapete estrid

1

Rasvhapete mono - ja diglütseriidid, letsitiin)  Keedusool (1,3%)  Säilitusaine:  Emulgaator E482 naatriumsorbaat 100g toote toitumisalane teave:  1030kJ/240kcal  Valgud 6,9g  Süsivesikud 46g  Rasvad 3,8g Tootes sisalduvad e-ained

Toiduainete keemiline koostis e-ainete põhjal

0

Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse). Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast ei tohiks olla alla 20-25% ega üle 30%, sellest 2/3 peaks moodustama taimne rasv.

Toitumise alused

0

Rasvadest on nn. peitrasv, mida silmaga ei näe. Peitrasva hulka kuuluvad juust (eriti sulatatud juust ja teised rasvased juustud), liha (sealiha, broiler), rasvane piim ja keefir ning rasvased piimatooted, lihatooted (rasvane keeduvorst, suitsuvorst, sardellid, rasvased viinerid), rasvane kala. Kuna peitrasv ei ole silmaga nähtav, siis on seda toidus raske määrata ja tihti tõuseb

Diabeet

1

Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks.

Kuidas toituda tervislikult

1

Rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist.

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

1

Rasvad on CH2OOCC17H35 Rasvu kasutatakse seebi, glütserooli lakkide, ravimite ja triestrid glütserüültristearaat kosmeetiliste vahendite karboksüül- valmistamisel.

Orgaaniline keemia

1

Rasvad on veest kergemad ja hüdrofoobsed (kardab vett).  Rasvad jagunevad oleku järgi: 1. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad  Peamiselt küllastatud rasvhapped.

Polaarsed ained

1

Rasvad on enamasti tahked ja CH-OOCC17H33 linoleenhape) moodustatud mereloomade rasvad ning ‫׀‬ rasvad on vedelad (õlid). taimerasvad on enamasti vedelad.

Keemia - Aineklasside Tabel

1

Rasvumine on tingitud eelkõige ülesöömisest, mis kujuneb välja juhul, kui inimene sööb rohkem kui on tema individuaalne energiavajadus.

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

0

Rasvade tähtsus - energiarikas; hädavajalik vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks tööks; rasvade abil moodustub organismis ka mitmesuguseid rasvkudesid, mille eesmärgiks on kaitsta erinevaid organeid (soolestiku siseseinu); mõõdukas rasva tarbimine hoiab tasakaalus hormoonide eraldumise meestel, eriti testosterooni.

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

0

Rasvatu ehk kooritud piim (lõss) • sisaldab erinevates maades rasva 0,01-0,5% • A-vitamiini lisatakse rasva eemaldamisel kaotatud rasvlahustuvate vitamiinide kompenseerimiseks • Lõssi rikastatakse D-vitamiiniga Lõssiks nimetatakse piima, millest on peaaegu kogu piimarasv koore näol eraldatud.

Piimatooted

0

Rasv jäätises – stabiliseerib õhumullide struktuuri; annab edasi kreemisuse; takistab sulamist; maitse Jäätise koostisosad: RASV • Konsistents, tekstuur • Täispiim, või, koor, võiõli • Osaliselt või täielikult asendada päevalille-, soja-, või rapsiõliga • Sisaldus 0-18% Rasvaasendajad

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

0

Rasvasisaldus 25 - 50% Hollandi leibjuust Hallitusjuustud  valmistamise ajal nendele tekib hallitus kas juustu sisse või pinnale ja nad on spetsiifilise maitsega  Valgehallitus  Sinihallitus  Rohehallitus  Segu (rohe+sini) Hallitusjuustud  1.juustumass nakatatakse hallitusseenega

Toiduainete õpetus

0

Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad. Sünteetiliste ja poolsünteetiliste määrete paksendi on valmistatud sünteetilistest rasvhapetest (nafteenhapetest). Sünteetilistel määretel on õli samuti sünteetiline.

Materjaliõpetus

0

Rasvmolekuli pea on hüdrofiidne (märgav) ja saba hüdrofoobne (vett hülgav) KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad) KÜLLASTUMATA rasvhapped on toa temperatuuril vedelad (taimsed rasvad – õlid) Mida rohkemkaksiksidemeid, seda madalam sulamis temperatuur.

Bioloogia - rasvad ja lipiidid

0

Rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seetõttu anhüdreeritud vormis (võrluseks: 1g glükogeeni seob 2g vett). 70 kg kaaluval inimesel on energiavarust 100000 kcal triglütseriidides, 25000 kcal valkudes (lihastes peam), 600kcal glükogeenis ja 40kcal glükoosis.

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED

0

Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringselt. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Eoroopas, Aasias ja Põhja- Aafrikas. Eestis on levinud ta kogu üle maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes-ja kultuurpuistetes.

Tihased referaat

0

Rasvhapete b - OX on rasvhappe aktiivvormi (atsüül-CoA) oksüdatsiooni beeta-süsiniku osalusel mitokondrite maatriksis. 1 B-OX ring eraldab rasvhappe ahelast 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi (atsetüül-CoA vormis), st 1 ringiga lüheneb rasvhappe ahel 2 C võrra.

Biokeemia täielik kordamine

0

Rasvhapped - küllastumata rasvhapped, sööine ümbritsetud põiekesed, moodustuvad Golgi kompleksist, Aatom elektronpaare tugevamalt ja tõmbab need suurendab südame- veresoonkonna haiguste riski, ainete lagundamine, võõrate ainete lahustamine rakus, aatomi poole.

Spikker üldbioloogia tööks

0

Rasvasisaldus on piimal 3...5%, min.ainetest Ca, P; K,Mg. Vitamiinidest on A;D;B;E rühma vitamiine, suvises piimas on C ja A rohkem, fermente on rohkem äsjalüpstud piimas Kõrvuti lehmapiimaga kasutatakse veel kitse-, pühvli-, kaameli, põhjapõdra, hobuse piima.

