Referaat Dieet (1)

Tapa Gümnaasium
NIMI
DIEET
Uurimustöö
Juhendaja : JUHENDAJA
Tapa 2012

SISUKORD

MIS ON DIIET ? 3
DIEETIDE KASUTAMINE JA TÕHUSUS 4
ERINEVAD TOIDUAINED 6
MITMEID DIEETE JA TOITUMISPROGRAMME 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD MATERJAL 11

MIS ON DIIET ?

Dieet on toitumiskord, piirangutega toitumisrežiim, mille järgimise eesmärgiks on haiguste ennetamine, tervise parandamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses . Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima . Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks äritegevuseks. Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud.
Dieeti peavad inimesed üle maailma. Tavaliselt on dieedi eesmärgiks tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.

DIEETIDE KASUTAMINE JA TÕHUSUS

Dieedi pidamiseks on vaja kannatust ja iseloomu, sest mõju ei pea olema kohe tunda. Neid tuleks pidada hoolikalt, et mitte vastupidist kahju tunda. Dieeti pidades tuleb meeles pidada mida süüa tohid, kui tihti ja palju. Selle järgi saab koostada päevased toidu ajad ning menüü. Menüüs ei tohiks kindlasti olla neid aineid, mis ei ole teatud dieedis ette nähtud. Kui dieedis ei ole ette nähtud süüa rasvaseid toite, ei tohiks süüa rasvas või õlis praetud toite.
Inimeste arvamused ning väljavaated on erinevad, sellest ka erinevad dieedid. Erinevad dieedid tulenevad ka sellest, mida keegi süüa tohib. Inimesed kes tahavad dieeti pidada võivad alati küsida oma arsti käest nõu. Arst määrab kindla dieedi ning inimene on pideva jälgimise all, kas see toimib. Kui inimene peab dieeti, mis on talle arsti poolt kindlaks määratud on selle tõhusus enamus kordadel tõhus. Dieetide tõhusus oleneb dieedist ning kehalisest aktiivsusest. Kindlaks on tehtud et pikaajalisel dieedil on kindlam ja pikem mõju kui lühiajalisel dieedil.
Enamus inimesi tahavad dieediga kiiresti kaalust alla võtta. Ei tohiks rutata kiirdieeti pidama hakata vaid hoopis pikajaliselt tervisliku menüü järgi süüa. Tervisliku menüü järgi tuleb süüa järjepidevalt, sest lühiaegsed dieedid teevad kasu asemel hoopis kahju. Pealegi on kiiretel dieetidel väga lühike efekt – üsna pea taastub endine ülekaal. Selleks et kaalus maha võtta, tuleb päevane toidukogus jagada soovitatavalt nelja-viie toidukorra vahel, põhimõttel: mida tihedamini ja vähem korraga, seda parem.
Senistel andmetel ei anna näiteks ülimadala kalorsusega kiirdieedid püsivat tulemust, kuna toiduenergia järsk piiramine aeglustab ainevahetust ning tõhustab energiakasutust – organism läheb üle säästurežiimile. Selle tagajärjeks on, et dieedi lõppedes tavapärasele toitumisele naasmine põhjustab kehakaalu tõusu, mis sunnib peatselt uuele dieedile. Niisugust tsüklit on piltlikult nimetatud jojo-dieeditamiseks. Samuti võib väga range dieedi pidamine põhjustada organismile eluliselt vajalike toitainete puudujääki ning muid soovimatuid kõrvalnähte, depressiooni, kõrgenenud ärrituvust, kurnatust, töövõime langust.
Lisaks kiirdieetidele on meedias ning kirjanduses reklaamitud üksikute toiduainete väidetavatel kaalulangetavatel omadustel põhinevaid dieete, näiteks süües greipi või ananassi. Tuntud on ka toitainete kombineerimisel põhinevad dieedid, teatud toitainete gruppide tarbimist piiravad dieedid, veregrupil põhinevad dieedid, teatud regiooni või ajalooperioodi tüüpilise toidu dieedid ning arvukalt muid. Dietoloogide valdava enamuse seas puudub nende suhtes üksmeelne heakskiit . Praegu valdava seisukoha järgi annab vähima terviseriskiga püsivaima tulemuse toitumisharjumuste järkjärguline mõõdukas püsiv muutmine väiksema koguse ja/või energiasisalduse suunas koos regulaarse füüsilise aktiivsusega. Et toitumisharjumuste püsiv muutmine on enamikule inimestele raske, on dieedipidajatele loodud erinevaid ärilisi ja mittetulunduslikke tugigruppe.
Väga kuulus dieedi pidamise vorm on ka toimetoitlus. Taimetoitlus on toitumisharjumus , mis eetilistel , moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, piimatooteid ja/või loomse töö tulemusel saadud aineid nagu näiteks mesi . Veganism aga keelab kõikide loomsete ainete tarbimise. Mõne rangema määratluse järgi ei tohi loomseid tooteid kasutada ka riietuses jm tarbeesemete seas, olenemata sellest kas eseme tootmine on toonud kaasa ka looma surma või ei (piima-, munatooted, mesi, vill, siid ). Üldine termin nii taimetoidule, veganismile kui ka teistele sarnastele toitumisviisidele on "taimepõhised toitumisviisid".

