Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad (0)

Keemia - Bioloogiliselt olulised ained
1) Mõisted: sahhariidid , monosahhariidid , disahhariidid , polüsahhariidid, aminohapped , kodeeritavad aminohapped, valgud , rasvad , rasvhapped , küllastunud ja küllastumata rasvhapped.

• Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O).
  
• Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos , Glükoos.
  
• Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos , sahharoos, laktoos .
  
• Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis.
  
• Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape.
  
• Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid . Jaotatakse asendamatuteks aminohapeteks (organism ei suuda ise sünteesida) ja asendatavateks aminohapeteks (aminohapped, mille organism sünteesib ise).
  
• Valgud - aminohapetest tekkinud polümeerid.
  
• Rasvad - estrid , mis on tekkinud glütserooli reageerimisel rasvhapetega.
  
• Rasvhapped - hargnemata ahelaga karboksüülhape, mille koostises on üle 10 süsiniku.
  
• Küllastunud rasvhapped - rasvhapped, mis sisaldavad ainult üksiksidemeid (butaanhape).
  
• Küllastumata rasvhapped - rasvhapped, mis vähemalt üht kaksiksidet ( olehape ).
  

2) Selgita aminohapete ja rasvhapete liigitamist asendamatuteks ja asendatavateks hapeteks.
Valgud on ehitatud 20 erinevast aminohappest (kodeeritavad aminohapped), mis jagunevad:

• Asendamatud aminohapped - need on aminohapped, mida peame toiduga saama (keerulise struktuuriga ained, mida sünteesivad taimed ja bakterid).
  
• Asendatavad aminohapped - aminohapped, mille organism sünteesib ise.
  

3) Valkude koostis, teke, denatureerumine.
Valgud tekivad aminohapete liitumisel. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest.
Denatureerimine - valgustruktuuri muutumine, valk sadeneb valge massina (denatureerimine võib olla põhjustatud nt - kõrgest temperatuurist (muna praadimine).
4) Milliste ainete reageerimisel tekivad rasvad? Rasvade jaotus: a) päritolu järgi looduses, b) struktuuri järgi.
Rasvad tekivad glütserooli reageerimisel erinevate rasvhapetega. Rasvade jaotus:
a) Päritolu järgi looduses:
b) Struktuuri järgi:

• Küllastunud rasvad - sisaldab ainult üksiksidemeid (butaanhape).
  
• Küllastumata rasvad - sisaldavad mitmiksidemeid (olehape).
  

5) Mille poolest erinevad cis-ja trans-rasvad, nende tervislikkus.
Cis- ahelad asuvad sideme samal küljel ja muudavad selle väändunuks, trans-ahelad on sideme vastaskülgedel, nii et see on sirge.

• Trans-rasvad - molekulid asuvad kaksiksideme juures teine teisel pool kaksiksidet. Rasvade katalüütilisel tahkestamisel tekivad trans-isomeerid (on kahjulik tervisele - tõstavad kolesterooli taset veres).
  
• Cis-rasvad - asendusrühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet. Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis-geomeetriaga (pole kahjulik tervisele).
  

Tervislikkus - transrasvade tarbimine toiduga võib suurendada südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski ja tõsta nn halva kolesterooli taset veres. Selle täpsed biokeemilised mehhanismid pole veel lõplikult selged. Mitmed riigid nõuavad transrasvade sisalduse ära näitamist toiduainete pakendil või on nende kasutamise keelustanud.
6) Mis on seep , kuidas seda saada? Mida nimetatakse seebistamiseks?
Seep on pesemisvahend, mida toodetakse rasvast ja seebikivist (NaOH) nende segu kuumutamisel.
Seebistamine - Rasva leeliseline hüdrolüüs.
7) Sahhariidide, valkude ja rasvade tähtsus elusorganismis ja kasutamine.

Sahhariidid - annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning on rakumembraanide koostisosa . Kasutatakse nt. toiduainetööstuses (tärklist sisaldavad aedviljad nagu kartul , mais ja maguskartul).

Valgud - vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, ensüümide ja hormoonide koostises, toetavad immuunsüsteemi, annavad toiduenergiat. Toitudes: nt. muna, liha, kala, teravili, kodujuust jne.

Rasvad - energia saamine ja säilitamine, on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks, võtavad osa kasvuprotsessidest ja muu elutegevuse reguleerimisest. Toiduainetööstuses nt: või, õli, pekk jne.
8) Teada 3 tähtsama disahhariidi nimetusi, molekulvalemeid, osata koostada disahhariidi hüdrolüüsi võrrandit.

Maltoos e. linnasesuhkur - tekib, kui glükoos + glükoos. C6H12O6 + C6H12O6 → C12H22O11.

Sahharoos e. roosuhkur e. peedisuhkur - tekib kui omavahel liituvad glükoos + fruktoos. C6H12O6 + C6H12O6 → C12H22O11.

Laktoos e. piimasuhkur - glükoos + galaktoos . C6H12O6 + C6H12O6 → C12H22O11.
Disahhariidi hüdrolüüsi võrrand - C12H22O11 + H2O → C6H12O6 (fruktoos) + C6H12O6 (glükoos) = invertsuhkur .
9) Invertsuhkur - glükoosi ja fruktoosi (võrdmolekulaarne) segu.
10) Glükoosi polükondensatsiooni võrrand (tärklise ja tselluloosi teke).
nC6H12O6 → (C6H10O5)n + nH2O
11) Võrrelda tärklise ja tselluloosi struktuuri ja omadusi.
Tselluloos - tänu kolmele vabale OH- rühmale tselluloosi molekulis tekivad vesiniksidemed polümeerahelate vahele, seetõttu tselluloos on hüdrofiilne aine. Inimese organismis ei hüdrolüüsu tselluloos tagasi glükoosiks, sest meil puudub selleks vajalik ensüüm. Tselluloosi sisaldus puuvillas on 90%.
Tärklis - hüdrolüüsub inimorganismis, sest meil on selleks vajalikud ensüümid. Mõlemal, nii tselluloosil kui tärklisel on sama koostis, kuid erinev struktuur. Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu .
Võrdlus - mõlemad on valged tahked ained, hüdrofiilsed. Tselluloos hüdrolüüsub rohusööjate loomade organismis, kuid mitte inimorganismis, kuid tärklis hüdrolüüsub inimorganismis.
12) Glükoosi molekuli ehitus: funktsionaalrühmad, molekulvalem , 1 sruktuurvalem.
Glükoosi molekulvalem on C6H12O6.Glükoos sisaldab kahte funktsioonalrühma:

• Karbonüülrühm (-CHO - aldoos , või ketoos).
  
• Hüdroksüülrühm (-OH)
  

13) Võrrand 2 glükoosi molekuli kondensatsiooni reaktsiooni kohta. C6H12O6 + C6H12O6 → C12H22O11 + H2O.
14) Osata kirjeldada ühte reaktsiooni, millega saab tõestada valke. Biureedireaktsioon:

• Želatiin + Cu SO4 + Na OH → ainete kokkusegamisel muutub lahus lillakas -siniseks, mis näitab valgu olemasolu.
  
• M Glükoosi molekuli tsükkel
  unavalge + Cu SO4 + Na OH → ainete kokkusegamisel tekib lahuse peale lillakas kiht, mis näitab, et valk on olemas.
  
• Piim + Cu SO4 + Na OH → lahuse põhi säilitab valge värvuse, kuid ülejäänud lahus värvub lillakas-siniseks, mis näitab valgu olemasolu.
  

Glükoosi molekuli struktuurvalem