Piim ja piimasaadused

0

Rasvhapped on kantserogeenid ning suurendavad märgatavalt ka forellis sisalduva aflatoksiini kantserogeensust PUFA : Üldtuntud on polüküllastamata rasvhapetele omistatav vere kolesterooli taset alandav toime, mille tulemusena väheneb südamehaiguste risk.

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

-1

Rasvad - õlid: rasvhappe jäägid erineva ahela pikkuse ja küllastatuse •Rasvhapped reageerivad alustega andes soolasid astmega •Küllastumata rasvhapped reageerivad nagu rasvhapped •Lisaks on küllastumata rasvhapetele iseloomulikud Rasvad vs glükogeen -erinev oksüdatsiooni aste liitumisreaktsioonid -erineva tihedusega Näiteks: hüdrogeenimisreaktsioon, mida kasutatakse pakkunud rakkudes margariini tootmisel Adipotsüüdid, rasvkude

Lipiidid 2016

0

Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavalisest rohkem rasvkudet. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni.

Anatoomia kordamisküsimused-vastused

0

Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained.

Tervislik toitumine

0

Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest.

Bioloogia kodune kontrolltöö I

0

Rasva kristallisatsioon on vajalik võise tekstuuri tekkimise vältimiseks friiserdamise käigus. Vee sidumine valkude ja stabilisaatori molekulidega inhibeerib suurte jääkristallide teket ning saadakse pehme tekstuuriga ning ühtlaselt sulav jäätis.

Jäätise tehnoloogia

0

Rasvhapete beeta - oksüdatsioon. Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist (rasvkoe TG’de lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks). Adipotsüütides toimub pidev süntees ja lõhustumine.

Biokeemia

0

Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada.

Mina ja Rasvad

0

Rasv on glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Küllastumata rasvhapped kujutavad endast ahelat kus süsinike aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside, olekult on rasv vedel.

Keemia kordamine

0

Rasvadeks on piim, koor,või. Need rasvad, mis pole emulgeeritud on dΠ/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud F 1= - dΠ/dx * osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise siispotentsiaali määravad ioonid.

Kolloidkeemia eksam

0

Rasvhapete süntees on vajalik järgmistel põhjustel: • Rasvhapete (lipiidide) uuenemise tõttu (nt maksas uunenebad 2...3 päeva jooksul umbes pooled rasvhapped). Rasvhappe de novo süntees on lipiidide biosünteesi (lipogeneesi) eeldus.

Biokeemia

0

Rasvhapped – hüdrofoobsed. Lipiidide tähtsus1 energeetiline tähtsus( 1g lipiidi lõhustamisel saame 2x 17,6 kilo jauli) 2. kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara

Sahhariidid ja valgud

0

Rasvmaks – alkohoolne maksapõletik – pöördumatu maksa sidekoestumine – maksavähk – eluohtlikud verejooksud Süda ja vereringe Südamelihase kahjustus, rütmihäired, kõrge vererõhk, ajuinsult

Alkohoolsed joogid ja mõju tervisele

0

Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega.

Sisehaige - Rasvtõbi referaat

0

Rasv - hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.

Füsioloogia

0

Rasvad on väga C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH → Kasutamine: värvid, lakid, CH2 – O – CO –R3 hüdrofoobsed, st nad ei C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O lahustid, puuviljaessentsid, Rasvad on glütserooli märgu ega lahustu vees.

Keemia - Aineklasside Tabel

0

Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on vaadata läbi kuivanud paberi, kuna niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldava lahuse korral.

Karotenoidid

0

Rasvhapete mono - ja diglütseriidide estrid: a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) mono-ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 emulgaator, stabilisaator, 25 sekvestrant

E ained - Toiduainete koostise analüüs

0

Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga.

Keskkonnakeemia

0

Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes.

Sidekoed

-1

Rasvad e. lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid jne. Lipiidid on nii taimse kui loomse päritoluga toiduainetes Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest 1 g rasva annab 9 kcal => suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust

Eksami spikker

0

Rasvad 25 - 30% ning valgud 10-15%. Lõpuks on vaja kogu energiavajadus jaotada päeva peale ära ning soovitavaks päevaseks energia jaotuseks loetakse: 30% hommikusöök, 45-50% lõunasöök ning 20-25% õhtusöök.

Tervislik toitumine

0

Rasvlahustuvate vit - de deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine (steroidhor molekulide lagundamine). Vit A deponeeritud maksas suurel hulgal, vit D vähesel hulgal maksas, vit E maksas, vit K vähesel hulgal maksas.

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

0

Rasvasem on hapukoor, seda tugevama konsistentsiga ta on ning seda siidjam ja pehmem tundub hapukoore maitse keelel  hapukoore paksendamiseks kasutatakse erinevaid modifitseeritud tärklisi või želatiini

Toiduainete õpetus

0

Rasvumine – rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20’ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina.

Konspekt: rasvad, polümeerid, monomeerid

0

Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest.

Tervislik toitumine

-1

Rasvad – energiavaru, kaitse, sisaldab glütserooli, vaha – glütserooli asemel rasvalkohol taimede kaitseks). Fosfolipiidid (membraanide põhielement, üks ots hürofiilne, teine -foobne). Steroidid (kolesterool, hormoonid, stabiliseerivad membraane madalal temperatuuril). NB! Lipiidid on paremad energia saamiseks kui sahhariidid, sest nad ei muuda raku keskkonda üldse, sest nad ei lahustu vees.

Üldbioloogia eksami konspekt

0

Rasvapõletus - madal pulss ja pikem aeg. Lühikese treeningu puhul: kuni 10 sekundit kasutatakse ära ATP varud lihastes. 10-60 sekundilise pingutuse korral sünteesitakse vajalik ATP glükolüüsi käigus.

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

0

Rasvhapped on toatemperatuuril vedelad, seejuures seda voolavamad, mida rohkem on rasvhappes kaksiksidemeid. Rasv, mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (nt taimeõlid, kalarasv), on samuti vedel.

Toitumise alused.

