Lipiidid (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia ja materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

LIPIIDID

Lipiidid – struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees.
Küllastamata rasvhape – rasvhapped , mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida.
Küllastatud rasvhape – kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida.
Rasv – ehk triatsetüülglütserool – glütserooli ja rasvhappe triester.
Seebistumine – estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad ( seebid ) ja alkohol .
Seep – (vees lahustuv) rasvhappe sool.
Vaha – pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid .
Isoprenoidid – ehk terpeenid – rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist – C5H8.
Sfingolipiidid – ehk sfingosiidid – liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini.
Fosfatiid – ehk fosfoglütseriid – multikomponentne ehk liitlipiid , mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester , milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks – fosforhappega.
Prostaglandiinid – rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet.
Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist.

Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad , fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid.
Lipiidide funktsioonid oranismides: * struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele, rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele, peamine energeetiline varuaine ); *kaitse (valdavalt rasvad, rasvkude kaitseb mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soousisolatsioonina); *metaboliidid, sünteesi lähteained (peamiselt steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped); (*signaalmolekulid; *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid ; * pigmendid ).

seebistuvateks lipiidideks klassifitseeritakse glütserooli estreid ( ravad , fosfoglütseriidid) ja mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid).

C aat. arv: kaksiksidemete arv Δ kaksiksidemete asend
C16:0 – 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin) hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH.
C 18: 2Δ 9,12 – 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12-oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH.
C18:3 Δ9,12,15 – 18 süsinikku ja kolm kaksiksidet 9,12 ja 15 asendis; α- linoleenhape , 9,12,15-oktadekatrieenhape, CH3CH2(CH=CHCH2)3(CH2)6COOH.

Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm.
Ole(iin) hape – C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!)

Rasvad – glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete estrid. Sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. CH2O (I rasvhappe)CHO(II rasvhape)CH2O(III rasvhape)
Vahad – rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid.
R1-CO-O-R2
Sfingolipiidid – liitlipiid, mille aluseks on sfingosiin ehk kahealuseline aminoalkohol. (CH3 –(CH2)12-CH=CH) CHOH (NH2)CH- CH2OH ; rasvhape liitub N külge ja täiendav komponent võib samuti N külge veel lisaks liituda või/ja viimase OH juurde.
Glütserofosfolipiid – sisaldab glütserooli, kahte rasvhappejääki ning fosforüleeritud alkoholi, on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks – fosforhappega. (R-CO-O)CH2(R’-CO-O)CH(O-POOH-O-X)CH2.
Steriid – ehk sterüülester – rasvhape seostub sterooliga estersidemega 3. pos. OH-rühma kaudu. (sterool + rasvhape = steriid)

*Tripalmitüülglütserool – CH2( palmithape )CH(palmithape)CH2(palmithape);
*1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool - CH2(linoolhape)CH(palmithape)CH2(palmithape);
*1,2-dipalmitoleüül-3-oleüülglütserool - CH2(palmitolehape)CH(palmitolehape)CH2( olehape );
*1-arahidüül-2-oleüül-3-linoleüülglütserool - CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape).

Õlid – vedel rasv , kus osa küllastumata rasvhapetest on küllastunud ja cis-vorm muutund trans-vormiks. Vedelad on 7. ül kolmas ja neljas rasv.

Linolenaat (18:3) -17 Rasvade sulamistemperatuur sõltub ahela pikkusest ja kordsete sidemete arvust, st mida rohkem kordseid sidemeid , seda madalam sulamistemp või mida rohkem c’d, seda kõrgem sulamis temp.

Glütserofosfolipiidi molekuli amfipaatsed (amfifiilsed) omadused on tingitud C-1 ja C-2 juurde estersidemega seotud tema mittepolaarsetest rasvhappetest ja C-3 juurde fosfodiestersidemega seotud polaarsest alkoholist.
Glütserofosfolipiidi summaarne laeng on negatiivne siis, kui fosfordoestersidemega on liitunud neg või 0 laenguga aminoalkohol (rühm) ja laenguta on siis, kui on liitunud pos laenguga aminoalkohol (rühm).