ERINEVAD TOIDUAINED

Rasvad on dieedi ajal tavaliselt need, mida püütakse vältida. Eriti süües toite, mis sisaldavad samaaegselt küllalt palju süsivesikuid. Iga endast lugu pidav kulturist teab, et väljas süües tasub tellida aurutatud /keedetud kartulit praetud kartuli asemel. Tuginedes hiljutistele Austraalias läbiviidud uuringutele suudab rasv takistada insuliini tasemel kiirelt imenduvate süsivesikute tõttu järsult tõusta. Insuliini taseme järsk tõstmine, väljaarvatud vahetult peale trenni , takistab rasvade põletamist ja soodustab nende ladestumist. Uuringu käigus viisid teadlased läbi 3 katset, kasutades purustatud kartuleid (puder). Katsealused oli mehed, kellel oli 2. astme diabeet, et oleks eriti märgatavad vere glükoositaseme ja insuliini tasemega toimuvad muutused.. Esimeses testis võtsid katsealused 30 minutit enne kartuli söömist sisse 30 ml oliivõli, teises testis jõid nad 30 ml vett 30 minutit enne kartulit ja kolmandas tarbisid katsealused segatuna 30 ml vett+30ml oliivõli 30 minutit enne kartuli söömist. Avastati, et kui oliivõli tarbiti enne või koos kartulitega, siis kartulit seediti palju aeglasemalt, samuti ei tõusnud järsult insuliini tase.
Kuigi testides osalenud isikud olid diabeetikud, kehtivad need avastused ka täiesti terve inimese puhul.
Mereandidest ehk tähtsaim, kala, on toiduaine, mis sisaldab pea-aegu kõike, mida üks treeniv inimene oskab soovida . Kala on kasulik, ükskõik mis vormis inimene ka poleks.
Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, mis on organismile kergesti omastatav, olulisemaid vitamiine ja mineraalaineid ning rasvu, mis suuremas osas on tervislikud omega-3 tüüpi rasvad. Üldiselt on kala toitaineline koostis nõnda hea, et ta peaks olema meie toidusedelis väga tähtsal kohal.
Piim, mis sobib ideaalselt nii kohvi peale kui ka on tooraineks whey proteiini ja kaseiini tootmisel, siis on muidugi veel juust, paljude lemmik. Piimast saab palju, kuid milline neist on parim ja millal? Süüa võib ilma lisanditeta jogurtit. Kui su dieet lubab, siis võid muidugi lisada natuke puuvilju , kuid enamasti ürita siiski lisanditega jogurteid vältida,
sest nendes on oluliselt rohkem kaloreid ja süsivesikuid. Neisse ei ole lisatud vaid puuvilju, vaid ka oluline kogus suhkrut. Piim teeb kehale head, kuid vaid siis, kui ta on rasvavaene. Hea on süüa ka juustu, kuid ka see peaks olema väherasvane.Kodujuust on ideaalne snäkk, kuid isegi parem toidukorrana enne magamaminekut. Kodujuust sisaldab nimelt olulise koguse kaseiini, mis on aeglaselt imenduv proteiin - tähtis just uneajal. Kui keegi seni üritanud jäätise asemel sherbetti süüa, siis see on olnud halb valik. Sherbetis on topeltkogus kaloreid, millest enamus tuleneb suhkrust. Samas ei ole temas peaaegu üldse rasva ega proteiini. See toob kaasa järsu insuliini taseme tõusu. Jäätis võib küll olla kaloririkas, kuid temas sisalduvad rasvad ja proteiin aeglustavad süsivesikute imendumist.
Tarvitada võib ka mitmesuguseid looduslikke ravimi tooteid ja mineraale . Need on tähtsad sportlike tulemuste parandamiseks. Näiteks zen-zen kasvab KaugIdas, on stimuleeriva toimega kesknärvisüsteemile, tugevdab südant, kaitseb stressi eest, suurendab vaimset ja kehalist töövõimet. Reguleerib endokriinnäärmete tööd, aitab alandada vere kolesteriinisisaldust. Kasutatakse spordis töövõime tõstmiseks, samuti organismi kohanemisvõime suurendamiseks kestvatele kehalistele ja psüühilisele koormusele.
Magneesium on organismis oluline ligi 300 erinevas funktsioonis. Me kaotame organismist regulaarselt mineraalaineid higistamisega, uriiniga, süljega, seepärast peame neid aineid ka regulaarselt tagasi saama. Just magneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid, mis on just regulaarselt spordiga tegelejale ülimalt oluline. Väga suur tähtsus on magneesiumil organismi energiavahetuses, ta on oluline lüli lihastegevuses. Sama oluline on magneesiumi tähtsus südamele. Teiselt poolt on magneesiumil tihe koostöö kaltsiumiga. Kui organismis on magneesiumi vähe, suureneb lihastes kaltsiumi sisaldus ja tulemuseks lihaskrambid. Samuti on magneesium oluline organismi verevarustuses.