0

Rasvvääratus – sagedamini parenhüümorganites (maks, neerud, südamelihas), tekib suurel hulgal rasva, mis on erineva koostisega ja sinna, kus normaalselt rasva ei esine ehk on patoloogiline.

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

0

Rasv - lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest.

Vitamiinid

0

Rasvad on väga hapniku vaesed, seetõttu kasutab organism rasvu siis, kui süsivesikud on ära kasutatud – puhke seisundis ning pikaajalise ja vähe intensiivse kehalise töö ajal.

Exami küsimused 2005

0

Rasvapadjanditele ehk mõhnadele N. kaamel, gunaako, vikunja, laama Alamselts: mäletsejalised - Iseloomulikuks liitmagu, mis koosneb neljast osast: vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust.

Erizooloogia lühikonspekt

0

Rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat.

Rasvad

0

Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist.

Toitumisõpetuse kordamisküsimused

0

Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel.

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

0

Rasvhapete biosüntees on kompleksne protsess, milles võib diferentseerida 3 põhilist etappi: glütseriini ja kõrgmolekulaarsete rasvhapete moodustumine ning nendest vastavate estrite süntees.

Biokeemia

0

Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna.

Toitumisõpetus

0

Rasvumise raviks on kasutatud nelja tüüpi ravimeid, millest kaks on keelatud, kuna kõrvalmõjudeks olid südameklappide kahjustused, primaarne pulmonaalne hüpertensioon ning rabandus.

Rasvumine

0

Rasv - ja sidekoele ei anna massaaž eriti midagi, kuid see parandab vereringet ja hapnikuvahetust kudedes ning tänu sellele imenduvad toodetes olevad toimeained paremini.

Rinnad

0

Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks.

Mina ja tervislikud eluviisid

0

Rasvunud talumees – mõtlemisvõime kaotanud, arulageda näoga vennike Pikk kõhetu mees - Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal peagi tiisikus.

Anton Tšehhovi novellide analüüs

0

Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier.

TRANSRASVHAPPED

0

Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 grammrasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke.

Toitumine

0

Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvadel on tähtsad ülesanded ja funkstioonid organismis. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud.

Rasv ja mina

0

Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla.

Sidekude

0

Rasvaselt on kirjas ka uued mõisted, mis tekstis kohe lahti seletatud, ning õpilane ei ole kohustatud otsima tundmatuid mõisteid teistest allikatest või õpiku tagant.

Nimetu

0

Rasv - ja orgaanilisi happeid; • flavonoide; • C-, D- ja B-vitamiine (www.aloe-vera.ee). Tanniin, fenool, tümool ja flavonoidid toimivad antioksüdantidena.

Tüümian ja roheline tee

0

Rasvarikkad toiduained on või, margariin, õli, liha (eriti sea-, lamba- ja loomaliha), vorst, pasteet ja juust (Briffa: 1998). Toidurasvad peaksid katma 25-30 % toiduenergiast.

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

0

Rasvhapete a - OX ja Refsum haigus Rasvhapete oksüdatsiooni minoorne rada, mis lõhustab aktiveerimata rasvhapet ning esineb närvikoes ER ja mitokondrite koostööna.

Lipiididide metabolism

0

Rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida.

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

0

Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasva leidub palju või margariinis, lihas , pähklites jms., vähe aga puu- ja juurviljades.

Rasv ja mina

0

Rasvad - Riis 0,13g Kala 1,5g Täisteraleib 0,4g Maitsestamata jogurt 0,8 g Piim 5g Banaanikohupiimakreem-1,2 g Õun,banaan,ananass kokku umbes 1g Kokku 10,03g

Tervislik toitumine menüü, analüüs.

0

Rasvasisaldusel on kindlad eesmärgid - lipiidid annavad toidule isuäratava lõhna ja maitse ning tagavad ka küllastustunde tekkimise seedekulglas pärast söömist.

Tervislik toitumine

0

Rasvlahustuvad - nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavate lipiidide olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast.

Biokeemia eksami variandid

0

Rasvad on vajalikud vitamiinide (A, D, E ja K) imendumiseks ja hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad peaksid päevasest koguenergiast moodustama 25-30%.

Kalorid,vitamiinid,süsivesikud,valgud,toiteväärtus jne.

0

Rasvhapped - on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata.

Ester,amiid,rasv,seep

0

Rasvad e. triatsüülglütseroolid (nimetatakse ka neutraalrasvadeks, samuti triglütse- riidideks) on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

Biokeemia praktikumi juhend

0

Rasvade molekulid on mittepolaarsed. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid.

Eruukhape

0

Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes.

Tervislik toitumine

0

Rasvad – Rasvad on organismi peamiseks energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks. Rasvadel on organismis ka ehituslik- ning kaitseülesanne.

Inimorganismi toitainete vajadus

0

Rasvhapete mono - ja E471 diglüt- Emulgaatorid, stabilisaatorid seriidid E202 Kaaliumsorbaat Säilitusaine Karoteenid: a)karoteenide E160a Kollakasoranž.

Lisaained

0

Rasvhapped – võetakse verest või sünteesitakse piimanäärmes (mitteruminandid glükoosist, ruminandid atsetaadist ja β- hüdroksübutüraadist)

Kordamisküsimuste vastused

0

Rasvad on kõige energiarikkam toitaine ja organismile on rasvad hädavajalikud vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks.

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

0

Rasvakogu - se vähendamine toidus aitab aeglustada veresoonte ate- 1 naps on 12 cl veini või 4 cl viina või roskleroosi ja vähendada kehakaalu.

Tasakaalustatud toitumine

0

Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta.

Müüdid toitumise kohta

0

Rasvhapped – looduslike rasvade koostises olevad monohapped (paaris arv süsinikke). Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel.

Karboksüülhapped - küsimused

0

Rasvkude - 3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke • 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude.

Inimorganismi ehitus

0

Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks.

Iga elav organism vajab toitu

0

Rasvade tarbimine on viidud 2014 aastal peaaegu täielikult tasakaalu, sest 2013. aasal oli see 81,2% soovituslikust, 2014 aga 99,42% soovituslikust.

