Ainevahetus (0)

Ainevahetus
1. Mis on makrotoitained , mis on mikrotoitained ?
Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes . Need on valgud , süsivesikud , rasvad ja vesi.
Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid .
2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett?
Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas . Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini.
Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes.
Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad kaaluühiku kohta kõige rohkem energiat. Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas.
Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa verest jt kehavedelikest, loob püsiva sisekeskkonna ja kaitseb neid ülekuumenemise eest.
3. Miks peab toituma mitmekesiselt?
Vastus: Selleks, et saada pidevalt kõiki toitaineid, tuleb süüa mitmekesist ja vaheldusrikast toitu.
4. Miks lapsed, noored ja rasedad peaksid kindlasti ka loomset valku sööma?
Vastus: Kasvaval organismil on valguvajadus suurem. Loomsed valgud sisaldavad ka selliseid aminohappeid , mida inimene ise sünteesida ei saa. Kui neist jääb puudu, tekivad tervisehädad ja kasv võib pidurduda.
5. Mis on vitamiinid? Milleks organism neid vajab?
Vastus: Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises. Asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
6. Mis on ensüümid ? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel?
Vastus: Eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Viivad läbi kindlat reaktsiooni, väga aktiivsed, vajavad kindlaid tingimusi.
7. Seedeelundkonna osad. Joonis. Mis toimub mingis seedeelundkonna osas?
Vastus: Suuõõs, neel , süljenäärmed , söögitoru, magu , maks, sapipõis, kõhunääre , kaksteistsõrmik, peensool , ussiripik, jämesool .
Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata.
Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima.
Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega . Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul.
Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel.
Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse.
Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse.
Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid.
8. Seedenäärmete ülesanded. Ensüümid, mida nad eritavad.
Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist.
Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist.
Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks.
Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist.
Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas.

Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine?
Kus toimub imendumine?
Vastus: Süsivesikute lagundamine algab suuõõnes sülje amülaasi toimel. See jätkub kaksteistsõrmiksooles soolhappe ja pepsiini toimel. Peensooles lõpeb nende seedimine ja nende koostisosad imenduvad.
Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine.
Valkude lagundamine algab maos soolhappe ja pepsiini toimel ning jätkub kaksteistsõrmiksooles ja peensooles. Peensooles toimub imendumine.
10. Mis on eritamine ?
Vastus: Ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist.

Milliste elundite kaudu mida eritatakse.
Vastus: Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett (u 0,3 - 0,4 l ööpäevas).
Neerud eemaldavad suurema osa liigsest veest (u 1 - 1,5 l ööpäevas) kusiainest jt ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis.
Naha kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett (tavatingimustes u 0,5 l ööpäevas), vähesel määral mineraalsooli jm. Higi moodustub nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt: kõige rohkem on neid kaenla all, otsa ees, talla all ja peopesas.
Soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega vähesel hulgal vett (u 0,2 - 0,3 l ööpäevas) ja mõningaid teisi ainevahetusjääke.