Seebistamine e leeliseline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape) +NaOH -> glütserool + arahhishappe Na sool [CH3(CH2)18COO-Na+]+ olehappe Na sool + linoolhappe Na sool.
Happeline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(palmithape)CH2(linoolhape) + 3H2O -> glütserool + arahhishape + palmithape + linoolhape
Ensümaatiline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape) + 3H2O
(ensüümiks lipaas) -> glütserool + arahhishape + olehape + linoolhape

Alkoholina glütserooli ei sisalda vahad, steroidid, isoprenoidid ja prostaglandiinid.
Lisaks C, H ja O aatomitele sisaldavad ka N aatomeid fosfoglütseriidid ja sfingolipiidid.
Korduvaid C5-ühikuid (isopreeni molekuli jääke) sisaldavad sfingolipiidid ja terpeenid.
Arahhidoonhappest sünteesitakse prostaglandiinid.

Kolesterool on tsükliline küllastumata ühealuseline alkohol , rakumembraanide minoorne komponent, võib põhjustada ateroskleroosi ja valdavalt sünteesitakse organismis.

Kolesterooli *norm inimese veres on 5,2 mM ~ 220 mg/100 ml; *keskmine üldhulk kehas; *keskmine üldhulk veres; *ööpäevane vajadus 300 mg.

Prostaglandiinide sünteesi lähteühendiks on arahhidoonhape C20:4, 5,8,11,14-eikosatetraeenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)4(CH2)2COOH.
Molekulide põhistruktuur: 8 ja 12 süsiniku vahele on tekkinud side.
Füsioloogiline roll: *mõjutavad sigimisfunktsioone; *rguleerivad vere hüübimist ja vererõhku; *põhjustavad palavikku ja valu haiguste ning vigastuste korral; *reguleerivad kehatemperatuuri.

Kuna aspiriin toimib tsüklooksügenaasidele (prostaglandiinide sünteesi katalüüsivad ensüümid) kui inhibiitorid , siis aspiriin vähendab prostaglandiinide sisaldust rakkudes.
MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT
Rakumembraani funktsioonid:reguleerib molekulide ja ioonide liikumist läbi membraani,on raku välispiiriks, osaleb raku paljunemises, osaleb signaaliülekandes väliskeskkonnast rakku (elekrokeemiliste potensiaalide loomine ja säilitamine), osaleb rakk -rakk interaktsioonides. Membraan koosneb peamiselt fosfolipiididest, mis moodustavad kaksikkihi (pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud)ja valkudest, mis on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga ( perifeerne valk) või ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda (integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja ka süsivesikuid. Membraan ei ole staatiline (Vedela mosaiigi mudel).Selle mudeli järgi liigivad lipiidid ja valgud piki membraani monokihti ning lipiidi ahelatel on võimalik painduda ja pöörelda. Membraanide asümmeetrilisus ühe kihi piires( lateraalne asümmetria): valgud ja lipiidid võivad moodustada klastreid ehk koonduda gruppidesse . Membraanide asümmeetrilisus kihtide piires väljendub selles, et valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt ning lipiidikaksikkihi väliskiht ei koosne samadest lipiididest kui sisekihi lipiidid. Membraani omadusi om võimalik muuta temperatuuri muutmisega. Kui alandada temperatuuri siis muutuvad membraanilipiidid jäigaks ning nad pakitakse omavahel tihedalt kokku. Liiga kõrgel temperatuuril väheneb membraani paksus ning suureneb selle pind kuna lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Membraani faaside ülemineku temperatuur sõltub täiesti membraani koosseisu kuuluvatest lipiididest.Ülemineku temperatuuri on võimalik täpselt määrata juhul kui membraan koosneb vaid üht tüüpi lipiididest. Kui membraan koosneb erisugustest lipiididest, on faasiülemineku temperatuurivahemik .
Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid , vesiniksidemed ) abil. Integraalsed valgud on tugevasti kinnitunud raku membraankikihti, nad võivad kaksikkihti tervenisti läbida, kuid ei pruugi. Lipiid - ankurdatud valgud on membraaniga seotud kovalentselt seotud lipiidide abil. Lipiid-ankurdatud valgutüübid: amiid seotud müristüülankrud, tioester seotud (rasvhappe-) atsüülankrud, tioeeter seotud prenüülankrud ja glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Lipiidankrute roll seisneb selles, et nad kontrollivad signaaliülekandeid, mis tekivad membraanile ankurdudes ja sealt vabanedes.
Kuna iga elusrakk peab hankima ümbritsevast keskkonnast aineid, et saada energiat ja toota endale vajalikke aineid, siis peab ta need läbi rakumembraanist kuidagi läbi saama. Kuid vaid vähesed ained suudavad membraani kaksikkihti iseseisvalt läbida, reeglina on need apolaarsed. Polaarsed ja laetud ühendid ei suuda aga üldse membraani iseseisvalt läbida. Nende transport toimub membraanivalkude abil. Membraanivalgud vahel ainult kiirendavad difusiooni kontsentratsioonigradiendi suunas. Kuid transpotrt võib toimuda ka kontsentratsioonigradiendi vastases suunas (energiat vajav protsess). Passiivne difusioon tähendab ilma valkude abita difundeerimist läbi rakumembraani. Kui ühelpool membraani on osakesi rohkem kui teisel pool, siis hakkavad osakesed sealt, kus neid rohkem on, liikuma sinna, kus neid on vähem (difusioon mööda kontsentratsioonigradienti).See protsess on spontaanne (G