VIIRUS

0

Rasvad - põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, - küpsetised, küpsised, kondiitritooted, piimatoodetes, kalades, lihas.

Koka eksamiküsimused vastustega.

0

Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas.

Mina ja rasvad

0

Rasv on organismi kõige ebapüsivam ühend, erinevad rasvad moodustavad rakumembraane, mitmeid hormoone, on ka varuainena talletatud.

Söötmisõpetus

0

Rasvad - aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekivad rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid)

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Rasvade leidumine - Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses.

Karbonüül ja karboksüülühendid

0

Rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega.

Rasvad, lipiidid

0

Rasvapõlengu kustutamine on keerukas, kuna rasv süttib ise 350-400º kraadi juures ning võib peale esmast kustutamist tavavahenditega taassüttida.

Koka eksami materjal (erinevad teemad)

0

Rasvadega võrreldes on võil eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn.

Toidukaubaõpetuse õpimapp

0

Rasvhapped – on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi.

Orgaaniline keemia

0

Rasvhapped – on atsüklilised monokarboksüülhapped, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 süsiniku aatomit.

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

0

Rasvhapped – prostaglandiinid) ja nad nihutavad peaajus paikneva termoregulatsioonikeskuse talitluse kõrgemale temperatuurile.

Inimene kui tervik

0

Rasvumine - Pidev magusaga liialdamine, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel muudab inimesed tüsedaks.

Süsivesikud

0

Rasvhapped on pikad hüdrofoobse sabaga molekulid mille otsas on hüdrofiilne „peake“ ja vesikeskkonnas moodustab mitselle.

Karotenoidid lipiidid Tamm

0

Rasvlahustuvad - (steroidhormoonid; kartinool, östrogeen, vitamiin D), liituvad tsüloplasmaatilise valguga e. Hormoonretseptoriga

Hormoonid - mõisted

0

Rasvhapped on karboksüülhapped, mis lipiides on põhiliselt paarisarvu C-aatomitega ja ühe 12-ne aatomi pikkuste ahelatega.

PIIMATEHNOLOOGIA

0

Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid.

Mina ja Rasvad

0

Rasvad on meie energiaallikad, neid saame rasvasest lihalt, võist, hapukoorest, pähklitest, ka juustust ning vorstis.

Toitumine

0

Rasvad ehk lipiidid • taimsed • loomsed Valgud ehk proteiinid • täisväärtuslikud • mittetäisväärtuslikud

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

0

Rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks.

Jäätise tehnoloogia

0

Rasvhapete oksüdatsioon EHK β-OKSÜDATSIOON Keskne energiat tootev ainevahetusrada loomade, paljude protistide ja mõningate bakterite

Metabolismi üldiseloomustus

0

Rasvad on organimsi peamiseks energiaallikaks (1 g rasva sisaldab toiduenergiat 9,1 kcal ) ja energeetiline varuaine.

Toitumise alused

0

Rasvad on glütserooli ja rasvhapete( C6…C20 ) estreid, kust on eraldatud vesi Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks.

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

0

Rasvhapete b - OX on rasvhappe aktiivvormi (atsüül-CoA) oksüdatsiooni beeta-süsiniku osalusel mitokondrite maatriksis.

Biokeemia

0

Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi.

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

0

Rasvades on süsinikud peaaegu täielikult taandatud, seega vabaneb nende oksüdatsioonil maksimaalne kogus energiat.

Biokeemia eksami kordamine

0

Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke.

Mina ja rasvad

0

Rasvade õppimine on meile sellepärast oluline, et me teaksime millised rasvad on meile kahjulikud ja millised on vajalikud.

Rasvad - lipiidid

0

Rasvakriidid EHK PASTELLID Edward Binney ja Harold Smith Laste seas on levinud, enamasti värvimise jaoks, rasvakriidid.

Tartu Ülikool joonistamisvahendid

0

Rasv on vajalik ka energiakulu katteks ja organismi soojusregulatsiooniks ja elundite kaitseks vigastuste eest.

Loeng X

0

Rasv - selle kasutuselevõtt võtab aega, kuid kui juba lagundub, siis sealt saab ka piisavas koguses energiat.

Eritamine, Vananemine

0

Rasvadel on oluline tähtsus nii inimese organismis, kui ka valmistatakse sellest meile vajalikke pesemisvahendeid.

Rasvad - referaat

0

Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsüklilisi ühendeid.

Veisekasvatuse vastused 2013

0

Rasvad - on organismile vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks ja energiavarude moodustamiseks.

Areng ja õppimine eksam

0

Rasvalahusteid - enamkasutatav on lahustibensiin erinevate nimetustega: aviobensiin, lakibensiin, mineraaltärpentiin.

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

0

Rasvhapped – on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi.

Karboksüülhpped.

0

Rasvades on võrreldes süsivesikute ja valkudega üle kahe korra rohkem energial (1 gramm rasva annab 9 kcal).

Diabeet

0

Rasvatihane on tihastest arvukaim Eestis, pesitseb u. 200 000, talvel kuni 900 000 isendit (loodus igapäevaelus).

Eesti tihaste elukombed

0

Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata.

Bioloogia- eluomadused, elu organiseerituse tasemed, organismide koostis, süsivesikud, rasvad ehk lipiidid, valgud ehk proteiinid

0

Rasvasisaldust - langetab üldkolesterooli ja triglütseriidide taset, tõstes samas hea ehk HDL kolesterooli taset.

Tervislik toitumine

0

Rasvkude on kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda.

Sportlase lihashooldus konspekt

0

Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida.

Orgaanilised ained

0

Rasvad on organismile vajalikud, kuid peavad seejuures olema õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.

Pediaatria

0

Rasvad on ka rasvlahustuvate vitamiinide A,D,E ja K allikad ning samal ajal soodustavad nende imendumist.

Kaasaegsed toitumissoovitused

0

Rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest.

