Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest (1)

Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest
Meie esimene suur peatükk oli “Tervis“ ja nendes alapeatükkides õppisime lühidalt kehalist ehk füüsilist tervist, vaimset tervist ja sotsialset tervist.
Füüsiline tervis on valdkond ,mida tavaliselt peetakse tervise põhiliseks näitajaks. Kui Sul on on hea olla ehk Sul ei valuta kuskilt, Sul ei ole luid katki, temperatuur 36-37 kraadi vahel, siis peetakse meid terveks. Sinu kehalist tervist saad tugevdavad näiteks sportimine ja tervislik toitumine. Sul võib olla ka mõni füüsiline puue . Näiteks Sa oled küürakas. Siis ei saa küll hästi sportida aga tervislikult saab toituda ikka :).
Vaimne tervis on seotud mõtlemisega ja sealt edasi ka kogu organismiga. Näiteks sõltub inimese enesetunne meeleoluga. Kurva meelega on Sul halvem olla- Sa ei tunne end hästi :(, aga rõõmsa meelega tunned end hästi :). Kuniks on vaimne tervis korras, ei tunneta Sa vaimset tervist. Näiteks hilja õhtul ei edene kodutööd hästi. Ka vaimsel tervisel võib olla puue. Näiteks oled Sa vaimselt alaarenenud ehk Su mõte ei tööta nii hästi kui normaalsel inimesel.
Sotsiaalsest tervisest sõltub Su läbisaamised teiste inimestega. Kui Su suhted ükskõik kellega on meeldivad, siis on sul hea olla ja tunned end kindlalt. Kui kellegagi tülli lähed, siis ei ole Su enesutunne ei ole kuigi hea ja ka pea võib valutada. Alapeatükk „ Tervist mõjutavad tegurid“
Eluviis on tegevused, mis on inimesele kujunenud harjumuseks. Eluviisi peab jälgima, sest kui Sa näiteks ei tee sporti, sööd palju rämpstoitu siis lähed Sa paksuks.
Pärilikus on organismi omadus, mis aitab säilitada ning anda edasi lastele vanemate tunnuseid. Näiteks kui su ema poolsel vanaisal on sarnane nina Su ema ninaga ja Su enda ninaga, siis oled oma nina ilmselt pärinud ema poolselt vanaisalt või ehk isegi vana-vanaisalt. Ema ja isa tunnused päranduvad lastele geenide abil. Geenid kannavad informatsiooni, mille järgi laps areneb ja kasvab oma vanemate sarnaseks. Ainult, et geenid kannavad edasi ka vanemate haiguseid. Ent tänu teistele tervist mõjutavatele teguritele need haigused ei pruugi avalduda või esinevad kergemal kujul.
Keskonna moodustab kõik see, mis meid ümbritseb. Eesti kliimat ei peeta just kõige tervislikumaks, ent meil on 4 aastaaega. Tänu aastaaegadele saame tugevdada oma tervist. Näiteks talvel saame suusatada, kevadel saame nautida kevade tärkamist, suvel käia paljajalu õues ja sügisel süüa puu- ja juurvilju.
Tervishoiusüsteem tähendab seda, kuidas on riigis korraldatud inimeste tervise eest hoolitsemine ning arstiabi saamine.
Alapeatükk „Tervise hindamine“
Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Näiteks on tavaliselt täiskasvanud mehed pikemad kui täiskasvanud naised.
Kehakaal annab koos pikkusega üldpildi inimese kehalisest arengust. Pikkus ja kaal on üsna seotud:
mida pikem inimene seda surem on ta kaal.
Järgmine peatükk oli „ Puhtus ja karastamine “ milles uurmine lähemalt puhtusest ja karastamisest.
Alapeatükk „Puhtus“
Puhas inimene on meeldiv nii endale kui ka neile, kellega ta suhtleb, sest näiteks kui inimene on must siis tavaliselt ta ka haiseb (kuigi ise ta seda võib-olla ei tunne) ja see peletab eemale teisi inimesi. Keha määrdub tavaliselt kahel põhjusel. Esiteks ainetest, millega ta kokku puutub ja teine põhjus on higistamine . Me kõik higistame näiteks füüsilist tööd tehes. Kõige parem viis end puhtaks saada on pesta end igapäev sooja duši all. Seepi tuleks kasutada vaid paar korda nädalas.
Alapeatükk „Karastamine“
Karastamine tugevdab organismi ja aitab ära hoida külmetushaigusi. Organismi karastatakse tavaliselt mitmete jahedate veeprotseduuridega.
Järgmine peatükk oli „Vaimne tervis“ milles on juttu vaimse tervise olemustest ja mõjutajatest.
Alapeatükk „ Vaimse tervise olemus“
Vaimne tervis on oluline tervise osa. See väljendub võimes õppida ja keskenduda, oskuses puhata ning tulla toime oma tunnetega. Vaimne tervis sõltub oluliselt mõtlemisest ja tahtest.
Alapeatükk „ Vaimse tervise mõjutajad“
Vaimse tervise mõjutajad on: otsustamine, õppimise koht, puhkus, uni, enesehinnang , emotsioonid ,mõtlemine ja tahe .