MITMEID DIEETE JA TOITUMISPROGRAMME

Arstid ja teadlased on välja töödelnud mitmeid dieete ja toitumisprogramme, mida inimesed kasutavad. Igas dieedis või programmis tuleb süüa kindlaid toite ja jälgida kindlaid reegleid. Olemas on ka vabamaid prorgramme mida inimesed saavad järgida.
Eestus populaarseks saanud toitumisprogramm Nutrimatics on välja töötatud inimestele, kes tunnevad vajadust parema tervise-, saledama figuuri- ja teadlikuma toitumise järele. Ei pea lugu ajutistest dieetidest ja soovivad elukestvaid tulemusi. See programm sobib kõigile inimestele. „Dieet ei ole ainus lahendus” ütleb raamatu autor,kes on elukutseline tervisetreener ja toitumis - nõustaja. Nutrimatics ei ole toidumenüü, vaid avatud võimalustega toitumisprogramm. Nutrimatics toitumisprogrammide järgimisel on kõige olulisemaks teguriks igapäevaselt katta kõik kehale vajaminevate toidugruppide normid, mis garanteerib, et olete saanud kätte kehale olulised ained tervislikuks toimimiseks. Järgides toitumisprogrammi soovitusi ei pea muretsema ala- või ülesöömise pärast, mis paljudel juhtudel on saanud määravaks teguriks parema vormi saavutamisel. Lihtsalt tuleb püüda võimalikult täpselt hoida kinni soovitustest ja hoiduda ebavajalikest toitudest/jookidest, mis lähevad üleliigse energia arvele.
DR Hey dieet on toidu kombineerimisel põhinev toitumisrežiim, mille töötas välja Ameerika arst ja toitumisteoreetik dr William Howard Hay. Hayl diagnoositi kõrgvererõhutõbi ja südame laienemine, hakkas ta otsima võimalusi tervisliku toitumise abil oma seisundit parandada. Aastaks 1911 töötas ta välja omanimelise dieedi, mille abil väidetavalt kaotas ise 3 kuuga kehakaalust 20 kg, ning hakkas seda soovitama nii suhkurtõve kui liigesepõletiku all kannatajatele. Hay hüpoteesi järgi põhjustab haigusi keha ebaõige keemiline tasakaal, mida põhjustab ainevahetuse happeliste jääkide kuhjumine. Selle peapõhjused on liha ja rafineeritud süsivesikute liigtarbimine , seedimiskeemia põhimõtete eiramine ning kõhukinnisus. Peamisteks põhimõteteks on et süsivesikurikkaid toite ei tohiks süüa samal toidukorral valkude ja happeliste puuviljadega, vahe peaks olema vähemalt 4 tund, 60% peaksid moodustama puu-kõõgiviljad ning salatid , valku, tärklist ja rasva tuleks tarbida väikestes kogustes , vältima peaks rafineeritud suhkrut ja tärklist ning töödeldud toite, palju peab olema füüsilst aktiivsust, värsket õhku, päikest, vett ja puhkus.