Perekonnaõpetus

0

Rasvumisel on rasvarakud suurenenud, kuid tselluliidile omaseid spetsiifilisi koesiseseid muutuseid ei esine.

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

0

Rasvad on olulised toiduained, C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH => CH-OOCC17H35 sest neil on suur toiteväärtus.

Orgaaniline keemia

0

Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat.

Rasvad igapäevaelus

0

Rasvad on kaladele põhiline energiaallikas ja vajalikud talvitumiseks tarviliku energiavaru kogumiseks.

Karpkalakasvatus 2014

0

Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu.

Tervislik toitumine

0

Rasvad - elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest.

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

0

Rasvad on kergesti omastatavad; 4. Vitamiinid- C, B1, B2, B6, Pp, K; 5. Mineraalained- tuhaelemendid 1%

Kartuli Agrotehnika

0

Rasvasteks nimetatakse neid määrdeid, mille paksendi (seebi) lähteaineks on taimsed või loomsed rasvad.

Materjaliõpetus

0

Rasv – Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest.

Põhikooli keemia üldine kordamine

0

Rasvad – glütseriini ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke.

Keemia mõisted

0

Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad.

Tihased referaat

0

Rasvad - vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust.

Bioloogia- eluomadused, elu organiseerituse tasemed, organismide koostis, süsivesikud, rasvad ehk lipiidid, valgud ehk proteiinid

0

Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet.

Siseelundid

0

Rasvkude on vähe, seedeaparaat keskmise mahuga ning hingamis- ja vereingeorganid rahuldavalt arenenud.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Rasvad - Rasvad on glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete triestrid - triatsüülglütseriidid.

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

0

Rasvafraktsioon on oluline komponent koore- ja piimajäätises, kuna sellest sõltub konsistents ja tekstuur.

Jäätise tehnoloogia

0

Rasva rääsumine – rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke.

Rasvad-valgud

0

Rasvad on vajalikud vitamiinide (A, D, E ja K) imendumiseks ja hormoonide normaalseks sünteesiks.

Tervislik toitumine

0

Rasvarikasteks toiduaineteks on või, margariin, pähklid, lihasaadused jm. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes.

Rasvad - referaat

0

Rasvata kohupiim on lõssi kalgendamise teel saadud piimatoode, mille kuivaine sisaldus on mitte alla 20,0%.

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

0

Rasvkude - Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid.

Bioloogia - inimene

0

Rasvad e. triatsüülglütseroolid (nimetatakse ka neutraalrasvadeks, samuti triglütseriidideks)

Biokeemia praktikumi K.T vastused

0

Rasvavalangud - tekivad, kui vorstide valmistamisel on kasutatud pehmet ja peenestamisel muljutud pekki.

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED

0

Rasvkoe hulka - nõrgendab UH imendumist ja ravi tõhusust jää kasutamine tõhus! 3-5 min. lokaalselt.

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

0

Rasvkude - kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab

Bioloogia KT- Rakk

0

Rasvad on meie kehale kahjulikud, tekitavad südame- ja veresoonhaigusi, kuid osad on kasulikud.

Mina ja rasvad

0

Rasvade räästumine - rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke.

Estrid ja rasvad, mõisted

0

Rasvadest on raske hoiduda, kuna enamik toite sisaldab rasvu, enamik magusaid ja ahvatlevaid toite.

Mina ja rasvad

0

Rasvasisaldus on omakorda toodetes erinev, võis 82 protsenti, kuid margariinides ja võietes väiksem.

Transrasvad

0

Rasvad on propaantriooli (gültserooli) ja rasvhapete estrid  Rasvad on tahked ja loomsed.

BIOLOOGIA 11. klass I periood

0

Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%.

Liha ja lihatooted

0

Rasv - glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv.

Rasv, valk

0

Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID

0

Rasvad – glütserool, rasvhapped (30%) – kasutatakse kui kehalise töö intensiivsus on

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

0

Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis.

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

0

Rasvadest on esikohal Oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki.

Itaalia köök

0

Rasval on ka kaitseülesanne, kaitstes eeskätt neerusid ning hoides neid kindlas asendis.

Rasv ja mina

0

Rasvlahustuvatest vitamiinidest on munarebus vitamiinid A, D ja E ning vees lahustuvatest pantoteenhape ja biotiin.

Muna

0

Rasv on kogunenud põhiliselt naha alla, mitte siseorganite vahele.

0

Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks.

Biokeemia konspekt

0

Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu.

Rasvad - lipiidid

0

Rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites.

Tervislik toitumine

0

Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam.

Biokeemia praktikumi juhend

0

Rasvkude on nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite ümber, rakud on suured ja rasvarikkad.

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

0

Rasv on hädavajalik vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks.

Kehatüübid

0

Rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu.

Rasv, valk

0

Rasvad on veest kergemad, sest nad ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites.

Iga elav organism vajab toitu

0

Rasvik - kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet.

Inimese anatoomia

0

Rasvkude on varuainete kogumise paik, organismi soojuse hoidja (kehakaalust 10-20%). Luud.

Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused

0

Rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse.

Organismide koostis

0

Rasvad on organismis kõige energiarikkamad ühendid, mis säilivad enamasti rasvkoes.

Seedimine, imendumine ja toitained

0

Rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht  Parasiidid – laiuss.

Kalade üldiseloomustus

0

Rasv on küll suurim energiaallikas inimese kehas, aga ta imendub verre aeglaselt.

Spordivigastused

0

Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks.

Tervislik toitumine

0

Rasvad on heaks energia ladestamise kohaks, kuna need põhimõtteliselt ei seo vett.

Toitumine ja sportlik saavutus

0

Rasvad on olulised toiduained, glütserüülstear- sest neil on suur toiteväärtus.

