Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest (1)

Sarnased õppematerjalid

38

pptx

Minu tervis

• Keha analüüs • Kokkuvõte  Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest.  Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalese tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades.  Vaimne tervis Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse

Inimeseõpetus

9

doc

Tervislik toitumine

pool vajaminevastenergiast saada süsivesikutest (Aro, 2003). Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilise vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru arvel. Tipus esinevad süsivesinikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained). Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Süsivesikud on organismi peamised energiaallikad, toiduenergiast peavad nad katma 55-60% (Vaasak jt 2006). 2.2.3 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, boiaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes ­ mikrogrammides kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad

Sotsioloogia

14

docx

Inimeseõpetuse eksam

Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis ­ see on inimese heaolu TERVIS ­ Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis ­ on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis ­ on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis ­ on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis ­ on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea

Inimeseõpetus

13

docx

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

1.4 Toitumine vastavalt vajadusele Väga tähtsaks teguriks on süüa vastavalt vajadusele. See tähendab, et toit peab varustama organismi elutegevuseks energiaga ning andma terviklikke toitaineid. Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad elu jooksul. Energiat tuleb saada nii palju, kui palju seda kulutatakse. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ning kehaliseks ja ka vaimseks tegevuseks kuluva energia hulga. Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud

Bioloogia

17

doc

Tervislik toitumine

Tervisel on mitmeid erinevaid tõlgendusi ning selgitusi. WHO on pannud oma põhikirjas tervisele sellise definitsiooni: ,,Tervis on täielik füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund ning mitte ainult haiguste või puuete puudumine." (WHO põhikiri) Ehk lihtsalt öeldes, inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Järelikult, peaks tervislik toitumine olema asi, mis viib terviseni. Selline mõtlemine on, aga ühekülgne, kuna toitumine ei ole ainukene asi, mis määrab inimese tervisliku seisundi. Võib leida palju omavahel seotud asju, mis määravad, kas inimene tunneb ennast hästi. Kõigi inimest puhul on erinev, mis neid tegelikult hästi tundma paneb, aga toitumisel on väga suur roll, kas inimene on terve või mitte. Kogu toit mis me elu jooksul sööme käib läbi meie organismi ning jätab oma jälgi, seetõttu mõjutab see meid palju. Kuidas me oma keha hoiame ning selle eest hoolitseme määrab ära selle kuidas me ennast tulevikus tunneme

Toitumisõpetus

14

doc

Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline ­ on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne ­ on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid tundmusi (kurbus, rõõm, rahulolu jne.). Hingeline tervis võib olla seotud

Sport/kehaline kasvatus

9

doc

Toitumise alused

ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90g valku päevas, sellest 1/3 on soovitav katta loomse valguga ja 2/3 taimse valguga.

Toitumisõpetus

6

docx

MIS ON TERVISLIK TOITUMINE

Tervislik toitumine ei tohi muutuda kinnisideeks. 4. Janu korral on parim jook nii väikestele kui ka suurtele puhas vesi. 5. Kaalu lisandumine ja samuti ka langetamine ei toimu kiirelt. Kaalu langetamine käib alati koos liikumisega ­ kui sa ei liigu, siis kaob lihas, aga tagasi tuleb ainult rasv. 4.Kuidas toituda tervislikult? Inimese organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili ­ mõnud ja ahvatlused, gurmaanslus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, siis tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte ­ söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! 4.1 Mitmekülgne toituminerasvasid, mineraalaineid, vitamiine, kiudaineid

Toitlustus

Kommentaarid (1)