Väga oluline on õppimise või töötamise koht ehk koht, kus vaimne tegevus toimub. Kindlasti on oluline, et tooli ja laua kõrgus vastaksid õppija kasvule. Jalad peaksid toetuma maha või selleks mõeldud jalatoele. Kui koos küünarnukiga lauale toetuda, peab keha olema sirge või veidi ette kallutatud. Valgus peaks töökohale langema vasakukäelistel ülevalt paremalt ja paremakäelistel siis vasakult.
Puhkus on eduka vaimse töö oluline eeldus. Väga suure tähtsusega nii vaimse kui füüsilise töö puhul on uni. Uni taastab vaimset ja kehalist jõudu ning värskendab Sind ennast.
Igapäevaste tegevuste kavandamine on lihtsam, kui inimene koostab endale päevakava.
Emotsioonid on sündmustest või tegevusest saadud vahetut elamused . Need tekivad seetõttu, et inimene kogeb muudatusi enda sees, ümbritsevas keskonnas või teistes inimestes.
Positiivne mõtlemine on rõõmus ellusuhtumine , enesekindlus ja heade eesmärkide nimel tegutsemine. See aitab probleeme edukamalt lahendada ja oma võimeid paremini ära kasutada. Positiivselt mõtlev inimene on heatujuline ning meeldiv kaaslane nii endale kui teistele.
Otsustamine on valikute tegemine. Kui pead otsustama, tee kindlaks, kuidas Sinu võimalused langevad kokku Sinu huvidega. Sa peaksid selgusele jõudma, mida pead oluliseks.
Enesehinnang on oluline alus inimese arenemisel. Enesehinnang on inimese arvamus iseenda kohta.
Meie järgmine peatükk oli „ Tervislik toitumine“ kus oli juttu mu toiduvalikust, toidu- ja toitainetest, tervisliku toitumise põhimõtetest ja söögikordadest
Alapeatükk „ Minu toiduvalik ja mis seda mõjutab“
Toit annab inimesele kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid. Toitu valides lähtub inimene mitmetest asjaoludest. Esiteks vaadatakse toidu hinda, olulist rolli mängivad ka harjumused,maitse- eelistused ja teiste inimeste mõju. Olulised mõjutajad on ka mugavus ja toidu kättesaadavus.
Alapeatükk „Toiduained ja toitained “
Toiduaineid kasutab inimene toiduks. Need on taimse või loomse päritoluga.
Toidupüramiidi näitab, kui suure Sinu päevasest toidukogusest peaks üks või teine toiduaine moodustama. Toidupüramiidis jagunevad toiduainedrühmiti neljale korrusele.
Püramiidi alumistes kihtides paiknevad toiduained, mida peaksid sööma kõige rohkem. Keskele jäävad need, mida peaks tarvitama mõõdkalt ja tippu jäävad need toiduained mida peaksid tarvitama kõige vähem.
Toidupüramiidi põhikorrusel asuvad teraviljasaadused ja kartulid. Teisel korrusel paiknevad
puu- ja köögiviljad. Toidupüramiidi kolmandal korrusel on kala, liha ja lihatooted , muna, piim ja piimatooted . Püramiidi tipus on suhkur, maiustused , karastusjoogid ja lisatavad toidurasvad.
Toiduained sisaldavad toitaineid. Igal toitainel on organismis oma ülessanne. Toitained on: süsivesikud, valgud , rasvad , vitamiinid , mineraalained ja vesi.
Süsivesikud on peamiseks energiaallikaks. Süsivesimute varu on organismis väike ja seetõttu tuleb neid süüa igapäev. Süsivesikud on olulised lihaste ja aju töös.
Kiirendades toidu liikumist läbi soolestiku, aitavad kiudained ära hoida kõhukinnisust.
Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad ainevahetust. Organismis tekkivad valgud transspordivad elutähtsaid aineid ning kaitsevad inimest haigestumise eest.
Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad ainevahetust. Toidu valmistamisel säilitavad nad toid värvuse ja lõhna.
Vitamiine vajab organism ööpäevas küll väga väigestes kogustes , kuid normaalseks elutegevuseks on need hädavajalikud.
Mineraalained on organismi jaouks samuti väga tähtsad. Seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neidki piisavalt.
Vesi on organismile lausa hädavajalik. Inimene vajab vett toidu seedimiseks, toitainete laialekandmiseks organismis, ainevahetuseks ja rakkude elutegevuseks.
Alapeatükk „Tervisliku toitumise põhimõtted“
Tervislikuks toitumiseks on vaja arvestada nelja põhimõtet: mitmekülgsus, tasakaalustatus , mõõdukus ja toidust saadava energia vastavalt vajadusele.
Mitmekülgsus tähendab, et süüakse erinevaid toiduaineid. Mitmekesise toiduga saab inimene piisaval hulgal kõiki vajalikke toitaineid.
Toidu tasakaalustatus tähendab seda, et igapäeva menüüs on kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid.
Mõõdukus tähendab toidukoguse arvestamist.
Vastavalt vajadusele tähendab, et toit peab andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega .
Alapeatükk „Söögikorrad“
Hommikueine peab andma organismile vajaliku hulga toitaineid, mis peavad katma veerandi päevasest energiavajadusest.
Lõunasöök peab tagama umbes kolmandiku energiast, mida inimene päevas vajab. Seega on lõuna üks põhilisi söögikordi.
Õhtusöök peab üldjuhul katma viiendiku päeasest energiavajadusest.