Keemia - Aineklasside Tabel

0

Rasvarikast sööki on peetud süüdlaseks kõiges - alates südame-veresoonkonna haigustest kuni

Toitumise müüdid

0

Rasvata kohupiim - 20 250 Väherasvane kohupiim 2-9 24-27 220 Rasvane kohupiim 10-18 28-35 210

TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA

0

Rasvhapped on linoolhape (ω-6, leidub taimeõlides, eriti palju on päevalilleõlis) ja

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

0

Rasvhappejaak - -:,:::,,ad tSel- E R - , -'=:: la mede o o rasvhappejiidk : : ::: "nUUdab L

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Rasv - oluline komponent juustu tootmise, rasvast sõltub juustu maitse ja aroom.

Õpimapp - eritoit

0

Rasvasisaldus on mustal vormileival võrreldes ülejäänud nelja tootega kõige väiksem.

Toidukaupade analüüs

0

Rasvhappeid nimetatakse vitamiiniks F ja nad osalevad tähtsates elutegevusprotsessides.

Rasvad - referaat

0

Rasvkude on vähe. Tagajärjeks on kudede paistetus, tundetus, kõvadus ning külmus.

Külmakahjustus

0

Rasvainetest on peamised maapähkliõli, sea- ja kanarasv. Aedviljade valik on rikkalik.

Omapärane Hiina kultuur

0

Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis.

Mina ja rasvad

0

Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad.

Suguelundkonna ülevaade

0

Rasvkude - hoiab keha temp, säilitab varuaineid, kaitseb siseelundeid 3) Lihaskude.

Bioloogia- vananemine, treeningu füsioloogia, organismi talituse reguleerimine

0

Rasvasisaldus on madalam (4-6%), suhkru ja piima rasvata kuivaine sisaldus on kõrgemad.

Jäätise tehnoloogia

0

Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised.

Anatoomia kordamisküsimused-vastused

0

Rasv - avaldab mõju toote lõhnale, mahlasusele energeetilisele väärtusele.

Lihasaaduste eksam

0

Rasvhapetel on reeglina pikk hargnemata süsinikahel ja paarisarv süsiniku aatomeid.

Lipiidide seede ja absorptsioon põllumajandusloomadel

0

Rasvkude - seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid

Rakk, kude, nahk

0

Rasvumine on järgmiste haiguste riskifaktoriks: •südameveresoonkonnahaigused,

0

Rasv – ehk triatsetüülglütserool – glütserooli ja rasvhappe triester.

Lipiidid

0

Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks.

Iga elav organism vajab toitu

0

Rasvad on vajalikud. Oluline on, et neid saadakse õiges koguses ja vahekorras.

Kaasaegsed toitumissoovitused

0

Rasvhapetest on looma söögis populaarsemad palmitiinhape, oleiinhape ja linoolhape.

Seedimisfüsioloogia

0

Rasvad on ainukesed toitained mida meie organism suudab säilitada tagavarana.

Toitumine

0

Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks.

Referaat toitainetest

0

Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval.

Mina ja rasvad

0

Rasvad on minu organismile ja ka teiste inimeste organismidele väga tähtsad.

Mina ja rasvad

0

Rasvade puhul on mitu faktorit, mis muudavad sellest suhteliselt kehva energiaallika.

Toitumine ja sportlik saavutus

0

Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt.

Nimetu

0

Rasvhape on karboksüülhaoe, milles süsinike arv on 6-20 ja see on paarisarv.

Sissejuhatus Keemiasse

0

Rasvkude – kaitseb siseorganeid, reguleerib kehakaalu hoemostaasu (tasakaalu)

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

0

Rasvad - elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest.

9.klassi keemia eksami materjal

0

Rasvumine on krooniline haigus, mille sümptomid aja jooksul ainult süvenevad.

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

0

Rasv on vajalik vee aurustumise ja väljast sissetungimise takistamiseks.

Nahk

0

Rasv on põhiline energia allikas ja rasvlahustuvate vitamiinide kandja.

Laps ja toit

0

Rasvad on nii loomse kui ka taimse päritoluga toidu tähtsad koostisosad.

Eluks vajalikud süsinikuühendid

0

Rasvad on tähtsad varus ained, mida organism kasutab toidupuuduse korral.

Sahhariidid, rasvad, valgud

0

Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA

Bioloogia 11. klass I kursuse

0

Rasvad on rasvhapete (C6…C20 ) ja glütserooli (alkohol 3 OH-ga) estrid.

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

0

Rasvadele on iseloomuliik hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes.

biokeemia lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide sisalduse määramine.

0

Rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud.

Meditsiinilinekontroll spordis

0

Rasvhapped - äädik-, proprioon- ja võihape), mis on oluline energiaallikas.

Seedimisfüsioloogia

0

Rasvad - (sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada.

Seedimine ja ainevahetus

0

Rasvhapete oomega - oksüdatsioon Toimub ER-s cytP450 ja NADPH ning hapniku toimel.

Lipiididide metabolism

0

Rasvkude on eriline, sest selle rakud on võimelised endasse rasva koguma.

Inimene

0

Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid.

Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel

0

Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.

Kiirtoit

0

Rasv - ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline.

Loomakasvatuse konspekt

0

Rasvad – rohkem seentes. Vahad, vaigud, parkained on kaitseaineteks.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Rasvkude - varuainete kogumiseks, soojusisolatsioon, löökide pehmendus

Bioloogia konspekt inimene

0

Rasvad on oluliseks kuumtöötlemiskeskkonnaks, näiteks praadimisel.

Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel

0

Rasvad on ka estrid aga rasvhapete ja glütserooli reageerimissaadus.

Sissejuhatus Keemiasse

0

Rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes ülejäänud.

Tervislik toitumine

0

Rasvakiht on hea soojusisolaator, mis vähendab organismi soojuskadusid.

Rasvad ehk lipiidid

0

Rasvasisaldusega 10 - 20 % 30 ööpäeva rasvasisaldusega üle 20 % 15 ööpäeva.

Pärmita taignad ja tooted

0

Rasvavaba tähendab kalorivaba. Tegelikult ei pruugi see alati nii olla.

Toitumise müüdid

0

Rasvhaped on peamiseks kütuseks ja glütserool läheb glükoneogeneesi.