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 104 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

104 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janka Õppematerjali autor

Lipiidide täpne kirjeldus, omadused, organellid, transport jne

õlid lipiidid rasvad vahad steroidid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Lipiidid 2016

17.03.2016 Lipiidid Lipiidid: - on vees mitte- või raskestilahustuvad bioloogilise päritoluga ained, mis lahustuvad orgaanilistes solventides: Lipiidid kloroformis, eetris, kuumas alkoholis

Bioloogia

ppt

Lipiidid

Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid

Keemia alused

doc

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal

Biokeemia

pdf

Lipiidid

· On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter. On enamasti tahked, harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid. Vahalaadseid lipiide on nii siseorganite kui ka nahaeritistes ja juuste pinnal. · Kasutatakse meditsiinis kreemide ja salvide valmistamiseks. Samuti paberi immutamiseks, värvide ja lakkide koostises, korrosioonvastastes segudes. 2. Liitlipiidid Need on multikomponentse lipiidid. Eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid: · baasalkohol on glütserool. · Sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Nende eelühend on fosfatiidhape. · Fosfatiidhape: 1 positsioon küllastatud RH 2 positsioon küllastamata RH 3 positsioon fosforhape fosfatiidhape · Glütserofosfolipiidid (peagruppi alusel);

Biokeemia

pdf

BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks

hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte/kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid c. Lipopolüsahhariid PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid - O-antigeenid + tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn "karvased sabad") d. Glükoproteiin Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappilise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on seotud valgule kas N-või O-aatomi kaudu

Biokeemia

doc

Rasvad - lipiidid

· Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid

Keemia

pdf

Biokeemia II testiks

glükoosaminoglükogaanid. Rakupinna ja ekstratselluaarse maatriksi komponendid. Ntks sündekaan. Funktsioonid: raku kasvu kontroll (kasvufaktorite sidumine proteoglükaanidega glükokalüüsis loob rakupinna kasvufaktorite reservuaari; liigeste polsterdamine (kõhre maatriksi proteoglükaanid absorbeerivad suures koguses vett. XII LIPIIDID 1. Lipiidid on struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse: rasvad, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, trepenoidid (sh steroidid). Funktsioonide järgi jaotatakse: varulipiidid (enam kui 80% adipotsüütide massist); struktuurilipiidid (5-10% raku

Biokeemia

docx

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

Liposoome ei tohi segi ajada mitsellidega, mis koosnevad ühest fosfolipiidide kihist. 5. Lipiidide faasiüleminek, millest sõltub? Membraani faasiüleminekud. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" (Tm) membraani iseloomustav suurus, sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool T m'i on membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, kõrgemal temp'l lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Temperatuuri tõusul üle Tm lipiidi atsüülijääkide (hüdrofoob-sete sabade) liikuvus kasvab drastiliselt. Membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 6. Lipiidide translokalisatsioon biomembraanide, lipiidide translokaatorid. ?? Lipiidide süntees toimub ER sütosoolsel poolel (fosfolipiidid) või Golgis (sfingolipiidid) , seega oleks väga raske tekitada ER kaksikkihilist membraani

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud

Rohkem sarnaseid