Atkinsi dieet on maailmas tuntumaid madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega dieete. Loodud 1972 dr Robert Coleman Atkinsi poolt, kes tutvustas seda raamatuseerias ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami jms. Atkinsi teooria järgi on arenenud lääneriikide toitumistavade kahjulikem osa liigne rafineeritud süsivesikute (suhkur, jahu, siirup) tarbimine ning küllastunud rasvade kahjulikku toimet on ülehinnatud. Ta kritiseeris traditsioonilist toitumisteadlaste soovitatavat toidupüramiidi ning väitis, et rasva tarbimise piiramine on kaasa toonud ülemäärase süsivesikute tarbimise ning sellest põhjustatud ülemäärase insuliinierituse; see põhjustab omakorda veresuhkru taseme kõikumisi, mis tekitab meeleoluhäireid, näljasööstusid ja liigsöömist. Atkinsi dieedi idee on piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele (lipolüüs). See protsess algab, kui kehas tekib kättesaadavate süsivesikute lõppemise tagajärjel ketoos. Atkinsi järgi aitab ketoos kiiremini rasva põletada. Dieet piirab just nende süsivesikute tarbimist, mis mõjutavad veresuhkru taset; arvestusest jäetakse välja alkohol ja kiudained. Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga . Küllastunud rasvad (välja arvatud transrasvhapped) on lubatud. Atkinsi dieet saavutas eriti suure populaarsuse Ameerika Ühendriikides ja Euroopas 2003.-2004. aastal ning seda on järginud mitmed meelelahutustööstuse staarid. Atkinsi dieet muutis süsivesikute vältimise populaarmeedias moeteemaks.
1980. aastatel leidsi eestlaste hulgas sooja vastuvõtu inglise dieet. Korralikuks kaalulangetamiseks kehtis nõue: vastu pidada 20 päeva! Sellisel juhul lubati püsivat kaalulangust kuni 12 kilogrammi. Karmilt tuli kinni pidada keeldudest. Juua ei tohtinud konjakit, õlut, veini, viina, limonaadi . Süüa ei lubatud suhkrut, komme, küpsiseid ja küpsetisi, kartulit ja saia. Iga päev tuli dieedipidajal süüa vitamiine või teha 15–20 minutit korralikku võimlemist. Dieet sisaldab kahte näljapäeva, valgupäevi ja juurviljapäevi. Näljapäeval võis päeva jooksul juua ühe liitri piima või kefiiri ja 1 klaasi tomatimahla ja süüa 2 viilu musta leiba. Juurviljapäeva menüü koosneb hommiku-lõuna –ja õhtusöögi. Hommik: 2 õuna või 2 apelsini. Lõuna: juurviljasupp või ja hapukooreta, 1 viil musta leiba, värsket salatit või vinegretti või keedetud kapsast või porgandikotlette. Kell 16: toores juurvili. Õhtusöök, kell 19: 1 viil musta leiba klaasi tee ja meega. Näljapäevi ei tohi korrata . 20 päeva jooksul tuleb vaheldumisi pidada valgu ja juurviljapäevi. Järgijatele soovitakse menüü lõpus meelekindlust.

KOKKUVÕTE

Dieet on tavaliselt inimestele hea kui sellega liiale ei minda. See on pikaajaline protsess mis vajab palju kannatust ja aega. Kui keegi tahab dieeti pidada oleks õige minna arsti juurde, kes koostab dieedi plaani.

KASUTATUD MATERJAL

Erinevad toitumisest rääkivad ajakirjad
Avalikud foorumid
Wikipedia
Nutrimaticsi koduleht: http://nutrimatics.edicypages.com/
Erinevad interneti leheküljed