Lipiididide metabolism

0

Rasvases kirjas on m¨rgi kaasaegne jaapanikeelne ‘p˜hit¨hendus’. a o a

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

0

Rasvatihase kut - sehüüd „pink, pink” tuleb täpselt nagu vindi nokast.

Neid linde me tunneme

0

Rasvhape – üle 10e süsinikuga (paarisarvulised) karboksüülhapped

Karbonüülühend

0

Rasvkude – samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal.

Rakud ja nahk

0

Rasvad on süsivesikute kõrval organismi tähtsad energia allikad.

Tervislik toitumine

0

Rasvade seebistamine - rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks.

Estrid ja rasvad, mõisted

0

Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi.

Paigalinnud

0

Rasvhape on tähtis ka seetõttu, et inimene ise ei suuda seda toota.

ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA

0

Rasvhappemolekulis on mittepolaarne C-H side, mistõttu rasvad ei lahustu vees.

Gümnaasiumi bioloogia

0

Rasvumine ehk adipoossus kr.k.on krooniline üldine ainevahetushäire.

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

0

Rasvad - algab kaksteistsõrmiksooles, lõhustamiseks vaja lipaasi

Seede- ja erituselundkond

0

Rasvad – väga väikestes kogustes, erandiks pähklid – 50-70%

Puu-ja köögiviljad

0

Rasvad on olulised rasvaslahustuvate vitamiinide (A,D,E) allikaks.

Tervislik toitumine

0

Rasvarakud on terminaalselt diferentseerunud rakud mis enam ei jagune.

Arengubioloogia eksam

0

Rasvhappeid – üle 20% ja väga vähe polüküllastamata rasvhappeid.

Toiduained

0

Rasvumine on füüsika seisukohalt potensiaalse energia suurendamine.

Inimene kui soojusmasin

0

Rasvad – propaantriooli (glütserooli) segaestrid rasvhapetega.

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus.

Estrid, Amiidid, Rasvad, Karboksüülhapped

0

Rasvad on dieedi ajal tavaliselt need, mida püütakse vältida.

Referaat Dieet

0

Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad.

Ainevahetus

0

Rasvasisaldus on kolme ööpäeva pärast samasugune kui normaalpiimal.

Veisekasvatuse vastused 2013

0

Rasvhapped on üle 10 süsinikuga paarisarvulised karboksüülhapped

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Rasvad on tavalistel temperatuuridel tahked, õlid aga vedelad.

Taimerakk ja taimekoed

0

Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

Biokeemia labori protokoll 1.3 - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

0

Rasvade lammutamist ehk parandab organismi võimet saada energiat rasvadest.

Kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu tulemuslikkusele

0

Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud

Inimese üldiseloomustus

0

Rasvad – glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete estrid.

Lipiidid

0

Rasvade hüdrolüüs on universaalne taimedes, bakterites, loomorganismides.

Söötmisõpetus

0

Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem.

Keemiliste elementide jagunemine

0

Rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad.

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

0

Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel.

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

0

Rasvhapete mono - ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 emulgaator

E ained - Toiduainete koostise analüüs

0

Rasvad on hüdrofoobsed ja madalate sulamistemperatuuridega.

11.klassi Orgaanika konspekt

0

Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete allikaks.

Rasv ja mina

0

Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad ainevahetust.

Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest

0

Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel.

Orgaanilised ained organismides

0

Rasvhapped on ka klassikalised komponendid küünalde tootmises.

Sigareti koostis

0

Rasvhappejääki on esterifitseeritud glütseroolile, polaarne peaosa.

Rakubioloogia

0

Rasv - kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid.

Karbonüül ja karboksüülühendid

0

Rasvad on kehas tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana.

Biokeemia täielik kordamine

0

Rasvhapete mono - ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator

E ained - Toiduainete koostise analüüs

0

Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest.

11. klass ORGAANILISTE ÜHENDITE KOOSTISED

0

Rasvad – rasvhapete ja glütserooli reageerimissaadused.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Rasvad - väga energiarikkad looduslikud süsikuühendid.

Keemia kontrolltöö

0

Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu.

Rasvad

0

Rasvadel on tähtsad ülesanded ja funkstioonid organismis.

Mina ja rasvad

0

Rasvadest on sagedamini allergia põhjuseks päevalilleõli.

Allergia erinevad vormid

0

Rasvumine on arenenud tööstusriikides üldlevinud nähtus.

Tervislik toitutmine

0

Rasvad — pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane.

Tervislik toitumine

0

Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures.

Eesti tihaste elukombed

0

Rasvkude on ka kaitseks siseelunditele, pehmendab lööke.

Inimene kui tervikorganism

0

Rasva eraldumine on parem ja sellega seotud energiakulu väiksem.

Võitehnoloogia

0

Rasvad on ainsaks rasvlahustuvate vitamiinide allikaks.

Referaat \"Toitumissoovitused\"

0

Rasvadel on nii energeetiline kui ka ehituslik ülesanne.

Seedimine, imendumine ja toitained

-1

Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest.

Anatoomia ja füsioloogia

0

Rasvade leidumine - taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad.

Konspekt: rasvad, polümeerid, monomeerid

0

Rasvakoerakke ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.

Anatoomia lühidalt

0

Rasvlahustuvaid vitamiine on organismis varuks rohkem kui veeslahustuvaid

Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

0

Rasvatihase pesa on magamistuba kahele, WC, dušš, televiisor.

Kaarma vald

0

Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped.

Keemia konspekt eksami jaoks

0

Rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel.

Rasv, valk

0

Rasvad – on glütserooli ja rasvhapete segaestrid.

Keemia mõisted

0

Rasvhapped on glütserooli triester karboksüülhappega.

ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID.

0

Rasv – on hästi hüdrofoobsed = vett tõrjuvad

Karbonüülühend

0

Rasvad - imendub lümfisoontesse, lõpeb peensooles

Seede- ja erituselundkond

0

Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.

Lipiidide reaktsioonid ning karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

0

Rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima.

Rasvad, kolesterool

0

Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine.

Estrid, Amiidid, Rasvad, Karboksüülhapped

0

Rasv – rasvhapete ja propaantriooli estrid.

Rasvad-valgud

0

Rasvade hüdrolüüs - on taimedes ja loomorganismis sarnane.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv.

Rasvas lahustuvad vitaminid

0

Rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast.

Bioloogia KT

0

Rasvhapped - üle 10 süsinikuga karboksüülhapped

Polümeerid, sahhariidid ja valgud

0

Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks.

Toitefaktorid

0

Rasv – Rasva hulk on lihades väga erinev.

Toidukaubaõpetus

0

Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid.

Mina ja rasvad

0

Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks.

Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

0

Rasvkude on eelkõige organismi energiatagavara.

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

0

Rasvad - sisaldavad mitmiksidemeid (olehape).

Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad

0

Rasvadel on organismis täita rida ülesandeid.

Tervislik toitumine

0

Rasv – glütserool + 3 rasvhapet = ester

Orgaaniline keemia

0

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli estrid.

Rasvad - referaat

0

Rasvad on suure toiteväärtusega toitained.

Iga elav organism vajab toitu

0

Rasvad ehk lipiidid minu elus Mis on rasvad?

Rasvad ehk lipiidid minu elus

0

Rasvade põhiülesanne on energia katmine ning säilitamine.

Eluks olulisemad süsinikuühendid

0

Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala.

Nimetu

0

Rasvhapped omega - 3, omega-6 ja omega-9 rasvhapeteks.

Toitumine vol.1

0

Rasv - rasvhapete baasil,hargnemata ahel.

Ester,amiid,rasv,seep

0

Rasvhapped – hüdrofoobne(vees mittelahustuv)

Bioloogia - orgaaniliste ainete koostis

0

Rasvkude on palju nahaaluskoes ja rasvikutes.

Anatoomia ja füsioloogia KT I

0

Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes.

Sidekude

0

Rasvad - glütserooli ja rasvhapete estrid

Polümeerid, sahhariidid ja valgud

0

Rasvad on ühed energiarikkamad toitained.

Rasvad, kolesterool

0

Rasvatihase vanematele on pesitsusaeg üks raskemaid aegu.

Eesti tihaste elukombed

0

Rasva 5 - 10% preatava toiduaine kogusest.

Toiduvalmistamise alused - Üldmõisted

0

Rasvad on organismides energia varuained.

Sahhariidid, lipiidid, valgud

0

Rasvad on energiarikkad toidukomponendid.

Rasvad - referaat

0

Rasvad - organismi tähtsaim energiavaru.

Pediaatria

0

Rasvasisaldus on 0,8-2,1% jahu kuivaine kaalust.

Jahu jahvatus ja jahu keemiline koostis

0

Rasvkoes ehk suurendab insuliintundlikkust.

Diabeet

0

Rasvad – põhiliselt triglütseriidid.

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

0

Rasvadel on organismis palju ülesandeid:

Pediaatria

0

Rasvhapete seeduvus on mittemäletsejalistel kõrge.

Lipiidide seede ja absorptsioon põllumajandusloomadel

0

Rasv on väga energiarikas toitaine.

Rasvad - referaat

0

Rasv - ja veeslahustuvad vitamiinid.

Organimsi aine- ja energia vahetus

0

Rasvad on segatriglütseriidide segud.

Biokeemia täielik kordamine

0

Rasvatihane on looduskaitse all. Musttihane

Tihased referaat

0

Rasvad on vettõrjuvad ja rääsuvad.

Alkoholid, rasvad

0

Rasvhapete beeta - oksüdatsioon mitokondrites.

Lipiididide metabolism

0

Rasvad on kõrge energiasisaldusega.

Toiduained

0

Rasvasisaldus on palju muutlikum näitaja.

Karpkalakasvatus 2014

0

Rasvata on toit tuimem ja maitsetum.

Toidurasvad ja sinu tervis

0

Rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga

Bioloogia I arvestus

0

Rasvad on energiarikkad toitained.

Rasvad - referaat

0

Rasvad on vedelad. (õliseemnetes)

Bioloogia 11klassi konspekt

0

Rasvakiht on veresoontele ladestunud.

Loote areng

0

Rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid.

Vähene teadlikkus vitamiinidest – suurte probleemide algus.

0

Rasvakihi ülesandeks on keha soojusisolatsioon.

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

0

Rasvasisaldusega - kergelt sinakas varjund.

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

0

Rasvasus on kaladel liigiti erinev.

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

0

Rasvkude - rasvaga täidetud rakud.

Inimene

0

Rasv on koondunud munarebusse.

Muna-referaat

0

Rasvadel on enim energiaväärtus.

Referaat \"Toitumissoovitused\"

0

Rasvased juuksed - on salkus ja kleepuvad.

Juuksed

0

Rasvatihane on päevase eluviisiga.

Eesti tihaste elukombed

0

Rasvkudet on palju naha aluskoes.

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

-1

Rasvad on meie saledust ihaleval ajastul saanud nii ägeda kriitika osaliseks, et eriti äärmuslikud salenemisprogrammid on hakanud propageerima juba täiesti rasvavaba toiduvalikut.

Toitumise müüdid

-1

Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks.

Organismide keemiline koostis

-1

Rasvkude – koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja

Morfoloogia materjal

-1

Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad ja veri on sidekoe erinevad vormid rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe.

Spordi üldained 1.tase

-1

Rasvkude - soojaisolaator   Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses.

Rakud, koed, nahk, elundid

-1

Rasvarikkad toiduained on aga liha, või margariin , pähklid jms. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes.

Mina ja rasvad

-2

Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines.

Bioloogia kordamine - inimene

-2

Rasvemboolia – pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral;

Vereringehaired

-3

Rasvemboolia põhjustajaks on pikkade toruluude ja vaagnaluude murrud.

Reieluukaela murd

-4

Rasvtõbi on rinnavähi riski suurendav tegur.

Rasvtõbi